OÜ Linna Joogid (pankrotis) hagi OÜ Brook Hansen (pankrotis) ja SIA Cido Grupa (Lāčpleša Alus AO üldõigusjärglane) vastu OÜ Brook Hansen tunnistamiseks OÜ Linna Joogid lähikondseks ja 19.07.2004 kokkuleppe kehtetuks tunnistamiseks
Apellatsioonkaebuse hind
582 648 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15. detsembri 2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SIA Cido Grupa apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
21.04.2009
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Linna Joogid (pankrotis; registrikood 10709355, asukoht Suur-Sõjamäe 14, Tallinn), seaduslik esindaja pankrotihaldur Kalev Mägi, lepinguline esindaja adv Ingrid Kullerkann; Kostja OÜ Brook Hansen (pankrotis; registrikood 11020253, asukoht Pärnu mnt 160A, Tallinn), seaduslik esindaja pankrotihaldur Ene Ahas; Kostja SIA Cido Grupa (Lāčplēša Alus AO üldõigusjärglane; registrikood 40003176944, asukoht Ostas ielā 4 Rīgā LV1034 Latvija), lepinguline esindaja adv Triin Raudsepp
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 15.detsembri 2008 otsus kohtukulude väljamõistmise osas ja teha tühistatud osas uus otsus. Jätta kohtuotsuse resolutsioon muutmata osas, millega kohus rahuldas hagi. Muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
2.1.Tunnistada OÜ Brook Hansen (pankrotis) OÜ Linna Joogid (pankrotis) lähikondseks.
2.2.Tunnistada kehtetuks 19.07.2004 kokkulepe, millega OÜ Linna Joogid andis ja OÜ
Brook Hansen võttis üle kõik kohustused ja õigused, mis tulenevad 14.05.2004 Lāčplēša Alus AO (praegune ärinimi SIA Cido Grupa) ja OÜ Linna Joogid vahel sõlmitud õllevillimisseadmete ostu-müügilepingust.
2.3.Välja mõista SIA-lt Cido Grupa kohtukulud 17 700 (seitseteist tuhat seitsesada) krooni OÜ Linna Joogid (pankrotis) kasuks.
2.4.Välja mõista OÜ-lt Brook Hansen (pankrotis) kohtukulud 17 700 (seitseteist tuhat seitsesada) krooni OÜ Linna Joogid (pankrotis) kasuks.
2.5.Välja mõista SIA-lt Cido Grupa riigituludesse riigilõiv 130 (ükssada kolmkümmend) krooni.
2.6.Välja mõista OÜ-lt Brook Hansen (pankrotis) riigituludesse riigilõiv 130 (ükssada kolmkümmend) krooni.
2.7.Välja mõista SIA-lt Cido Grupa riigituludesse asja läbivaatamiskulude hüvitamiseks 390 (kolmsada üheksakümmend) krooni 30 senti.
2.8.Välja mõista OÜ-lt Brook Hansen (pankrotis) riigituludesse asja läbivaatamiskulude hüvitamiseks 390 (kolmsada üheksakümmend) krooni 30 senti.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Kostja SIA Cido Grupa apellatsioonimenetluse kohtukulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.30.12.2005 esitas OÜ Linna Joogid (pankrotis) hagi OÜ Brook Hansen (pankrotis) ja Aleksandr Uškovski vastu OÜ Brook Hansen lugemiseks OÜ Linna Joogid lähikondseks, 19.07.2004 OÜ Linna Joogid, OÜ Brook Hansen ja Lāčpleša Alus AO vahel sõlmitud kokkuleppe tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ja OÜ-lt Brook Hansen 583 020,50 krooni saamiseks. Osas, milles OÜ Brook Hansen ei ole nõuet rahuldanud kolme kuu jooksul otsuse jõustumisest, palus hageja 583 020,50 krooni välja mõista Aleksandr Uškovskilt. 18.12.2006 esitas hageja hagi 19.07.2004 kokkuleppe kehtetuks tunnistamise osas täiendavalt ka Lāčpleša Alus AO vastu. 05.07.2007 eraldas kohus hageja taotluse alusel iseseisvasse menetlusse hagi Aleksandr Uškovskilt 583 020,50 krooni saamiseks ja jättis hagi OÜ Brook Hansen vastu 583 020,50 krooni saamiseks läbi vaatamata seoses OÜ Brook Hansen pankroti väljakuulutamisega. Seega jäi käesolevas menetluses lahendamiseks OÜ Linna Joogid (pankrotis) hagi OÜ Brook Hansen (pankrotis) ja Lāčpleša Alus AO vastu OÜ Brook Hansen lugemiseks OÜ Linna Joogid lähikondseks ning 19.07.2004 OÜ Linna Joogid, OÜ Brook Hansen ja Lāčpleša Alus AO vahel sõlmitud kokkuleppe tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks.
2.Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid OÜ Linna Joogid ja Lāčpleša Alus AO 14.05.2004 2(11)
ostu-müügilepingu, mille alusel hageja võõrandas Lāčpleša Alus AO-le õllevillimisseadmed. Nimetatud seadmed moodustasid hageja kogu vara. Koos lepinguga väljastati tasumiseks 19.05.2004 arve nr 168. 19.07.2004 sõlmisid OÜ Linna Joogid, OÜ Brook Hansen ja Lāčpleša Alus AO kokkuleppe, mille kohaselt OÜ Brook Hansen võttis üle kõik müüja kohustused, mis tulenevad ostu-müügilepingust. Kuivõrd kokkuleppe sõlmimise ajaks oli müüja kohustus kaup üle anda, täidetud, loovutati kokkuleppega õigus ostu-müügilepingu järgi tasu saamiseks. 19.07.2004 kokkuleppe sõlmimise ajal oli OÜ Brook Hansen ainuosanikuks Elina Uškovskaja, kes on hagejat kokkuleppe sõlmimisel esindanud Aleksandr Uškovski abikaasa. OÜ-t Brook Hansen esindas kokkuleppe sõlmimisel Harri Saar, kes töötas eelnevalt OÜ-s Linna Joogid direktorina. Enne pankroti väljakuulutamist oli Aleksandr Uškovski OÜ Brook Hansen juhatuse liige.
3.OÜ Linna Joogid pankrotimenetlus algatati 21.10.2004. Pankrotimenetluses on kokku kaitstud nõudeid summas 16 287 737,29 krooni, kuid nõuete rahuldamiseks vara ei ole, kuivõrd kogu vara võõrandati Lāčpleša Alus AO-le ja ostu-müügilepingust tuleneva raha saamise õiguse omandas vaidlustatava kokkuleppe alusel OÜ Brook Hansen. Puudus igasugune majanduslik põhjendus sellise kokkuleppe sõlmimiseks ning tulenevalt poolte kohustuste ebavõrdsusest on tehingul kinke iseloom. Tehinguga kahjustati võlausaldajate huve. Kostjate vastused hagiavaldusele
4.OÜ Brook Hansen (pankrotis) võttis hagi õigeks. Kolmepoolne kokkulepe on kehtetu ja ostu-müügiõigus peab jääma hagejale. OÜ Brook Hansen on OÜ Linna Joogid (pankrotis) lähikondne. Ehkki kostja omandas kokkuleppe alusel õiguse saada vara võõrandamisest tasu, ei ole ta seda reaalselt saanud.
5.Lāčpleša Alus AO hagi ei tunnistanud. Osapoolte vahel on lepingujärgse kohtualluvuse kokkulepe, mistõttu tagasivõitmise hagi pankrotimenetluses tuleks lahendada Läti Vabariigi kohtus. Võõrandamistehing ei kahjustanud võlausaldajate huve. 08.07.2004 omandas OÜ Brook Hansen nõude loovutamise lepingu alusel ZAO-lt Obolon nõude hageja vastu summas 495 855,30 eurot. 19.07.2004 kokkuleppe kohaselt omandas OÜ Brook Hansen hagejalt omakorda nõude Lāčpleša Alus AO vastu summas 37 238 eurot. Hageja maksejõuetusest kokkuleppe sõlmimise ja nõude loovutamise ajal OÜ Brook Hansen ei teadnud. Kokkuleppe alusel hageja poolt OÜ-le Brook Hansen loovutatud nõuet saab lugeda tasaarvestatuks ZAO Obolon poolt OÜ-le Brook Hansen loovutatud rahalise nõudega. Vaidlusalune kokkulepe ei ole käsitletav kinkelepinguna ega sellesarnase tehinguga. Aleksandr Uškovski ja Elina Uškovskaja perekondlike ja töölepinguliste suhete alusel ei saa lugeda lähikondseteks hagejat ja OÜ-d Brook Hansen kui juriidilisi isikuid. Ühiste majanduslike huvide olemasolu hageja ei tõendanud. Kostja võlg OÜ Brook Hansen ees on 18 494,30 eurot. Maakohtu otsuse põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas hagi. Kohus luges OÜ Brook Hansen OÜ Linna Joogid (pankrotis) lähikondseks ja tunnistas kehtetuks 19.07.2004 kokkulepe, millega OÜ Linna Joogid andis ja OÜ Brook Hansen võttis üle kõik kohustused ning õigused, mis tulenevad 14.05.2004 Lāčpleša Alus AO ja OÜ Linna Joogid vahel sõlmitud õllevillimisseadmete ostu-müügilepingust. Kohus jättis kohtukulud Lāčpleša Alus AO kanda ning mõistis Lāčpleša Alus AO-lt riigituludesse riigilõivu 260 krooni ja asja läbivaatamiskulude katteks 780,60 krooni. Kohus mõistis Lāčpleša Alus AO-lt OÜ Linna Joogid (pankrotis) kasuks välja õigusabikulud summas 35 400 krooni.
7.Kohus leidis, et 19.07.2004 kokkuleppes fikseeritud kohtualluvuse kokkulepe, mille kohaselt lahendatakse vaidlused ja lahkarvamused Läti Vabariigi kohtuorganites, on tühine.
3(11)
TsMS § 106 lg 1 p 5 kohaselt on kohtualluvuse kokkulepe tühine, kui üks pooltest on hea usu põhimõtte vastaselt jäetud ilma Eesti kohtualluvusest. Ka rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 31 kohaselt sama seaduse 6. osa 1. peatükis ”Võlaõiguse üldsätted ja lepingud” sätestatu ei mõjuta nende Eesti õiguse sätete kohaldamist, mida tuleb kohaldada, sõltumata lepingule kohaldatavast õigusest. Sõltumata lepingule kohaldatavast õigusest kuuluvad kohaldamisele pankrotiseaduse sätted, mis reguleerivad vara tagasivõitmist pankrotimenetluses. Pankrotivara moodustamist, sh vara tagasivõitmist, reguleerib pankrotiseaduse 6. peatükk. PankrS § 3 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 82 lg 2 kohaselt võib pankrotihaldur esitada pankroti väljakuulutanud kohtusse muu hulgas tagasivõitmise hagi. Esitatud asjaoludest tulenevalt kuulub OÜ Linna Joogid (pankrotis) vara tagasivõitmisena tehingu tühistamise nõue lahendamisele Harju Maakohtus.
8.Vaidlust ei ole selle üle, et 14.05.2004 sõlmisid OÜ Linna Joogid ja Lāčpleša Alus AO õllevillimisseadmete ostu-müügilepingu. 19.07.2004 sõlmisid OÜ Linna Joogid, Lāčpleša Alus AO ja OÜ Brook Hansen kolmepoolse kokkuleppe, mille kohaselt OÜ Linna Joogid kui müüja annab nõude loovutamise tingimustel OÜ-le Brook Hansen üle kõik müüja õigused ja kohustused, mis tulenevad 14.05.2004 ostu-müügilepingust. Vara on Lāčpleša Alus AO-le üle antud. Tallinna Linnakohtu 21.10.2004 määrusega algatati OÜ Linna Joogid pankrotimenetlus ja pankrot kuulutati välja 09.12.2004 kohtuotsusega. Harju Maakohtu 04.06.2007 otsusega kuulutati välja OÜ Brook Hansen pankrot.
9.PankrS § 110 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Hageja 09.12.2004 pankrotiotsusest (tlk 2325) nähtuvalt tekkisid ajutise pankrotihalduri hinnangul OÜ-l Linna Joogid olulised makseraskused pärast põhivarade võõrandamist. Pankroti väljakuulutamise momendiks oli ainus reaalne vara Hansapangas olev raha 1608,75 krooni. Pankrotimenetluses on kaitstud nõudeid summas 16 287 737,29 krooni.
10.OÜ Linna Joogid kogu vara müüdi 14.05.2004 Läti äriühingule Lāčpleša Alus AO (tlk 9). 19.07.2004 sõlmitud kolmepoolse kokkuleppega (tlk 15) on tõendatud, et OÜ Linna Joogid, keda esindas juhatuse liikmena kuni 30.07.2004 tegutsenud Aleksandr Uškovski, loovutas kõik eelnimetatud ostu-müügilepingust tulenevad müüja õigused ja kohustused (sh võõrandamisest saadava raha nõude) OÜ-le Brook Hansen, mille ainuosanikuks oli alates 10.06.2004 Aleksandr Uškovski abikaasa Elina Uškovskaja ja juhatuse liikmeks alates 30.08.2004, st kolm kuud enne OÜ Linna Joogid pankrotimenetluse algatamist, Aleksandr Uškovski. Seega on vaidlusaluse tehingu pooleks, kes omandas ostu-müügilepingust tulenevad õigused, hageja juhatuse liikme abikaasale kuuluv ettevõte.
11.PankrS § 117 lg 2 määratleb juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed, kelleks on mh juriidilise isiku juhtorgani liige, osanik, füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi. PankrS § 110 lg 3 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Riigikohus asus lahendis nr 3-2-1-43-07 seisukohale, et ühine majanduslik huvi peab olema lähikondsuse alusena hindamiseks sedavõrd suur, et üldiselt ja objektiivselt võib arvata, et võlgnik ja temaga seotud isik tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks. Kuna OÜ Linna Joogid, kelle juhatuse liikmena tegutses Aleksandr Uškovski, võõrandas sisuliselt kogu äriühingu vara 14.05.2004 ning loovutas 19.07.2004 võõrandamisest saadava tasu nõude oma abikaasale kuuluvale äriühingule OÜ Brook Hansen, mille juhatuse ainuliikmeks oli ta ise alates 30.08.2004 kuni pankroti väljakuulutamiseni, on tegemist ühise olulise majandusliku huviga, teadliku tegutsemisena võlausaldajate kahjuks ja teineteise kasuks.
12.Lāčpleša Alus AO väide, et Aleksandr Uškovski hageja juhatuse liikmena ei teadnud
4(11)
kokkuleppe sõlmimisel äriühingu majanduslikku olukorda ja kokkuleppega võlausaldajaid ei kahjustatud, on asjakohatu ja vastuolus kogutud tõenditega. Lāčpleša Alus AO vastuväited on paljasõnalised.
13.Kostja OÜ Brook Hansen (pankrotis) tunnistab hagi, leiab, et OÜ Brook Hansen oli OÜ Linna Joogid lähikondne ning kinnitab, et kostjale küll võõrandati vara eest tasu saamise õigus, kuid reaalset laekumist ei toimunud. Hageja nõuded, lugeda OÜ Brook Hansen OÜ Linna Joogid (pankrotis) lähikondseks ja tunnistada tagasivõitmise korras 19.07.2004 kokkulepe kehtetuks, on põhjendatud ja tõendatud.
14.Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 64 lg 1, § 61 lg 1 p 2, § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel mõistis kohus kohtukulud välja kostjalt, Lāčpleša Alus AO-lt. Apellatsioonkaebuse põhjendused
15.Lāčplēša Alus AO palus tagastada talle enamtasutud riigilõiv 25 750 krooni; tühistada maakohtu otsus määrusega, millega jätta hagi läbi vaatamata või tühistada maakohtu otsus ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.
16.Kohus allutas vaidluse ebaõigesti Eesti kohtule. 19.07.2004 kokkuleppes fikseerisid osapooled oma huvi kõigi kokkuleppest tulenevate vaidluste ja lahkarvamuste lahendamiseks Läti Vabariigi kohtuorganites Läti Vabariigi seaduste kohaselt. Järelikult on tegemist TsMS § 104 lg 4 kohaselt erandliku kohtualluvusega. Kuna rahvusvahelises eraõiguses väljakujunenud üldtunnustatud arusaamale prevaleerib erandlik kohtualluvus üldise kohtualluvuse ees, on vaidlust pädev lahendama üksnes kohus, mille jurisdiktsioonis pooled kokku leppisid. Pankrotihaldur on kohustatud esitama tagasivõitmise hagi Läti kohtusse. Kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimise õigust tunnustas ka kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 140.
17.Põhjendamatu ja alusetu on kohtu seisukoht kohtualluvuse kokkuleppe tühisusest. Kokkuleppe pooled leppisid vabatahtlikult kokku kohtualluvuses, kedagi ei ole jäetud hea usu põhimõtte vastaselt ilma Eesti kohtualluvusest. Ka varasemalt hageja ja apellandi vahel sõlmitud müügileping oli allutatud Läti õigusele, mistõttu müügilepingust tulenevate nõuete loovutamise kokkuleppe allutamine samuti Läti õigusele on põhjendatud ja mõistlik. Kohus ei saanud arutada erandliku kohtualluvusega kohtuasja ning oleks pidanud TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätma hagi pädevuse puudumise tõttu läbi vaatamata.
18.Kohus eksis kohaldamisele kuuluva õiguse osas. REÕS § 32 lg 1 kohaselt kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. Kokkuleppe p-s 4 leppisid osapooled kokku Läti õiguse kohaldumises lepingule. Seega tuleb kohaldada vaidlusele Läti õigust ning hageja viited Eesti pankrotiseaduse sätetele on asjakohatud. Erinevalt kokkulepitud õiguse kohaldamisest Eesti õiguse kohaldamine on vastuolus rahvusvahelise eraõiguse põhimõtetega ning muudab kohaldatava õiguse osas sõlmitud kokkulepped sisutuks.
19.Lāčpleša Alus AO palus 28.10.2008 taotluses kohustada hagejat andma menetluskulude katteks tagatis 70 000 krooni. TsMS § 196 lg 1 p 3 kohaselt võib hagimenetluses kohus kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud. TsMS § 197 kohaselt jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata, kui hageja ei anna tähtaja jooksul tagatist. Tallinna Linnakohtu 21.10.2004 määrusega algatati hageja pankrotimenetlus ning 09.12.2004 otsusega kuulutati välja pankrot. Hageja majanduslikku seisundit kajastab kujukalt hagiavalduse juurde esitatud taotlus menetlusabi andmiseks riigilõivu osas nii hagi rahuldamise kui ka rahuldamata jätmise korral. Hagejale
5(11)
ei kuulu ka kinnisvara. Kohus jättis taotluse 06.11.2008 kohtuistungil põhjendamatult rahuldamata. Kohus ei hinnanud õigesti asjaolusid, mis osundavad hagejalt menetluskulude katteks tagatise taotlemise põhjendatusele. Kohtu poolt menetluskulude katteks tagatise taotluse rahuldamata jätmine on oluline menetlusnormi rikkumine.
20.Kokkuleppe tagasivõitmise alused puuduvad. Kohus hindas tõendeid ebaõigesti ning rikkus oluliselt menetlusnormi ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigusnormi. Tunnistades OÜ Brook Hansen hageja lähikondseks ja kokkuleppe kehtetuks, jättis kohus hindamata PankrS § 110 lg 1 p-s 2 sätestatud tagasivõtmise koosseisulised tunnused. Kokkulepe ei kahjustanud võlausaldajate huve ning seda ei saa käsitleda vastusoorituseta tehinguna. Kokkulepe ei ole käsitatav kinkelepinguga ning sellel ei ole ka kinke iseloomu. Põhjendamata on kohtu seisukoht hageja ja OÜ Brook Hansen lähikondsuse osas.
21.Kohtuotsusest ei nähtu, kuidas kahjustab kokkulepe võlausaldajate huve. Hageja ei tõendanud võlausaldajate huvide kahjustamist ja võlausaldajate huvide kahjustamine puudub.
22.Kohus jättis hindamata OÜ Brook Hansen vastuses hagiavaldusele osundatud tõendid, mille kohaselt on põhjust uskuda, et hagiavalduses esitatud argument seoses müügilepingust tuleneva rahalise nõude tasuta loovutamisega on alusetu ning sisuliselt oli tegemist nõuete tasaarvestamisega hageja suhtes. OÜ Brook Hansen sõlmis 08.07.2004 nõude loovutamise lepingu äriühinguga ZAO Obolon (OÜ Brook Hansen 17.04.2006 vastuse lisa 3), mille kohaselt OÜ Brook Hansen omandas ZAO-lt Obolon nõude hageja vastu suurusega 495 855,30 eurot. 19.07.2004 kokkuleppe kohaselt omandas OÜ Brook Hansen hagejalt omakorda nõude apellandi vastu summas 37 238 eurot. PankrS § 99 lg 3 kohaselt võib loovutamisega saadud nõuet pankrotimenetluses tasaarvestada ainult juhul, kui nõude loovutamine ja sellest võlgnikule kirjalik teatamine on toimunud mitte hiljem kui kolm kuud enne pankroti väljakuulutamist. Hageja pankrot kuulutati välja 09.12.2004, seega on esimene loovutamisega saadud nõude tasaarvestamise tingimus täidetud.
23.PankrS § 99 lg 3 kohaselt ei saa loovutamisega saadud nõuet tasaarvestada, kui nõue võlgniku vastu oli loovutatud viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja võlgnik oli sel ajal maksejõuetu ning nõude omandanud isik sellest loovutamise ajal teadis või pidi teadma. Hageja pankrotimenetlus algatati 21.10.2004. Hageja kinnitas viimati oma maksejõulisust 2004.a augustis, mil ZAO Obolon esitas tema vastu nõude võlgnevuse tasumiseks summas 341 009,30 eurot. Seega ei ole alust väita, et hageja oli kokkuleppe sõlmimise ja nõude loovutamise ajal maksejõuetu ning et OÜ Brook Hansen võis või pidi sellest teadma. Järelikult võib kokkuleppe alusel hageja poolt OÜ-le Brook Hansen loovutatud rahalise nõude lugeda PankrS § 99 lg 3 kohaselt tasaarvestatuks ZAO Obolon poolt OÜ-le Brook Hansen loovutatud rahalise nõudega, kuna tegemist oli samaliigiliste nõuetega. Hageja pankroti väljakuulutamise otsusest nähtub, et ZAO Obolon oli hageja suurim ja kauaaegseim võlausaldaja, mistõttu oli põhjendatud hageja soov kahandada tema ees OÜ Brook Hansen vahendusel oma võlga, kasutades selleks kokkuleppega loodud võimalust nõuete tasaarveldamiseks. Kohus ei arvestanud, et nimetatud kokkuleppega ei toimunud hageja bilansi vähenemist. Kuigi kohus ei andnud hinnangut otsuses hageja väidetele kokkuleppele kui kinkelepingule, rõhutab apellant, et tegemist ei ole kinkelepingu või sellesarnase tehinguga.
24.Eeltoodut arvesse võttes oli kokkulepe majanduslikult põhjendatud tehing, mis oli suunatud hageja kohustuste vähendamisele OÜ Brook Hansen ees, mitte kinkeleping või sellesarnane tehing, ning sellega ei kahjustatud võlausaldajate huve. Kohus ei esitanud ühtegi põhjendust ega tõendit võlausaldajate huvide kahjustamise kohta, mistõttu kohtuotsus ei ole seaduslik ja põhjendatud.
25.Hageja ja OÜ Brook Hansen ei ole lähikondsed ja kohtu vastupidine seisukoht on ebaõige. Kuigi kohus viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-43-07, milles Riigikohus asus seisukohale,
6(11)
et ühine majanduslik huvi peab olema lähikondsuse alusena hindamiseks sedavõrd suur, et üldisel ja objektiivselt võib arvata, et võlgnik ja temaga seotud isik tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks, jättis kohus selle seisukoha arvesse võtmata. Kuigi Aleksandr Uškovski ja Elina Uškovskaja on abikaasad, ei anna see alust nende perekondlike ja varasemate töölepinguliste suhete alusel lähikondseteks lugeda hagejat ja OÜ-t Brook Hansen kui kahte juriidilist isikut. Juriidiliste isikute lähikondsus on küll võimalik, kuid seda tuleks tõendada lähtuvalt nt PankrS § 117 lg 2 p-st 5, mille kohaselt peab juriidilisest isikust võlgnikul ja teisel juriidilisel isikul olema ühine oluline majanduslik huvi. Kohtu põhjendus, et abikaasadega seotud juriidilised isikud sõlmisid omavahel kokkuleppe, ei tõenda kahe juriidilise isiku ühist olulist majanduslikku huvi. Kohus ei arvestanud, et kuigi lähikondsuse puhul eeldatakse teadlikkust võlausaldajate huvide kahjustamisest, ei võta see hagejalt kohustust tõendada, et see seadusest tulenev eeldus konkreetse kaasuse puhul realiseerub. Hageja ei tõendanud, et OÜ Brook Hansen ja apellant olid teadlikud kokkuleppega võlausaldaja huvide kahjustamisest. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et apellandi väide, et Aleksandr Uškovski hageja juhatuse liikmena ei teadnud kokkuleppe sõlmimisel äriühingu majanduslikust olukorrast ja kokkuleppega võlausaldajaid ei kahjustanud, on asjakohatu ja vastuolus kogutud tõenditega. Kohtuotsus ei vasta seaduslikkuse ja põhjendatuse nõudele.
26.Kohus jättis põhjendamatult menetluskulud apellandi kanda. Hagi esitati kahe kostja vastu ning ebaõige on menetluskulude väljamõistmine üksnes apellandilt. Kohus pidi menetluskulude jaotamisel arvestama kokkuleppe tagasivõitmise alust, st hageja ja OÜ Brook Hansen lähikondsust. Isegi, kui esinevad alused kokkuleppe tagasivõitmiseks, on selle põhjustanud hageja ja OÜ Brook Hansen käitumine, millest apellant ei olnud teadlik.
27.Kui kohus oleks rahuldanud taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks, oleks hageja poolt tagatise andmata jätmise korral hagi jäetud läbi vaatamata ning apellant ei oleks pidanud tegema antud menetlusega seonduvalt rohkem kulutusi. Arvestades kohtu poolt menetlusnormi olulist rikkumist menetluskulude tagatise andmise taotluse rahuldamata jätmisel on apellandil õigus taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud 25 750 krooni suuruse riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. Vastused apellatsioonkaebusele
28.Hageja ja kostja OÜ Brook Hansen (pankrotis) ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ning palusid jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
29.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada kohtukulude väljamõistmise osas ja ringkonnakohus teeb selles osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse resolutsiooni tühistamiseks osas, millega kohus hagi rahuldas ega hagi läbi vaatamata jätmiseks. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel kohtuotsuse resolutsiooni hagi rahuldamise osas muutmata, kuid muudab osaliselt maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi ning täiendab põhjendustega, mis käsitlevad väidetavat nõuete tasaarvestust. Muus osas nõustub ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
30.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus kohtualluvuse küsimust käsitledes
7(11)
ebaõigesti alates 01.01.2006 kehtima hakanud TsMS sätteid, tuvastades kohtualluvuse kokkuleppe tühisuse TsMS § 106 lg 1 p 5 alusel ja tagasivõitmise hagi kohtualluvuse TsMS § 82 lg 2 alusel. Kuna hagi esitati kohtusse 30.12.2005, tuleb kohtualluvuse ja kohaldatava seaduse kindlakstegemisel lähtuda hagi esitamise ajal kehtinud seadustest. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS ei sisaldanud konkreetseid sätteid kohtualluvuse kohta pankrotimenetluses. Ringkonnakohus leiab, et seoses pankrotimenetlusega esitatud tehingu tagasivõitmise hagi menetletakse Eesti kohtus ja Eesti seaduste alusel olenemata sellest, et 19.07.2004 kokkuleppes, mille tagasivõitmist hagetakse, on kokku lepitud vaidluste lahendamises Läti Vabariigi kohtuorganites ja Läti Vabariigi seaduste kohaselt. Selline kohtualluvuse ja kohaldatava seaduse kokkulepe ei hõlma tehingu osalise pankrotimenetlusega seonduvaid nõudeid, muu hulgas tagasivõitmise hagi esitamist. Seega ei kuulu kohaldamisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 140 lg 1, nagu apellant leiab. Seda seisukohta toetavad ka Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 44/2001 sätted, mille 7.jao p 1 kohaselt on lepinguosaliste kohtualluvuse kokkuleppe korral konkreetsest õigussuhtes tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks pädev kokkulepitud liikmesriigi kohus või kohtud, kellel on ainupädevus. Samas ei kohaldata nimetatud määrust I ptk art 1 p 2 b järgi pankrotimenetluste, maksejõuetute äriühingute või teiste juriidiliste isikute likvideerimismenetluste, kohtumenetluse, kompromissi tegemise ja muude selliste menetluste suhtes. Seega ei kehti määruse kohaselt kohtualluvuse kokkulepe muu hulgas ka pankrotimenetluses esitatud tehingu tagasivõitmise hagide kohta. Lepinguvabadus, sh vabadus kokku leppida kohtualluvuses, ei ulatu lepinguvälistele asjaoludele, milleks on antud juhul hageja pankrot. Tegemist on pankrotiseadusel põhineva nõudega, millele kokkulepe kohtualluvusest ei kohaldu. Hagejal oli TsMS § 142 lg 1 järgi õigus esitada hagi Tallinna Linnakohtusse (praegu Harju Maakohus) ja kohus lahendas hagi õigesti Eesti Vabariigis kehtiva pankrotiseaduse alusel. Maakohus leidis õigesti, et REÕS § 31 järgi sama seaduse 6.osas sätestatu (sealhulgas kohaldatavas õiguses kokkuleppimine) ei mõjuta nende Eesti õiguse sätete kohaldamist, mida tuleb kohaldada, sõltumata lepingule kohaldatavast õigusest.
31.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti 19.07.2004 kokkuleppe tagasivõitmise aluste olemasolu. PankrS § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel pankrotiseaduse §-des 110 - 114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Kui tehing, mille kehtetuks tunnistamist nõutakse, on tehtud kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve (PankrS § 110 lg 2) ning ka võlgniku lähikondsuse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve (PankrS § 110 lg 3). PankrS § 111 lg 1 p 1 järgi tunnistab kohus kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ning sama paragrahvi lg 3 järgi võib kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud tehingul oli kas või osaliselt kinke iseloom. Vaidlusalune 19.07.2004 kokkulepe, millega hageja loovutas OÜ-le Brook Hansen 14.05.2004 ostu-müügilepingust tulenevad õigused, eelkõige õiguse müügihinna saamiseks Lāčpleša Alus AO-lt, selle eest mingit hüve vastu saamata, tehti kolm kuud ja kaks päeva enne hageja pankrotimenetluse algatamist. Tegemist on kinke iseloomuga tehinguga lähikondse kasuks, millega kahjustati võlausaldajate huve.
8(11)
32.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väited, nagu oleks maakohus jätnud kontrollimata PankrS §-s 110 sätestatud eelduste olemasolu ning põhjendamata seisukoha hageja ja OÜ Brook Hansen lähikondsuse ning hageja võlausaldajate huvide kahjustamise osas. Maakohus leidis põhjendatult, et OÜ Brook Hansen on hageja lähikondne PankrS § 117 lg 2 p 5 järgi. Vaidluse all ei ole asjaolud, et hageja võõrandas sisuliselt kogu äriühingu vara 14.05.2004 ning tema juhatuse liige Aleksandr Uškovski loovutas käesoleva kohtuvaidluse esemeks oleva 19.07.2004 kokkuleppega võõrandamisest Lāčpleša Alus AO-lt saadava tasu nõude OÜ-le Brook Hansen, mille ainuomanik oli A. Uškovski abikaasa Elina Uškovskaja ja mille juhatuse liikmeks sai A. Uškovski pärast hageja varatuks muutmist 30.08.2004. Maakohus tuvastas õigesti, et kokkuleppe sõlmimisel oli hagejal ja OÜ-l Brooke Hansen ühine oluline majanduslik huvi, nad tegutsesid hagejat varatuks muutes ja OÜ-le Brook Hansen hagejale kuulunud varalisi õigusi üle andes teineteise kasuks ja võlausaldajate kahjuks.
33.Võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi. Samuti võib olla teadliku võlausaldajate huvide kahjustamisega tegemist siis, kui huvide kahjustamine on mõne teise õigusliku eelise saamisele suunatud tegevuse kõrvaltagajärg, mille saabumist võlgnik ette nägi. Võlgniku teadmist, et tema tegevus kahjustab võlausaldajaid või võimalust võlausaldajate kahjustamist ette näha saab järeldada tema tahtest. Üldjuhul saab võlgniku poolt võlausaldajate huvide teadlikku kahjustamist eeldada, kui ta oli teadlik oma maksejõuetuse saabumisest ja tegi tehingu, mis tõi kaasa võlausaldajate kahjustamise. Kui tehingu teine pool oli teadlik võlgnikku ähvardavast maksejõuetusest, on ka selge, et ta oli teadlik võlausaldajate huvide kahjustamisest. Kui tehingu teinud teisele poolele on teada, et võlgnik ei ole eeldatavalt võimeline täitma oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise hetkel, teab ta enamasti ka seda, et tehtav tehing võib kahjustada tulevaste võlausaldajate huve.
34.Hageja ajutise pankrotihalduri hinnangul tekkisid hagejal olulised makseraskused pärast põhivara võõrandamist. Pankroti väljakuulutamise ajal oli hagejal vara 10 1108,75 krooni väärtuses (t lk 25). Pankrotimenetluses on kaitstud nõudeid kogusummas 16 287 737,29 krooni (t lk 22). Põhivara võõrandamise järgselt puudus hagejal igasugune võimalus rahuldada võlausaldajate nõudeid, sest tema majandustegevus lõppes selleks vajalike vahendite puudumise tõttu ja hagejal puudus muu vara, mille arvel võlausaldajate nõudeid täita. Kui isik annab tahtlikult oma vara tasuta ära olukorras, kus tal puudub muu vara ja võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, on võlausaldajate huvide kahjustamine ilmselge ja hageja nägi seda oma käitumise võimaliku tagajärjena ette. Nii hageja kui ka OÜ Brook Hansen tema lähikondsena olid teadlikud hageja maksejõuetuse saabumisest ja tegid teadlikult tehingu, mis tõi kaasa hageja võlausaldajate huvide kahjustamise. PankrS § 110 lg-s 3 sätestatud eeldust, mille kohaselt oli OÜ Brook Hansen teadlik hageja võlausaldajate huvide kahjustamisest, ei ole asja menetluse kestel ümber lükatud. Asjaolusid ja tõendeid, mis välistaks eelnimetatud eelduse kohaldamise, ei ole asjas esitatud. Neid oleks pidanud esitama kostjad, mitte hageja, nagu apellant ekslikult leiab.
35.Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis hinnangu andmata menetluses esitatud väidetele nõuete tasaarvestamise kohta. See asjaolu ei anna aga iseenesest alust kohtuotsuse tühistamiseks, sest ringkonnakohus saab selle puuduse ise kõrvaldada.
36.Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad asjas tõendid selle kohta, et vaidlusaluse kokkuleppe näol oleks olnud tegemist OÜ Brook Hansen poolt 08.07.2004 äriühingult ZAO Obolon
9(11)
hageja vastu omandatud nõude tasaarvestamisega. On tõendatud, et ZAO Obolon ja OÜ Brook Hansen vahel sõlmiti 08.07.2004 nõude loovutamise leping, mille alusel OÜ Brook Hansen omandas ZAO-lt Obolon nõude hageja vastu suurusega 495 855, 30 EUR. Lepingu täpsustusega muudeti loovutatava nõude suurust, milleks jäi 160 580,84 EUR (t lk 91-93, 99-100). Hageja arve-saateleht nr 243 OÜ-le Brook Hansen ja 21.07.2004 vara üleandmisevastuvõtmise akt (t lk 101, 102) tõendavad, et hageja võõrandas OÜ-le Brook Hansen oma vara 2 512 541,90 krooni eest, millega tasaarvestati hageja väitel ZAO-lt Obolon omandatud nõue. Kuigi tõendit, millest nähtuks selgesõnaliselt eelnimetatud nõuete tasaarvestamine, kohtule esitatud ei ole, on see väide usutav. Sellele viitab nii asjaolu, et ZAO-lt Obolon omandatud nõue ja arvest nr 243 tulenev maksekohustus olid ligilähedases suuruses kui ka see, et OÜ Brook Hansen ei ole esitanud nõudeid hageja pankrotimenetluses. Samuti puudub tõend selle kohta, et OÜ Brook Hansen oleks arve nr 243 tasunud. Seega ZAO-lt Obolon 08.07.2004 omandatud nõudel ei ole vaidlusaluse kokkuleppega puutumust. Ekslik on ka apellandi õiguslik käsitlus nõude tasaarvestamise kohta pankrotimenetluses PankrS § 99 lg 3 järgi. PankrS § 99 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võis enne pankroti väljakuulutamist oma nõude tasaarvestada võlgniku nõudega, võib ta kaitstud nõude tasaarvestada ka pärast pankroti väljakuulutamist. OÜ Brook Hansen ei ole esitanud hageja pankrotimenetluses ZAO-lt Obolon omandatud nõuet ja seega ei ole tegemist hageja pankrotimenetluses tunnustatud nõudega, mida saaks PankrS § 99 lg-te 1 ja 3 järgi pankrotimenetluses tasaarvestada.
37.Maakohus ei rikkunud menetlusnormi, kui jättis rahuldamata CIA Cido Grupa taotluse hagejalt tagatise nõudmiseks kostja menetluskulude katteks. TsMS § 196 lg 1 ei pane kohtule kohustust nõuda kostja taotluse alusel hagejalt tagatise andmist, vaid üksnes lubab seda teha. Arvestades asjaolu, et CIA Cido Grupa esitas vastava taotluse alles viimasel kohtuistungil, kus toimus asja sisuline arutamine, oleks taotluse rahuldamine ilmselgelt põhjustanud asja lahendamise viibimist, mistõttu oli kostja taotluse rahuldamata jätmine antud juhul õigustatud.
38.Ringkonnakohus jätab rahuldamata apellandi taotluse apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 25 750 krooni tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Riigilõivu tagastamise taotluse põhjendus, et CIA Cido Grupa ei oleks pidanud apellatsioonkaebust esitama, kui maakohus oleks rahuldanud tema taotluse hagejalt menetluskulude katteks tagatise saamiseks, sest hageja ei oleks kohtu nõudmist eeldatavalt täitnud ja hagi oleks jäetud läbi vaatamata, taotluse rahuldamiseks alust ei anna. CIA Cido Grupa ei ole tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu ettenähtust rohkem.
39.Põhjendatud on apellatsioonkaebus osas, milles vaidlustatakse maakohtu otsus kohtukulude väljamõistmise osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud (enne 01.01.2006 kehtinud) tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Käesolevas asjas tehti otsus kahe kostja kahjuks, mistõttu ei ole ringkonnakohtu arvates õige kohtukulude väljamõistmine ainult ühelt kostjalt, CIA-lt Cido Grupa. Kuigi tehingu tagasivõitmise hagi alused tulenevad hageja ja OÜ Brooke Hansen käitumisest vaidlusaluse kokkuleppe sõlmimisel, tuleb kohtukulude väljamõistmisel arvestada ka asjaolusid, et OÜ Brooke Hansen võttis 30.09.2008 hagi õigeks (t lk 278) ning hageja ja OÜ Brooke Hansen soovisid vaidluse
10(11)
lõpetada kompromissiga (t lk 280-282), millega aga CIA Cido Grupa ei nõustunud, põhjustades menetluse jätkumise ja hagejale täiendavate õigusabikulude tekkimise. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et kõik esimese astme kohtus kantud kohtukulud tuleb jätta võrdsetes osades kostjate kanda. Hageja taotles 35 400 krooni suuruse õigusabikulu hüvitamist. TsMS § 61 lg 1 alusel mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Arvestades asja menetlemise kestust, keerukust ja hageja esindaja poolt tehtud töö mahtu, peab ringkonnakohus õigeks ja õiglaseks kostjatelt välja mõista hageja õigusabikulude hüvitamiseks hageja taotletud summa – 35 400 krooni (kummaltki kostjalt 17 700 krooni), mis ei ületa seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate õigusabikulude piirmäära. Lisaks sellele tuleb kostjatelt riigi kasuks TsMS § 64 lg 1 alusel välja mõista riigilõiv, mille tasumisest hageja oli hagi esitamisel vabastatud – 260 krooni (kummaltki kostjalt 130 krooni) ning TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel asja läbivaatamiskulude hüvitamiseks 780,60 krooni (kummaltki kostjalt 390,30 krooni). Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele üksnes kohtukulude väljamõistmise osas, jätab ringkonnakohus CIA Cido Grupa apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel tema enda kanda. Hageja ja OÜ Brook Hansen apellatsioonimenetluses kantud kohtukulude hüvitamiseks taotlusi ei esitanud.
G. Kivinurm
K. Paal
A. Tänav
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.