Harju Maakohus
Kohtunik
Kaire Pullerits
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. jaanuar 2023. a, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-7217
Tsiviilasi
X hagi Y vastu mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja: X, isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx Hageja lepinguline esindaja: advokaat Katrin Paulus, e-posti aadress: [email protected] Kostja: Y isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-posti aadress: xxx, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata
Kohtuistungil 23.11.2022, istungil osales hageja lepinguline esindaja
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
Hageja pöördus kostja poole nõudekirjaga, milles palus postituste kustutamist. Kostja sai nõudekirja kätte ning edastas sellele ka väga konkreetse vastuse: „ma ei vaevu vaimsete häiretega isiku pretensiooni läbi lugema. Vana teema pealt soovitan tal mulle üle kanda saamata jäänud töötasu, tekitatud mõlema poole õigusabikulud, tekitatud lõivud, kohtutäituriga seotud kulud ja saamata jäänud summadelt intressid. Kui see ei sobi, siis advokaadiga "lehvitada" oskan minagi. Pujään las kohandub. Teil soovitan lapsmehe pretensiooniga mitte edasi minna.“ Viidatud postitus on tänase päevani kättesaadav. Seega on kostja näol tegemist isikuga, kes korduvalt ja pika ajavahemiku jooksul hagejat foorumis ja otsepostitustega laimas. Kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata. Kostja põhjustas hagejale mittevaralist kahju läbi solvamise – kokkuvõtvalt pani hagejat halvasti ja alandatult tundma, rikkus hageja meeleolu ning kujundas hageja mainet ebakohasel viisil. Hageja on seisukohal, et kostja on avaldanud hageja kohta nii ebaõigeid faktiväiteid kui ka ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja väitis, et hageja jättis talle palga maksmata. Esmalt toob hageja välja, et tal eraisikuna ei ole olnud kostjaga töölepingut. Teiseks märgib hageja, et kostja on varasemalt pöördunud hageja ettevõtte vastu kohtusse (tsiviilasi nr xxx). Kostja hagiavaldus jäeti 16. novembri 2016. a tehtud maakohtu otsusega rahuldamata. Kostja nõudis hageja ettevõttelt XXX OÜ töötasu, puhkusehüvitist ja kahjuhüvitist. Maakohus ja ka ringkonnakohus tuvastasid, et kostjal puudus töösuhe XXX OÜ’ga, mille tulemusena jäeti kostja hagiavaldus ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Tänaseks on kohtulahendid jõustunud ja seega ei saa juba kohtumenetluses tuvastatud asjaolusid kajastada teistsugusena, kui see kohtulahendites kirjas on. Sellega seoses on kostja tahtlikult moonutanud fakte ehk esitanud foorumi postituses ebaõiged faktiväiteid. Kostja väitis, et hageja on petis. Eesti keele seletava sõnaraamatu andmetel tähendab „petis“ ebaausaid võtteid kasutav, teisi pettev isik, kelm, suli. Järelikult loob see keskmisele mõistlikule lugejale, kes kostja avaldatud faktiväidet loeb, mulje nagu tegeleks hageja pettustega. Hageja ei tegele pettustega ega ole pettur. Hageja tõi juba varasemalt välja, et kohus on juba leidnud, et hageja ei ole kostjale midagi võlgu ja teda ei saa petiseks nimetada. Tegemist on ebaõige faktiväitega. Kostja väitis, et hageja on kelm. Eesti keele seletava sõnaraamatu andmetel tähendab „kelm“ ebaausaid võtteid kasutav, teisi pettev v. tüssav isik. Hageja kinnitab veelkord, et ta ei ole kelm ning kostjal ei ole ühtegi tõendit, mis tõestaks, et hageja tegeleb pettustega. Seega on tegemist ebaõige faktiväitega. Kostja väitis, et hageja on varas. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on „varas“ varastamisega tegelev isik. KarS § 199 kohaselt on vargus võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Hageja ei ole võõrast vallasasja ära võtnud selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Hageja ei ole varas. Tegemist on ebaõige faktiväitega. Kostja avaldas, et hageja on psühhopaat. Eesti keele seletava sõnaraamatu andmetel tähendab „psühhopaat“ psühhopaatia all kannatav inimene. Antud hinnang on au teotav. Hagejal ei esine ükskõik missugust vaimse tervise haigust ehk antud väide oleks faktina vale. Samuti ei ole hageja käitunud ebakohaselt või psühhopaatiliselt. Sel põhjusel on põhjendamata ka kostja hinnang, et hageja on psühhopaat. Antud hinnangu avaldamiseks puudub ükskõik missugune objektiivne alus – hageja käitumine ei anna ühtegi alust hageja psühhopaadiks nimetamiseks. Hageja ei ole psühhopaat ega tal pole ka psühhopaatilisi kalduvusi. sest selle hinnangu avaldamise kontekst on negatiivne. Ei ole vaidlust selles, et tavakeeles kellegi psühhopaadiks nimetamine kannab endas negatiivset ja halvustavat hinnangut selle inimese vaimsele tervisele ja käitumisele Lisaks avaldas kostja, et hageja on lapsmees, isiksushäireline, sotsiopaat, nartsissist, egoist, nõdrameelne, imbetsill, jantija. Hagejal ei ole ühtegi sellist negatiivset isikuomadust, nagu kostja välja toob. Hageja ei ole lapsmees, tal ei ole isiksusehäiret, hageja ei ole sotsiopaat, nartsissist, egoist, nõdrameelne, imbetsill ega jantija. Tegemist on äärmiselt ebakohaste väärtushinnangutega millest igaüks on hageja au teotav. Seoses kostja poolt avaldatud ebaõigete faktiväidetega ja ebakohaste väärtushinnangutega on hagejale põhjustatud moraalne kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Nimelt jäi kostja avaldatud tekstide pinnalt keskmisele mõistlikule lugejale mulje, justkui oleks hageja petis, kelm, varas, psühhopaat,
lapsmees, isiksushäireline, sotsiopaat, nartsissist, egoist, nõdrameelne, imbetsill, jantija, kellel ei teki süütunnet teisi hävitades. Kostja lõi hagejast avalikkuse silmis ebaõige kuvandi, mis käesoleva hetke seisuga pole muutunud või muutumas. Seega, kostja põhjustas hagejale laimamise tõttu moraalse kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet, teda on taunitud avalikult tuhandete inimeste poolt ning teda on avalikkuse eest sildistatud negatiivsete sõnadega. Keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale jäi hagejast täiesti ekslik ja halvustav mulje. Kostja avaldatud laim põhjustab hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Inimesed pöörduvad hageja poole küsimustega seoses kostja laimutegevusega, kolleegid on hakanud kahtlema hageja usaldusväärsuses. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone. Hagejal on au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda oma tavapärase elu elamisel. Arusaadavalt tekiks ükskõik missugusel inimesel, kes vähekenegi enda mainest hoolib, stress ja emotsionaalne pinge, kui teda avalikult ilma objektiivse põhjenduseta materdatakse. Enamgi, kostjasuguste inimeste tegevus toob kaasa selle, et üha rohkem inimesi lähtubki laimajate loodud võltskuvandist ning solvab ja alandab hagejat erinevates internetiportaalides. Selle trendi saabki katkestada vaid laimajate vastutusele võtmine ehk neilt rahaliste kompensatsioonide välja mõistmine. Eeltoodust tuleneb kogumis, et kostja tegevuse tõttu on hagejale tekkinud mittevaraline kahju. Seega tuleb kostjalt välja mõista tekitatud kahju eest hüvitis. Hageja peab õiglaseks hüvitiseks 3000 eurot. Hageja leiab ka, et kostja tegevus on õigusvastane ning kui kostja tekitab õigusvastaselt kahju, siis peab kostja õigusvastase tegevusega põhjustatud kahju hüvitama. Kui kostja soovib kahju tekitamise menetluse kestel lõpetada, saab seda arvestada kui kostja vabatahtlikku loobumist õigusvastase kahju tekitamise jätkamisest. Menetluse käik
on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust (vt selle kohta nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 26; 10. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3- 2-1-53-07, p 18). Riigikohus on 18.02.2015. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14 (p 10) korranud ka juba varasemas lahendis avaldatud seisukohta, et isiku au on võimalik teotada tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisega ja/või väärtusotsustusega. Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Ebaõige faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku "väärtustamist" negatiivse hinnanguga (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-83-10, p 12). Riigikohus on lahendis 3-2-1-67-10 (p 21) selgitanud ka, et kohus peab tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Sellises olukorras ei ole asjakohane, mida kostja ise silmas pidas (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p 11).
ettevõttest lahkunud. Karma: väikelaevnike foorumi 5000 kasutaja seas vajalik "kuulsus", viimati toimunud meremessi eksponaatidele saadetav teavitus petisest xxx. Saamata töötasu: 4000, saamata töötasu tööõiguse alusel 4000 x 6 kuud. Saamata töötasu kättesaamiseks tehtud kulutused: ca 10000. Lahendamiseks: ülekanne minu Swedbank kontole XXXXXXXXXXXX summas 14000 tähtajaga 06.05.2022.“ (tl 13-14); - hageja pöördus kostja poole kohtuvälise nõudekirjaga, milles nõudis õigusvastase tegevuse lõpetamist ja postituste eemaldamist ja õigusabikulude hüvitmist, kostja on nõudekirja kätte saanud, kostja hageja kohtuvälist nõuet täitnud ei ole (tl 15-17, 18, hageja täiendav selgitus kohtuistungil, tl 85p-86).
hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet, teda on taunitud avalikult tuhandete inimeste poolt ning teda on avalikkuse eest sildistatud negatiivsete sõnadega. Keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale jäi hagejast täiesti ekslik ja halvustav mulje. Kostja avaldatud laim põhjustab hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Inimesed pöörduvad hageja poole küsimustega seoses kostja laimutegevusega, kolleegid on hakanud kahtlema hageja usaldusväärsuses. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone. Hagejal on au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda oma tavapärase elu elamisel. Hageja peab õiglaseks hüvitiseks 3000 eurot. Kui isik vastutab deliktiõiguslikult teise isiku isikliku õiguse rikkumise eest, peab ta VÕS § 134 lg 2 järgi maksma kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistliku rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Mittevaralise kahju eest välja mõistetava rahalise hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooniõiguse alusel (VÕS § 127 lg 6 esimene lause ja TsMS § 233 lg 1). Riigikohus on korduvalt märkinud, et kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (RKTKo 32-1-19-08, p 13). Senisest Eesti kohtupraktikast tuleneb, et mittevaralise kahjuna tuleb võtta arvesse kõiki kannatanul tekkinud negatiivseid mittevaralisi tagajärgi (RKTKo 3-2-1-85-08, p 11). Hüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada kostja rikkumise intensiivsust ja mõju (RKTKo 3-2-1-412, p 14). Hüvitise määratlemisel arvestab kohus sõltumata poolte taotlustest rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ja selle astet, poolte majanduslikku olukorda ja kannatanu enda osa (RKTKo 3-2-1-152-09, p 16). Kohtul on diskretsiooniõigus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määratlemisel ning kohus otsustab hüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Samuti on Riigikohus leidnud, et igasugune mittevaralise kahju hüvitis kannab endas alati tõrjuvat eesmärki ning väljendab ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole (RKTKo 3-2-1-18-13, p-d 21, 28 ja 29). Riigikohus on ka 13.01.2010. a otsuses tsiviilasjas nr 32-1-152-09 märkinud, et isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge - muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas - ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada ühegi tõendiga. Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 3-2-118-13, p 22). Seetõttu ei pea hageja tõendama, et talle on tekkinud mittevaraline kahju, vaid piisab kui ta tõendab isikuõiguste rikkumist. Kohtu hinnagul kohalduvad eelolevad seisukohad ka käesolevas asjas. Seega, isiklike õiguste rikkumise korral tuleb mittevaralise kahju olemasolu eeldada. Hageja ei pea ega saagi temal mittevaralise kahju tekkimist tõendada, samas on hagejal võimalik tõendada mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid. Eelnevaga on tuvastatud, et kostja on hageja isikuõigusi rikkunud, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks mittevaraline kahju välja mõista. Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6). VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et võrreldes varasema sätte sõnastusega ei näe VÕS § 134 lg 2 ette võimalust jätta kahju hüvitamise kohustuse olemasolul mittevaralise kahju eest mõistlik summa üldse välja mõistmata (RKTKo 2-15-16007, p 18). Kahjusumma suuruse otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134
lg 5). VÕS § 134 lg 6 kohaselt isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Seega, mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Hageja on leidnud et õiglaseks hüvitiseks on vähemalt 3000 eurot. Samas on hageja esitanud nõude kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu õiglasel äranägemisel. Kohus märgib siinkohal, et olukorras, kus hageja on palunud mõista välja õiglase hüvitise kohtu äranägemisel ja väljamõistetud hüvitis ei ole sümboolse suurusega, ei saa hageja kohtuotsuse vaidlustamisel nõuda hüvitise suurendamist (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-16 p 15). Kohtu hinnangul, arvestades käesolevas asjas esitatud asjaolusid, hageja täiendavat selgitust kohtuistungil, kuid ka seda, et hageja ei ole pidanud vajalikuks esitada tõendeid mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevate asjaolude tõendamiseks, mh arvestades postituse ja e-kirja avaldamise viisi, kohta ja analoogsetes asjades väljakujunenud kohtupraktikat, on kohtu hinnangul mõistlik ja õiglane hüvitis käesoleval juhul 600 eurot. Riigikohus on 2020. aastal avaldanud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“ (kättesaadav https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/kohtupraktika%20anal%C3%BC%C3%BCs/07_Mitte varaline_tsiviil.pdf). Nimetatud analüüsist nähtub, et tsiviilasjades aastatel 2018 kuni 2019 on isiklike õiguste rikkumise korral keskmine mittevaralise kahju hüvitis kohtupraktikas olnud 1264 eurot ja mediaan 750 eurot. Kohus peab käesoleval juhul kahju suuruse määramisel oluliseks, et kostja on ebaõigeid väiteid ja ebakohase hinnangu avaldanud interneti foorumis, mille kasutajate arv ei ole eelduslikult nii suur, kui näiteks Delfi internetiportaalis. Asjas esitatult on tuvastatv, et kasutajaid võib olla kuskil 5000 ümber (kostja 29.04.2022 e-kiri, tl 14). Kohus arvestab ka sellega, et kostja poolt avaldatut tervikuna hinnates, võib asuda seisukohale, et mõistlik lugeja, kes ei tunne hagejat, võib kujundada hagejast eksliku mulje ja pidada hagejat petiseks, kelmiks, vargaks, psühhopaadiks. Kohtu hinnangul ei ole võimalik esitatud tõendite alusel asuda seisukohale, et kostja on konkreetselt hagejat nimetanud lapsmeheks, isiksushäireliseks, sotsiopaadiks, nartsissistiks, egoistiks, nõdrameelseks, imbetsilliks. Riigikohus on lahendis 3-2-1-105-01 olnud seisukohal, et mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja psüühilist seisundit. Moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas - ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Hageja on avaldanud, et kostja poolt avaldatu tõttu on hageja pidanud tundma avalikult häbitunnet, teda on taunitud avalikult tuhandete inimeste poolt ning teda on avalikkuse eest sildistatud negatiivsete sõnadega. Kostja avaldatud laim põhjustab hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Inimesed pöörduvad hageja poole küsimustega seoses kostja laimutegevusega, kolleegid on hakanud kahtlema hageja usaldusväärsuses. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone. Hagejal on au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda oma tavapärase elu elamisel. Kohus peab hageja poolt avaldatut suuremas osas usutavaks, samas möönab, et hagejal oleks võimalik olnud ka esitada enda seisundi põhistamiseks tõendeid. Kohus hindab ka kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). Kostja ei ole hagajaga kohtuväliselt ühendust võtnud, kostja ei ole osalenud ka kohtumenetluses. Tuvastatult on kostja veelkord vastates kohtuvälisele nõudekirjale avaldanud, et „Ma ei vaevu vaimsete häiretega inimese pretensiooni läbi lugema.“ (tl 18-18p). Nimetatu näitab kostja suhtumist. Kohtul puuduvad andmed kostja majandusliku seisundi kohta, neid ei ole menetluses esitatud. Hageja on selgitanud, et „Me ei ole selle kohta tõendeid esitanud. Kui uurisime, kellega
tegu, siis googeldades tuleb välja, et tal on väga palju ettevõtteid. Kokkupuude hagejal ja kostjal on olnud ainult selle e-kirja teel, mille eelmine esindaja edastas kostjale ja kostja vastas sellele. Ei tea, et nad omavahel tuttavad oleks. Kostja ei ole pöördunud, hageja poole vanandusega üldse pole mingit kontakti selle teemal olnud.“ (kohtuistungil, tl 86). Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et kostja peab hagejale maksma mittevaralise kahju hüvitise katteks 600 eurot.
käibemaksuga), 153 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) ja 170 eurot tunnis (ilma käibemaksuta) (vt RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-91-13, p 13; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14 ja 27.02.2017, 3-2-1- 159-16, p 24). Seega, hageja lepingulise esindaja õigusabi tunnihind on mõistlik. Kohus leiab, et hageja õigusabi toimingud on vajalikud ja põhjendatud ning nimekirjast nähtuvalt ei ole selleks kulutatud ülemääraselt aega. Seega õigusabile osutatud aeg ja kulu vastab asja keerukusele ja materjalidele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 1972 eurot, käibemaksuga (sh riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulud 1552 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotlusel, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka viivise menetluskuludelt (1972 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.