Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-08-50210 kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416.

Asjaolud Pärnu Maakohtu 31.01.2007. a kohtuotsusega mõisteti Z I süüdi KrK § 113, KarS § 121, § 199 lg 2 p 4, § 266 lg 2 p 3 ja § 136 lg 2 järgi. Eesti Haigekassa andmekogu andmetel on nimetatud kriminaalasjas kannatanutele tekitatud tervisekahjustuste tõttu osutatud raviteenuste eest esitatud hagejale kindlustatud isikute eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks ja tasumiseks järgmised arved: 1) I I eest SA Läänemaa Haigla poolt raviteenuste arvete eest summas 318 krooni; 2) M I eest Sa Läänemaa Haigla poolt raviteenuste arve summas 123 krooni. Pärnu Maakohtu 03.04.2008. a kohtuotsusega mõisteti Z I süüdi KarS § 120, § 121, § 266 lg 2 p 1, 2 järgi. Eesti Haigekassa andmekogu andmetel on nimetatud kriminaalasjas kannatanule tekitatud tervisekahjustuse tõttu esitatud hagejale tasumiseks järgmine raviteenuste arve – T V eest SA Läänemaa Haigla poolt raviteenuste arve summas 316 krooni. Kostja ei ole nimetatud nõudeid hagejale tasunud. Hageja nõue 21.07.2008. a esitas Eesti Haigekassa Pärnu Maakohtule hagi Z I vastu kahju hüvitamise nõudes summas 757 krooni. Vastavalt ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 26 lg-st 1 on Eesti Haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitist sama kindlustusjuhtumi raames. Tuginedes eeltoodule sättele ja juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-st 94, § 134 lg-st 1, § 138 lg-st 2, § 162 lg-st 1, § 363 lg 1 p-st 4 ja § 403 lg-st 1 palub hageja: 1) mõista välja kostjalt Z I'lt summa 757 krooni hageja kasuks; 2) mõista välja kostjalt Z I'lt hageja poolt tasutud riigilõiv summas 250 krooni hageja kasuks. Kostja seisukoht Kostja ei ole kohtule vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 järgi kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. RaKS § 26 lg 1 alusel tuleb kostjalt Z I'lt hageja Eesti Haigekassa kasuks välja mõista kokku 757 krooni. Nimetatud summa on Eesti Haigekassa tasunud osutatud raviteenuste eest SA Läänemaa Haiglale

2 (3)

2-08-50210 viimase esitatud arvete alusel (I. I eest 318 krooni, M. I eest 123 krooni ja T. V eest 316 krooni, kokku 757 krooni). Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. 18.11.2008. a esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid summas 250 krooni s.o hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulu, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Külli Mõlder Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.