Võlaõigus › Töövõtulepingud

Tsiviilasi nr 2-09-24540 Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 2006. aasta juunis koostas OÜ Arcus Projekt Pärnus asuva Väike-Aru 4 korterelamu fassaadi remondi projekti. 08.01.2007 sõlmisid hageja ja kostja 03.08.2006 hinnapakkumise nr 0804H alusel korterelamu fassaadi soojustus- ja viimistlustööde tegemiseks töövõtulepingu nr 454.01.07. Kostja alustas töövõtulepinguga ettenähtud töid koheselt peale töölepingu sõlmimist, kuid 2007. aasta suvel hakkasid tööd venima, ilmnesid puudulikult tehtud tööd ning osa töödest jäi kostja poolt nõuetekohaselt lõpule viimata. Kostja esitas hagejale tööde üleandmiseks vaheaktid nr 4, 11, 18, 31, 42, 58 ja 77. Tööde vastuvõtu vaheaktid on hageja nimel aktsepteerinud omanikujäreleavlve teostaja Aldo Anso. Aktidest ei nähtu, millised konkreetsed tööd kostja hagejale konkreetse vaheakti alusel üle andis ega millised ärajäävad tööd konkreetselt on akti kohaselt lepingu kogumaksumusest maha arvatud. 21.06.2007 algatas KÜ Väike-Aru 4 juhatus töövõtulepingu alusel teostatud töödest ilmnenud nähtavate puuduste tuvastamise ning kohustas Aldo Anso’t teostama kostjale järelpärimise töövõtulepinguga ettenähtud kohustuste täitmise osas seoses töövõtja poolt esitatud arvetega. Faktiliselt lõpetas kostja (hageja vaikimisi aktsepteerimisel) tööd 29.11.2007, mil esitas hagejale kirjaliku ülevaate tehtud ja tegemata töödest. 15.12.2007 viis Aldo Anso läbi renoveerimisel teostatud tööde mahtude mõõdistamise, mille tulemused olid kostja poolt 29.11.2007 esitatud dokumendis näidatud mahtudest oluliselt väiksemad. 20.12.2007 esitas hageja kirjalikud nõudmised puuduste kõrvaldamiseks ning taotles kostjalt selgitusi aktide alusel tehtud tööde kohta, sealhulgas selgitusi tööde mahtude kohta ning asjaolu kohta, miks on hinnapakkumises esitatud tööd vaheaktides näidatud lisatöödena. Hageja arvates pidi kostja võimalikke lisatöid ette nägema juba 03.08.2006 hinnapakkumise nr 0804H esitamisel. Lisatööde kokkulepped aktsepteeriti ja allkirjastati hageja nimel Aldo Anso poolt, millest tulenevalt ei osanud hageja esialgu kahelda nende vajatuses. Lisaks teatas hageja samas kirjas, et kavatseb nõuda leppetrahvi töövõtulepingus fikseeritud lõpptähtaja ületamise eest. 12.06.2008 fikseeris Aldo Anso rekonstrueerimistööde teostamisel esinevad ehituslikud puudused, millest hageja kostjale kirjalikult 07.07.2008 ka teatas. 18.11.2008 esitas hageja kostjale teate töövõtulepingu ülesütlemise kohta seoses tehtud töödes ilmenud ning kostjale teatatud puuduste kõrvaldamata jätmisega, samuti seoses tööde üleandmata jätmisega üleandmise-vastuvõtmise lõppakti alusel vastavalt töövõtulepingu punktile 13.5. Hageja nõudis kostjalt töö parandamist 20.12.2007, 07.07.2008, 16.02.2009. Kostja puudusi ei kõrvaldanud ja tegemata töid ei teostanud. Hageja on küsinud töövõtulepingu alusel tegemata jäänud tööde ja puuduste kõrvaldamiseks hinnapakkumist, mille kohaselt maksab viimistlus- ja

2 (16)

Tsiviilasi nr 2-09-24540 pahteldustööde ning armeeringu tegemine ja otsaseinte värvimine 107 255,50 krooni. Hageja leiab, et tegemist on kostja tegevuse tulemusel tekkinud kahjuga ning see tuleb talle hüvitada. Töövõtulepingu kohaselt toimub tööde üleandmine-vastuvõtmine sellekohase lõppaktiga, mille esitab tellijale allkirjastamiseks töövõtja. Lõppakti kostja hagejale esitanud ei ole. Hageja on esitanud kostjale leppetrahvi nõuded 20.12.2007, 15.03.2008 ja 18.11.2008. Hageja leiab, et 20.12.2007 on leppetrahvi nõude esitamiseks täiesti mõistlik tähtaeg, kui hageja sai alles 29.11.2007 teada, et tööd 27.08.2007 tegelikult veel lõpetatud ei olnud. Leppetrahvi vaidlustamist ja tasumist kostja poolt järgnenud ei ole. Hageja leiab, et tal on õigus nõuda kostjalt töövõtulepingu alusel tehtud tööde üleandmisega viivitamise eest leppetrahvi 920 518,94 krooni. Hagiavalduse esitamisel taotles hageja leppetrahvi 107 255,50 krooni, jättes endale õiguse leppetrahvi nõude suurendamiseks. 22.05.2009 hagiavalduses palub hageja kohtul mõistja kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas 107 255,50 krooni, leppetrahv summas 107 255,50 krooni, tuvastada töövõtulepingu punkti 8.2 tühisus ning jätta kohtukulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kirjalikus vastuses palub kostja kohtul hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda, kuna tsiviilasjas 2-08-15644 on samade poolte vahel sama töövõtulepingu üle peetud vaidluses jõustunud kohtuotsus. Samuti on kostja seisukohal, et tsiviilasjas 2-08-15644 on tuvastatud, et kostja keeldus töövõtulepingus sätestatud tööde teostamisest õigustatult, kuna hageja oli omapoolse tasumise kohustuse täitmisest alusetult keeldunud. Hageja ei ole saamata tööde eest midagi tasunud ning seega pole võimalik ka kahju tekkimine. Leppetrahvi nõue on asjakohatu ja alusetu, kuna kostja jättis tööd teostamata hagejapoolse kohustuse rikkumise tõttu. Hageja ja kostja vahelise lepingu kohaselt oli tööde teostamise lõpptähtaeg 27.08.2007. Arvestades asjaolu, et hageja pidi teada saama leppetrahvi nõudmise aluseks olevast asjaolust hiljemalt 2007. aasta augustis, pidanuks hageja esitama leppetrahvi nõude hiljemalt kolme kuu jooksul. Seega on hageja leppetrahvi nõudmise õiguse minetanud. Seetõttu palub kostja juhul, kui kohus otsustab hagi menetlusse võtta, hagiavalduse kogu ulatuses rahuldamata jätta. Kolmanda isiku seisukoht Aldo Anso vaidleb vastu hageja taotlusele kaasata ta kolmanda isikuna menetlusse, kuna hageja ei ole näidanud, milles seisneb Aldo Anso huvi hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise vastu. KÜ Väike-Aru 4 ei ole esitanud talle mitte ühtegi sisulist etteheidet ega toonud välja, et olukorras, kus tema hagi jäetakse rahuldamata, oleks tal Aldo Anso vastu lepingu rikkumisest tulenev või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõue. Samuti puuduvad Aldo Anso nõuded KÜ Väike-Aru 4 vastu. Hageja täiendavad seisukohad Hageja leiab, et kohtuotsusega tsiviilasjas 2-08-15644 on kohus tuvastanud üksnes hageja osalise töövõtulepingust tuleneva kohustuse tasuda kostjale tehtud tööde eest üheainsa arve nr 77 alusel ning kohus ei ole käsitlenud töövõtulepingu nõuetekohase täitmise või täitmata jätmise küsimust tervikuna. Kostja väide, et ta ei ole hagejale tegemata tööde eest arveid esitanud, on tõendamata ja alusetu, kuna tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidel ei ole märgitud, millised lepingulised tööd üle anti.

3 (16)

Tsiviilasi nr 2-09-24540 Kuna otsaseinte värvitööd ei olnud talle üleandmise-vastuvõtmise akti alusel üle antud, ei pidanudki hageja tööde mittevastavusest otsaseinte vale värvitooni osas varem teada saama kui 12.06.2008. Juhul kui hagejapoolset teatamist mittevastavatest töödest ei saa siiski lugeda tähtaegseks, tuleb hageja arvates kohaldada VÕS § 645 lg 1 p 1 ja p 2, kuna ehitusalases majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna pidi kostja tundma värvitoonide nimetusi ja tähiseid. 18.02.2010 esitas hageja tulenevalt ehitustehnilise ekspertiisi aktiga tuvastatud asjaoludest ning ehitustööde päevikust taotluse hagihinna suurendamiseks ning nimetas uueks hagihinnaks 408 905 krooni. Ehitustehnilise ekspertiisi aktiga tuvastati eksperdi poolt lisaks hagiavalduses nimetatud tegemata ja mittevastavalt tehtud töödele veel tegemata ja mittevastavalt tehtud töid ning täpsustati tegemata ja mittevastavalt tehtud tööde osa. Lisaks suurendas hageja leppetrahvi nõuet, nõudes kostjalt tööde lõpptähtaja ületamise eest leppetrahvi 406 720 krooni. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlalt viivis kuni võlasumma täieliku tasumiseni. Kostja täiendavad seisukohad Kostja on seisukohal, et tsiviilasja 2-08-15644 raames on tuvastatud, et töövõtulepingu puntki 8.2 ei saa lugeda tüüptingimustega sõlmitud lepinguks, mistõttu ei saa seda ka tühiseks lugeda. Kostja väitel ei anna TsMS § 367 iseseisvat alust viivisenõude esitamiseks, vaid reguleerib hagi esitamisel viivisenõude esitamise korda. Sellest tulenevalt jääb kostjale arusaamatuks, millisel seaduslikul alusel hageja kostjalt viivist nõuab. Samuti jääb selgusetuks, millise perioodi eest viiviseid nõutakse. Kostja poolt peatati mõningate tööde teostamine seoses hagejapoolse lepingu rikkumisega, seega puudus kostjal mistahes kohustus edasiste tööde teostamiseks. Sellest tulenevalt ei saa kostja hinnangul VÕS § 645 lg 1 rakenduda. Hageja täiendavad seisukohad Hageja leiab, et hagihinna ja leppetrahvi nõude suurendamine põhineb õiguslikul alusel ning hagi menetlemine hagihinna 408 905 krooni ja leppetrahvi 406 720 krooni osas on põhjendatud. Hageja on seisukohal, et töö lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud kostja tahtluse või raske ettevaatamatuse tagajärjel ning kostja teadis või pidi töö lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest teadma, kuid ei teatanud sellest tellijale. Sellest tulenevalt vastutab kostja tööde mittevastavuse eest olenemata sellest, kas ja millal hageja nendest talle teatas. Hageja leiab, et kostjal puudus õigus lepingu peatamiseks, sest kostja poolt nimetatud arvetel ja tööde ülevõtmise-vastuvõtmise aktidel ei ole märgitud, milliste tööde eest tasumiseks kostja poolt viidatud arved esitatud on. Seetõttu ei ole kostja poolt tõendatud, et tal oli õigus nõuda hagejalt nende arvete tasumist ja arvete mittetasumisel tööd peatada. Isegi kui kostjal oleks olnud õigus leping peatada, ei saa lepingu peatamine olla mittevastavalt tehtud tööde põhjuseks. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal oli võimalus lepingutingimusi muuta ja mõjutada, kui ta seda oleks soovinud. Hageja eriarvamust lepingutingimuste kohta ei ole kostja käsitlenud lepingu osana ning see on jäänud hageja ettepanekuks. Hageja võimalust lepingutingimuste muutmist mõjutada oleks tõendanud üksnes poolte kokkuleppel tehtud ja allkirjastatud lepingumuudatus, mis antud juhul puudub.

4 (16)

Tsiviilasi nr 2-09-24540

Kostja täiendavad seisukohad Lääne-Eesti Päästekeskuse 13.04.2010 kirjast Pärnu Linnavalitsusele nähtuvalt keeldub LääneEesti Päästekeskus kasutusloa tuleohutusosale heakskiidu andmisest, tuues põhjuseks, et puudub tõendus ehitusdokumentatsioonis välislaudise kaitsmise kohta tuletõkkevärviga ning puuduvad tõendid, mis tõestaks kahekordse tuletõkkekipsi paigaldust. Kipsplaadi paigaldus ja värvimine on toimunud vastavalt ehituspäevikule ajavahemikus 02.-19.03.2007 ning tööd on vastu võetud 30.03.2007 aktiga nr 18, mille kohta esitas kostja hagejale arve, mis on ka hageja poolt kostjale tasutud. Kostja edastas objektil kasutatud ehitusmaterjalide sertifikaadid 25.08.2008. Kostja leiab, et Pärnu Linnavalitsus on värvilahenduse kooskõlastuse andmisel ning ka selle hageja palvel tühistamisel ilmselgelt väljendanud, et neil nimetatud värvitooni suhtes vastuväiteid ei ole. Eksperthinnangu kohaselt on otsaseina maksumus sõltumata värvitoonist sama. Otsaseinte hõõrdkrohvi paigaldus on toimunud vastavalt ehituspäevikule ajavahemikus 31.01.-03.02.2007, kus on ka üheselt fikseeritud kasutatav otsaseina värvitoon ning tööd on hageja poolt vastu võetud 02.03.2007 aktiga nr 11, mille kohta on hagejale esitatud arve, mis on ka hageja poolt tasutud. Sellest tulenevalt on väidetav puudus hageja poolt tuvastatud alles 20 kuud pärast tööde teostamist. Tulenevalt asjaolust, et hageja esitas esmakordse pretensiooni värvitooni erinevuse osas ca 20 kuud ja trepikodade puit- ja kipsosa kohta ca 3 aastat peale selleks töövõtulepingus ettenähtud tähtaega ja rikkus pretensioonide esitamiseks seaduses määratletud tähtaega üliolulisel määral, on hageja iga kriteeriumi järgi minetanud õiguse tugineda töö väidetavale lepingutingimustele mittevastamisele ning sellest tulenevalt nõuda kahju hüvitamist. Kostja on seisukohal, et hageja käsitlus, mille kohaselt sai hageja tööde lepingutingimustele mittevastavusest teada alles lepingu lõpetamisel 18.11.2008, on absoluutselt põhjendamatu. Isegi juhul, kui hageja jääb oma seisukoha juurde, et otsaseina värvitooni muutmise suhtes kokkulepe puudus ning ehituspäevikus fikseeritud otsaseina toon ei ole käsitletav kokkuleppena, siis leiab kostja, et kui väidetavalt vale värvitoon ei olnud hagejale märgatav ega häirinud ühtegi majaelanikku ca aasta aja jooksul, siis ei ole nimetatud otsaseina värvitoon käsitletav puudusena antud maja värvilahenduse seisukohast ning tellija on sellist värvitooni ilmselgelt aktsepteerinud. Otsaseinte projektile mittevastav värvitoon ei ole põhjustanud vara halvenemisest tingitud väärtuse vähenemist ning ülevärvimise näol ei ole mitte mingil juhul tegemist mõistliku kulutusega. Kostja saatis hagejale 23.07.2007 kirja, milles teavitas hagejat tööde lõpetamisest seisuga 20.07.2007 ning palus pretensioonide korral tööde kvaliteedi või teostamata tööde osas teavitada kolme tööpäeva jooksul. Hageja esimene teade, milles viidati puudustele kostja töös, saadeti kostjale 20.12.2007, millele kostja vastas 31.12.2007, kus muuhulgas on kirjas, et vastavalt töövõtulepingu punktile 7.3 ja 7.4 on tööd Väike-Aru 4 objektil peatatud. Hageja täiendavad seisukohad Pärnu Linnavalitsus ei saa olla isikuks, kelle pretensioonide puudumisel hoone projektikohase värvitooni muutmise kohta on ebaõige värvitooni kasutamine lubatud. Pärnu Linnavalitsuse kooskõlastuse tühistamine Väike-Aru 4 hoone värvitooni muutmise kohta näitab selgelt, et kostjal ei olnud värvitooni muutmise õigust.

5 (16)

Tsiviilasi nr 2-09-24540 Kipsplaadi paigalduse ja värvimise töid ei saa lugeda tööde vaheakti nr 18 alusel vastuvõetuks, sest aktis ei ole selliseid töid märgitud. Asjaolu, et kipsplaadi tööd on kajastatud ehituspäevikus, ei näita, et tööd on tehtud nõuetekohaselt ning milline kipsplaat on paigaldatud, samuti et tööd on lõpetatud või hageja poolt vastuvõetud. Kipsplaadi paigaldusega seotud tööde pretensioonide esitamise tähtaega tuleks hakata arvestama hetkest, kui hageja kohtu poolt kostjalt välja nõutud ehituspäeviku 2009. aasta septembris esmakordselt kätte sai. Juhul kui arvestada pretensioonide esitamise tähtaega kipsplaadiga seotud tööde kohta, tuleks vastavat tähtaega hakata arvestama alates 18.11.2008, kui töövõtuleping lõpetati, või alates 2009. aasta septembrist, kui ehituspäevik üle anti. Kostja väide, et ta saatis hagejale 23.07.2007 kirja, milles teavitas hagejat tööde lõpetamisest seisuga 20.07.2007 on paljusõnaline ja tõendamata. Hageja ei ole nimetatud kirja kätte saanud. Kirja saatmine ei oma pretensioonide esitamise tähtaja kulgemise seisukohalt tähendust, kuna tööde lõpetamise fakti ei fikseerita töövõtja ühepoolse kirjaga, vaid kahepoolse tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Seega ei nõustu hageja, et kostja rikkumine on vabandatav. Kostja täiendavad seisukohad Värvitooni muudatus oli poolte vahel suusõnaliselt kooskõlastatud. Kirjalikult on otsaseinte krohvi toon fikseeritud ka ehituspäevikus. Kostjale jääb arusaamatuks hageja seisukoht aktis vastuvõetud tööde kohta. Hageja on olnud teadlik, milliseid töid ja millisel perioodil tehti. Asjaolu, et ehituspäevikus kajastatud kipsplaadi paigaldustööde teostamise aeg kattub aktiga nr 18 vastu võetud tööde teostamise ajaga, tõendab et kipsplaadi paigalduse tööd on vastu võetud. Kostja leiab, et hageja soovimatus ehituspäevikut vastu võtta ei ole piisav põhjendus pretensioonide esitamise tähtaja edasilükkamiseks. Hageja väited, nagu nad oleks juba 2007. aasta suvest alates nõudnud kostjalt ehitusdokumentatsiooni, on alusetud ja paljusõnalised. Tööde lõpetamine fikseeritakse üldjuhul aktiga, kuid olukorras, kus hageja tahtlikult hoidis kõrvale akti allkirjastamisest ning lootis seeläbi pääseda puuduva finantseeringuga lisatööde eest tasumisest, ei tähenda, et tööd ei ole lõpetatud. Töövõtulepingu lõpetamist hageja poolt 18.11.2008 ei saa lugeda õiguspäraseks ning kuna tööd on loetud üleantuks/vastuvõetuks juba 2007. aasta augustis, ei saa siinkohal olla ka vaidlust leppetrahvi küsimuses. Hageja lõplikud seisukohad Hageja nõue kostja vastu seisneb hüvitise nõudes kahju eest, mis on hagejale tekkinud seoses kostja poolt töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise ning mittenõuetekohase täitmisega. Ehitustöödes on tuvastatud mitmed mittevastavused. Kostja vastutab tööde lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kostja ei vabane vastutusest mittevastavuste ja tegemata tööde eest vabandatavuse tõttu. Hagejale on töö mittevastavuse tõttu tekkinud oluline kahju, mis seisneb elamu kasutusloa menetluse peatumises ehitustööde projektile mittevastavuse tõttu. Hageja on tööde mittevastavusest kostjale teatanud mõistliku aja jooksul. Hagejapoolse mittevastavusest teatamise tähtaeg ei oma kostja vastuse osas määravat tähendust, kuna hageja leiab, et tööde mittevastavused on tekkinud kostja tahtluse või raske hooletuse tõttu. Hagejale töövõtulepingu mittekohasest täitmisest, tööde mittevastavusest ning tegemata töödest tekkinud kahju kogusumma on 408 905 krooni. Lisaks kahjusummale nõuab hageja kostjalt leppetrahvi töövõtulepingu järgsete tööde lõpetamisega viivitamise eest summas 406 720 krooni. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivis kuni võlasumma täieliku tasumiseni.

6 (16)

Tsiviilasi nr 2-09-24540

Kostja lõplikud seisukohad Kostja on oma töövõtulepingust tulenevad kohustused hageja ees täitnud. Kõik tööd on fikseeritud hinnapakkumises ning kõik lisatööd ja ärajäävad tööd on kokku lepitud eraldi kokkulepetega. Kuni viimase aktini võeti kõik kostja poolt tehtud tööd vastu. Viimane teostatud tööde akt loeti vastuvõetuks seoses pretensioonide puudumisega. Hageja on pahatahtlikult hoidnud kõrvale lõppakti allkirjastamisest ning see ei ole seaduslikuks aluseks tööde vastuvõtmata jätmisele. Töödes esinevad puudused ei ole kohtuliku ekspertiisi aktiga tõendatud, kuivõrd eksperdil puudus asjast täielik ülevaade. Aldo Anso väitel ei ole tegemist puudustega, vaid tööde erinevusega võrreldes projektiga ja lõpetamata töödega, mis tulenevad hagejapoolsest rahaliste vahendite puudumisest. Kõiki projektis ettenähtud töid ei ole kostja tellinud. Teostamata tööde eest ei ole tasu küsitud. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Nii Pärnu Linnavalitsuse kui ka Lääne-Eesti Päästekeskuselt on võimalik kooskõlastus saada, kui hageja seda ise soovib. Hageja poolt nõutava hüvitamisele kuuluva kahju suurus ei ole tõendatud. Leppetrahvi nõue on alusetu, kuna tööd on lõpetatud tähtaegselt, hageja on minetanud õiguse leppetrahvi nõudmiseks ning leppetrahvi nõudelt on riigilõiv tasumata. Kuna kostja poolt tööde peatamine on põhjendatud, puudub hagejal õigus nõuda mistahes viiviseid. Menetluse käik 31.06.2009 kaasas kohus kostja poolel menetlusse kolmanda isikuna omanikujärelevalvet teostanud FIE Aldo Anso. 18.02.2010 toimunud eelistungil esitas hageja taotluse hagihinna suurendamiseks ning nimetas uueks hagihinnaks 408 905 krooni. Lisaks suurendas hageja leppetrahvi nõuet, nõudes kostjalt tööde lõpptähtaja ületamise eest leppetrahvi 406 720 krooni. 23.03.2010 toimunud istungil kuulati ära ekspert Milli Laas’i ning KÜ Väike-Aru 4 juhatuse liikme ütlused. 14.04.2010 toimunud istungil määras kohus jätta rahuldamata kostja esindaja taotluse, et hageja peab leppetrahvi nõudelt riigilõivu tasuma. 03.06.2010 toimunud istungil kuulati ära projektijuht Valdo Kodasma ning kolmanda isiku Aldo Anso ütlused ning kohus määras poolte nõusolekul arutada asi lõpuni kirjalikus menetluses. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas 08.01.2007 sõlmisid KÜ Väike-Aru 4 ja AS Jart Konsult lepingu 454-01.07 (kd 1 lk 10-15) Väike-Aru 4 korterelamu fassaadi soojustus- ja viimistlustööde teostamiseks. Kohus leiab, et nimetatud leping vastab töövõtulepingu tunnustele VÕS § 635 lg 1 mõttes ning on seisukohal, et hagiavalduses (kd 1 lk 5) esitatud käsitlus kõnealusest lepingust kui tarbijatöövõtulepingust ei ole asjakohane. VÕS § 635 lg 4 kohaselt on tarbijatöövõtuleping majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. VÕS § 34 järgi on tarbija füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. TsÜS § 7 lg 1 kohaselt on füüsiline isik inimene, KÜ Väike-Aru 4 näol on aga tegemist juriidilise isikuga TsÜS § 24 mõttes. Sellest tulenevalt kõnealusele lepingule tarbijatöövõtulepingut reguleerivad sätted ei kohaldu. Seoses Pärnu Maakohtu 12.12.2008 otsusega tsiviilasjas 2-08-15644 märgib kohus järgmist. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on 31.10.2007 lahendis 3-2-1-88-07 märkinud: „TsMS § 457 lg 1 7 (16)

Tsiviilasi nr 2-09-24540 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue, kui seadusest ei tulene teisiti. Järelikult toob selle sätte järgi pooltele õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtuotsuse resolutsioon. Otsuse põhjendav osa iseseisvalt võetuna ei mõjuta poolte õigusi ja kohustusi.“ Tsiviilasja 2-08-15644 vaidluse ese oli AS Jart Konsult nõue KÜ Väike-Aru 4 vastu võla, viivise ja lisanduva viivise väljanõudmiseks. Sellest tulenevalt puudub alus lugeda töövõtulepingust tulenevat vaidlust hageja kahju hüvitamise ja leppetrahvi nõude osas lahendatuks. Vastavalt VÕS § 635 lg-le 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Käesoleval juhul on poolte vahel vaidlus töö vastavusest töövõtulepingu tingimustele ning sellest tulenevalt kahjunõude, leppetrahvi ja viivise üle. Kahju hüvitamise nõue Töövõtulepingu p 2.2 kohaselt teostatakse lepingulisi töid muuhulgas hinnapakkumises esitatud mahtudele, tingimustele ja korrale. Töövõtulepingu aluseks olnud 03.08.2006 hinnapakkumise 0804-H (kd 2 lk 103) järgi kohustus kostja teostama järgmised tööd:

8 (16)

Tsiviilasi nr 2-09-24540

9 (16)

Tsiviilasi nr 2-09-24540 lõpetamata jätmise kohta töövõtulepingu p 7.3 alusel seoses hagejapoolse lepingu rikkumisega. Samuti on kohus seisukohal, et tuvastatud lepingutingimustele mittevastavuste puhul tuleb kohaldada VÕS § 645 lg-t 1. Töövõtulepingu p 3.1.1 järgi on töövõtulepingu eesmärk teostada kõik tööd tähtaegselt, suure professionaalsusega ning järgides kõiki lepingu dokumentides ettenähtud üldisi ja spetsiifilisi tingimusi, nõudeid ja tähtaegu. Kohus leiab, et tuvastatud lepingutingimustele mittevastavused on tekkinud kostja raske hooletuse või tahtluse tagajärjel. Sellest tulenevalt kostja töid 20.07.2007 lõpetatuks lugedes ning 29.11.2007 teostatud tööde kokkuvõtet esitades teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest. Kohtule ei nähtu, et kostja oleks tuvastatud lepingutingimustele mittevastavustest hagejale teatanud. Kohus käsitleb hageja poolt välja toodud tööde mittevastavusi nende hageja lõplikes seisukohtades esitamise järjekorras:

10 (16)

Tsiviilasi nr 2-09-24540 hinnapakkumises esitatud tööde maht ning sellest tulenevalt sisaldas ka korteriakende aknaplekkide paigaldamist. Samuti ei saa kohus AS Plasto 30.11.2006 arve 60062077 (kd 2 lk 14-17) arve alusel ja vastuoluliste ütluste tõttu lugeda tõendatuks väidet, et kostja AS Plasto paigaldatud aknaplekid eemaldas ning seejärel tagasi panemata jättis. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hageja kahjunõude aknaplekkide paigaldamise osas rahuldamata.

11 (16)

Tsiviilasi nr 2-09-24540 Töö esitatud 03.08.2006 hinnapakkumises 0804-H (kd 2 lk 103). OÜ Arcus Projekt projekti (kd 1 lk 49-63) kohaselt peab elamu otsaseinte värvitoon olema Lachs 50 L73.C25.H 45. Ehitustööde päevikus kuupäevaga 31.01.-03.02.2007 on otsaseina värvitoonina kirjas SIENA 115. Kohtule antud tunnistuses (kd 2 lk 86-87) kinnitab ekspert Milli Laas otsaseina värvi erinevust projektist. Ehitustööde päeviku kõnealune lehekülg kannab Aldo Anso allkirja. FIE Aldo Anso teostas Väike-Aru 4 ehitustööde osas omanikujärelevalvet 08.12.2006 lepingu alusel. Ehitusseaduse § 30 lg 5 p 7 kohaselt on omanikujärelevalvet tegeva isiku ülesandeks kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile, õigusaktidest ning ehitise omaniku ja ehitusettevõtja vahel sõlmitud lepingust tulenevatele nõuetele. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määrus nr 71 „Eri liiki ehitiste ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavad nõuded“ § 4 lg 3 p 3 kohaselt kantakse ehitustööde päevikusse järelevalve käigus tehtud märkused. Käesoleval juhul vastavaid märkusi ehituspäevikusse kantud ei olnud. Aldo Anso kohtule antud tunnistuse (kd 2 lk 187-188) kohaselt otseselt tema värvitooni osas kokku ei leppinud, samas oli tal otsaseina värvitooni osas hageja suusõnaline volitus. Sellest tulenevalt jääb kohtule arusaamatuks, miks märkis Aldo Anso 12.06.2008 ehituslike puuduste loetelus (kd 1 lk 34) puudusena ka projektist erineva soojustatud otsaseinte viimistluse. Ka Valdo Kodasma kinnitas kohtule antud tunnistuses (kd 2 lk 185-187), et otsaseina värvi muudatused olid tellijaga kooskõlastatud. Samas võib töövõtulepingu p 15.1 järgi töövõtulepingut täiendada ja muuta vaid kirjalikus vormis, mõlema poole kokkuleppel. Aldo Anso volitus värvitooni muutmise osas töövõtulepingut muuta ei ole tõendatud ning seega leiab kohus, et ehituspäeviku vastava kande näol ei saa olla tegemist kirjaliku töövõtulepingu muudatusega. Samas märgib kohus, et ekspert Milli Laas’i poolt kohtule antud tunnistusega (kd 2 lk 86-78) on tõendatud, et tooni erinevust on väga raske märgata ning ka tema lähtus Aldo Anso esitatud informatsioonist. Värvitooni märkamatut erinevust kinnitab ka asjaolu, et 31.01.03.02.2007 toimunud otsaseinte hõõrdkrohvi paigalduse järel ei märganud hageja värvitooni erinevust , vaid sai sellest teada alles 12.06.2008 Aldo Anso poolt esitatud puuduste loetelu kaudu. Kuna värvitööde teostamisel on määrav töö visuaalne tulemus, mitte värvitooni kood, ei ole värvitooni koodi erinevuse näol kohtu hinnangul tegemist sellise lepingutingimustele mittevastavusega, mis annaks alust kahjunõude esitamiseks. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks selline kahju tekkinud. Kohus on seisukohal, et hageja väited projektist erineva värvikoodist tingitud elamu kasutusloa mittesaamisest tuleneva kahju kohta on paljusõnalised, kuna Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 12.04.10 kirjast 9-13/3015-3 (kd 2 lk 102) ilmneb, et Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnal puuduvad värvitooni muutuse kooskõlastamise osas vastuväited. Seega jätab kohus hageja nõude otsaseinte projektist erineva värvitooni osas rahuldamata.

12 (16)

Tsiviilasi nr 2-09-24540 hinnapakkumises näidatud töö sisaldas ka uute vihmaveetorude kinnituste ja puuduvate veesuunajate paigaldamist. Kostja on seisukohal, et nimetatud tööd hinnapakkumises ei sisaldunud. Kohus leiab, et lähtuda tuleb VÕS § 29 lg-st 4 - kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. 03.08.2006 hinnapakkumise 0804-H (kd 2 lk 103) p 2 b) näeb ette vihmavee allavoolutorude demontaaži ja montaaži. Kohtu hinnangul hõlmab see vihmaveetorude eemaldamist ja paigaldamist. Asjaolu, et kostja poolt tööde käigus vihmaveetorud värvimistöödeks ära võeti ning hiljem tagasi pandi, leiab kinnitust Valdo Kodasma kohtule antud tunnistuses (kd 2 lk 185-187) ning hageja ei ole ka vastupidist väitnud. Uute vihmaveetorude kinnituste ja puuduvate veesuunajate paigaldamist kohtu tõlgendusel hinnapakkumise p 2 b) ei sisalda. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue vihmaveetorude mittekohase paigaldamise osas ei ole põhjendatud ja jätab hageja vastavasisulise nõude rahuldamata.

13 (16)

Tsiviilasi nr 2-09-24540 lepingutingimustele mittevastavalt. Sellest tulenevalt jätab kohus hageja nõude lisapolüsterooliga seonduva kahjunõude osas rahuldamata.

14 (16)

Tsiviilasi nr 2-09-24540 ilmneb, et hageja poolt on teostamata välisuste puhastamine. Seda kinnitab ka M. L. kohtule antud tunnistus (kd 2 lk 87-88), mille kohaselt on uks värvipritsmete ja krohviga ära rikutud. Samuti nähtub M. L. ütlustest, et hageja on mingeid koristustöid teostanud, kuid näiteks töömeeste riided on ikka veel keldris. Sellest tulenevalt peab kohus tõendatuks, et objekti lõppkoristus on osaliselt teostamata. Kostja ei ole objektilt viinud ära kõiki materjale ega teostanud vajalikke puhastustöid. Samas on kostja 29.11.2007 teostatud tööde kokkuvõttes (kd 1 lk 23) objekti lõppkoristuse summas 20 015 märkinud. Sellest tulenevalt rahuldab kohus TsMS § 233 lg 2 alusel hageja nõude osaliselt summas 3 090.00 krooni. Lisaks on hageja väitnud, et kostja on kasutanud hoone juures ebaõiget kipsplaati ning hageja kahju seisneb kulutustes, mida ta peab tegema elamu viimiseks vastavusse ehitusprojektiga ning elamule kasutusloa saamisele nõuetega. Kostja sõnul toimus kipsplaadi paigaldus ja värvimine vastavalt ehituspäevikule ajavahemikul 02.-19.03.2007 ning on esitanud kohtule objektil kasutatud materjalide sertifikaadid (kd 2 lk 159). Samas puuduvad ehituspäevikus näidatud ajal sertifikaatidel märgitud materjalide kasutamist näitavad tõendid. Lääne-Eesti Päästekeskuse 13.04.2010 kirjast 7.3-3/MP-26 (kd 2 lk 105) ilmneb, et kipsseina augu puurimise järel tehtud hinnangu järgi on trepikodade püstakute välissein kaetud kahekordse tuletõkkekipsi asemel kahekordse tavalise kipsplaadiga. Sellest tingituna keeldus Lääne-Eesti Päästekeskus ehitise kasutusloa tuleohutusosale heakskiidu andmisest. Seega loeb kohus kasutusloa andmisest keeldumise tinginud lepingutingimustele mittevastavuse tõendatuks. Kuna hageja on jätnud nimetatud kahju suuruse märkimata, otsustab kahju suuruse TsMS § 233 alusel kohus. 23.02.2007 hinnapakkumise 0804-1-H Lisa (kd 1 lk 18) p 2 kohaselt tasus hageja trepikoja sisemise osa kahekordse kipsplaadiga katmise ning kipsiosa pahteldamise ja värvimise eest kokku 113 657,60 krooni (km-ga). Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude ebaõige kipsplaadi kasutamise tulemusel tekkinud kahju osas summas 113 657,60 krooni. Leppetrahvi nõue Töövõtulepingu p 9.9 järgi on töövõtja kohustatud tasuma leppetrahvi 0,15 % päevas kogu lepingu maksumusest, kui töövõtja ei ole tööde teostamisel lepingus fikseeritud tööde vahe- või lõpptähtaegadest kinni pidanud. 20.04.2007 sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe (kd 1 lk 20) töövõtulepingu lõpptähtaja pikendamise kohta kahe kuu võrra kuni 27.08.2007. Töövõtulepingu p 4.2 kohaselt on poolte õiguste ja kohustuste aluseks muuhulgas poolte allakirjutatud kokkulepped. Seega on nimetatud kokkulepe poolte jaoks siduv. Töövõtulepingu p 13.3 kohaselt toimub tööde üleandmine-vastuvõtmine sellekohase aktiga peale töövõtja poolt kõigi antud kuu lepinguliste kohustuste täitmist ning töövõtulepingu p 13.4 kohaselt toimub tööde üleandminevastuvõtmine sellekohase lõppaktiga, mille töövõtulepingu p 13.5 järgi esitab tellijale töövõtja. Kostja on esitanud juulis teostatud tööde kohta hagejale vaheakti 77 (kd 1 lk 27) ning sellelt on selgelt näha, et tegemata tööd puuduvad ja lõppjääk on 0,00 krooni. Töövõtulepingu p 8.2 kohaselt tuleb tööde teostamise aktid aktsepteerida ja/või tagasi lükata kolme tööpäeva jooksul vastava akti saamisest. Kuna hageja on oma lõppseisukohtades loobunud töövõtulepingu puntki 8.2 tühisuse tuvastamise nõudest, kohus kolmepäevase pretensioonide esitamise tähtaja mõistlikkuse küsimust ei käsitle ning on seisukohal, et hageja pidi olema teadlik, et kostja lõpetas tööd juulis 2007. Asjaolu, et kostja ei ole esitanud hagejale töövõtulepingu p 13.4 kohast lõppakti, ei oma seejuures tähtsust. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 01.10.2008 otsuses 3-2-1-67-08 leidnud, et õigus leppetrahvi nõuda tuleneb eelkõige puudustest, mis takistavad hoone eesmärgipärast kasutamist. Hageja esitas kostjale leppetrahvi nõuded 20.12.2007 (kd 1 lk 29), 15.03.2008 (kd 1 lk 36) ja 18.11.2008 (kd 1 lk 37). Nimetatud kuupäevadel ei olnud hagejale teada asjaolud, mis hoone eesmärgipärast

15 (16)

Tsiviilasi nr 2-09-24540 kasutamist takistaksid. Kohus on eelnevalt selgitanud, et hageja väited projektist erineva värvikoodist tingitud elamu kasutusloa mittesaamisest tuleneva kahju kohta on paljusõnalised, kuna Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 12.04.10 kirjast 9-13/3015-3 (kd 2 lk 102) ilmneb, et Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnal puuduvad värvitooni muutuse kooskõlastamise osas vastuväited. Asjaolu, et Lääne-Eesti Päästekeskus keeldus projektile mittevastava kipsplaadi paigaldamise tõttu ehitise kasutusloa tuleohutusosale heakskiidu andmisest, ilmnes alles 13.04.2010 (kd 2 lk 105). Hageja on leppetrahvi nõudearvestuses märkinud leppetrahvi arvestamise perioodina 30.12.2007-18.11.2008. Kohus leiab, et hageja leppetrahvi nõue selle perioodi eset ei ole põhjendatud. TsMS § 439 järgi ei või kohus otsuses nõude piire ületada ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 14.01.2009 otsuses 3-2-1-120-08 märkinud, et kohus on hagimenetluses üldjuhul seotud menetlusosaliste esitatud materiaalõigusel põhinevate nõuetega ega saa teha otsust osas, milles ei ole nõuet või kaebust esitatud. Sellest tulenevalt jätab kohus hageja leppetrahvi nõude rahuldamata. Viivise nõue TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 1 l 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 2 kui kahju tuleb hüvitada muu kui raha maksmise kohustuse rikkumise tõttu, arvestatakse kahjuhüvitiselt viivist alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama. Kuna kohus on tuvastatud lepingutingimustele mittevastavuste osas tuvastanud ka kostja tahtluse või raske hooletuse, leiab kohus, et viivist tuleks arvata alates päevale, mil kostja objektil tööd lõpetas, järgnevast päevast ehk alates 21.07.2007. Kuna aga töövõtulepingu lõpptähtajana oli poolte kokkuleppel ette nähtud 27.08.2007, on kohus seisukohal, et viivist tuleb arvata alates 28.08.2007. Menetluskulud Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Ingrid Hallas Kohtunik

16 (16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.