Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja hageja nõue 30.12.2005 a esitas hageja hagiavalduse OÜ B ja AU vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja 583 020.50 krooni saamiseks.Kuna hageja menetluse jooksul oli korduvalt oma nõudeid muutnud ja täpsustanud ,kohustas kohus TsMS § 376 lg.6 alusel hagejat esitama hagi tervikteksti. 23.10.2008 a esitas hageja täpsustatud hagiavalduse OÜ B(pankrotis) ja AAO vastu OÜ B tunnistamiseks OÜ Llähikondseks ja tagasivõitmise korras pankrotimenetluses 19.07.2004 sõlmitud kokkuleppe ,millega OÜ Landis ja OÜ B võttis üle kõik õigused ja kohustused ,mis

tulenevad 14.05.2004 AO Lasplesa ja OÜ L vahel sõlmitud õllevillimisseadmete ostumüügilepingust,kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt 14.05.2004 a. sõlmiti OÜ L ja AAO vahel ostu-müügileping,mille alusel hageja võõrandas eelnimetatud Läti ettevõttele õllevillimisseadmed.Nimetatud seadmed moodustasid hageja kogu vara.Koos lepinguga väljastati tasumiseks arve nr.168 19.05.2004 a. 19.07.2004 a. sõlmisid OÜ L,OÜ B ja AO A kokkuleppe,milles fikseeritu kohaselt OÜ Bvõttis üle kõik müüja kohustused,millised tulenevad ostu-müügilepingust.Kuivõrd kokkuleppe sõlmimise ajaks olid müüja kohustus kaup üle anda ,täidetud,siis loovutati kokkuleppega õigus ostu-müügilepingu järgi tasu saamiseks.Kokkuleppel jäi müüjale õigus kaup tagasi osta,mida B ka kasutas ,saates ostjale arve summas 34 830 EUR.Hageja ei ole lepingust tulenevat õigust kasutanud ega tagastatud seadmeid saanud.Seadmete tagastamist on taotlenud B. 19.07.2004 kokkuleppe sõlmimise ajal oli OÜ B ainuosanikuks EU,kes on hagejat kokkuleppe sõlmimisel esindanud AU abikaasa.OÜ-d B esindas kokkuleppe sõlmimisel HS,kes oli eelnevalt töötanud OÜ-s Ldirektorina.Enne pankroti väljakuulutamist oli AUOÜ B juhatuse liige. OÜ Lpankrotimenetlus algatati 21.10.2004 a. Pankrotimenetluses on kokku kaitstud nõudeid summas 16 287 737.29 krooni ulatuses,kuid nõuete rahuldamiseks vara ei ole,kuivõrd kogu vara võõrandati eelnimetatud Läti ettevõttele ja ostu-müügilepingust tuleneva raha saamise õiguse omandas vaidlustatava kokkuleppe alusel OÜ B. Hageja leiab,et tehinguga on kahjustatud võlausaldajate huve ja palub vara tagasivõitmisele tuginedes 19.07.2004 a. sõlmitud kolmepoolne kokkulepe kehtetuks tunnistada. Samuti palub hageja PankrS § 117 alusel tunnistada OÜ B OÜ L(pankrotis) lähikondseks. Kuna hageja oli riigilõivu tasumisest vabastatud palub hageja kohtukulud s.h.hageja õigusabikulud summas 35400 krooni välja mõista kostjalt AO A. Kostja I B(pankrotis) vastus Kostja I võtab hagi õigeks ,leiab,et kolmepoolne kokkulepe on kehtetu ja ostu-müügiõigus peab jääma hagejale OÜ L(pankrotis).Kostja leiab,et OÜ Bon OÜ L(pankrotis) lähikondne.Ehkki kostja I omandas kokkuleppe alusel õiguse saada vara võõrandamisest tasu,ei ole ta seda reaalselt saanud.

Kostja II AAO vastus Kostja II hagi ei tunnista.Kostja II leiab,et tegemist on lepingujärgse kohtualluvuse kokkuleppega ,mistõttu tagasivõitmise hagi pankrotimenetluses tuleks lahendada Läti Vabariigi kohtus.Võõrandamistehing ei kahjustanud võlausaldajate huve.8.07.2004 omandas B nõude loovutamise lepingu alusel ZAO O nõude hageja vastu summas 495 855.30 EUR.19.07.2004 a. sõlmitud kokkuleppe kohaselt omandas Bhagejalt omakorda nõude A vastu summas 37 238 EUR.Hageja maksejõuetusest kokkuleppe sõlmimise ja nõude loovutamise ajal OÜ Bei teadnud.Kokkuleppe alusel hageja poolt Bile loovutatud nõuet saab lugeda tasaarveldatuks ZAO Obolon poolt B loovutatud rahalise nõudega.Kokkulepe ei ole käsitletav kinkelepinguna ega sellesarnase tehinguga.Kostja II nõustub AU ja EU lähikondsuse osas ,kuid leiab,et perekondlike ja töölepinguliste suhete alusel ei saa lugeda lähikondseteks hagejat ja Bit kui juriidilisi isikuid.Ühiste majanduslike huvide olemasolu ei ole hageja tõendanud. Kostja II kinnitusel on tema võlg Bi ees 18 494.30 EUR. Kostja II palub jätta hagi rahuldamata ja hagejalt välja mõista kostja II õigusabikulude katteks 73 165.08 krooni.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus,kuulanud ära poolte seletused kohtuistungil ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis,leidis,et hagi kuulub rahuldamisele. Kostja ,viidates Euroopa Nõukogu määrusele 1346/2000 ,leiab,et antud vaidlus tuleb lahendada Läti kohtus. Kohus leiab,et kostja viide eeltoodud määrusele käesolevas asjas ei ole asjakohane.Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr.1346/2000 29.05.2000 a.artikkel 1 p.1 kohaselt määrust kohaldatakse võlgniku kõiki võlakohustusi hõlmavate maksejõuetusmenetluste suhtes,mille käigus võlgnik kaotab täielikult või osaliselt oma vara käsutamise õiguse ja määratakse likvideerija. Esitatud hagi puhul on tegemist pankrotistunud OÜ Lpankrotihalduri hagiga võlgniku lähikondsete tuvastamiseks ja tagasivõitmise korras tehingute tühistamiseks OÜ Lpankrotimenetluses. 19.07.2004 a. sõlmitud kokkuleppes fikseerisid 3 osapoolt kohtualluvuse kokkuleppe,millest tulenevalt vaidlused ja lahkarvamused lahendatakse Läti Vabariigi kohtuorganites. Kohus toetab kahe kokkuleppes osalenud osapoole OÜ L(pankrotis) ja OÜ B(pankrotis) seisukohta kohtualluvuse kokkuleppe tühisusest.TsMS § 106 lg1 p.5 kohaselt on kohtualluvuse kokkulepe tühine,kui üks pooltest on hea usu põhimõtte vastaselt jäetud ilma Eesti kohtualluvusest. Ka Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 31 kohaselt rahvusvahelise eraõiguse seaduse 6 osa 1.peatüki ”võlaõiguse üldsätted ja lepingud” ei mõjuta nende Eesti õiguse sätete kohaldamist ,mida tuleb kohaldada ,sõltumata lepingule kohaldatavast õigusest. Sõltumata lepingule kohaldatavast õigusest, kuuluvad käesolevas asjas kohaldamisele Pankrotiseaduse sätted,mis reguleerivad vara tagasivõitmist pankrotimenetluses. Pankrotivara moodustamist s.h vara tagasivõitmist reguleerib Pankrotiseaduse 6.peatükk. PankrS § 3 lg.2 tulenevalt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut,kui käesolevast seadusest ei tul Eteisiti. TsMS § 82 lg.2 kohaselt pankroti väljakuulutanud kohtusse võib pankrotihaldur esitada hagi,mis on seotud pankrotivaraga,muu hulgas tagasivõitmise hagi. Esitatud asjaoludest tulenevalt leiab kohus ,et OÜ L(pankrotis) pankrotihalduri poolt esitatud vara tagasivõitmisena tehingu tühistamise nõue kuulub lahendamisele Harju Maakohtus. Vaidlustamata asjaolud: 14.05.2004 a. on OÜ Lja AS Avahel sõlmitud õllevillimisseadmete ostu-müügi leping 19.07.2004 on OÜ L,AS A ja OÜ Bsõlminud kolmepoolse kokkuleppe ,mille kohaselt OÜ L kui müüja annab nõude loovutamise tingimustel OÜ B üle kõik müüja õigused ja kohustused ,mis tulenevad 14.05.2004 sõlmitud ostu-müügilepingust. Vara on AO A üle antud. Tallinna Linnakohtu määrusega 2/220-8478/04 21.10.2004 a. algatati OÜ Lpankrotimenetlus.

Tallinna Linnakohtu 09.12.2004 a. otsusega tsiviilasjas nr 2/220-8478/04 kuulutati välja OÜ Lpankrot. Harju Maakohtu 04.06.2007 a. otsusega kuulutati välja OÜ B pankrot.

PankrS § 110 lg.1 p.2 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu,mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist,kui teine pool teadis või pidi teadma ,et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Hageja 09.12.2004 a. pankrotiotsusest (tlk 23-25) nähtuvalt olid ajutise pankrotihalduri hinnangul OÜ L olulised makseraskused tekkinud pärast põhivarade võõrandamist.Pankroti väljakuulutamise momendiks oli ainus reaalne vara Hansapangas olev raha summas 1608.75 krooni.Pankrotimenetluses on kaitstud nõudeid summas 16 287 737.29 krooni . Tõendatud on asjaolu,et OÜ Lkogu vara müüdi 14.05.2004 a. Läti äriühingule AS A(tlk 9) . 19.07.2004 a. sõlmitud 3 poolse kokkuleppega (tlk 15) on tõendatud ka asjaolu,et OÜ L,keda esindas juhatuse liikmena kuni 30.07.2004 a. tegutsenud AU,loovutas kõik eelnimetatud ostu-müügilepingust tulenevad müüja õigused ja kohustused (s.h võõrandamisest saadav raha ) OÜ B,kus alates 10.06.2004 oli ainuosanikuks AUabikaasa EU ja juhatuse liige alates 30.08.2004 AU kolm kuud enne OÜ Lpankrotimenetluse algatamist. Seega on käesolevas asjas vaidlusaluse tehingu pooleks,kes omandas ostu-müügilepingust tulenevad õigused,hageja juhatuse liikme abikaasale kuuluv ettevõte. PankrS § 117 lg.2 määratleb juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed,kelleks muu hulgas on juriidilise isiku juhtorgani liige,osanik,füüsiline või juriidiline isik,kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi. PankrS § 110 lg.3 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse,et ta teadis ,et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-43-07 asunud seisukohale,et ühine majanduslik huvi peab olema lähikondsuse alusena hindamiseks sedavõrd suur,et üldiselt ja objektiivselt võib arvata ,et võlgnik ja temaga seotud isik tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks. Kohus leiab et ,kuna OÜ L,kelle juhatuse liikmena tegutses AU, võõrandas sisuliselt kogu äriühingu vara 14.05.2004 a ning loovutas 19.07.2004 a. võõrandamisest saadava tasu nõude oma abikaasale kuuluvale äriühingule OÜ B,mille juhatuse ainuliikmeks oli ta ise alates 30.08.2004 a.kuni pankroti väljakuulutamiseni ,siis on tegemist ühise olulise majandusliku huviga ,teadliku tegutsemisena võlausaldajate kahjuks ja teineteise kasuks. Kostja, AO L, väide ,et AUOÜ L juhatuse liikmena ei teadnud kokkuleppe sõlmimisel äriühingu majanduslikust olukorrast ja kokkuleppega võlausaldajaid ei kahjustatud,on asjakohatu ja vastuolus kogutud tõenditega. Kostja AO Avastuväited on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja OÜ B(pankrotis) tunnistab hagi,leiab,et OÜ B näol oli tegemist OÜ L(pankrotis) lähikondsega ning kinnitab,et kostjale küll võõrandati vara eest tasu saamise õigus,kuid reaalset laekumist ei ole toimunud.

Uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis ,leidis kohus ,et hageja nõuded lugeda OÜ B OÜ L(pankrotis) lähikondseks ja tunnistada tagasivõitmise korras 19.07.2004 a. sõlmitud kokkulepe kehtetuks ,on põhjendatud ja tõendatud. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus ,et hagi kuulub rahuldamisele. PankrS § 119 lg.1 sätestab,kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks,on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Hagi on kohtusse esitatud 30.12.2005 a. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Määrusega 27.02.2006 a. vabastas kohus hageja menetlusabi korras riigilõivu tasumisest. TsMS § 64 lg.1 kohaselt riigilõivu,mille tasumisest hageja on vabastatud ,mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 61 lg.1p.2 alusel poolele,kelle kasuks otsus tehti,mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel ,kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. TsMS § 54 lg.4 ja § 60 lg.1 sätestatust kuulub kostjalt riigituludesse väljamõistmisele asja läbivaatamiskuludena postikulud ja hagimaterjalide kättetoimetamiskulud. Hageja on esitanud taotluse kohtukulude väljamõistmiseks kostjalt AO As.h hageja õigusabikulude katteks 35 400 krooni. Seega tuleb kostjalt AO A välja mõista kohtukulud ,mille tasumisest hageja oli vabastatud ja hageja kulud õigusabile summas 35 400 krooni. Mare Kõlvart kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.