Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE (tl 2-5, 7, 12) AS E. Inkassoteenused (hageja) esitas Tartu Maakohtusse hagi A.B. (kostja) vastu 31 701 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SMS Laen OÜ ja kostja 04.09.2006. a interneti vahendusel teenuste kasutamise lepingu nr 17879, mis võimaldas kostjal võtta kiirlaenu. 17.11.2006. a esitas kostja laenutaotluse 3 000 krooni saamiseks 30-neks päevaks intressiga 700 krooni laenu perioodiks. Laenutaotlus rahuldati, sõlmiti laenuleping ja SMS Laen OÜ kandis 17.11.2006. a kostja kontole 3 000 krooni. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagasi maksma hiljemalt 17.12.2006. a. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt meeldetuletustele ja võlateatiste esitamisele vaatamata. SMS Laen OÜ loovutas nõude hagejale koos kõikide seadusest, teenuste kasutamise lepingu nr 17879 punktist 12 ja nõude loovutamise raamlepingust nr 061206 tulenevate õigustega. Hageja nõuab kostjalt lepinguliste kohustuste täitmist, käsitledes kostja lepinguliste kohustustena kohustust tasuda hagejale laenu põhiosa summas 3 000 krooni, intress 487 päeva eest summas 11 396 krooni, viivis 457 päeva eest summas 6 855 krooni, leppetrahv summas 1 500 krooni ja nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud summas 8 950 krooni. 18.03.2008. a seisuga moodustab kostja koguvõlgnevus hageja ees 31 701 krooni, mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 2 000 krooni ja kohtukulud. KOSTJA VASTUS (tl 38) Vastuse kohaselt kostja tunnistab hagi, soovides asja lahendamist kokkuleppel hagejaga, et koostada maksegraafik laenu tagasimaksmiseks. KOHTUISTUNG (tl 56-57) Hageja lepingulise esindaja, Aleksei Nikolajenko, selgituse kohaselt jääb hageja hagi juurde, paludes kostjalt välja mõista võlgnevuse ja lisanduva viivise kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, vaid tüüptingimustel laenulepinguga. Kostja on kasutanud sms-laenu teenuseid korduvalt. Seega on ta teadlik nii lepingu tingimustest kui lepingu mittetäitmise tagajärgedest. Kostja on jätnud lepingujärgsed kohustused täitmata. Kõik hageja nõuded tulenevad lepingust. See on kõrge riskiga laenu andmine. Intress on tasu raha kasutamise eest. Viivised ja leppetrahv on sanktsioonid. Kostja on viivitanud oma kohustuse täitmisega peaaega 2 aastat. Kui kostja nägi, et ta ei suuda laenu tagastada, oleks ta pidanud ühendust võtma laenuandjaga. Hageja palub hagi rahuldada ja välja mõista laenu põhisumma 3 000 krooni, intressi 11 396 krooni, leppetrahvi 1 500 krooni, viivised laenu sissenõutavaks muutumisest kuni tänaseni 10 230 krooni ja edaspidi arvestada viivist kuni kohase täitmiseni. Hageja vähendab nõudeõiguse loovutamisest tulenevaid kulusid 500 kroonini. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja, A.B., selgituse kohaselt võttis ta laenu 3 000 krooni teadmisega, et peab 3 700 krooni tagasi maksma. Laenu võtmise ajal ei olnud kostjal tööd ega raha. Praegu on kostjal töö, kuid arvelduskonto on külmutatud. Kostja saab teenitavast palgast kasutada vaid ettenähtud miinimumi ja ülejäänu 5 000 krooni läheb kriminaalasjast tulenevate nõuete rahuldamiseks. Kostja ei jää kokkuleppe juurde ja palub kohtul teha antud asjas lahendi. Kostja ei tea oma õigusi tarbijana ega seda, kas leppetrahv sellises summas on õige. Kostja leiab, et hagetavad summad on ülemäära kõrged.

KOHTU PÕHJENDUSED

TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kostja on kohtuistungil leidnud, et hagetavad summad on ülemäära kõrged. Kuna hageja tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks esmalt otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse.

summas 440,30 krooni (3 000 krooni x 11 % x 487 päeva / 365 päeva). Kokku tuleb kostjalt välja mõista viivis perioodi eest 18.12.2006. a kuni 29.10.2008. a summas 607,73 krooni (11,22 + 156,21 + 440,30). TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palus 29.10.2008. a kohtuistungil mõista kostjalt välja viivis 10 230 krooni perioodi eest 18.12.2006. a kuni 29.10.2008. a ja edaspidi alates 30.10.2008. a tagastamata laenusummalt kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni määraga 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata summalt. Juba eespool toodud põhjendustel kuulub hageja nõue selles osas rahuldamisele seadusjärgse viivisemäära (VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär + 7 % aastas) alusel. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise tagastamata laenusummalt alates 30.10.2008. a kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, aga tunduvalt alla poole nõudest, ei ole õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta 4 307,73 / 31 701 x 100 = 15 % ulatuses kostja ning 85 % ulatuses hageja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.