OÜ Europark Estonia hagi M. K. vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) Hageja esindaja B. A. Kostja M. K. (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja E. P.
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt. Mõista M. K. välja OÜ Europark Estonia kasuks 25 eurot.
2.Jätta 62% menetluskuludest M. K. ja 38% menetluskuludest OÜ Europark Estonia kanda.
3.Mõista M. K. välja OÜ Europark Estonia kasuks menetluskulud 210 eurot.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Europark Estonia esitas kohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 40 eurot, millest 25 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 15 eurot sissenõudekulud. Hagiavalduste kohaselt pargiti sõiduk numbrimärgiga XXX hageja opereeritavatele parkimisaladele. Sõiduk oli pargitud 26.09.2019 XXX ja 29.09.2020 XXX. Esimese parkimise kohta on koostatud leppetrahv number XXX, maksetähtaeg 10.10.2019, võlgnevuse summa 15 eurot. Teise parkimise kohta on koostatud leppetrahv XXX, maksetähtaeg 13.10.2020, võlgnevuse summa 10 eurot. Hageja opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Sõidukit parkides sõlmis kostja parkimislepingu. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Sõiduki armatuurlaual ei olnud parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Hageja saatis kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud. Parkimislepingu täitmise eest vastutab sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist. Kostja ei ole tõendanud, kes sõidukit leppetrahvi väljastamise kuupäeval kasutas ning kes leppetrahvide eest vastutab. Kuivõrd hagi ei ole aegunud, ei saa väita, et hageja oleks liigselt nõude esitamisega venitanud. Hagejal ei ole seadusest tulenevat kohustust sõiduki omanikku teavitada tekkinud leppetrahvist korduvalt, sest leppetrahv muutub sissenõutavaks maksetähtaja möödumisel. Lisaks leppetrahvile nõuab hageja VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot. Hageja saatis kostjale kirja teel nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile XXX. Rahvastikuregistri kohaselt oli see XXX kostja elukoht. Hageja on päringu teinud X-tee päringuga ega saanud kostja elukoha aadressiga eksida.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on kostja küll vaidlusaluse sõiduauto omanik, kuid parkimisleping ei sõlmitakse sõidukit parkimise ajal juhtinud isikuga. Kostja ei ole 26.09.2019 ja 29.09.2020 sõidukit juhtinud ega parkinud, sest viibis 1.- 30. september 2019 ja 1.-30. september 2020 XXX. Kostjale kuuluvat sõiduautot kasutavad tema XXX ajal XXX ja XXX, kuid praeguseks ei ole võimalik tuvastada, kes sõidukit kasutas. Hageja on viivitanud leppetrahvi nõude esitamisega ebamõistlikult kaua. Hageja oleks pidanud võtma sõidukiomanikuga viivitamata ühendust, kui leppetrahv tähtaegselt tasumata jäeti. Arvestades LS § 72 lõiget 2 tuleb pidada
2/5
mõistlikuks ajaks kuut kuud, sest see on periood, mille vältel on sõidukiomanikul seadusest tulenev kohustus säilitada andmeid isikute kohta, kes tema sõidukit kasutasid. Sõiduki esiklaasile jäetud leppetrahvi teade ei pruugi jõuda sõiduki omanikuni. Hagiavaldusele lisatud kirjalik meeldetuletus ei sisalda koostamise kuupäeva ega registreerimisnumbrit ning ei ole tõendatud, et kiri oleks kostja elukoha aadressile saadetud. 13.06.2022 meeldetuletuskiri on saadetud XXX, ent kostja elukoht ja õige aadress on XXX. Kostja ei ole vahepeal elukohta vahetanud. Seega ei teinud hageja mõistlikke pingutusi, et tuvastada kostjale kuuluvat sõidukit tegelikult juhtinud isikud ega andnud kostjale leppetrahvi nõudest teada mõistliku aja jooksul.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • sõiduk numbrimärgiga XXX oli pargitud 26.09.2019 XXX ja 29.09.2020 XXX. Tegemist on hageja opereeritavate parkimisaladega (dtl 32-41, 42-53); • sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes (ilma parkimiskaarti või parkimispiletita); • kostja on vaidlusaluse sõiduki omanik (dtl 73); • kostja ei ole hagejale leppetrahve tasunud. Kohus loeb nimetatud asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 4 alusel.
4.Hageja esitatud fotodega on tõendatud, et mõlemal parkimisalal olid olemas hageja pandud parkimislepingu tingimused (dtl 54-72). Hageja tegi sellega pakkumuse lepingu sõlmimiseks VÕS § 16 lg 1 järgi. Parkides sõiduki parklasse aktsepteerib sõidukijuht hageja poolt esitatud tingimusi ja leping loetakse sõlmituks VÕS § 20 lg 1 järgi. Tingimustele lisaks on parkla sissesõidu juurde paigaldatud ka liiklus- ja teavitusmärke, mis teavitavad eraparklasse sissesõidust ning keelavad parkimise eraparkla mõjualas. Seega on hageja teinud võimalikele autojuhtidele VÕS § 16 lg 1 kohaselt pakkumuse parkimislepingu sõlmimiseks. Kostja vastuväidete kohaselt ei parkinud tema sõidukit ning temaga ei ole sõlmitud parkimislepingut. Kostja vastuväidete kohaselt viibis ta sõiduki parkimise ajal XXX (dtl 9395). Kohus leiab, et kostja vastuväitest ei piisa. Hageja on tõendanud, et kostja on vaidlusaluse sõiduki omanik. AÕS § 68 lg 1 sätestab, et omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Samas tulenevad omaniku õigustest ka nende õigustega kaasnevad kohustused. LS § 72 lg 1 sätestab, et sõidukiomanik ja vastutav kasutaja peavad tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. Seega peab kostja kui sõiduki omanik olema kursis sellega, mis tema omandis oleva sõidukiga toimub ning kostja vastutab eelduslikult talle kuuluva asjaga tekitatud kahju eest. Kostja vastutab eelduslikult ka sõiduki parkimisega seonduva eest. Ainuüksi tõendamisest, et kostja sõidukit ei parkinud (kostja viibis XXX), ei piisa. Kostjal tuleks ka nimetada konkreetne isik, kellele ta sõiduki valduse üle andis ning keda saaks
3/5
lugeda parkimislepingu pooleks. Kostja ei vabane vastutusest, kui ta viitab, et andis sõiduki valduse üle, aga ei tea kellele. Sõiduki omanikul lasub vastutus ja kohustus teada, kes ja millal autot kasutab. Samuti peab sõiduki omanik olema valmis neid asjaolusid tõendama. Kostja peaks tõendama, et talle kuuluva sõiduki valdus (ning sellest tulenevad kohustused) oli üle antud kolmandale isikule, keda peaks lugema parkimislepingu pooleks. Kostja ei ole seda tõendanud. Kohus leiab, et seega tuleb VÕS § 9 lg-st 1 lähtuvalt lugeda, et hageja ja kostja vahel olid sõlmitud parkimislepingud hageja paigaldatud infotahvlil toodud tingimustel.
5.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Hageja on toonud rikkumisena välja parkimistasu maksmata jätmise. Hageja väitel on parkimislepingu tingimustes kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Kostja ei ole seda väidet vaidlustanud. Hageja on kostjale koostanud kaks leppetrahvi nõuet: 1. leppetrahv number XXX, maksetähtaeg 10.10.2019, võlgnevuse summa 15 eurot; 2. leppetrahv number XXX, maksetähtaeg 13.10.2020, võlgnevuse summa 10 eurot.
6.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas ja millal sai kostja leppetrahvi nõuded kätte. Hageja väitel pandi kostjale leppetrahvide kohta teatis esiklaasile kojamehe alla (dtl 34, 44). Kostja ei ole seda väidet vaidlustanud, kuid on leidnud, et sellisel viisi edastatud leppetrahvi nõue ei pruugi jõua sõiduki omanikuni. TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus leidis 05.06.2019 otsuses nr 2-17-117146 järgmist: „Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes.“ Seega leiab kohus, et hageja on kostjale tahteavalduse (leppetrahvi nõude) mõistlikul ajal kätte toimetanud. See, et kostja ka tegelikult selliselt esitatud leppetrahvinõude kätte saaks, on kostja risk. Hagejal ei ole seadusest tulenevat kohustust teavitada mitu korda kostjat leppetrahvi maksmise kohustusest või tuletada leppetrahvi tasumist meelde. Kostja sai leppetrahvi teate kätte juba nõude esitamise päeval. Kohus leiab, et leppetrahvi nõue on kostjale esitatud mõistliku aja jooksul ning ka kohtusse ei ole nõue esitatud esitatud hilinenult. LS § 72 lg 2 ei piira leppetrahvi nõude esitamise tähtaega kuue kuuga. Hageja nõudeõiguse kasutamise tähtaeg ei saa sõltuda sellest, kas sõiduki parkis omanik või kolmas isik. Kostja ei ole viidanud hagi aegumisele. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 25 eurot.
7.Lisaks leppetrahvile nõuab hageja VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot.
4/5
Võla sissenõudmiskulude nõude puhul on tegemist samuti kohustuste rikkumisega seotud kahju hüvitamise nõudega VÕS § 115 lg 1 mõttes. Võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eelduseks on, et hageja on kandnud kulutusi seoses kostjalt võla sissenõudmisega. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja väitel on ta saatnud kostjale meeldetuletuskirja aadressile XXX (dtl 74-80). Kohus loeb hageja väite tõendatuks väljavõttega Omniva e-keskkonnast (dtl 100). Kostja väitel on tema aadress XXX ning ta pole kolinud. Kohus on kohtute infosüsteemist kontrollinud, et kostja aadress on XXX, rahvastikuregistri andmete kohaselt ei ole kostja aadressiks mitte kunagi olnud XXX. Ka avalikult kättesaadavast X-tee andmebaasist nähtuvalt on kostja aadress alates 29.08.2019 olnud XXX. Seega tuleb lugeda, et hageja ei ole kostjale meeldetuletuskirja saatnud. Kostjal ei teki VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi valele aadressile saadetud meeldetuletuskirja hüvitamise kohustust, kuna see kiri ei aita kaasa kostja kohustuste täitmisele. Kohus jätab hageja sissenõudmiskuludega seotud nõude rahuldamata.
8.Menetluskulud Kohus rahuldab hagi 62% ulatuses. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel 62% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 38% hageja kanda. Kuna kostja ei ole nimetanud, et tal oleks menetluskulud tekkinud, siis kohus neid ei jaga. Hageja on menetluskuludeks nimetanud riigilõivu 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 440 eurot (110 eur/h, 4 tundi). Tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot. Kohus leiab, et hageja maksekäsu kiirmenetluse kulud on põhjendatud, kuid õigusabikulud on olnud vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Arvestades sellega, et tegemist on tüüphagiga ning hageja esitab samasuguseid hagisid koos samade põhjendustega korduvalt, peab kohus mõistlikuks ajakuluks 2 tundi. Kokku on hageja menetluskulude suurus 340 eurot (100 + 20 +220) ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 210 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.