Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus talle esitatud arved õigeaegselt tasuma. Lepingu lahutamatuks lisaks olid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused. AS Tele2 Eesti loovutas 19. oktoobril 2005. a nõude kostja vastu põhisummas 823 krooni koos kõrvalnõuetega sh leppetrahvi nõude, hagejale. Kostja kohustus tasuma tähtaegselt tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Seisuga 18. detsember 2006. a on viivist arvestatud 1557.94 krooni, millest hageja nõuab 822 krooni tasumist. Võlgnevus on aastatest 2002/2003 ja kostja ei ole oma kohustust täitnud. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 1645 krooni sh viivis 822 krooni ja menetluskulud 1085 krooni (sh riigilõiv 200 krooni ja kulutused õigusabile 885 krooni).

44.99 krooni Dynamo kuumakse eest, vastav arve väljastati kostjale 6. juunil 2003.a. 17. mail 2004. a väljastati kostjale hagihoiatus 1138.78 krooni, millise raha kostja tasus 25. juunil 2004. a Julianuse Inkasso Agentuur arvele. Sellega loeti tasutuks AS Tele 2 Eesti poolt väljastatud arve nr 6167828 6. maist 2003. a ja arve nr 6431024 6. juunist 2003.a. Seoses nõude tasumisega lõpetas Julianuse Inkasso Agentuur menetluse ja kostjale väljastati vastav tõend. Leppetrahvi nõude esitas AS Tele 2 Eesti kostjale 17. juunil 2003.a arvega nr 6490654 ja seda nõuet ei ole Tele 2 Eesti volitanud Julianuse Inkassot kostjalt sisse nõudma. Tele 2 Eesti loovutas 5. juuli 2003. a tasumata arvest nr 6490654 tuleneva nõude 823 krooni hagejale 19. oktoobril 2005. a.

KOHTUISTUNG

Kohus leidis, et asja on võimalik arutada ilma hageja esindaja kohalolekuta, kuna hageja ei olnud esitanud kohtule taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks. Kostja võttis hagi esitatud ulatuses õigeks. KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED Hageja on kohtumenetluse ajal 29. oktoobri 2008. a avaldusega võrreldes oma algse maksekäsu avaldusega muutnud nõude alust ja on nõuet kostja vastu vähendanud. Kohus lähtub asja otsustamisel nimetatud hageja avaldusest (lk 47-50). Hageja nõuab kostjale esitatud 17. juuni 2003. a arve nr 6490654 alusel leppetrahvi 823 krooni tasumist. Arve tasumise tähtaeg oli 5. juuli 2003. a. Arve kohaselt nõutakse kostjalt leppetrahvi 1000 krooni telefoni eest ( lk 74-75). Hageja väidab, et ülejäänud osa leppetrahvist on kostja poolt varasemalt tasutud. Kostja sõlmis Tele 2 Eesti AS-ga 10. oktoobril 2002. a tähtajalise (18 kuud) mobiiltelefoniteenuste lepingu (lk 51). Lepingu alusel ostis kostja ka mobiiltelefoni Siemens, mille eest tasus 443 krooni. Lepingu kohaselt on selle lahutamatuks lisaks mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused (lk 53), mis sisaldab tähtajalise lepingu lisatingimusi sh leppetrahvi kohta. Tarbija kannab täielikku vastutust teenusepaketis sisalduva mobiiltelefoni säilimise eest alates hetkest, kui ta võtab selle vastu Tele 2 Eesti As-lt. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, siis kohus rahuldab hagi. Kohus leiab, et hagi on tõendatud tähtajalise Tele 2 mobiiltelefoniteenuste lepinguga, üldtingimustega ja arvega nr 6490654 17. juunist 2003. a. Hagi tuleb rahuldada hageja poolt 29. oktoobril 2008. a täpsustatud ulatuses.

TsMS § 474 lg 2 kohaselt kui viivitamata täitmisele kuuluv lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist. Hageja esindaja on kinnitanud, et hagejale on laekunud tühistatud kohtumääruse alusel toimunud sundtäitmise korras 1676.90 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi 823 krooni ulatuses, siis tuleb lugeda kostja kohustus hagi rahuldatud osas sundtäitmise korras täidetuks ja hageja on kohustatud kostjale tagastama 1676.90 – 823 = 853.90 krooni. Täitekulude, sh kohtutäituri tasu tagastamist täitedokumendi tühistamise korral reguleerib TMS § 42, mille kohaselt on võlgnikul õigus sissenõudjalt nõuda tasutud täitekulude tagastamist, kui sundtäitmise aluseks olev täitedokument on tühistatud. Täitedokumendiks on sel juhul tühistav kohtulahend ja kohtutäituri otsus kulude kohta. Seega tuleb hagejal hüvitada kostjale kõik täitekulud, sest sundtäitmise aluseks olnud Tartu Maakohtu kohtunikuabi 9. oktoobri 2008. a määrus on tühistatud Tartu Maakohtu 2. septembri 2008. a määrusega. TsMS § 162 lg 1 sätestab üldreeglina, et hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samas sätestab sama §-i lg 4, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Samuti sätestab TsMS § 168 lg 6 täiendavalt, et juhul kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuigi kohus hagi rahuldab, ei pea kohus mõistlikuks panna hageja menetluskulusid kostja kanda. Hagejal ja tema kokku kolmel esindajal on olnud ka endale täielikult ebaselge, millisel alusel on hagi esitatud ja milline on nõude suurus. Hagi täpsustamine on hagejal võtnud aega peaaegu kaks aastat. Algne põhivõla ja viivise nõue muutus menetluse jooksul leppetrahvi nõudeks. Kui kostjale sai selgeks hagi alus ja ese, võttis kostja ka hagi õigeks. Hageja taotleb menetluskuluna ka õigusabikulude panemist kostja kanda. Kohus peab vajalikuks eraldi märkida, et hageja esindajate tegevus käesoleva asja ajamisel oli äärmiselt asjatundmatu ja sellega seotud kulu panemine kostja kanda oleks kostja suhtes ebaõiglane. Käesolevas asjas on hagihind 823 krooni, millelt tuleb tasuda riigilõivu 250 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu üksnes 200 krooni, mistõttu tuleb hagejalt välja mõista riigile täiendavalt riigilõivu 50 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.