Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2 (6)

Tsiviilasi nr 2-08-15644 hinnapakkumine (p 1.2.2.), tööfrondi üleandmise ja vastuvõtmise akt (näidis, p 1.2.8.) ja tööde üleandmise ja vastuvõtmise lõppakt (näidis, p 1.2.10.). Kostja on seisukohal, et hageja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele vastavalt VÕS § 641 lg 1 nõuetele. Siiani on tegemata hinnapakkumises nimetatud järgmised tööd: - p 10 Armeering (sokkel + fassaad + otsaseinad 2 tk) – sokkel on armeerimata; - p 11 Täiendav pahteldus (sokkel + fassaad + otsaseinad 2 tk) – sokkel on pahteldamata; - p 12 – Viimistlus polümeerse hõõrdkrohviga (sokkel + fassaad + otsaseinad 2 tk) – sokli osas on see tegemata. Seega ei ole hageja töövõtjana täitnud endale lepinguga võetud kohustusi VÕS § 8 lg 2 kohaselt. Oma teatises nr 0804H on hageja loetlenud hinnapakkumises nimetamata lisatöödena varikatuste tagasipaneku, aknaplekid ja sokli värvimise. Kostja küll aktsepteerib neid töid, ent ei mõista, kuidas saab soklit värvida ilma eelnimetatud tööde eelneva teostamiseta. Hageja väitel lepiti omavahel kokku, et sokli armeerimine, krohvimine ja värvimine jäävad ära, kostja viitas rahapuudusele. Hageja juhib tähelepanu sellele, et nimetatud tööde eest ta raha ei küsi ja need ei kajastu kostjale esitatud arves. Hageja poolt kostjale 29.11.2007.a esitatud teostatud tööde kokkuvõttest (tl 75-76) nähtub, et trepikodade soojustatud puitlaudise pind on 174m2. FIE A.A. (lepingu alusel teostab tema tellijapoolselt ehitusjärelevalvet) viis kostja palvel läbi kostja korterelamu mõõdistamise ja leidis, et soojustatud puitlaudise ehitus on teostatud, ent selle pind on 54,3m2. Selle kohta esitas kostja hagejale 20.12.2007.a kirjalikult oma nõudmised (tl 102). Samast tööde kokkuvõttest ilmneb, nagu oleks sokkel armeeritud, pahteldatud ja viimistletud, samas on need tööd ka tegemata tööde loetelus. Mingit rahuldavat vastust sellele ei ole kostja hagejalt saanud. Kui kostja kutsus hageja kohale kontrollmõõdistamisele, siis kohale ei tuldud. Lisaks on hageja eiranud projektis ettenähtud fassaadi värvitoone, värvides maja otsad vales toonis. Projektijärgne värvitoon on Lachs 50, otsad on värvitud Siena 115-ga. Tegemist oli varjatud puudusega, mis selgus alles hiljem, 12.06.2008.a. Nii värvimise kui ka muude puuduste kohta koostas FIE A.A. 12.06.2008.a ehituslike puuduste loetelu (tl 60), millele järgnes 07.07.2008.a pretensiooni esitamine hagejale (tl 59). Kostja on huvitatud töö parandamisest – otsaseinte viimistlemisest õige värvitooniga ning soklitööde tegemisest. Hageja ei eita kostja nimetatud 20.12.2007.a kirja ja 07.07.2008.a pretensiooni kättesaamist, kuid leiab, et 20.12.2007.a oli kostja juba kaotanud VÕS § 643 ja § 644 mõttes õiguse tugineda tööde lepingule mittevastavusele, kuivõrd tööde vaheakt nr 77 edastati kostjale aktsepteerimiseks juba 2007.a juulis. Viie kuu möödumisel tööde lepingule mittevastavusest teatamine ei ole mõistlik aeg. Sama kehtib ka kostja 07.07.2008.a pretensiooni suhtes, mis on esitatud enam kui aasta pärast tööde teostamist ja kostja poolt vastuvõtmist. Senini on tööd vastava lõppaktiga kostjale üle andmata. Kostja moodustas vastuvõtmise jaoks (oli ju olemas vastava akti näidis) omapoolse komisjoni (02.12.2007.a otsus, et kirjalikult oma pretensioonid (viidatud ülalpool) hagejale vormistada, ent hageja esindaja ei ilmunud kokkulepitud ajaks kohale. Kostja ei vaidle vastu, et ta ei allkirjastanud tööde vaheakti nr 77, kuid sellise käitumise põhjuseks on asjaolu, et akti sisu ei ole õige. Lepingu hinnaks oli 1 695 247 krooni, millest eelnevatel kuudel oli tehtud töid 1 197 145 krooni eest ning ärajäävaid töid ei olnud. Lepingujärgseid töid aktis märgitud ajal ei teostatud, lisatööde kohta puudus teave, kuigi iga töö kohta esitati akt summaga. Samuti tekkis vaidlus maja sokliga

3 (6)

Tsiviilasi nr 2-08-15644 seotud tööde asjus, sest kuigi hageja esindaja väitel oli kahepoolne kirjalik kokkulepe selle töö väljajätmisest, ei ole sellist kokkulepet (mis vastaks lepingu p 15.1. nõuetele) kostja väitel kunagi olnud. Hageja nende väidetega ei nõustu ja leiab juba hagis esitatu põhjal, et kuivõrd aktis nr 77 nimetatud tööd sai lugeda vastuvõetuks, on väited tööde üleandmise-vastuvõtu lõppakti hageja poolt esitamata jätmise osas väärad. Kostja väidab, et samuti on puudu 7 akna plekid, mille tagajärjel on hoonel tekkinud niiskuskahjustusi. Lisaks on likvideerimata vaegtööd, mis on tööliste poolt tekitatud enne majas tehtud renoveerimistöid. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja on menetluses korduvalt kinnitanud soovi esitada vastuhagi, ent ei ole seda teinud. Viimases kostja menetlusdokumendis (esitatud 18.11.2008.a) on kostja teatanud lepingu ülesütlemisest ja nõuab hagejalt mitmete parandustööde teostamist ning leppetrahvi 967 750 krooni, ent kohus ei käsitle nimetatud nõudeid vastuhagina, sest neil puudub igasugune menetluslikule nõudele vastav vormistus (sh tasumata riigilõiv). Kohus on seda kostjale oma 25.11.2008.a kirjas ka selgitanud. Hageja sai nimetatud menetlusdokumendi kätte 02.12.2008.a. Hageja on vastuhagi ja leppetrahvi nõuete osas avaldanud, et isegi kui kostjal oleks selline õigus, on ta selle minetanud VÕS § 159 lg 2 sätete kohaselt, kuivõrd ta ei ole mõistliku aja jooksul pärast väidetavate puuduste avastamist neist hagejale teatanud. Vastuhagi ei ole kostja samuti esitanud. Lepingut ei saa enam vähemalt hageja teostatud tööde osas tulenevalt VÕS § 116 lg 1 ja 3 ning § 118 lg 1 p 1 üles öelda.

Kohaldatavad õigusaktid, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Antud asjas ei ole vaidlust selles, et pooltevaheline 08.01.2007.a lepingu on töövõtuleping ning ka selle sisu hinnates leiab kohus, et õiguslikult vastab leping igati töövõtulepingu tunnustele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Käesolevas asjas esitatud nõude aluseks oleva lepingu p 1.1. kohaselt koosnevad lepingu dokumendid lepingust ja koos lepinguga allkirjastatud lisadest ning lepingu lisadest, milles lepitakse kokku peale lepingu allakirjutamist. Lepingu p 2.2. järgi teostatakse lepingulisi töid vastavalt lepingus, hinnapakkumises (Lisa 2) ja teistes lepingu dokumentides esitatud mahtudele, tingimustele ja korrale. Lepingu punktis 8.1. on Tellija (antud juhul kostja) kohustunud finantseerima õigeaegselt Töövõtjat (antud juhul hagejat) käesolevas lepingus kokkulepitud mahus ja korras vastavalt Tellija poolt aktsepteeritud teostatud tööde aktidele ja arvetele. Lepingu p 8.2. sätestab, et Tellijal on õigus kolme tööpäeva jooksul arvates vastava akti saamisest aktsepteerida ja/või tagasi lükata tööde teostamise aktid. Sama punkt jätkub tekstiga, et „juhul kui kolme päeva jooksul ei ole akti aktsepteeritud või esitatud kirjalikku pretensiooni, on töövõtjal õigus lugeda tööd vastuvõetuks ja esitada vastav arve.“ Kuivõrd kohtul tekkis menetluses lepingu trükitud teksti uurides kahtlus, kas sedavõrd lühikese tähtaja näol ei ole tegemist tüüptingimusega, mis ei ole poolte vahel eraldi läbi räägitud ning mis kahjustab Tellijat ebamõistlikult VÕS § 42 lg 1 mõttes, küsis kohus selle

4 (6)

Tsiviilasi nr 2-08-15644 kohta menetlusosalistelt seisukohti. Kostja väitel oli tegemist tõepoolest hageja poolt ettevalmistatud tekstiga, millele kostja esindaja pärast tutvumist alla kirjutas. Hageja esitas kohtule kostja poolt 11.01.2007.a koostatud kirjaliku arvamuse lepingu teksti kohta, milles kostja toob esile mitmed nõuded lepingu sõnastuse muutmise osas, ent nimetatud punktile ei viita. Eelneva tõttu on kohus veendunud, et kuigi lepingu allkirjastamise hetkel sisulist arutelu teksti osas ei toimunud, tutvus kostja lepinguga enne allkirjastamist ning tal oli selge võimalus punkti 8.2. osas oma arvamust avaldada, kuid ta on sellega nõustunud (kostja kiri algab sõnadega „KÜ juhatust töövõtuleping rahuldab, kuid leiab...“ ja siis järgnevad muudatusettepanekud). Järelikult ei saa kõnesolevat lepingut lugeda tüüptingimustega sõlmitud lepinguks ning kostja sai lepingu tingimuste sisu mõjutada. Uurides hagi lisadena esitatud hinnapakkumisi ning tööde vaheakte, on kohus tuvastanud, et nende tööde eest saamatajäänud summa, mida hageja kostjalt nõuab, on kõik ka tehtud. Veel märkimisväärsem on see, et kostja on kõikides vaheaktides, v.a viimasena esitatud nr 77, kajastatud tööde eest (olgu need esialgse hinnapakkumise järgsed tööd või hilisemate alusel tehtud lisatööd) ka tasunud. Seega on kostja selgelt aktsepteerinud ka lisatöid ja nende tegemise eest nõutavaid summasid. See kajastub kostja kinnituste ja/või allkirja näol ka lisatööde hinnapakkumistes. Kostja poolt nimetatud sokli armeeringu, pahtelduse ja viimistlusega seotud tööde eest hageja tellijalt raha ei küsi, selle summa nõudmist ei kajastu algsele hinnapakkumisele järgnevates hinnapakkumistes (tl 15-21 ja 23) ning see on selgelt väljendatud hageja poolt kostjale esitatud teostatud tööde kokkuvõttes (tl 75) ärajäävate tööde all. Seega on hagejal tulenevalt lepingust ja seadusest nõue kostja vastu tasumata summa 445 939.70 krooni osas tehtud tööde eest ning selle tasumise tähtpäev on tulenevalt lepingu punktist 8.2. ka saabunud. Sisuliselt ei ole selle üle ka vaidlust, sest kostja ei ole vaidlustanud nõude suurust, esitatud vaheakti ega arvet vastava pretensiooni esitamisega. Kostja ei eita, et arve on tasumata. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui ta seda õigeaegselt ei tee, kaotab ta õiguse sellele asjaolule tugineda (VÕS § 644 lg 3). Vaid juhul kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski nimetatud asjaolule tuginedes makstavat tasu alandada või nõude töövõtjalt kahju hüvitamist, v.a saamata jäänud tulu osas. Isegi kui jätta kõrvale lepingust sõnaselgelt tulenev kohustus pretensioonide esitamiseks vaheaktide osas kolme tööpäeva jooksul, ei saa kostja poolt 20.12.2007.a hageja saadetud teadet lugeda töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks mõistliku aja jooksul ehk ca viis kuud pärast tööde lõpetamist. Kostjale esitatud vaheakt on juulis tehtud tööde kohta ning sellelt on selgelt näha, et tegemata töid enam ei ole. Kostja väited tööde-üleandmise vastuvõtmise akti vormistamata jätmise kohta võivad olla küll õiged, kuid ei oma asjas tähtsust, sest esitatud arvete maksmine ei ole lepingu kohaselt nimetatud akti vormistamisest sõltuvusse pandud. Soklitööde tegematajätmine ei ole ka varjatud puudus, mis ilmnes hiljem, ning kostja ei ole ka sellist väidet esitanud. Kohus nõustub selles osas hagejaga. Mis puutub kostja vastuväidetesse muude puuduste osas, mis on ära toodud FIE A. A. ehituslike puuduste loetelus (tl 60), siis eelnevaltmärgitu ei kehti üksnes vale värvitooni kasutamise osas. Muud loetelus nimetatud puudused (korrastamata sillutusriba, varikatuste ja seina vahede viimistlus), aga ka kostja väidetud aknaplekkide puudumine ja vaegtööd ei saa olla varjatud. Vale värvitooni kasutamine võib aga olla tõesti raskestimärgatav ning kuigi kohtule jääb arusaamatuks sellise dokumendi koostamine ligemale aasta pärast tööde lõpetamist, tuleb selle puuduse aspektist analüüsida kostja võimalikke õiguskaitsevahendeid. Olles avastanud nimetatud puuduse, teatas kostja sellest 07.07.2008.a pretensiooniga hagejale. Kohtu arvates võib olla tegemist mõistliku aja järgimisega VÕS § 644 lg 1 mõttes. Omaette küsimus on aga see, kas esitatud pretensioon andis kostjale tagantjärele õiguse keelduda

5 (6)

Tsiviilasi nr 2-08-15644 esitatud vaheaktil põhineva arve tasumisest. Kuivõrd töövõtuleping on vastastikune leping, tuleb kohustuse täitmisest keeldumise võimalikkuse juures pöörduda VÕS § 111 sätete juurde. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Samas on sama paragrahvi lõikes 3 seatud sellisele keeldumisele piirang järgmiselt: „Kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud“. Kohtu poolt juba ülalpool nimetatud asjaolude põhjal on tuvastatud, et hageja täitis oma lepingulised (sh hiljem lisatöödega kokkulepitu) kohustused korrektselt. Kui isegi eeldada, et hageja kasutas valet värvitooni, siis ei ole kostjal VÕS § 111 lg 3 sätte mõtte kohaselt õigust keelduda oma kohustuse täitmisest – vale värvitooni kasutamine (tööde maksumus kostja enda 18.11.2008.a menetlusdokumendi kohaselt 53 475 krooni) moodustab väga väikese osa tööde kogumahust ja –maksumusest (lepingu hind koos lisatöödega 2 135 132.10 krooni). Seega puudub kostja käitumisele esitatud arve maksmata jätmisel seaduslik õigustus ning hagiavaldus tuleb rahuldada. Lisaks tasumata summale tuleb kostjalt välja mõista ka lepingus kokkulepitud viivis 0,15% päevas (lepingu p 9.6.) lähtuvalt VÕS § 113 lg 1 sätetest, mis 04.12.2008.a seisuga on 374 438.37 krooni. Lisaks tuleb kostjalt alates nimetatud kuupäevast välja mõista jätkuv viivis 0,15% ehk 668.91 krooni päevas kuni põhivõla tasumiseni, kuivõrd hageja on oma nõude tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt sellisena esitanud ning see vastab ka TsMS § 461 lg 4 nõuetele. Vaidlus sellest, kas kasutati vale värvitooni või mitte ja kas hageja on lepingut rikkunud osade tööde (sokkel) tegematajätmisega, on võimalik lahendada eraldi menetluses, sest käesolevas asjas ei ole kostja vastavasisulist korrektset nõuet esitanud. Kohus peab lõpetuseks vajalikuks märkida ka seda, et lepingu ülesütlemine kostja poolt 18.11.2008.a menetlusdokumendiga (kui see lugeda kehtivaks) ei väära samuti hageja õigust tasu ja viivise saamiseks, sest ülesütlemise korral ei laiene see kuni ülesütlemiseni tekkinud õigustele ja kohustustele (VÕS § 195 lg 1 korralise ülesütlemise korral ja VÕS § 196 lg 4 erakorralise ülesütlemise korral (viimasel juhul ei ole kostja põhjendanud oma huvi puudumist juba teostatud tööde vastu)). Menetluskulud tuleb vastavalt TsMS § 162 lg 1 sätetele jätta kostja kanda.

Toomas Talviste Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.