2-22-7217/29 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

1.X esitas 13. mail 2022 hagi Y vastu ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitise saamiseks kohtu õiglasel äranägemisel ja hüvitiselt viivise saamiseks seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja hageja au ja head nime sellega, et: 1) avaldas Väikelaevajuhi foorumis „Kipper.ee” 30. jaanuaril 2022. a kell 20:38 postituse, milles kirjutas: „Seejärel siin samas foorumis esinenud X, kes pakkus mulle tööd, jättis kuu hiljem palga maksmata - advokaat koostas hagi puudulikult, mille tulemusena kaotasin, pidin tema kulud kandma, kuid minuga seotud sentimentaalse väärtusega seotud vara läks oksjonile. Halloo, merendusinimene ja SAR-i liige? Diagnoosi pole sulle ju raske panna!! Nö õnneks ei ole ma selles hinnangus ainus“; ehk siis ligi veerandsajandi jooksul on mul tulnud kokku puutuda märksõnaliselt järgnevaga: lapsmehed, kelmid ja vargad (ilma pühakuteta), isiksushäirelised, sotsiopaadid, psühhopaadid (vaata kui mitu paadi liiki siit juurde tuleb), nartsissistid, võimalused-visioonid-eesmärgid-võlad. Vähemalt üheks korduvaks tunnuseks nende puhul on see, et neil ei teki süütunnet teisi inimesi hävitades. Kui viimane sõna tundus ülepaisutatuna, siis nartsissistliku isiksushäire patoloogias on see arusaadavalt ära kirjeldatud. 2) 14. veebruaril 2022. a kell 21:10 postituse: „Episood: X, XXX OÜ. Kuna äsja tuli petise advokaadilt pretensioon, siis otsustasin teemale hoo sisse anda. Seega tegin eelnevalt ajalises järjestuses tühjad postitused ette ära, et see oma õigele kohale asetada. Olen offline valmistamas sisu, mis selle *paadi palel paista laseb.“ 3) Lisaks edastas kostja 29. aprillil 2022. a kell 15:47 e-kirja, milles avaldas hageja kohta alljärgnevad ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud: 3.1) „Nii olen umbes 25 aasta jooksul proovinud tööd ja koostööd teha erinevate tegelastega, kelle pikaajalised toimivusmustrid lubavad neid nimetada nii: egoistid, psühhopaadid, nõdrameelsed, lapsmehed, imbetsillid, kelmid.“ 3.2) „Tutvugem siis nende „geeniustega“ ja kuidas plaanin piinlikkuse teile võlgu olles neile ära jagada:“ 3.3) „X, XXX OÜ (xxxxxxxx), xxxxxxxx. Eesmärk: tegi mulle tähtajatu töösuhte ettepaneku toote seeriatootmise ja sertifitseerimise ning turundamise korraldamiseks. Tulemus: tegin seda koos juhiste saamise ja tulemuste raporteerimisega. Siiski jättis vastavalt kokkuleppele töölepingu sõlmimata, töötasu maksmata, otsustas jantida advokaadi abiga kõige eitamiseks, valesti koostatud hagi tõttu kaotasin kohtus, mille järel pidin ilma töötasu saamata maksma ka tema õigusabi kulude eest, mille eest läks avalikule oksjonile minule 50% kuuluv ema sünnikodu (hea abiline päästis selle!!) Muu: töötegemise perioodil hakkas ühel hetkel väitma, et ta ei saa minuga sisuliselt suhelda, sest ta naine on haiglas surmahaige. Kui aga läksin etteteavitamata neile sadamasse vastu, siis ei paistnud naise olekus mingit haigust välja. Hinnang: X on psühhopaat, jantija, Eesti vabatahtlikus merepäästes tuntud kui kummalise käitumisega ja kokkulepete murdja, varasem osanik on ettevõttest lahkunud. Karma: väikelaevnike foorumi 5000 kasutaja seas vajalik "kuulsus", viimati toimunud meremessi eksponaatidele saadetav teavitus petisest xxx. Saamata töötasu: 4000, saamata töötasu tööõiguse alusel 4000 x 6 kuud. Saamata töötasu kättesaamiseks tehtud kulutused: ca 10000. Lahendamiseks: ülekanne minu Swedbank kontole XXXXXXXXXXXX summas 14000 tähtajaga 06.05.2022.“

Hageja pöördus kostja poole nõudekirjaga, milles palus postituste kustutamist. Kostja sai nõudekirja kätte ning edastas sellele ka väga konkreetse vastuse: „ma ei vaevu vaimsete häiretega isiku pretensiooni läbi lugema. Vana teema pealt soovitan tal mulle üle kanda saamata jäänud töötasu, tekitatud mõlema poole õigusabikulud, tekitatud lõivud, kohtutäituriga seotud kulud ja saamata jäänud summadelt intressid. Kui see ei sobi, siis advokaadiga "lehvitada" oskan minagi. Pujään las kohandub. Teil soovitan lapsmehe pretensiooniga mitte edasi minna.“ Viidatud postitus on tänase päevani kättesaadav. Seega on kostja näol tegemist isikuga, kes korduvalt ja pika ajavahemiku jooksul hagejat foorumis ja otsepostitustega laimas. Kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata. Kostja põhjustas hagejale mittevaralist kahju läbi solvamise – kokkuvõtvalt pani hagejat halvasti ja alandatult tundma, rikkus hageja meeleolu ning kujundas hageja mainet ebakohasel viisil. Hageja on seisukohal, et kostja on avaldanud hageja kohta nii ebaõigeid faktiväiteid kui ka ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja väitis, et hageja jättis talle palga maksmata. Esmalt toob hageja välja, et tal eraisikuna ei ole olnud kostjaga töölepingut. Teiseks märgib hageja, et kostja on varasemalt pöördunud hageja ettevõtte vastu kohtusse (tsiviilasi nr xxx). Kostja hagiavaldus jäeti 16. novembri 2016. a tehtud maakohtu otsusega rahuldamata. Kostja nõudis hageja ettevõttelt XXX OÜ töötasu, puhkusehüvitist ja kahjuhüvitist. Maakohus ja ka ringkonnakohus tuvastasid, et kostjal puudus töösuhe XXX OÜ’ga, mille tulemusena jäeti kostja hagiavaldus ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Tänaseks on kohtulahendid jõustunud ja seega ei saa juba kohtumenetluses tuvastatud asjaolusid kajastada teistsugusena, kui see kohtulahendites kirjas on. Sellega seoses on kostja tahtlikult moonutanud fakte ehk esitanud foorumi postituses ebaõiged faktiväiteid. Kostja väitis, et hageja on petis. Eesti keele seletava sõnaraamatu andmetel tähendab „petis“ ebaausaid võtteid kasutav, teisi pettev isik, kelm, suli. Järelikult loob see keskmisele mõistlikule lugejale, kes kostja avaldatud faktiväidet loeb, mulje nagu tegeleks hageja pettustega. Hageja ei tegele pettustega ega ole pettur. Hageja tõi juba varasemalt välja, et kohus on juba leidnud, et hageja ei ole kostjale midagi võlgu ja teda ei saa petiseks nimetada. Tegemist on ebaõige faktiväitega. Kostja väitis, et hageja on kelm. Eesti keele seletava sõnaraamatu andmetel tähendab „kelm“ ebaausaid võtteid kasutav, teisi pettev v. tüssav isik. Hageja kinnitab veelkord, et ta ei ole kelm ning kostjal ei ole ühtegi tõendit, mis tõestaks, et hageja tegeleb pettustega. Seega on tegemist ebaõige faktiväitega. Kostja väitis, et hageja on varas. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on „varas“ varastamisega tegelev isik. KarS § 199 kohaselt on vargus võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Hageja ei ole võõrast vallasasja ära võtnud selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Hageja ei ole varas. Tegemist on ebaõige faktiväitega. Kostja avaldas, et hageja on psühhopaat. Eesti keele seletava sõnaraamatu andmetel tähendab „psühhopaat“ psühhopaatia all kannatav inimene. Antud hinnang on au teotav. Hagejal ei esine ükskõik missugust vaimse tervise haigust ehk antud väide oleks faktina vale. Samuti ei ole hageja käitunud ebakohaselt või psühhopaatiliselt. Sel põhjusel on põhjendamata ka kostja hinnang, et hageja on psühhopaat. Antud hinnangu avaldamiseks puudub ükskõik missugune objektiivne alus – hageja käitumine ei anna ühtegi alust hageja psühhopaadiks nimetamiseks. Hageja ei ole psühhopaat ega tal pole ka psühhopaatilisi kalduvusi. sest selle hinnangu avaldamise kontekst on negatiivne. Ei ole vaidlust selles, et tavakeeles kellegi psühhopaadiks nimetamine kannab endas negatiivset ja halvustavat hinnangut selle inimese vaimsele tervisele ja käitumisele Lisaks avaldas kostja, et hageja on lapsmees, isiksushäireline, sotsiopaat, nartsissist, egoist, nõdrameelne, imbetsill, jantija. Hagejal ei ole ühtegi sellist negatiivset isikuomadust, nagu kostja välja toob. Hageja ei ole lapsmees, tal ei ole isiksusehäiret, hageja ei ole sotsiopaat, nartsissist, egoist, nõdrameelne, imbetsill ega jantija. Tegemist on äärmiselt ebakohaste väärtushinnangutega millest igaüks on hageja au teotav. Seoses kostja poolt avaldatud ebaõigete faktiväidetega ja ebakohaste väärtushinnangutega on hagejale põhjustatud moraalne kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Nimelt jäi kostja avaldatud tekstide pinnalt keskmisele mõistlikule lugejale mulje, justkui oleks hageja petis, kelm, varas, psühhopaat,

lapsmees, isiksushäireline, sotsiopaat, nartsissist, egoist, nõdrameelne, imbetsill, jantija, kellel ei teki süütunnet teisi hävitades. Kostja lõi hagejast avalikkuse silmis ebaõige kuvandi, mis käesoleva hetke seisuga pole muutunud või muutumas. Seega, kostja põhjustas hagejale laimamise tõttu moraalse kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet, teda on taunitud avalikult tuhandete inimeste poolt ning teda on avalikkuse eest sildistatud negatiivsete sõnadega. Keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale jäi hagejast täiesti ekslik ja halvustav mulje. Kostja avaldatud laim põhjustab hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Inimesed pöörduvad hageja poole küsimustega seoses kostja laimutegevusega, kolleegid on hakanud kahtlema hageja usaldusväärsuses. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone. Hagejal on au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda oma tavapärase elu elamisel. Arusaadavalt tekiks ükskõik missugusel inimesel, kes vähekenegi enda mainest hoolib, stress ja emotsionaalne pinge, kui teda avalikult ilma objektiivse põhjenduseta materdatakse. Enamgi, kostjasuguste inimeste tegevus toob kaasa selle, et üha rohkem inimesi lähtubki laimajate loodud võltskuvandist ning solvab ja alandab hagejat erinevates internetiportaalides. Selle trendi saabki katkestada vaid laimajate vastutusele võtmine ehk neilt rahaliste kompensatsioonide välja mõistmine. Eeltoodust tuleneb kogumis, et kostja tegevuse tõttu on hagejale tekkinud mittevaraline kahju. Seega tuleb kostjalt välja mõista tekitatud kahju eest hüvitis. Hageja peab õiglaseks hüvitiseks 3000 eurot. Hageja leiab ka, et kostja tegevus on õigusvastane ning kui kostja tekitab õigusvastaselt kahju, siis peab kostja õigusvastase tegevusega põhjustatud kahju hüvitama. Kui kostja soovib kahju tekitamise menetluse kestel lõpetada, saab seda arvestada kui kostja vabatahtlikku loobumist õigusvastase kahju tekitamise jätkamisest. Menetluse käik

5.Hageja on esitanud nõude kostja vastu ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu õiglasel äranägemisel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1046 lg 1 esimese lause kohaselt eeldatakse teise isiku isiklikku õigust rikkuva teo õigusvastasust ja teisest lausest tuleneb, et isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamine eeldab väärtusotsustuse tegemist ning arvestada tuleb kõiki selles nimetatud asjaolusid kogumis. VÕS § 1047 lg 1 ja 2 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1050 kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (lg 1). Käesoleva peatüki tähenduses arvestatakse isiku süü hindamisel muu hulgas tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi (lg 2). Selleks, et tuvastada, kas kostja vastutab hageja ees, tuleb kindlaks teha alljärgnevad kostja vastutuse eeldused ehk tuvastada, kas kostja on tekitanud hagejale kahju hageja isikliku õiguse rikkumisega (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4), kahju tekitamine on õigusvastane ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine (VÕS § 1046 lg-d 1ja 2, § 1047 lg 1 ja 2) ning kostja on kahju tekitamises süüdi (VÕS §-d 1043 ja 1050). Isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse kindlakstegemiseks tuleb kohtul teha kaalutlusotsus (Riigikohtu 25.11.2020 otsus tsiviilasjas nr 218-15284, p 14). Seega, tulenevalt eelnimetatud sätetest tuleb kohtul hagi rahuldamise eeldusena kindlaks teha, kas kostja käitumine on olnud õigusvastane. Selleks, et otsustada, kas kostja käitumise õigusvastasuse hindamisel kohalduvad VÕS § 1046 või § 1047 sätted, tuleb kohtul esmalt teha kindlaks, kas kostja avaldatu puhul on tegemist faktiväite või väärtushinnanguga. Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus

6.Asjas esitatud tõendite alusel on tuvastatud: - kostja avaldas internetis Väikelaevajuhi foorumis „Kipper.ee” 30. jaanuaril 2022. a kell 20:38 postituse, milles kirjutas mh: „Seejärel siin samas foorumis esinenud X, kes pakkus mulle tööd, jättis kuu hiljem palga maksmata - advokaat koostas hagi puudulikult, mille tulemusena kaotasin, pidin tema kulud kandma, kuid minuga seotud sentimentaalse väärtusega seotud vara läks oksjonile. Halloo, merendusinimene ja SAR-i liige? Diagnoosi pole sulle ju raske panna!! Nö õnneks ei ole ma selles hinnangus ainus“; ehk siis ligi veerandsajandi jooksul on mul tulnud kokku puutuda märksõnaliselt järgnevaga: lapsmehed, kelmid ja vargad (ilma pühakuteta), isiksushäirelised, sotsiopaadid, psühhopaadid (vaata kui mitu paadi liiki siit juurde tuleb), nartsissistid, võimalused-visioonid-eesmärgid-võlad. Vähemalt üheks korduvaks tunnuseks nende puhul on see, et neil ei teki süütunnet teisi inimesi hävitades. Kui viimane sõna tundus ülepaisutatuna, siis nartsissistliku isiksushäire patoloogias on see arusaadavalt ära kirjeldatud. (tl 11p); - kostja avaldas internetis Väikelaevajuhi foorumis „Kipper.ee” 14. veebruaril 2022. a kell 21:10 postituse: „Episood: X, XXX OÜ. Kuna äsja tuli petise advokaadilt pretensioon, siis otsustasin teemale hoo sisse anda. Seega tegin eelnevalt ajalises järjestuses tühjad postitused ette ära, et see oma õigele kohale asetada. Olen offline valmistamas sisu, mis selle *paadi palel paista laseb.“ (tl 12); - kostja edastas 3-ndatele isikutele ja hagejale 29. aprillil 2022. a kell 15:47 e-kirja, milles avaldas mh: 1) „Nii olen umbes 25 aasta jooksul proovinud tööd ja koostööd teha erinevate tegelastega, kelle pikaajalised toimivusmustrid lubavad neid nimetada nii: egoistid, psühhopaadid, nõdrameelsed, lapsmehed, imbetsillid, kelmid.“ 2) „Tutvugem siis nende „geeniustega“ ja kuidas plaanin piinlikkuse teile võlgu olles neile ära jagada:“ 3) „X, XXX OÜ (xxxxxxxx), xxxxxxxx. Eesmärk: tegi mulle tähtajatu töösuhte ettepaneku toote seeriatootmise ja sertifitseerimise ning turundamise korraldamiseks. Tulemus: tegin seda koos juhiste saamise ja tulemuste raporteerimisega. Siiski jättis vastavalt kokkuleppele töölepingu sõlmimata, töötasu maksmata, otsustas jantida advokaadi abiga kõige eitamiseks, valesti koostatud hagi tõttu kaotasin kohtus, mille järel pidin ilma töötasu saamata maksma ka tema õigusabi kulude eest, mille eest läks avalikule oksjonile minule 50% kuuluv ema sünnikodu (hea abiline päästis selle!!) Muu: töötegemise perioodil hakkas ühel hetkel väitma, et ta ei saa minuga sisuliselt suhelda, sest ta naine on haiglas surmahaige. Kui aga läksin etteteavitamata neile sadamasse vastu, siis ei paistnud naise olekus mingit haigust välja. Hinnang: X on psühhopaat, jantija, Eesti vabatahtlikus merepäästes tuntud kui kummalise käitumisega ja kokkulepete murdja, varasem osanik on

6.1.Eeltoodud tõendite alusel kogumis on kohtu hinnangul tuvastatav, et andmeid on avaldatud hageja kohta ja seda on teinud kostja. Postitustes ja e-kirjas on nimetatud hageja nime, postitused, e-kiri ja kohtuväline nõudekiri on ajalises järjekorras ja kostja poolt avaldatu on sisult sarnane/analoogne. Kostja vastuskirjast hageja kohtuvälisele nõudekirjale (tl 18-18p) on täiendavalt võimalik asuda seisukohale, et kostja ei vaidlusta viidatud postituste ja e-kirja avaldamist kuna vastuskirjas on kostja endiselt postitustes ja e-kirjas avaldatut rõhutanud. Hageja on seisukohal, et kostja on avaldanud hageja kohta nii ebaõigeid faktiväiteid kui ka ebakohaseid väärtushinnanguid. Hageja peab ebaõigeks faktiväiteks seda, et kostja on avaldanud, et hageja jättis talle palga maksmata. Hageja selgitab, et hagejal eraisikuna ei ole olnud kostjaga töölepingut. Kostja on küll varasemalt pöördunud hageja ettevõtte vastu kohtusse (tsiviilasi nr xxx), kuid hagi jäeti 16. novembri 2016. a tehtud maakohtu otsusega rahuldamata. Viidatud asjas nõudis kostja hageja ettevõttelt XXX OÜ töötasu, puhkusehüvitist ja kahjuhüvitist. Maakohus ja ka ringkonnakohus tuvastasid, et kostjal puudus töösuhe XXX OÜ’ga, mille tulemusena jäeti kostja hagiavaldus ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtu hinnangul saab kostja väidet, et hageja on jätnud kostjale palga maksmata pidada faktiväideks, mis tuleb käesoleval juhul lugeda ka ebaõigeks. Hageja peab ebaõigeteks faktiväideteks ka kostja poolt hageja kohta avaldatut, so, et hageja on petis, kelm, varas. Avaldatud postituste ja e-kirja konteksti hinnates saab asuda seisukohale, et kostja on pidanud hagejat petiseks (14.02.2022 postitus, 29.04.2022 e-kiri) ning vargaks ja kelmiks (30.01.2022 postitus). Avaldatut võib kohtu hinnangul pidada samuti faktiväideteks, millel on mh ka negatiivne tähendus (Eesti keele seletav sõnaraamat, tl 19-23). Väiteid saab pidada ebaõigeteks, kuna vastupidist ei ole käesolevas menetluses võimalik tuvastada. Kostja avaldatud faktiväited võimaldavad väärtustada hagejat negatiivselt. Hageja on seisukohal, et kostja on avaldanud hageja kohta ka ebakohase väärtushinnangu, so, et hageja on psühhopaat (29.04.2022 e-kiri, siin nimetatud hagejat ka kui jantijat-kohtu märkus). Eesti keele seletava sõnaraamatu andmetel tähendab „psühhopaat“ psühhopaatia all kannatav inimene (tl 24). Kohus nõustub hagejaga, et tegemist on ebakohase väärtushinnanguga ja on au teotav, sest selle hinnangu avaldamise kontekst on negatiivne ja halvustav ning määratleb hageja vaimset seisundit, mida ei ole kindlasti võimalik määratleda ilma meditsiinilist eriteadmist omamata. Kostja poolt avaldatut tervikuna hinnates, võib asuda seisukohale, et mõistlik lugeja, kes ei tunne hagejat, võib kujundada hagejast eksliku mulje ja pidada hagejat petiseks, kelmiks, vargaks, psühhopaadiks. Kohtu hinnangul ei ole võimalik esitatud tõendite alusel asuda seisukohale, et kostja on konkreetselt hagejat nimetanud lapsmeheks, isiksushäireliseks, sotsiopaadiks, nartsissistiks, egoistiks, nõdrameelseks, imbetsilliks. Eeltoodu alusel on võimalik asuda seisukohale, et kostja on hageja kohta avaldanud eelolevalt analüüsitud ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid ning kostja tegevus on õigusvastane kuna teise isiku kohta ebaõigete väidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine avalikkuse ees on õigusvastane. Kohus leiab, et kostja poolt hageja kohta avaldatud ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud on hageja isiklikke õigusi rikkuvad ja õigusvastased. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet, teda on taunitud avalikult tuhandete inimeste poolt ning teda on avalikkuse eest sildistatud negatiivsete sõnadega. Keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale jäi hagejast täiesti ekslik ja halvustav mulje. Kostja avaldatud laim põhjustab hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Inimesed pöörduvad hageja poole küsimustega seoses kostja laimutegevusega, kolleegid on hakanud kahtlema hageja usaldusväärsuses. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone. Hagejal on au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda oma tavapärase elu elamisel. Hageja peab õiglaseks hüvitiseks 3000 eurot. Kui isik vastutab deliktiõiguslikult teise isiku isikliku õiguse rikkumise eest, peab ta VÕS § 134 lg 2 järgi maksma kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistliku rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Mittevaralise kahju eest välja mõistetava rahalise hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooniõiguse alusel (VÕS § 127 lg 6 esimene lause ja TsMS § 233 lg 1). Riigikohus on korduvalt märkinud, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (RKTKo 32-1-19-08, p 13). Senisest Eesti kohtupraktikast tuleneb, et mittevaralise kahjuna tuleb võtta arvesse kõiki kannatanul tekkinud negatiivseid mittevaralisi tagajärgi (RKTKo 3-2-1-85-08, p 11). Hüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada kostja rikkumise intensiivsust ja mõju (RKTKo 3-2-1-412, p 14). Hüvitise määratlemisel arvestab kohus sõltumata poolte taotlustest rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ja selle astet, poolte majanduslikku olukorda ja kannatanu enda osa (RKTKo 3-2-1-152-09, p 16). Kohtul on diskretsiooniõigus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määratlemisel ning kohus otsustab hüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Samuti on Riigikohus leidnud, et igasugune mittevaralise kahju hüvitis kannab endas alati tõrjuvat eesmärki ning väljendab ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole (RKTKo 3-2-1-18-13, p-d 21, 28 ja 29). Riigikohus on ka 13.01.2010. a otsuses tsiviilasjas nr 32-1-152-09 märkinud, et isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge - muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas - ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada ühegi tõendiga. Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 3-2-118-13, p 22). Seetõttu ei pea hageja tõendama, et talle on tekkinud mittevaraline kahju, vaid piisab kui ta tõendab isikuõiguste rikkumist. Kohtu hinnagul kohalduvad eelolevad seisukohad ka käesolevas asjas. Seega, isiklike õiguste rikkumise korral tuleb mittevaralise kahju olemasolu eeldada. Hageja ei pea ega saagi temal mittevaralise kahju tekkimist tõendada, samas on hagejal võimalik tõendada mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid. Eelnevaga on tuvastatud, et kostja on hageja isikuõigusi rikkunud, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks mittevaraline kahju välja mõista. Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6). VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et võrreldes varasema sätte sõnastusega ei näe VÕS § 134 lg 2 ette võimalust jätta kahju hüvitamise kohustuse olemasolul mittevaralise kahju eest mõistlik summa üldse välja mõistmata (RKTKo 2-15-16007, p 18). Kahjusumma suuruse otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134

lg 5). VÕS § 134 lg 6 kohaselt isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Seega, mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Hageja on leidnud et õiglaseks hüvitiseks on vähemalt 3000 eurot. Samas on hageja esitanud nõude kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu õiglasel äranägemisel. Kohus märgib siinkohal, et olukorras, kus hageja on palunud mõista välja õiglase hüvitise kohtu äranägemisel ja väljamõistetud hüvitis ei ole sümboolse suurusega, ei saa hageja kohtuotsuse vaidlustamisel nõuda hüvitise suurendamist (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-16 p 15). Kohtu hinnangul, arvestades käesolevas asjas esitatud asjaolusid, hageja täiendavat selgitust kohtuistungil, kuid ka seda, et hageja ei ole pidanud vajalikuks esitada tõendeid mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevate asjaolude tõendamiseks, mh arvestades postituse ja e-kirja avaldamise viisi, kohta ja analoogsetes asjades väljakujunenud kohtupraktikat, on kohtu hinnangul mõistlik ja õiglane hüvitis käesoleval juhul 600 eurot. Riigikohus on 2020. aastal avaldanud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“ (kättesaadav https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/kohtupraktika%20anal%C3%BC%C3%BCs/07_Mitte varaline_tsiviil.pdf). Nimetatud analüüsist nähtub, et tsiviilasjades aastatel 2018 kuni 2019 on isiklike õiguste rikkumise korral keskmine mittevaralise kahju hüvitis kohtupraktikas olnud 1264 eurot ja mediaan 750 eurot. Kohus peab käesoleval juhul kahju suuruse määramisel oluliseks, et kostja on ebaõigeid väiteid ja ebakohase hinnangu avaldanud interneti foorumis, mille kasutajate arv ei ole eelduslikult nii suur, kui näiteks Delfi internetiportaalis. Asjas esitatult on tuvastatv, et kasutajaid võib olla kuskil 5000 ümber (kostja 29.04.2022 e-kiri, tl 14). Kohus arvestab ka sellega, et kostja poolt avaldatut tervikuna hinnates, võib asuda seisukohale, et mõistlik lugeja, kes ei tunne hagejat, võib kujundada hagejast eksliku mulje ja pidada hagejat petiseks, kelmiks, vargaks, psühhopaadiks. Kohtu hinnangul ei ole võimalik esitatud tõendite alusel asuda seisukohale, et kostja on konkreetselt hagejat nimetanud lapsmeheks, isiksushäireliseks, sotsiopaadiks, nartsissistiks, egoistiks, nõdrameelseks, imbetsilliks. Riigikohus on lahendis 3-2-1-105-01 olnud seisukohal, et mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja psüühilist seisundit. Moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas - ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Hageja on avaldanud, et kostja poolt avaldatu tõttu on hageja pidanud tundma avalikult häbitunnet, teda on taunitud avalikult tuhandete inimeste poolt ning teda on avalikkuse eest sildistatud negatiivsete sõnadega. Kostja avaldatud laim põhjustab hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Inimesed pöörduvad hageja poole küsimustega seoses kostja laimutegevusega, kolleegid on hakanud kahtlema hageja usaldusväärsuses. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone. Hagejal on au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda oma tavapärase elu elamisel. Kohus peab hageja poolt avaldatut suuremas osas usutavaks, samas möönab, et hagejal oleks võimalik olnud ka esitada enda seisundi põhistamiseks tõendeid. Kohus hindab ka kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). Kostja ei ole hagajaga kohtuväliselt ühendust võtnud, kostja ei ole osalenud ka kohtumenetluses. Tuvastatult on kostja veelkord vastates kohtuvälisele nõudekirjale avaldanud, et „Ma ei vaevu vaimsete häiretega inimese pretensiooni läbi lugema.“ (tl 18-18p). Nimetatu näitab kostja suhtumist. Kohtul puuduvad andmed kostja majandusliku seisundi kohta, neid ei ole menetluses esitatud. Hageja on selgitanud, et „Me ei ole selle kohta tõendeid esitanud. Kui uurisime, kellega

6.3.Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude ja nõuab kahju hüvitiselt viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni kahjunõude tasumiseni seadusjärgses määras. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd kohus rahuldab hageja põhinõude, so mittevaralise kahju hüvitise nõude, siis rahuldab kohus ka hageja viivise nõude. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 600 eurot ja viivise kahju hüvitiselt (600 eurolt) alates 13.05.2022 (hagi esitamisest) kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuigi hageja on hagis ja kohtuistungil avaldanud, et kahju hüvitise mõistlikuks suuruseks käesolevas asjas on 3000 eurot, ei ole tegemist hagi osalisele rahuldamisele sarnase olukorraga. Hageja seisukohtades arvamuse avaldamine ei ole samane hageja poolt nõude esitamisega ning hageja isiklik arvamus mittevaralise kahju hüvitise suuruse osas ei ole kohtule siduv. Hageja esitas kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude, paludes selle hüvitise suuruse määrata kohtu äranägemisel. Seega kohus mõistes kostjalt hageja kasuks välja kohtu äranägemisel mittevaralise kahju hüvitise 600 eurot, rahuldab hagi täielikult.