SAS hagi OÜ A vastu 8 399 240 krooni ja viivise 839 924 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja SAS (registrikood xxx, asukoht xxx)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat A Ots Kostja OÜ A(registrikood xxx, asukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja advokaat L Riisna 26.november 2008.a
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ A 9 239 164 (üheksa miljonit kakssada kolmkümmend üheksa tuhat ükssada kuuskümmend neli) krooni SAS kasuks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta OÜ A kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.SAS esitas 21.08.2008 hagi OÜ A vastu 8 399 240 krooni ja viivise 839 924 krooni saamiseks. Hageja õiguseelneja AS E töövõtja ja kostja tellijana sõlmisid 15.02.2007.a töövõtulepingu nr 11390 (edaspidi leping), mille p 1.1 kohaselt kohustus töövõtja ette valmistama kostjale Tallinnas Xxx asuva äri- ja parkimishoone ehitusprojekti, mis pidi koosnema töö- ja põhiprojektist.
2.Lepingu p 7.1 kohaselt pidi tellija tasuma töövõtjale tööde teostamise eest 8 075 000 krooni, millele lisandus käibemaks, ehk kokku 9 528 500 krooni. Kooskõlas lepingu p 7.4 pidi tasumine toimuma 14 tööpäeva jooksul pärast töö või töö osade lepingukohast üleandmist tellijale töövõtja poolt väljastatud arve alusel.
3.Äriregistrisse tehti 23.04.2007.a ühinemiskanne, mille kohaselt hagejaga (ühendav ühing) ühines muuhulgas AS E(ühendatav ühing, registrikood xxx, asukoht Xxx, Tallinn). Äriseadustiku (ÄS) § 391 lg 4 kohaselt läheb ühinemisel ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Seega läksid AS-i E õigused ja kohustused lepingu järgi üle hagejale.
4.Hageja on teostanud ja vastavate aktide alusel lepingus sätestatud tööd kostjale üle andnud ning väljastanud kostjale arved tööde eest tasumiseks, kuid kostja on jätnud arved tasumata. Kostja on tasunud vaid ettemaksu summas 944 000 krooni. Kostjal on siiani lepingu alusel hagejale tasumata kokku 8 399 240 krooni (põhivõlg koos käibemaksuga), millele lisandub viivis. Kostja võla kujunemist kajastab järgnev tabel: Arve nr
14. september 2007. a 13. november 2007. a 7. detsember 2007. a 17. jaanuar 2008. a 7. veebruar 2008. a 20. märts 2008. a 21. aprill 2008. a 12. august 2008. a Kokku:
Summa (kroonides, koos KM) 944 000 1 062 000 1 062 000 826 000 472 000 708 000 873 200 2 452 040 8 399 240
Kuigi kostja jäi hagejale tööde eest algusest peale võlgu, viis hageja heas usus ja kostja tasumislubadusi arvestades projekteerimistöö lõpule ja andis töö kostjale üle.
5.Lepingu p 7.5 kohaselt on töövõtjal õigus nõuda tellijalt maksetähtaegade rikkumise eest viivist 0,1% makse summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte üle 10% hilinenud makse summast. Kostja viivisevõlg hageja ees on 839 924 krooni:
Viivis e 0,10% päevam äär Seis uga 19.08.2008 Arve nr
Tasum ise tähtaeg
Sum m a
Viivitusaeg
algus
päevade arv
lõpp
viivise sum m a
2007585
14.09.2007
944 000
14.09.2007 19.08.2008
320 960
2007644
13.11.2007
1 062 000
13.11.2007 19.08.2008
297 360
2007662
7.12.2007
1 062 000
07.12.2007 19.08.2008
271 872
2007532
17.01.2008
826 000
17.01.2008 19.08.2008
177 590
20080037
7.02.2008
472 000
07.02.2008 19.08.2008
91 568
20080144
20.03.2008
708 000
20.03.2008 19.08.2008
107 616
20080245
21.04.2008
873 200
21.04.2008 19.08.2008
104 784
20080537
12.08.2008
2 452 040
12.08.2008 19.08.2008
17 164
Põhivõlg kokku
8 399 240
Viivis kokku
1 388 914
10% põhivõlast
839 924
Hageja ja kostja vahel pole olnud vaidlust lepingu alusel tasumisele kuuluva summa üle, kuid kostja pole võlga tasunud. Kostja on viidanud makseraskustele.
6.Hageja esitas 13.06.2008.a kostjale äriregistrisse kantud aadressil (Xxx Harjumaa) pankrotihoiatuse koos nõudega tasuda lepingu alusel hagejale võlgnetav rahasumma, mis selleks ajaks oli muutunud sissenõutavaks summas 5 974 200 krooni, hiljemalt 10 päeva jooksul arvates pankrotihoiatuse kättesaamisest. Lisatud oli ka lepingu ülesütlemise avaldus, kuid neid dokumente ei võetud kostja registrijärgsel aadressil vastu.
7.Hageja esitas 11.07.2008.a advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous vahendusel kostjale korduva pankrotihoiatuse, milles määras kostjale täiendavalt 10 päeva pikkuse tähtaja põhivõla tasumiseks ning hoiatas, et võla tasumata jätmisel kavatseb hageja esitada kohtule avalduse kostja pankroti väljakuulutamiseks. Kostja juhatuse liige L. R kinnitas 22.07.2008.a pankrotihoiatuse kättesaamist.
8.Hageja andis 23.07.2008.a kostjale üle ja kostja võttis vastu viimase osa lepingujärgsest tööst, mida kinnitab tööde üleandmise akt nr 96. Nimetatud akti alusel väljastas hageja kostjale arve nr 20080537 summas 2 452 040 krooni, tasumise tähtajaga 12.08.2008.a, millega suurenes kostja võlg hageja ees varasemates pankrotihoiatustes märgitud 5 974 200 kroonist 8 399 240 kroonini.
9.Kostja ei ole pankrotihoiatustes esitatud nõuetele ega ka hageja viimasele arvele vastu vaielnud. Kostja juhatuse liige A. L edastas 01.08.2008.a hagejale teate, milles kinnitas, et kostja soovib leida probleemile võimalikult kiirelt mõistliku ja mõlemaid pooli rahuldava lahenduse.
10.Kostja rikkus lepingu p 7.1. ja 7.4 sätteid, mis näevad ette kostja kohustuse tasuda töö eest 14 tööpäeva jooksul pärast töö või töö osade üleandmist tellijale töövõtja poolt väljastatud arve alusel.
11.Kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikega 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse
sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingus on viivise määraks sätestatud 0,1% päevas, kuid mitte üle 10% viivitatud summast.
12.Võlg on sissenõutav (viimase arve tasumise tähtaeg oli 12.08.2008.a).
13.Hageja palub kostjalt välja mõista 8 399 240 krooni ja viivis 839 924 krooni VÕS § 635 lg 1, § 76 lg 1, 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1 alusel.
14.Hageja esitas 02.10.2008 arvamuse kostja vastusele.
15.Kostja on tööd pretensioonideta vastu võtnud ning kaotanud õiguse tugineda tema poolt väidetud puudustele. Kostja on kõik hageja poolt esitatud tööd vastu võtnud ning pole nende suhtes varem pretensioone esitanud. Hageja on esitanud kohtule kõik tööde üleandmise aktid, mis on kostja poolt allkirjastatud. Ebaõige on kostja väide, justkui ei oleks kostja pärast
21.04.2008.a rohkem töid vastu võtnud. Hageja on esitanud hagiavalduse lisana nr 17 tööde üleandmise 23.07.2008 akti nr 96, mis on nii tellija kui töövõtja poolt allkirjastatud. Kostja ei ole enne oma 17.09.2008.a vastust esitanud hagejale pretensioone tööde üleandmise tähtaegade osas. Kirjavahetusest nähtub, et kostja on hagejalt küsinud selgitusi lepingu ajagraafiku osas ning neid selgitusi on talle ka antud. Kordagi ei ole kostja viidanud asjaolule, et loeb töid viivitusega üleantuks ning plaanib sellest tulenevalt kasutada õiguskaitsevahendeid. Võttes tööd vastu pretensioone esitamata, sai hageja kostja käitumisest järeldada, et kostja aktsepteerib tööde esitamist sellisel ajal. Kostja ja hageja varasem käitumine oli suunatud koostöö jätkamisele ja allpool käsitletud, kostjast tingitud probleemide ületamisele. Hageja osundab VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Lepingu p 4.2 sätestas, et tellija peab andma hinnangu esitatud tööle mitte hiljem kui 7 päeva jooksul, arvates töö või tööetapi üleandmisest; töös avastatud puudustest teavitab tellija töövõtjat kirjalikult. Sama regulatsioon kordub lepingu p 8.2. Nimetatud punkt sätestab lisaks, et kui tellija pole 7 päeva jooksul töövõtjat avastatud puudustest teavitanud, loetakse töö või töö osa tellija poolt vastuvõetuks. Eeltoodust tulenevalt pidi kostja hagejale teatama hiljemalt 7 päeva pärast töö üleandmist, et loeb tööd viivitusega üle antuks. Kostja seda teinud ei ole. Seetõttu on kostja kaotanud õiguse väidetavale viivitusele tugineda.
16.Võttes arvesse asjaolusid, milles hageja projekteerimistöid teostama pidi, on hageja käitunud heauskselt ning teinud kõik endast oleneva, et töid kostjale võimalikult väikese ajakuluga üle anda. Kostja seevastu käitub pahauskselt. Hageja on kostjale esitatud arvetel märgitud töö teinud ning vastavad projekti osad kostjale üle andnud. Kohtumenetluses on kostja üllatuslikult asunud tegema etteheiteid hageja poolt teostatud tööde kohta. VÕS § 6 lg 1 sätestab, et lepingupooled peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kostja on seda põhimõtet rikkunud. Hageja on seisukohal, et kostja väited hageja viivituse kohta tööde üleandmisel tuleb tähelepanuta jätta ning sellele tuginevad kahju hüvitamise ja leppetrahvi nõuded rahuldamata jätta.
17.Hageja ei olnud tööde üleandmisega viivituses. Kuna kostja ei esitanud õigeaegselt kokkulepitud mahus projekteerimiseks vajalikke alusandmeid, lükkusid edasi kõik tähtajad
tööde üleandmiseks. Hoone projekteerimine eeldab tihedat mitmepoolset koostööd. Tellija (antud juhul kostja) peab esitama arhitektile lähteandmed töö tegemiseks, seal hulgas vajalikul määral andmeid kasutatava ehitustehnoloogia, materjalide ja seadmete kohta ning oma nõuded hoone üldiste lahenduste, ruumide tehniliste näitajate, ruumide kasutusotstarbe ja muude sarnaste asjaolude kohta. Arhitekt (kelleks antud juhul oli ML arh. büroost Laan & Remi) koostab sellelt pinnalt täpsete mõõtudega plaanid, lõiked, vaated, sõlmede lahendused. Projekteerija (hageja) võtab aluseks arhitektuursed plaanid ning töötab välja projekti muud osad, mille alusel saab ehitaja hakata ehitama. On loomulik, et selles protsessis tuleb aeg-ajalt mõningaid etappe korrigeerida, et arhitektil tekib tellijale täiendavaid küsimusi detailide paigutuse või kasutatavate materjalide kohta jne. Asjaolu, et projekteerimine võimalikult tõrgeteta sujuks, on vaja nii tellija, arhitekti kui ka projekteerija jooksvat panust. Tellijat ei saa neist suhetest välja lülitada, sest just tema käes on kõige olulisemad andmed, tema peab oskama anda vastuse, millist fassaadi, lifti, avatäidet või muud ehituselementi ta eelistab. Kui üks lüli selles skeemis läheb ajaliselt nihkesse, nihkuvad paratamatult ka kõik teised. Käesoleval juhul sõlmisid pooled lepingu, pidades silmas asjaolu, et hoone projekt ja arhitektuursed lahendused tehakse erinevate isikute poolt – hagejal arhitektiga lepingulist suhet ei olnud. Seetõttu seati kõik hageja poolt tööde üleandmise tähtajad sõltuvusse sellest, millal arhitektilt saabuvad vajalikus mahus arhitektuursed plaanid.
18.Lepingu p 2.2 kohaselt olid töö tegemisel aluseks kostja poolt hagejale lepingu täitmiseks üleantavad materjalid vastavalt lepingu p 4.1, mille kohaselt tellija peab õigeaegselt hankima töö tegemiseks vajalikud lähteandmed, milleks on: a) tellija poolt kooskõlastatud hoone eelprojekti arhitektuursed plaanid, lõiked, mis on lähtedokumentideks järgnevate staadiumite koostamisel; b) ehitusgeoloogiliste uuringute aruanne; c) hoone arhitektuursed plaanid, lõiked, vaated ja sõlmede lahendused mahus, mis on vajalikud konstruktiivse osa tööprojekti ja insenerosade põhiprojekti koostamiseks; d) toitlustustehnoloogiliste süsteemide (restoran jne) lahendused; e) tehnilised tingimused liitumiseks insenervõrkudega, asendiplaaniline lahendus.
19.Tähtajad lepingujärgse töö üleandmiseks on sätestatud lepingu lisas nr 1, mille kohaselt on tööde tähtajana märgitud lõpetamise nädal arvestatuna tellija poolt heaks kiidetud eelprojekti arhitektuurse lahenduse esitamise nädala reedest. Kostja vastuses toodud tabelis nr 1 on nädalaid arvutatud 2007.aasta algusest, mis ei ole kooskõlas lepingu lisas nr 1 kokkulepituga. Seetõttu on ebaõiged ka kostja arvutused (tabel 1) selle kohta, et hageja sattus tööde üleandmisega viivitusse.
20.Kõik kostja poolt esitatavad alusandmed esitati hagejale hilinemisega. Kuigi alusmaterjalide üleandmine ei ole üheselt kirjalikult fikseeritud, on tõendeid selle kohta, et kostja oli pidevas viivituses omapoolsete kohustuste täitmisega. Ehitusgeoloogiliste uuringute aruanne esitati 18.04.2007.a. Lepingu lisa 1 p 4 kohaselt oleks kostja pidanud ehitusgeoloogiliste uuringute aruande üle andma kolmandal nädalal pärast lepingu sõlmimist, s o hiljemalt 09.03.2007. a. Seda asjaolu tõendab JN 09.05.2007.a e-kiri. Seega hilines kostja ehitusgeoloogiliste uuringute aruande esitamisega 6 nädalat. Lepingu lisa nr 1 p 3 järgi tuli arhitektuurse osa eelprojekt anda tellijale üle hiljemalt 4 nädala jooksul lepingu sõlmimisest, s o hiljemalt 16.03.2007. a. Lepingu lisa nr 1 p 2 kohaselt oli ajagraafik koostatud tingimusel, et hoone arhitektuursed ja sisearhitektuursed projekti osad koostatakse, vastavalt EVS 811:2006
„Hoone ehitusprojekt”, tööprojekti mahus, tagamaks ehituskonstruktsioonide tööprojekti koostamise. Arhitektuursed plaanid anti hagejale üle kokkulepitust hiljem ning need ei olnud nõutavas mahus, mistõttu tuli neid pidevalt täiendada ja muuta. Seda asjaolu tõendavad hageja ja arhitekti vahel peetud nõupidamiste protokollid arhitektuursete aluste läbivaatamise kohta. 03.06.2007.a protokollist nähtub, et arhitektil on vaja esitada näiteks kõikide korruste plaanid kõikide vajalike mõõtudega, parkla osas ja katusel kalletega ja vee ärajuhtimise kohtadega; kõik vaated vajalike kõrgusmärkidega, sh maapinna ja sokli kõrgusmärkidega; välisseinte piirete, põrandate, terrasside, katuste konstruktsioonid, põrandate viimistlus jne. 11.07.2007.a protokollis on märgitud järgmist: „arhitekt on põhimõtteliselt nõus kõikide seni koosolekul esitatud konstruktori muudatusettepanekutega ning korrigeerib vastavalt kokkulepitule arhitektuurseid aluseid. Konstruktor saab kokkulepitu põhjal alustada koormuste leidmist vaialuse projekteerimiseks. Edasised arh. aluste muudatusettepanekud vaadatakse läbi jooksvalt projekteerimise käigus.” 05.09.2007.a koosoleku protokollis on märgitud järgmist: „teljel A telgede 5 ja 6 vahel on nihutatud trepikoja välisseina väljapoole. See muudatus tingib väljaantud vaialuse korrigeerimise vajaduse.” Samuti nähtub viidatud protokollist, et trepikodade joonistel on sees palju vigu tõusude arvu ja astme laiuse osas, arhitekt peab neid korrigeerima. 19.09.2007.a protokollis on märgitud, et hoolimata projektijuhi pidevatest meeldetuletustest puuduvad praeguseni liftifirma lähteülesanded liftišahtide projekteerimiseks. Samal koosolekul on taas kord arhitektile antud ülesanne joonistada välja lõiked koos vajalike mõõtude ja kõrgusmärkide ning viimistlusmaterjalidega. Eeltoodud asjaoludest järeldub üheselt, et kostja ei täitnud omapoolseid kohustusi ega andnud õigeaegselt ning vajalikus mahus hagejale üle projekteerimiseks vajalikke alusmaterjale. Hoone projekteerimise esimeseks etapiks on vaialuste väljatöötamine ja vastavate koormuste arvutamine. See arhitektuursete plaanide osa, mis oli vigadeta ja sellises mahus, mida saaks aluseks võtta vaialuste projekteerimisel, esitati hagejale alles 11.07.2007.a. Kui kostja oleks esitanud sellel kuupäeval arhitektuursed plaanid kõikide projekteerimise etappideks vajalikus mahus, saaks sellest kuupäevast alates hakata lugema lepingu lisas nr 1 sätestatud tähtaegu. Kostja seda ei teinud, seega lükkusid tegelikud tähtajad veelgi edasi. Järgnev tabel on seega tinglik, kuid lükkab siiski ümber kostja vastuse tabelis nr 1 toodud tähtaegade arvutuse.
21.Järgmise etapi (rostvärk ja sokli seinad) aluseks olevad arhitektuursed plaanid anti hagejale üle 10.09.2007.a. Seda asjaolu tõendab JN21.09.2007. a e-kiri kostjale. 07.12.2007.a on JN oma e-kirjas teatanud, et endiselt ei ole laekunud aktuaalseid arhitektuurse osa ja eriosade jooniseid konstruktiivse osa järgmiste kaustade joonistamiseks. Kostja hilines ka näiteks lifti lähteülesannete esitamisega, klaasfassaadi ja katuse tarnija lähteülesande esitamisega. Geoloogiliste uuringute aruanne sai koostatud ja esitatud vaid seetõttu, et hageja näitas üles initsiatiivi ning viis kostja kokku vajalike inimestega. Hageja on näidanud üles head tahet ning keerulises olukorras võimalikult head tulemust saavutada. Ajagraafik oli koostatud tingimusel, et hoone arhitektuursed ja sisearhitektuursed projekti osad koostatakse, vastavalt EVS 811:2006 „Hoone ehitusprojekt”, tööprojekti mahus, tagamaks ehituskonstruktsioonide tööprojekti koostamise. Selle tingimuse täitmine oli kostja kohustus. Kuna kostja seda tingimust ei täitnud, kaotas ajagraafik hageja jaoks siduva iseloomu ja nihkus edasi selle aja võrra, mille võrra kostja nõuetele vastavad alusmaterjalid hiljem esitas. Oma 21.09.2007.a kirjas kostja esindajale on J. N sellele asjaolule tähelepanu juhtinud. Kostja vastusest ning vastusele lisatud e-kirjadest võib jääda mulje, justkui oleks arhitektiga suhtlemise ning arhitektuursete plaanide koostamise eest vastutanud hageja. Tegelikult oli kostja ise sõlminud arhitektibürooga lepingu ning seega kandis kostja arhitektuursete plaanide hilinemisest tulenevat riisikot. Hagejat siinjuures süüdistada on alusetu. Hageja suhtles projekti kiirema sujumise eesmärgil arhitektiga otse, kuid see ei pannud hagejale vastutust arhitektuursete plaanide esitamise tähtaja ja kvaliteedi eest. Eeltoodust tuleneb, et hageja ei olnud viivituses kostjale lepingujärgsete tööde üleandmisega. Kuna tööde üleandmise tähtajad olid seatud sõltuvusse kostja poolt alusmaterjalide esitamisest ning need esitati hiljem ja töö tegemiseks mittesobivas mahus, nihkusid selle võrra edasi ka töö üleandmise tähtajad.
22.Alusetud on ka kostja viited sellele, justkui poleks teda teavitatud projekteerimise ajagraafiku muutustest. Projekteerimine venis kostja oma kohustuste mittetäitmise tõttu. Seepärast on arusaamatu, miks oleks hageja pidanud kostjat teavitama asjaoludest, mille eest kostja vastutas ja millest ta järelikult nii või teisiti pidi teadlik olema. 27.11.2007.a nõupidamisel esitas hageja uue ajagraafiku, millele kostja vastu ei vaielnud. See ajagraafik oli koostatud heas usus, et kostja poolt alusmaterjalide esitamisel edaspidi tõrkeid ei esine. Kahjuks ei olnud hagejal võimalik kostja tegematajätmiste tõttu ka sellest graafikust kinni pidada. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et ta ei olnud tööde üleandmisega viivituses, kuna töö üleandmise tähtajad nihkusid pidevalt. Isegi kui asuda seisukohale, et hageja oli viivituses tööde üleandmisega, ei saa kostja VÕS § 101 lg 3 kohaselt tugineda kohustuse rikkumisele hageja poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Lepingust tulenevalt oli lepingujärgse töö kostjale tähtaegselt üleandmise eelduseks kostjapoolsete lähteandmete tähtaegne ja piisavas mahus esitamine. Kostja seda kohustust tähtaegselt ei täitnud, järelikult ei saa ta tugineda sellele, et hageja andis lepingujärgse töö üle selle võrra hiljem.
23.Kostjal puudub alus nõuda kahju hüvitamist ja leppetrahvi. Kostja nõue hageja vastu koosneb kolmest osast: (1) laenulepingu alusel makstud intressid summas 6 041 205,55 krooni, (2) kogu laen laenulepingu alusel summas 122 400 000 krooni ja (3) leppetrahv summas 807 500 krooni. Hageja vaidleb nendele nõuetele vastu. Kostja kahjunõue tugineb väitele, et hageja oli tööde üleandmisega viivituses. Kuna hageja poolne töö üleandmine hilines kostja enda tegevuse tõttu, siis ei saa kostja VÕS § 101 lg 3 tulenevalt selles osas kasutada õiguskaitsevahendeid, muuhulgas nõuda kahju hüvitamist ja leppetrahvi. Seega tuleb kostja kahjunõue ning leppetrahvi nõue jätta juba ainuüksi eeltoodud asjaolusid arvestades rahuldamata. Töövõtulepingu täitmise asjaoludest ei saa ühelgi juhul tekkida hagejale kohustust tasuda pangale kostja poolt võetud pangalaen, selle intressid või viivised. Hageja ei olnud töövõtulepingu sõlmimisel kursis, kuidas kostja seda projekti finantseerib ja milliseid lepinguid ta selleks sõlminud on ja isegi kui oleks, ei muuda see olukorda. Kostja on laenu väljastamise tingimusi esitanud selektiivselt. Kostja ja panga vahelisest laenulepingust nähtub, et laenu väljasmaksmise eeltingimusi oli vähemalt 7 (laenulepingu punkt 3.3.1. alapunktid a kuni g). Seega ei sõltunud laenu väljamaksmine vaid sellest, kui suures ulatuses tulevase ärihoone rendipindade suhtes on klientidega rendilepingud sõlmitud. Ebaõige on kostja väide, et pank ütles laenulepingu üles, kuna hageja väidetavalt venitas projekteerimistöödega. SEB Panga 07.07.2008.a kirjast nähtub, et pank ütles laenulepingu üles punktide 17. 1 a) ja c) alusel, ehk seetõttu, et kostja ei olnud täitnud intressimaksete tasumise kohustust ning pangal oli tekkinud põhjendatud kahtlus laenu sihtotstarbelise kasutamise kohta. Panga kirjast nähtub, et pank oli teinud kostjale väljamakse klaasfassaadide eest ettemaksu tasumiseks, kuid kostja ei esitanud pangale klaasfassaadide tootja kontakte, lepinguid ega tööjooniseid. Eeltoodud asjaolusid arvestades, ei kuulu kostja poolt viidatud kahju hüvitamisele, kuna ei ole täidetud VÕS § 127 nimetatud kahju hüvitamise eeldused. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Laenulepingu alusel makstavad intressid ei ole käesoleval juhul üldse kahjuna käsitletavad, kuna neid oleks kostja pidanud tasuma ka siis, kui laenulepingut ei oleks üles öeldud või kui projekteerimistööd oleks kulgenud esialgse ajagraafiku alusel. VÕS § 127 lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Asjaolu, et hageja peaks tasuma kostja eest pangalaenu või selle intressid, ei olnud ega saanudki olla hagejale ette nähtav lepingu sõlmimise ajal. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kostja nõuab hagejalt kahju hüvitamist pangale makstud intresside osas põhjendusega, et laenuleping öeldi üles hagejapoolse väidetavate viivituste tulemusena.
Nagu eelpool märgitud, on kostja selline väide vale. Kostja ja panga vahelisest kirjavahetusest on näha, et laenulepingu ülesütlemine aluseks oli kostjapoolsete kohustuste täitmata jätmine. Sellest tulenevalt ei ole kostjale laenulepingu ülesütlemisega väidetavalt tekkinud kahju põhjuslikus seoses hageja käitumisega.
24.VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostja teatas esmakordselt, et ta nõuab leppetrahvi, oma 17.09.2008.a vastuses. Hageja leiab, et kostja ei ole leppetrahvi nõuet esitanud mõistliku aja jooksul ning seetõttu on kaotanud õiguse seda nõuda. Kostja on ebatäpselt refereerinud Riigikohtu seisukohti leppetrahvi osas. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-28-08 leidnud, et mõistlik aeg VÕS § 159 lg 2 tähenduses mahub ajaliselt kohustuse rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele. Nimetatud nõude aegumistähtaega tuleb mõistliku aja leidmiseks koos teiste vajalike asjaoludega arvestada. Eeltoodud seisukohast ei järeldu automaatselt, et mõistlikuks ajaks tuleb pidada kolme aastat alates rikkumise avastamisest. Kostja teadis, et projekteerimistööde ajagraafik muutub, kuna kostja poolt esitatavad alusmaterjalid hilinesid. Samas võttis kostja kõik hageja poolt esitatud tööd vastu. Tööde vastuvõtmisel ei maininud kostja midagi leppetrahvi nõudmisest. Kohtumenetluses on kostja välja tulnud leppetrahvi nõudega. Kostja käitumine on pahatahtlik ning seda arvestades ei ole leppetrahvi nõue esitatud mõistliku aja jooksul VÕS § 159 lg 2 mõttes. Lepingu p 7.6 sätestab aga, et leppetrahvi on õigus nõuda 0,1 % tähtaegselt üle andmata tööosa eest maksmisele kuuluvast lepingu tasust iga hilinenud päeva kohta. Kostja ei ole seda arvutuskäiku ära toonud, seega ei saa üldse väita, et on alust nõuda leppetrahvi sellises suuruses.
25.Kostja vaidleb vastu hageja 12.08.2008. a arvele, kuna see on esitatud pärast pankrotihoiatust. Kostja selline väide on asjakohatu. Kostja on hageja poolt tehtud tööd 23.07.2008.a tööde üleandmise aktiga vastu võtnud. Seega on tal lepingu p 7.4 kohaselt tekkinud kohustus töö eest tasuda. Alusetud kostja viited tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 2. Hageja käitumine oli suunatud kostja kahju ärahoidmisele, sest ka kostja ise oli huvitatud projekteerimise lõpuleviimisest. Hageja jätkas oma lepingujärgsete kohustuste täitmist hoolimata sellest, et kostja ei olnud juba tükk aega oma arveid tasunud. Pankrotihoiatuse tegemine ei oma mingit tähendust lepingu täitmise aspektist. See oli oluline vaid hagejale edasiste võimalike menetluslike sammude astumiseks.
26.Hageja viivisenõue on põhjendatud. Nagu eelpool kirjeldatud, tulenes projekteerimise ajagraafiku muutumine kostja käitumisest ja tegematajätmistest. Seega ei saa kostja keelduda hageja viivisenõude tasumisest VÕS § 101 lg 3 viidates.
27.Lepingu p 7.1 kohaselt lisandus lepingus nimetatud tasule käibemaks. Vastavalt lepingu p 7.4 tekkis kostjal tööde vastuvõtmise järgselt kohustus töö eest tasuda ning see tasu peab sisaldama ka käibemaksu. Kostjal ei ole seaduslikku alust vähendada lepingu järgi tasumisele kuuluvat summat käibemaksu võrra. Käibemaksu deklareerimine või kinnipidamine hageja poolt ei oma siinkohal mingit tähtsust.
28.Kostja ei saa hageja nõuet tasaarvestada. Nõude tasaarvestamine tähendab seda, et kostja tunnistab hageja nõuet, kuid samas dokumendis on kostja hageja nõudele ka vastu vaielnud. Seega on kostja väited vastuolulised. Hageja osundab VÕS § 200 lg 4, mille kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kuna hageja vaidleb kostja nõudele täies ulatuses vastu, siis ei saa kostja seda nõuet tasaarvestada. Hageja esitas 12.11.2008 arvamuse kostja vastusele.
29.Hageja väitel ei oma temaga puutumust kostja suhted AS-iga SEB Pank. Kostja poolt AS-ile SEB Pank tasutud intressi suurus ei saanud sõltuda kostja suhetest hagejaga juba ainuüksi seetõttu, et kostja ei ole hagejale tasu maksnud. Ebaõige on kostja väide, et tal on tekkinud kahju intresside osas nende kuude eest, mille võrra oli töö hiljem üle antud, mis nii ei olnud. Laenulepingu punktide 5.2. ja 4.3. kohaselt pidi kostja AS-ile SEB Pank laenu tagastama osade kaupa annuiteetmaksetena ning intressi igakuiselt (t lk 143). Laenulepingu punkti 12.3.1.1. järgi arvestas AS SEB Pank intressi laenu tagastamata osalt intressiperioodi eest (tlk 145). Kuivõrd intressi perioodiks oli laenulepingu järgi üks kuu, siis ei saanud kostja intressimaksed suureneda isegi juhul, kui kostja hilines igakuiste laenumaksetega. Laenumaksetega hilinemise korral rakenduvad muud sanktsioonid. Kostjale väidetavalt AS-iga SEB Pank sõlmitud laenulepingust tekkinud kahju osas puudub hageja tegevusega või tegevusetusega mis tahes seos. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kostja vaidleb hagile vastu.
30.Vastavalt kostja äriplaanile (edaspidi projekt) oli kostja soetanud kinnistu aadressil Tallinnas, Xxx , kuhu pidi kostja ehitama äri- ja parkimishoone (edaspidi ärihoone). Kostja ei vaidle sellele üle, et poolte vahel oli 15.02.2008. a. sõlmitud töövõtuleping nr 11390 (edaspidi leping) ärihoone projekteerimistööde teostamiseks. Samuti ei ole vaidluse esemeks teostatavate tööde loetelu.
31.Projekti finantseerimiseks sõlmis kostja 13.10.2006.a laenulepingu AS-iga SEB Pank (edaspidi pank). Vastavalt laenulepingu tingimustele võttis pank endale kohustuse väljastada kostjale laenusummad, kandes raha tema kontole, osade kaupa, kuupäevadel vastavalt eeltingimuste täitumisele. Lepingu eeltingimuste kohaselt sõltus laenuosade väljastamine sellest, kas ja kui suures ulatuses tulevase ärihoone rendipindade suhtes on sõlmitud klientidega rendilepinguid (Laenulepingu p 3.3 „Laenu väljamaksmise tingimused“). Seetõttu sõltus lepingutingimuste täitmisest nii pangapoolne kostjale laenu väljastamine, kui ka kogu kostja nn „edukus“ projekti ellu viimisel. Hageja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud, kuna ta oli viivituses kostjale töö üleandmisega. Hageja oli kostjale tööd üle andnud hilinemisega ning hageja viivitus seoses tööde üleandmisega on välja kujunenud alljärgnevalt: Tabel 1. Hageja tööde üleandmine jrk nr
Tööde kirjeldus
Vastuvõtmise kuupäev lepingu alusel
Vaialus
23-27. Apr.,
Tegeliku vastuvõtmise kuupäev vast-lt aktidele
24.Aug,. 2007
Viivitus päevad es/kuud es 118/4
Röstvärk, sokli seinad
1-2 korruse tarindid 3-4 korruse tarindid
5 korruse tarindid 6-7 korruse tarindid
8-9 korruse tarindid
10-11 korruse tarindid 12-katus
Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendus Kütte ja ventilatsiooni lahendus Elektrivarustuse ja nõrkvoolu lahendus Kinnistu sisesed insenervõrgud
25-29. Juuni,
9-13. Juuli, 2007 20-24. Aug.,
3-7. Sept., 2007 24-28. Sept.,
29.Okt-2.Nov
5-9. Nov., 2007 26-30. Nov.,
27-31. Aug.,
3-7. Sept., 2007 10-14. Sept.,
18-22. Juuni,
27.Dets., 2007
178/6
28.Veebr., 2008 23. Juuli, 2008
224/7,5 333/11
23. Juuli, 2008 23. Juuli, 2008
320/10 295/10
23. Juuli, 2008
260/8
18.Jaan., 2008
135/4,5
18.Jaan., 2008
130/4,5
18.Jaan., 2008
125/4
11. Märts, 2008
270/9
RR 08.05.2008.a e-kirjast nähtub, et kostja “on tõsises mures lepingu hagejapoolse täitmise osas“. Hageja ärihoone projekteerimistöödega venitamise tõttu keeldus pank oktoobrist 2008.a projekti rahastamast öeldes laenulepingu ühepoolselt üles. Asjaolu, et rahastamist ei ole toimunud on tõendatav kostja pangakonto väljavõtetega, mille kohaselt on näha, et laenu enam ei ole laekunud. Konto väljavõttest nähtub, et kostja oli vaatamata ülaltoodule tasunud laenuintresse. Kuna kostja pidi tasuma laenuintresse igakuiselt ning erinevates summades vastavalt refinantseerimise operatsioonide intressimäärale ning arvestades asjaoluga, et hageja viivitamine moodustas kokku 12 kuud (esimese etapi viivitamine 4 kuud pluss viimase valmissaadud etapi viivitamine 8 kuud), kujuneb kostja kahju intresside osas vastavalt tabelile
2.Tabel 2. Kostja tasutud intressid korrelatsioonis hageja töö mittekohase üleandmisega jrk nr
Pank esitas kostjale nõude tagastada kogu laenusumma 122 400 000 krooni. Kostja on seisukohal, et antud juhul tegemist on samuti kostja kahjuga, mis on tekkinud hageja tegevuse/tegevusetuse tõttu s.t hageja tegevuse ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kostja tõendab kahju tekkimise asjaolusid panga esindajate kirjavahetusega.
32.Hageja esitas 11.07.2008.a kostjale pankrotihoiatuse, milles nõudis kostjalt talle tasuda lepinguhinnast summa 5 974 200 krooni. Kostja vaidleb hagiavalduse nõude osa vastu, mis ületab pankrotihoiatuses märgitud summa. Kostjale on arusaamatu, mis põhjustel suurendas hageja oma nõude 5 974 200 kroonist kuni 8 399 240 kroonini s.t. 2 425 040 krooni võrra ning seega leiab kostja, et see on põhjendamatu mitmel põhjustel: esiteks, ei ole kostja hageja käest antud summa ulatuses tööd vastu võtnud, teiseks, juhul kui kohtus leiab tõendamist, et hageja on selle summa ulatuses tööd teostanud, siis kostja on seisukohal, et sellise hageja käitumise puhul on tegemist ise endale kahju tekitamisega. Iga teine mõistlik oma majandusja kutsetegevuses tegutsev isik ei oleks tööd teostanud, kui võlgnikku ähvardab pankrot.
33.Kostjal on hageja vastu sissenõutavaks muutunud kahjunõue ja leppetrahvi nõue. Kostjal on hageja vastu sissenõutavaks muutunud kahjunõue summas 6 041 205.55 krooni. Juhul, kui muutub sissenõutavaks panga nõue kostja vastu summas 122 400 000 krooni, siis arvab kostja ka see summa hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluva kahju hulka. Kostja nõuab hagejalt poolte lepingu p 7.6. alusel leppetrahvi, mille maksimummäär on kuni 10% Lepingu hinnast ehk 10% 8 075 000 kroonist, mis on võrdne summaga 807 500 krooni. Kostja esitab leppetrahvi nõude õigeaegselt, seega kooskõlas Riigikohtu praktikaga (RK 3-21-15-08 p 12. ja 13.) leppetrahvinõude esitamisel mõistliku tähtaja arvutamisel lähtutakse üldise nõude aegumise kolmeaastasest tähtajast alates rikkumise avastamisest. Kokku moodustab kostja nõue hageja vastu 6 848 705 krooni.
34.Kostja ei nõustu hageja esitatud viivisenõudega ja vaidleb sellele täielikult vastu. VÕS § 101 lg-le 3 võlausaldaja ei saa tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Seega on hageja viivisenõue põhjendamatu.
35.Pooled leppisid kokku lepinguhinnaks 8 075 000 krooni. Kostja vaidleb antud summale juurde käibemaksu lisamisele vastu. Kuna hageja ei ole ühtegi tõendit esitanud selle kohta, et ta on käibemaksu deklareerinud ja kinni pidanud, siis arvab kostja, et hageja käibemaksu lisada nõude juurde ei saa. Seega palub kostja hagejat esitada oma vastavasisulise konto
väljavõtte, millest nähtub, et ta on nõudesumma pealt käibemaksu ära tasunud või deklaratsiooni, millest nähtub, et hageja on nõudesumma käibemaksu deklareerinud. Kostja esitab tasaarvestuse avalduse. Arvestades asjaoluga, et hagejal on nõue kostja vastu summas 8 075 000 krooni ja kostjal on nõue hageja vastu summas 6 848 705 krooni, siis kostja tasaarvestab oma nõude hageja nõudega. Ülejäänud osas kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja osundab VÕS § 100, § 101 lg 1 p 2, 3, § 197 lg 1, § 101 lg 3, § 636 lg 1 ja TsÜS § 138 lg 2.
36.Hageja väide, et hageja ei olnud töö üleandmisega viivituses ei vasta tõele. Antud asjaolu on tõendatud esitatud tõenditega ning selles osas ei peaks pooltel vaidlust olema. Hageja ise esitas vastuvõtmisaktid, millest nähtub, et hageja oli töö üle andnud hilinemisega. Samuti ei vasta tõele hageja väide, et vastuväited töö hilinemisega üleandmise osas ei olnud esitatud. RR ja hageja esindaja kirjavahetusest nähtub, et graafikust kinnipidamata jätmisest oli hagejale teatatud juba 08.05.2007.a. Hageja ei ole ühtegi kaalukat tõendit esitanud oma väite kinnitamiseks, et kostja ei esitanud õigeaegselt töö alustamiseks alusdokumente. Poolte lepingu lisa 1 p 3 kohaselt arhitektuurse osa eelprojekti üleandmine fikseeritakse aktiga. Kuna antud dokumenti pooled ei vormistanud, siis järelikult ei saa hageja tugineda asjaolule, et venitamine toimus kostja tõttu.
37.Hageja väide, et ehitusgeoloogiliste uuringute aruanne oli talle esitatud 18.04.2007.a. ei ole samuti tõenditega kinnitatud. Ka puudub antud väite kinnitav informatsioon hageja viidatud Hr. N kirjas. Hageja juhib tähelepanu, et ehitusgeoloogiliste uuringute aruandega tegeles hageja alltöövõtja ning tema tegevuse eest kostja vastutada ei saa. Hageja ja tema alltöövõtjate omavahelistest suhetest tulenev risk on töövõtja äririskiks, mille eest peab hageja ise vastutama. Ka kostja esindaja RR oma kirjas 20.09.2007.a oli teatanud hageja esindajale, et kostja ei soovi vastutada kolmandate isikute tegemata jätmise eest. Oma kirjas 21.09.2007.a kirjutab RR hageja esindajale, et graafik võib olla nihkes maksimaalselt viis nädalat, mis kuulus geoloogia ja geodeesia tegemiseks. Seega on hageja väide alusmaterjale hilinemisega esitamisest ebaõige.
38.Hageja väide, et graafik „kaotas oma aktuaalsuse“ vajab täpsustamist. Kui hageja viitab lepingu muutmisele poolte poolt, siis ta peab antud asjaolu tõendama, hetkel aga pole hageja lepingu muutmise kohta ühtegi tõendit esitanud. Hageja tööde graafikust kinnipidamata jätmine on lepingu rikkumine. Hageja on lepinguga võtnud endale kohustusi ja ta pidi neid kohustusi täitma. Paraku ei ole hageja seda teinud. Hageja väide, et ta ei olnud teadlik kostja laenukohustustest, ei vasta tõele. Nii oma kirjas 20.09.2007.a kirjutab RR, laenuintresse silmas pidades, hageja esindajale: „Juhtisime selgesõnaliselt Teie tähelepanu sellele, kui palju maksab meile üks venitatud kuu“. Kostja jääb varem kirjapandu juurde, selles osas, et hageja tegevuse tõttu oli tal tekkinud märkimisväärne kahju intresside osas. Väär on hageja seisukoht, et kui projekteerimistööd oleksid kulgenud esialgse ajagraafiku järgi, siis kostja oleks pidanud intressid tasuma ka siis. Kostja selgitab, et tal on tekkinud kahju intresside osas nende kuude eest, mille võrra oli töö hiljem üle antud.
Kui kohasel täitmisel pidi kostja tasuma intresse X summas, siis Y kuud hilinemisega täitmisel on intresside summaks: X*Y Kostja leppetrahvinõude summa kujuneb välja alljärgnevalt: jk nr
Tööde kirjeldus
Vaialus Rostvärk, sokli seinad 1-2 korruse tarindid 3-4 korruse tarindid 5 korruse tarindid 6-7 korruse tarindid 8-9 korruse tarindid 10-11 korruse tarindid 12-katus Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendus Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendus Kütte ja ventilatsiooni lahendus Elektrivarustus e ja nõrkvoolu lahendus
Viivitatu d päevad
Tasumisele kuuluv summa
/EEK/
Lepetrahv
/EEK/
800 000 900 000
94 499 160 200
10% Töö maksumus est 80 000 90 000
1 100 000
246 400
110 000
900 000
299 700
90 000
900 000
288 000
90 000
900 000
121 500
90 000
200 000
52 000
20 000
200 000
27 000
20 000
175 000 800 000
22 750 100 000
17 500 80 000
800 000
100 000
80 000
900 000
243 000
90 000
900 000
112 500
90 000
400 000
108 000
40 000
Kinnistu sisesed insenervõrgud Kokku:
907 500 krooni.
Kohtu põhjendused
39.Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagi juurde. Kostja esindaja tunnistas hagi osaliselt summas 6 848 705 krooni.
40.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
41.Vaidlus puudub poolte vahel selles, et hageja õiguseelneja AS E töövõtja ja kostja tellijana sõlmisid 15.02.2007.a töövõtulepingu nr 11390 (edaspidi leping), mille p 1.1 kohaselt kohustus töövõtja ette valmistama kostjale Tallinnas Xxx asuva äri- ja parkimishoone ehitusprojekti, mis pidi koosnema töö- ja põhiprojektist (I kd lk 16-22). Vaidlus puudub poolte vahel selles, et äriregistrisse tehti 23.04.2007.a kanne, mille kohaselt hagejaga (ühendav ühing) ühines muu hulgas AS E(ühendatav ühing, registrikood xxx, asukoht Xxx, Tallinn) (I kd lk 58-59). Vaidlus puudub poolte vahel selles, et AS-i E õigused ja kohustused läksid lepingu järgi üle hagejale. Vaidlus puudub poolte vahel selles, et hageja on töö ja arved kostjale üle andnud (I kd lk 23-39). Vaidlus puudub poolte vahel selles, et kostja on tasunud hagejale ettemaksu 944 000 krooni.
42.Vaidlus on poolte vahel selles, kas kostja peab tasuma hagejale tehtud tööde eest 8 399 249 krooni, kas kostja peab tasuma nõutud summalt käibemaksu, kas hageja jättis põhjendatult kostjale töö graafikujärgselt üle andmata, kas kostja täitis lepingus ettenähtud kohustused, kas hageja on tekitatud kostjale kahju ja peab selle kostjale hüvitama, kas hageja peab tasuma kostjale viivist ja leppetrahvi, kas kostja peab tasuma tehtud töö eest pärast hageja esitatud pankrotihoiatust, kas kostja saab tasaarvestada oma väidetava nõude hageja nõudega.
43.Õige on hageja osundamine VÕS § 635, mille kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Need kohustused on omavahel vastastikuses (sünallagmaatilises) suhtes. Töövõtuleping on tasuline leping.
44.VÕS § 82 lg 7 esimese lause järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu maksmist. Selle nõude rahuldamiseks tuleb kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7 mõttes) ja kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda.
45.Lepingu p 4.2 sätestas, et tellija peab andma hinnangu esitatud tööle mitte hiljem kui 7 päeva jooksul, arvates töö või tööetapi üleandmisest; töös avastatud puudustest teavitab tellija töövõtjat kirjalikult. Sama regulatsioon kordub lepingu p 8.2. Nimetatud punkt sätestab lisaks, et kui tellija pole 7 päeva jooksul töövõtjat avastatud puudustest teavitanud, loetakse töö või töö osa tellija poolt vastuvõetuks. Eeltoodust tulenevalt pidi kostja hagejale teatama hiljemalt 7 päeva pärast töö üleandmist, et loeb tööd viivitusega üle antuks. Asjakohane on hageja osundamine VÕS § 644 lg 1, mille kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja ei ole töös esinevatest puudustest hagejat teavitanud.
46.Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või
loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Üldjoontes vastab selline tööde vastuvõtmise kord VÕS § 637 lg-le 4, st hageja tasunõue muutub sissenõutavaks alates töö vastuvõtmisest kostja poolt või alates ajast, kui töö loetakse vastuvõetuks. Tuvastades lepingujärgsed tööd, nende hinna ja tasumata osa sellest, tuli hageja tasunõude sissenõutavuseks täiendavalt tuvastada, et kostja on aktides märgitud tööd vastu võtnud või saab need lugeda vastuvõetuks. Seda on hageja tõendanud. Kostja ei ole väitnud, et aktide esitamine ei vastanud iseenesest lepingu tingimustele. Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Küll omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine iseenesest ei mõjuta kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Küll peab kostja arvestama, et need asjaolud on tema tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi rakendamist (mh eeldusi selle rakendamiseks), peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma. Tunnistaja RR ütlustega on tõendatud, et kostja on töö vastu võtnud ja aktsepteerinud, pretensioonid olid hilinemises, sest sellest tekkisid kulutused. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja RR ütluste ebausaldusväärsuses. Kohus asub seisukohale, et kostja on töö vastu võtnud ja hageja tehtud töö vastab lepingutingimustele.
47.Lepingu p 7.1 kohaselt pidi tellija tasuma töövõtjale tööde teostamise eest 8 075 000 krooni, millele lisandus käibemaks, ehk kokku 9 528 500 krooni. Kooskõlas lepingu p 7.4 pidi tasumine toimuma 14 tööpäeva jooksul pärast töö või töö osade lepingukohast üleandmist tellijale töövõtja poolt väljastatud arve alusel. Ainetu on kostja väide, et hageja ei ole ühtegi tõendit esitanud selle kohta, et ta on käibemaksu deklareerinud ja kinni pidanud, siis arvab kostja, et hageja käibemaksu lisada nõude juurde ei saa. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et vastavalt lepingu p 7.4 tekkis kostjal tööde vastuvõtmise järgselt kohustus töö eest tasuda ning see tasu peab sisaldama ka käibemaksu. Kostjal ei ole seaduslikku alust vähendada lepingu järgi tasumisele kuuluvat summat käibemaksu võrra. Käibemaksu deklareerimine või kinnipidamine hageja poolt ei oma mingit tähtsust. Käibemaksu tasumata jätmise eest vastutab käibemaksuseaduse (KMS) § 3 lg-st 1 tulenevalt teenuse osutaja, s.o töövõtja ja viimase poolt käibemaksu tasumata jätmine ei mõjuta lepingu p 7.1 sätestatud kostja kohustust tasuda käibemaksu hagejale.
48.Kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda n-ö lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega.
49.Kohustuse täitmisest ei või VÕS § 111 lg 3 kohaselt keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Seega ei saa tellija keelduda kogu kokkulepitud tasu maksmisest üksnes põhjusel, et tehtud töö on esitatud hilinemisega. Kostja seadusliku esindaja Andres L 01.08.2008 elektronkirjaga on leidnud kinnitust, et kostja soovis leida mõlemaid pooli rahuldav lahendus, mis ei kahjustaks osapoolte koostööd tulevikus. Finantsasutus on andnud nõusoleku antud ehitise finantseerimiseks (I kd lk 46).
50.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et võttes arvesse asjaolusid, milles hageja projekteerimistöid teostama pidi, on hageja käitunud heauskselt ning teinud kõik endast oleneva, et töid kostjale võimalikult väikese ajakuluga üle anda. Hageja on kostjale esitatud arvetel märgitud töö teinud ning vastavad projekti osad kostjale üle andnud. VÕS § 6 lg 1 sätestab, et lepingupooled peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.
51.Lepingu p 2.2 kohaselt olid töö tegemisel aluseks kostja poolt hagejale lepingu täitmiseks üleantavad materjalid vastavalt lepingu p 4.1, mille kohaselt tellija peab õigeaegselt hankima töö tegemiseks vajalikud lähteandmed, milleks on: a) tellija poolt kooskõlastatud hoone eelprojekti arhitektuursed plaanid, lõiked, mis on lähtedokumentideks järgnevate staadiumite koostamisel; b) ehitusgeoloogiliste uuringute aruanne; c) hoone arhitektuursed plaanid, lõiked, vaated ja sõlmede lahendused mahus, mis on vajalikud konstruktiivse osa tööprojekti ja insenerosade põhiprojekti koostamiseks; d) toitlustustehnoloogiliste süsteemide (restoran jne) lahendused; e) tehnilised tingimused liitumiseks insenervõrkudega, asendiplaaniline lahendus.
52.Tähtajad lepingujärgse töö üleandmiseks on sätestatud lepingu lisas nr 1, mille kohaselt on tööde tähtajana märgitud lõpetamise nädal arvestatuna tellija poolt heaks kiidetud eelprojekti arhitektuurse lahenduse esitamise nädala reedest. Kostja vastuses toodud tabelis nr 1 on nädalaid arvutatud 2007.aasta algusest, mis ei ole kooskõlas lepingu lisas nr 1 kokkulepituga. Seetõttu on ebaõiged ka kostja arvutused (tabel 1) selle kohta, et hageja sattus tööde üleandmisega viivitusse (I kd lk 22, II kd lk 135).
53.Kostja oli pidevas viivituses omapoolsete kohustuste täitmisega hageja ees. Ehitusgeoloogiliste uuringute aruanne esitati hagejale 18.04.2007.a. Lepingu lisa 1 p 4 kohaselt oleks kostja pidanud ehitusgeoloogiliste uuringute aruande üle andma kolmandal nädalal pärast lepingu sõlmimist, s o hiljemalt 09.03.2007. a. Seda asjaolu tõendab JN09.05.2007.a e-kiri. Seega hilines kostja ehitusgeoloogiliste uuringute aruande esitamisega 6 nädalat. Lepingu lisa nr 1 p 3 järgi tuli arhitektuurse osa eelprojekt anda tellijale üle hiljemalt 4 nädala jooksul lepingu sõlmimisest, s o hiljemalt 16.03.2007. a. Arhitektuursed plaanid anti hagejale üle kokkulepitust hiljem ning need ei olnud nõutavas mahus, mistõttu tuli neid pidevalt täiendada ja muuta. Seda asjaolu tõendavad hageja ja arhitekti vahel peetud nõupidamiste protokollid arhitektuursete aluste läbivaatamise kohta. Meelevaldne on kostja arusaam, et ehitusgeoloogiliste uuringute aruandega tegeles hageja alltöövõtja ning tema tegevuse eest kostja vastutada ei saa, kuna lepingust tulenevalt oli ehitusgeoloogiliste uuringute aruande esitamine kostja ülesanne.
03.06.2007.a protokolliga on tõendatud, et arhitektil on vaja esitada kõikide korruste plaanid kõikide vajalike mõõtudega, parkla osas ja katusel kalletega ja vee ärajuhtimise kohtadega; kõik vaated vajalike kõrgusmärkidega, sh maapinna ja sokli kõrgusmärkidega; välisseinte piirete, põrandate, terrasside, katuste konstruktsioonid, põrandate viimistlus jne (I kd lk 187188). 11.07.2007.a protokollist ilmneb, et arhitekt on põhimõtteliselt nõus kõikide seni koosolekul esitatud konstruktori muudatusettepanekutega ning korrigeerib vastavalt kokkulepitule arhitektuurseid aluseid. Konstruktor saab kokkulepitu põhjal alustada koormuste leidmist vaialuse projekteerimiseks. Edasised arh. aluste muudatusettepanekud vaadatakse läbi jooksvalt projekteerimise käigus (I kd lk 189-191). 05.09.2007.a koosoleku protokollist nähtub, et teljel A telgede 5 ja 6 vahel on nihutatud trepikoja välisseina väljapoole. See muudatus tingib väljaantud vaialuse korrigeerimise vajaduse. Samuti nähtub viidatud protokollist, et trepikodade joonistel on sees palju vigu tõusude arvu ja astme laiuse osas, arhitekt peab neid korrigeerima (I kd lk 191-192). 19.09.2007.a protokollis on märgitud, et hoolimata projektijuhi pidevatest meeldetuletustest puuduvad praeguseni lifti firma lähteülesanded liftišahtide projekteerimiseks. Samal koosolekul on taas kord arhitektile antud ülesanne joonistada välja lõiked koos vajalike mõõtude ja kõrgusmärkide ning viimistlusmaterjalidega (I kd lk 193-194). Eeltoodud asjaoludest järeldub, et kostja ei täitnud omapoolseid kohustusi ega andnud õigeaegselt ning vajalikus mahus hagejale üle projekteerimiseks vajalikke alusmaterjale. Hoone projekteerimise esimeseks etapiks on vaialuste väljatöötamine ja vastavate koormuste arvutamine. See arhitektuursete plaanide osa, mis oli vigadeta ja sellises mahus, mida saaks aluseks võtta vaialuste projekteerimisel, esitati hagejale alles 11.07.2007.a. Kui kostja oleks esitanud sellel kuupäeval arhitektuursed plaanid kõikide projekteerimise etappideks vajalikus mahus, saaks sellest kuupäevast alates hakata lugema lepingu lisas nr 1 sätestatud tähtaegu. Kostja seda ei teinud, seega lükkusid tegelikud tähtajad veelgi edasi. Järgmise etapi (rostvärk ja sokli seinad) aluseks olevad arhitektuursed plaanid anti hagejale üle 10.09.2007.a. Seda asjaolu tõendab JN21.09.2007. a e-kiri kostjale. 07.12.2007.a on JN oma e-kirjas teatanud, et endiselt ei ole laekunud aktuaalseid arhitektuurse osa ja eriosade jooniseid konstruktiivse osa järgmiste kaustade joonistamiseks (I kd lk 195-199). Kostja hilines ka lifti lähteülesannete esitamisega, klaasfassaadi ja katuse tarnija lähteülesande esitamisega. Geoloogiliste uuringute aruanne sai koostatud ja esitatud vaid seetõttu, et hageja näitas üles initsiatiivi ning viis kostja kokku vajalike inimestega. Hageja on näidanud üles head tahet ning keerulises olukorras võimalikult head tulemust saavutada. Lepingu lisa nr 1 p 2 kohaselt oli ajagraafik koostatud tingimusel, et hoone arhitektuursed ja sisearhitektuursed projekti osad koostatakse, vastavalt EVS 811:2006 „Hoone ehitusprojekt”, tööprojekti mahus, tagamaks ehituskonstruktsioonide tööprojekti koostamise. Selle tingimuse täitmine oli kostja kohustus. Kuna kostja seda tingimust ei täitnud, kaotas ajagraafik hageja jaoks siduva iseloomu ja nihkus edasi selle aja võrra, mille võrra kostja nõuetele vastavad alusmaterjalid hiljem esitas. Oma 21.09.2007.a kirjas kostja esindajale on J. N sellele asjaolule tähelepanu juhtinud. Tunnistaja RR ütlustega on tõendatud, et koos eelprojektiga sai hagejale üle antud ka geoloogilise uuringu projekt, mis oli aegunud. Aegumise osas juhtis tähelepanu hageja, kostja seda tähele ei pannud. Tunnistaja RR võttis õigeks, et hageja tõi geoloogilise uuringu tegija kostja juurde. Uuringu tegemine võttis aega viis nädalat. ML oli kostja arhitekt, kes suhtles nii kostja kui ka projekteerijaga. Arhitekti ja projekteerija töö laabus, kuna nad suhtlesid otse. Tunnistaja RR möönab, et ajagraafiku muudatustest räägiti pidevalt ja tellija seaduslik esindaja Andres L võis töövõtjaga ajagraafiku muutmise kokku
leppida. Tunnistaja PA ütlustega on tuvastatud, et lepingu lisa 1 sisaldas projekteerimise tööde ajagraafikut, mis oli koostatud lähtuvalt tellija poolt õigeaegselt laekuvatest lähteandmetest. Poolte vahel allkirjastati töövõtuleping 15.02.2007. Geoloogilise uuringu aruande pidi esitama kostja, enne seda pidi esitatama arhitektuursed plaanid. Arhitekt esitas arhitektuursed plaanid, mitte tellija. Plaane esitati pidevalt, jooksvalt, need esitati töövõtjale töö käigus. Arhitekt suhtles tellijaga ja hageja suhtles arhitektiga, kuna arhitektuurilisi plaane täiendati pidevalt kuni projekti lõpuni. Geoloogiliste uuringute aruanne on kõige põhilisem, kuid geoloogilise uuringu andmeid ei tulnud. Hageja otsis geoloogilise uuringu tegija ja suunas ka geoloogilise uuringu tegija tellija juurde. Geoloogilised uuringud sai hageja kätte aprilli lõpus. Hageja ei teadnud, millist fassaadi ja materjali kasutada, milliseid lifte ehitada. Tunnistaja PA ütlustega on tõendatud, et tuleb teha vaiad ja need peavad olema raudbetoonist, kuid nende paigaldus sõltus liftide ja kandekonstruktsioonide asukohast. Arhitekt küsis pidevalt tellijalt klaasfassaadi valmistavat firmat ja liftide valmistaja firmat. Hageja nõudis jooniseid ja arhitekt küsis neid tellijalt. Otsest etteheidet tellija poolt töö tegemise graafiku osas ei olnud. Tööprojekti kui ka põhiprojekti osas tellija pretensioone ei esitanud. Tunnistaja PA ütlustega on leidnud kinnitust, et kui hageja sai mingi etapi töö valmis, siis viis tunnistaja üleandmis-vastuvõtmisakti koos arvega tellijale, kes lubas selle tasuda. Tellija lubas korduvalt tasuda. ML oli arhitekt, objekti autor. Klaasfassaadi ja katuse materjalide ning tarnija kohta tellija lähteülesandeid üldse ei esitanud. Tunnistaja PA ütlustest nähtuvalt tegi hageja ise omal algatusel klaasfassaadi konstruktsiooni. Ajagraafiku muudatused andis tunnistaja kostjale üle 27.11.2007. toimunud nõupidamisel kas RR või AL. Ajagraafiku muudatus oli tingitud sellest, et tellija jättis täitmata omapoolsed kohustused: geoloogilise uuringu aruande, klaasfassaadi materjali tarnija, liftide firma nimetuse, arhitekt ei saanud tellijalt teavet, milliseid materjale kasutada. Argumenteeritud on hageja positsioon, et kostja oli ise sõlminud arhitektibürooga lepingu ning seega kandis kostja arhitektuursete plaanide hilinemisest tulenevat riisikot. Asjaolu, et hageja suhtles projekti kiirema sujumise eesmärgil arhitektiga otse, ei pannud hagejale vastutust arhitektuursete plaanide esitamise tähtaja ja kvaliteedi eest. Alusetud on ka kostja viited sellele, justkui poleks teda teavitatud projekteerimise ajagraafiku muutustest. Tunnistajate PA ja RR ütlustest nähtuvalt venis projekteerimine kostja oma kohustuste mittetäitmise tõttu. 27.11.2007.a nõupidamisel esitas hageja uue ajagraafiku. See ajagraafik oli koostatud heas usus, et kostja poolt alusmaterjalide esitamisel edaspidi tõrkeid ei esine. Põhjendatud on hageja seisukoht, et isegi kui asuda seisukohale, et hageja oli viivituses tööde üleandmisega, ei saa kostja VÕS § 101 lg 3 kohaselt tugineda kohustuse rikkumisele hageja poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Lepingust tulenevalt oli lepingujärgse töö kostjale tähtaegselt üleandmise eelduseks kostjapoolsete lähteandmete tähtaegne ja piisavas mahus esitamine. Kostja seda kohustust tähtaegselt ei täitnud, järelikult ei saa ta tugineda sellele, et hageja andis lepingujärgse töö üle selle võrra hiljem. Kohus asub seisukohale, et hageja ei olnud viivituses kostjale lepingujärgsete tööde üleandmisega kuna tööde üleandmise tähtajad olid seatud sõltuvusse kostja poolt alusmaterjalide esitamisest ning need esitati hiljem ja töö tegemiseks mittesobivas mahus, nihkusid selle võrra edasi ka töö üleandmise tähtajad.
54.Kohus soostub hageja argumentatsiooniga, et ta ei olnud tööde üleandmisega viivituses. Kuna kostja ei esitanud õigeaegselt kokkulepitud mahus projekteerimiseks vajalikke
alusandmeid, lükkusid edasi kõik tähtajad tööde üleandmiseks. Hoone projekteerimine eeldab tihedat mitmepoolset koostööd. Tellija (antud juhul kostja) pidi esitama arhitektile lähteandmed töö tegemiseks, sealhulgas vajalikul määral andmeid kasutatava ehitustehnoloogia, materjalide ja seadmete kohta ning oma nõuded hoone üldiste lahenduste, ruumide tehniliste näitajate, ruumide kasutusotstarbe ja muude sarnaste asjaolude kohta. Arhitekt (kelleks antud juhul oli ML arh. büroost Laan & Remi) koostab sellelt pinnalt täpsete mõõtudega plaanid, lõiked, vaated, sõlmede lahendused. Projekteerija (hageja) võtab aluseks arhitektuursed plaanid ning töötab välja projekti muud osad, mille alusel saab ehitaja hakata ehitama. On loomulik, et selles protsessis tuleb aeg-ajalt mõningaid etappe korrigeerida, et arhitektil tekib tellijale täiendavaid küsimusi detailide paigutuse või kasutatavate materjalide kohta jne. Et projekteerimine võimalikult tõrgeteta sujuks, on vaja nii tellija, arhitekti kui ka projekteerija jooksvat panust. Tellijat ei saa neist suhetest välja lülitada, sest just tema käes on kõige olulisemad andmed, tema peab oskama anda vastuse, millist fassaadi, lifti, avatäidet või muud ehituselementi ta eelistab. Kui üks lüli selles skeemis läheb ajaliselt nihkesse, nihkuvad paratamatult ka kõik teised. Käesoleval juhul sõlmisid pooled lepingu, pidades silmas asjaolu, et hoone projekt ja arhitektuursed lahendused tehakse erinevate isikute poolt – hagejal arhitektiga lepingulist suhet ei olnud. Seetõttu seati kõik hageja poolt tööde üleandmise tähtajad sõltuvusse sellest, millal arhitektilt saabuvad vajalikus mahus arhitektuursed plaanid. Poolte elektronkirjavahetusest nähtuvalt on pooled arutanud projekteerimise kiirendamise vajadust (I kd lk 151-156, 195-199).
55.Kostjal puudub alus nõuda kahju hüvitamist ja leppetrahvi. Kostja nõue hageja vastu koosneb kolmest osast: (1) laenulepingu alusel makstud intressid summas 6 041 205,55 krooni, (2) kogu laen laenulepingu alusel summas 122 400 000 krooni ja (3) leppetrahv summas 807 500 krooni. Kostja kahjunõue tugineb väitele, et hageja oli tööde üleandmisega viivituses. Kuna hagejapoolne töö üleandmine hilines kostja oma tegevuse tõttu, siis ei saa kostja VÕS § 101 lg 3 tulenevalt selles osas kasutada õiguskaitsevahendeid, muuhulgas nõuda kahju hüvitamist ja leppetrahvi. Töövõtulepingu täitmise asjaoludest ei saa tekkida hagejale kohustust tasuda pangale kostja poolt võetud pangalaen, selle intressid või viivised. Kostja ja panga vahelisest laenulepingust nähtub, et laenu väljasmaksmise eeltingimusi oli vähemalt 7 (laenulepingu punkt 3.3.1. alapunktid a kuni g). Seega ei sõltunud laenu väljamaksmine vaid sellest, kui suures ulatuses tulevase ärihoone rendipindade suhtes on klientidega rendilepingud sõlmitud. Ebaõige on kostja väide, et pank ütles laenulepingu üles, kuna hageja väidetavalt venitas projekteerimistöödega. SEB Panga 07.07.2008.a kirjast nähtub, et pank ütles laenulepingu üles punktide 17. 1 a) ja c) alusel, ehk seetõttu, et kostja ei olnud täitnud intressimaksete tasumise kohustust ning pangal oli tekkinud põhjendatud kahtlus laenu sihtotstarbelise kasutamise kohta. Panga kirjast nähtub, et pank oli teinud kostjale väljamakse klaasfassaadide eest ettemaksu tasumiseks, kuid kostja ei esitanud pangale klaasfassaadide tootja kontakte, lepinguid ega tööjooniseid. Kostja poolt AS-ile SEB Pank tasutud intressi suurus ei saanud sõltuda kostja suhetest hagejaga juba ainuüksi seetõttu, et kostja ei ole hagejale tasu maksnud. Ebaõige on kostja väide, et tal on tekkinud kahju intresside osas nende kuude eest, mille võrra oli töö hiljem üle antud. Laenulepingu punktide 5.2. ja 4.3. kohaselt pidi kostja AS-ile SEB Pank laenu tagastama osade kaupa annuiteetmaksetena ning intressi igakuiselt (I kd lk 142 -150). Laenulepingu punkti 12.3.1.1. järgi arvestas AS SEB Pank intressi laenu tagastamata osalt
intressiperioodi eest (I kd lk 145). Kuivõrd intressi perioodiks oli laenulepingu järgi üks kuu, siis ei saanud kostja intressimaksed suureneda isegi juhul, kui kostja hilines igakuiste laenumaksetega. Laenumaksetega hilinemise korral rakenduvad muud sanktsioonid. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostjale väidetavalt AS-iga SEB Pank sõlmitud laenulepingust tekkinud kahju osas puudub hageja tegevuse või tegevusetusega mis tahes seos (I kd lk 157167, II kd lk 6-19). VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Laenulepingu alusel makstavad intressid ei ole käesoleval juhul üldse kahjuna käsitletavad, kuna neid oleks kostja pidanud tasuma ka siis, kui laenulepingut ei oleks üles öeldud või kui projekteerimistööd oleks kulgenud esialgse ajagraafiku alusel. VÕS § 127 lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Asjaolu, et hageja peaks tasuma kostja eest pangalaenu või selle intressid, ei olnud ega saanudki olla hagejale ette nähtav lepingu sõlmimise ajal. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kostja nõuab hagejalt kahju hüvitamist pangale makstud intresside osas põhjendusega, et laenuleping öeldi üles hagejapoolse väidetavate viivituste tulemusena. Kostja selline väide on väär kuna kostja ja panga vahelisest kirjavahetusest on nähtub, et laenulepingu ülesütlemine aluseks oli kostjapoolsete kohustuste täitmata jätmine. Sellest tulenevalt ei ole kostjale laenulepingu ülesütlemisega väidetavalt tekkinud kahju põhjuslikus seoses hageja käitumisega. Eeltoodud asjaolusid arvestades, ei kuulu kostja poolt viidatud kahju hüvitamisele, kuna ei ole täidetud VÕS § 127 nimetatud kahju hüvitamise eeldused.
56.VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostja teatas esmakordselt, et ta nõuab leppetrahvi, oma 17.09.2008.a vastuses. Hageja leiab, et kostja ei ole leppetrahvi nõuet esitanud mõistliku aja jooksul ning seetõttu on kaotanud õiguse seda nõuda. Kostja on ebatäpselt refereerinud Riigikohtu seisukohti leppetrahvi osas. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-28-08 leidnud, et mõistlik aeg VÕS § 159 lg 2 tähenduses mahub ajaliselt kohustuse rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele. Nimetatud nõude aegumistähtaega tuleb mõistliku aja leidmiseks koos teiste vajalike asjaoludega arvestada. Eeltoodud seisukohast ei järeldu automaatselt, et mõistlikuks ajaks tuleb pidada kolme aastat alates rikkumise avastamisest. Kostja teadis, et projekteerimistööde ajagraafik muutub, kuna kostja poolt esitatavad alusmaterjalid hilinesid. Samas võttis kostja kõik hageja poolt esitatud tööd vastu. Tööde vastuvõtmisel ei maininud kostja midagi leppetrahvi nõudmisest. Lepingu p 7.6 sätestab aga, et leppetrahvi on õigus nõuda 0,1 % tähtaegselt üle andmata tööosa eest maksmisele kuuluvast lepingu tasust iga hilinenud päeva kohta. Kostja käitumine
on pahatahtlik ning seda arvestades ei ole leppetrahvi nõue esitatud mõistliku aja jooksul VÕS § 159 lg 2 mõttes.
57.Kostja vaidleb vastu hageja 12.08.2008. a arvele, kuna see on esitatud pärast pankrotihoiatust (I kd lk 40-45). Kostja selline väide on asjakohatu. Kostja on hageja poolt tehtud tööd 23.07.2008.a tööde üleandmise aktiga vastu võtnud. Seega on tal lepingu p 7.4 kohaselt tekkinud kohustus töö eest tasuda. Alusetud kostja viited tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 2. Hageja käitumine oli suunatud kostja kahju ärahoidmisele, sest ka kostja ise oli huvitatud projekteerimise lõpuleviimisest. Hageja jätkas oma lepingujärgsete kohustuste täitmist hoolimata sellest, et kostja ei olnud oma arveid tasunud. Pankrotihoiatuse tegemine ei oma mingit tähendust lepingu täitmise aspektist.
58.Hageja viivisenõue on põhjendatud. Projekteerimise ajagraafiku muutumine tulenes kostja käitumisest ja tegematajätmistest. Seega ei saa kostja keelduda hageja viivisenõude tasumisest VÕS § 101 lg 3 viidates. Lepingu p 7.5 kohaselt on töövõtjal õigus nõuda tellijalt maksetähtaegade rikkumise eest viivist 0,1% makse summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte üle 10% hilinenud makse summast. Kostja viivisevõlg hageja ees on 839 924 krooni.
59.Kostja ei saa hageja nõuet tasaarvestada. Nõude tasaarvestamine tähendab seda, et kostja tunnistab hageja nõuet, kuid samas dokumendis on kostja hageja nõudele ka vastu vaielnud. Seega on kostja väited vastuolulised. Hageja osundab VÕS § 200 lg 4, mille kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kuna hageja vaidleb kostja nõudele täies ulatuses vastu, siis ei saa kostja seda nõuet tasaarvestada.
60.Kostja on tööd pretensioonideta vastu võtnud ning kaotanud õiguse tugineda tema poolt väidetud puudustele. Kostja on kõik hageja poolt esitatud tööd vastu võtnud ning pole nende suhtes varem pretensioone esitanud. Ebaõige on kostja väide, justkui ei oleks kostja pärast
21.04.2008.a rohkem töid vastu võtnud. Hageja on esitanud hagiavalduse lisana nr 17 tööde üleandmise 23.07.2008 akti nr 96, mis on nii tellija kui töövõtja poolt allkirjastatud. Kostja ei ole enne oma 17.09.2008.a vastust esitanud hagejale pretensioone tööde üleandmise tähtaegade osas. Kirjavahetusest nähtub, et kostja on hagejalt küsinud selgitusi lepingu ajagraafiku osas ning neid selgitusi on talle ka antud. Kordagi ei ole kostja viidanud asjaolule, et loeb töid viivitusega üleantuks ning plaanib sellest tulenevalt kasutada õiguskaitsevahendeid. Võttes tööd vastu pretensioone esitamata, sai hageja kostja käitumisest järeldada, et kostja aktsepteerib tööde esitamist sellisel ajal. Hageja on teostanud ja vastavate aktide alusel kostjale üle andnud lepingus sätestatud tööd ning väljastanud kostjale arved tööde eest tasumiseks, kuid kostja on jätnud arved tasumata. Kostja on tasunud vaid ettemaksu summas 944 000 krooni. Kostjal on siiani lepingu alusel hagejale tasumata kokku 8 399 240 krooni (põhivõlg koos käibemaksuga), millele lisandub viivis 839 924 krooni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 8 399 240 krooni ja viivis 839 924 krooni.
61.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1
hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Viivi Villemson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.