1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud X kanda.
3.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE
1.Hagist nähtub, et poolte vaheline abieluväline kooselu algas jaanuar 2011 ja kestis kuni septembrini 2020, mil kostja otsustas kooselusuhte lõpetada ja asus elama eraldi elamispinnale. Kooselust kostjaga sündis xxxx sündis poeg C ja xxxx poeg Q.
2.Kooselus elasid pooled enne Xxxx korteri omandamist üürikorteris, kus hageja kandis kõik kommunaalkulud, kuigi üürileping oli sõlmitud kostja äriühinguga I OÜ. Põhjusel, et poolte kasutuses olnud üürikorter oleks jäänud lapsega perele väikeseks, otsustasid pooled, et ostavad ühiseks kooseluks endale ja tulevasele lapsele korteriomandi (ridaelamu).
3.Kinnistu registriosa nr xxxx on omandatud 22.02.2018 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel. Kostja taotles korteriomandi ostmiseks pangalaenu SEB Pangast, samuti kasutas Kredex noore pere käendust (mida ilma lapseta ei oleks saanud kasutada; tõendab, et pooltel oli kokkulepe ühise pere jaoks osta korteriomand ja tegemist on seltsingusuhtega).
4.Hageja taotles korteriomandisse köögi ja garderoobi sisse ehitamiseks AS LHV Finance väikelaenu summas 9000 €. Väikelaenuleping nr 1664092 on sõlmitud 12.02.2018. Köögi ehitamise ja paigaldamise tasu kandis hageja kostja kontole üle 14.02.2018.a ja 21.08.2018.a. ülekande märkusega - köök kokku 6490 €. Garderoobi omandamiseks tasus hageja tootjale OÜ Liuglev Uks 13.02.2021 arve nr 142803 alusel 1788,93 €. Ülejäänud ehituskulud korteriomandi sisustamisel tasuti pere jooksvatest sissetulekutest, kusjuures laste ülalpidamine oli hageja kanda.
5.Hageja arvates peaks olema korteriomandi, milline ehituslikult on ridaelamu, turuväärtus hagi esitamise ajal vähemalt 320 000 eurot. Juhul kui kostjal ei ole finantsvõimekust või ta ei soovi hagejale ühisomandi lõpetamisel korteriomandile omandi kaotuse eest hüvitust maksta, taotleb hageja kinnistu müüki avalikul enampakkumisel, kus müügist laekuvast rahast tasutakse varaga seotud laenukohustused, seejärel tagastatakse poolte panused ning ülejäänud kasum jagatakse poolte vahel võrdsetes osades.
6.Hageja haginõue kostja vastu seisneb abieluvälises kooselus omandatud vara jagamise nõudes. Hageja ja kostja sõlmisid 2018.a. korteriomandi omandamisel suulise seltsingulepingu, mille eesmärgiks oli algselt poolte ja nende xxxx sündinud ühise poja majapidamise korraldamine läbi korteriomandi soetamise ja pere elukohana kasutamise. xxxx sündis teine ühine poeg Q ja ühine majapidamine ja pereelu jätkus. Hageja ja kostja tegid mõlemad kinnistu soetamiseks ja majandamiseks rahalisi panuseid, mitte küll võrdseid, kuid võrreldavaid. Pooled ja nende ühised lapsed elasid kinnistul koos kuni september 2020. Kuivõrd kinnistu on omandatud pangalaenuga ja selle võtmisest on möödunud alla kolme aasta, siis ei saa olla ka kostja panus kinnistu omandamisel võrreldavalt kõrge. Tagastamata pangalaen ei kuulu poolte panuse hulka arvestamisele, kuna see on kandmata kohustus, mitte poole kantud kulu. Hageja on seiskohal, et vaatamata asjaolule, et kinnistu on vormistatud kostja nimele, on tegemist abieluvälise kooselusuhtega, mille lõpetamisel saab ja tuleb kohaldada analoogia korras seltsingu likvideerimise sätteid. Hageja loeb abieluvälise suhte ja analoogia korras
seltsingusuhte lõppemise ajaks 01.09.2020, mil poolte kooselu ühtse perena lõppes ja pooled asusid elama eraldi. Poolte rahalisi panuseid tuleb arvestada kuni abieluvälise suhte lõppemiseni.
7.Hageja panus on köögi eest tasutud 6490 eurot ja garderoobi eest tasutud 1788,93 eurot. X poolt on tasutud kokku 8278,93 eurot. Y poolt on tasutud korteriomandi ostuhinnast (267000 eurot) võlaõiguslepingu sõlmimisel 26 900 eurot ja tagastatud pangalaenuna (terviklaen 240 100 - laenujääk 196 572,80) 43 527,20 eurot, kokku 70 427,20 eurot. Kokku on tasutud 70 427,2 + 8278,93 = 78 706,13 eurot, millest Y osakaal on 89,48% ja X osakaal 10,52%. Korteriomandi turuväärtus on 320 000 eurot, millest pangalaenu jäägi 196 572,80 € lahutamisel, on poolte vahel jagamisele kuuluv jääksumma 123 427,20 eurot. Y osa 89,48 % 123 427,20-st on 110 442,66 eurot. X osa 10,52% 123 427,20-st on 12 984,54 eurot. Korteriomandi Y ainuomandisse jätmisel ja Xele hüvitise väljamõistmisel on arvestatud hüvitise suurus lähtuvalt korteriomandi väärtusest 320 000 eurot. Juhul, kui kohaldamisele kuulub alternatiivne nõue kinnistu enampakkumisega müügil, sel juhul tuleb lähtuda jagatavatest proportsioonidest, kuna ei ole teada kinnistu reaalne müügiväärtus.
8.Hageja palub: kohustada Y tegema tahteavaldus abieluvälises kooselus ühiselt omandatud vara jagamise ja ühisomandi lõpetamise kokkuleppe sõlmimiseks selliselt, et korteriomand, asukohaga Xxxx, xxxx mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi ese eluruum nr xxxx, mille üldpind on 128,60 m2 , registriosa nr xxxx ühisomand lõpetatakse ja kinnistu registriosa xxxx jäetakse Y ainuomandisse; välja mõista Ylt X kasuks hüvitis kinnistu registriosa xxxx omandiõiguse kaotamise eest summas 12 984,54 eurot; alternatiivse nõudena juhul kui Yl puuduvad rahalised vahendid Xle hüvitise maksmiseks omandi kaotuse eest, ühisomandi lõpetamise viisina müüa kinnistu registriosa xxxx avalikul enampakkumisel. Hageja palub alternatiivse nõude puhul määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord selliselt, et:
1.Kinnistu avalik enampakkumine korraldatakse kohtutäituri vahendusel;
2.Enampakkumise tulem jaotatakse järgmiselt:
2.1.esmalt hüvitatakse kohtutäiturile avaliku enampakkumise läbiviimisega seotud tasu ja kulud;
2.2.seejärel täidetakse Y laenukohustus AS-i SEB Pank ees, milline tuleneb Xxxx omandamiseks sõlmitud laenulepingust;
2.3.seejärel tagastatakse X panus 8 278,93 € ja Y panus 70 427,20 €;
2.4.viimaks jagatakse üle jääv raha kasumina X’ele 10,52 % osas ja Y’ile 89,48% osas.
9.Istungil märkis hageja, et oli rase, sünnitas, ametliku töökohta polnud. Seetõttu ei võetud hagejat korteriomandi soetamisel kaaslaenajaks, hageja polnud sissetulekute poolest võimeline. Hageja töötas enne rasestumist. Miks pidi hageja ostma alalist mööblit, mis kuulub pärast korteri juurde, kui hageja oleks saanud kindlalt aru, et mees ostab korteri üksnes endale? Hageja panustas ikka selleks, et pooltel oli ühine kavatsus, et see vara kuulub neile ühiselt.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGIAVALDUSELE
10.Kostja palub hagi jätta rahuldamata. Laste olemasolu ei tõenda kuidagi seltsingulepingu väidetavat sõlmimist. Vaidlusaluse korteri ainuomanik on kostja. Hageja sõlmitud laenuleping tõendab vaid seda, et hageja on laenu võtnud – raha kasutamise eesmärki või reaalset raha paigutust lisas 5 olevast tõendist ei tulene. Väärib rõhutamist, et laenuleping on sõlmitud enne korteri asjaõiguslepingu sõlmimist (22.08.2018). Lisades 6 ja 7 olevate ülekannete/maksekorraldustega ei tõenda hageja kuidagi enda panuseid väidetavasse varaühisusse. Hageja pole isegi tõendanud, et köök ja garderoob üldse ehitati. Viimast ei saa tõendatuks lugeda pelgalt ülekande selgituse pinnalt.
11.Pooled elasid koos 2011–2020. Poolte varalised suhted olid korraldatud lahusvara põhimõttel, pooled pole olnud abielus, pole kunagi moodustanud seltsingut või sõlminud muid omandit puudutavaid kokkuleppeid ning igaüks vastutas enda vara eest ise. Samuti soovib kostja selguse mõttes täpsustada, et pärast poolte lahkuminekut jäi korterit valdama hageja tasuta kasutamise lepingu alusel.
12.Pooled ei soetanud korterit ühiselt. Hageja on ise välja toonud, et pangalaenu, mille toel kostja korteri ostis, sõlmis ja maksis tagasi kostja. Pooled ei sõlminud seltsingulepingut. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et abieluväline kooselu koos ühise majapidamisega ei ole käsitatav seltsinguna (RKTKo 2-14-61664 p 16, 3-2-1-129-16 p-d 21–22, 3-2-1-109-14 p 13). Sellisel kooselul puudub ühine majanduslik eesmärk, mis on aga seltsingulepingule iseloomulik tunnus. Samuti ei saa kuidagi eeldada, et poolte tahteks ühise majapidamise korraldamisel oli seda teha seltsingu juhtimise ja aruandluse ning kasumi jaotamise ja kahjumi katmise sätete alusel. Riigikohus on ka märkinud, et abieluväline kooselu ei tekita poolte vahel võlasuhet ega võlaõiguslikku lepingut (RKTKo 3-2-1-109-14 p 14). Samuti ei saa eeldada vabaabielu poolte tahet, et nende varalised suhted oleksid tihedamad ja varalise suhte lõppemine viiks kaugemale ulatuvate tagajärgedeni kui varaühisuse puhul abielu korral (RKTKo 3-2-1-109-14, p 18).
13.Seltsingu likvideerimise sätted ei kohaldu. Kostja hinnangul pole tõendatud eeldused seltsingu sätete kohaldamiseks. Esiteks pole hageja faktiliste asjaolude pinnalt võimalik kuidagi väita, et mõlemad pooled on teinud olulisi ja võrreldavaid majanduslikke panuseid eseme omandamiseks ega parendamiseks. Nimelt, korteri ostmiseks sõlmitud laenulepingu ja käenduslepingu on sõlminud kostja ning korter on kantud ka kostja omandina kinnistusraamatusse. Kusjuures ei ole hageja isegi väitnud, et ta oleks korteriomandi soetamiseks teinud rahalisi panuseid. Samuti on tõendamata, et hageja on korteri parendamiseks teinud panuseid (vt hagivastuse ptk II). Isegi kui hageja väited köögi ja garderoobi kohta (mis on kostja hinnangul tõendamata) vastavad tõele, siis need ei ole mingil viisil võrreldavad korteri soetamiseks võetud laenukohustusega. Viimane tuleneb asjaolust, et hageja enda väitel on kinnistu turuväärtus 320 000 eurot. Isegi kui laenukohustus oli mõnevõrra väiksem, siis ei ole see ikka võrreldav väidetava hageja panusega korteri parendamisse (ca 9000 eurot). Hageja väide, justkui ei tuleks kostja panuste hulka arvestada tagastamata pangalaenu osa, on põhjendamatu ning õiguslikult ebaadekvaatne. Jääb arusaamatuks, miks ei peaks kostja panusena jätma arvestamata kohustusi, mis on kandmata. Selline käsitlus on mh vastuolus ühise majandusliku riski tunnusega, mis on õiguskirjanduse kohaselt seltsingule iseloomulik (VÕS III komm, § 580, p 3.7.4). Kuna laenulepingu sõlmis ainult kostja ning soetas saadud raha eest korteri, siis lasus majanduslik risk samuti üksnes kostjal, mitte pooltel ühiselt.
Teiseks ei ole hageja ühelgi viisil tõendanud, et pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Antud tahe on mh välistatud poolte panuste suure erinevuse tõttu. Teisisõnu on eluliselt ebausutav, et poolte tahe korteri soetamisel ja parendamisel oli luua seltsinguvara ja jaotada see kooselu lõppemisel võrdselt, kui üks pool tegi esemele panuseid ca 30 korda suuremas ulatuses.
14.Viimases menetlusdokumendis on kostja täpsustanud, et ei vaidlusta, et hageja on köögi eest tasunud 6490 eurot ja garderoobi eest 1788,93 eurot ehk kokku 8278,93 eurot. Köögile tehtud panuse kandis hageja 14.02.2018 ja 21.02.2018 kostjale (vt hagi lisa 6) ning garderoobi eest 13.02.2018 otse ettevõttele Liuglev Uks OÜ (vt hagi lisa 7). Küll aga jätab hageja tähelepanuta, kohtule mainimata ja panustesse arvestamata kostja kulutused köögile ja garderoobile. Nimelt on kostja panustanud (lisaks korteri soetamisele) ka köögi ja garderoobi ehitamisele järgnevalt: • 30.11.2017 ettemaksuna köögimööbli eest OÜ-le Samiks 3000 eurot; • 02.12.2017 ettemaksuna köögimööbli eest OÜ-le Samiks 3500 eurot; • 05.02.2018 garderoobi eest OÜ-le Liuglev Uks 1819,85 eurot; • 23.01.2019 garderoobi eest 1483,92 eurot. Seega panustas kostja garderoobi ja köögi ehitusse kokku vähemalt 9803,77 eurot ehk rohkem kui hageja. Lisaks on kostja panuseks korteri soetamiseks tasutud 26 900 eurot ja tagastatud pangalaenuna 43527,20 eurot. Seega korteri soetamiseks tehtud panused on kokku 70 427,20 eurot. Eelnev tähendab, et kostja panus kokku on vähemalt 80 230,97 eurot. Lisaks on kostja kandnud hagejale perioodil 02.01.2018 – 01.10.2020 kokku 27 100,30 eurot. Seega, kui kohus peaks tuvastama hageja panuse, siis on kostja selle tagastanud. Lisaks märgib kostja, et ülejäänud raha (lisa 5) oli mõeldud jooksvate, pere ülalpidamis jms kulude katteks. Seega ei saa kuidagi väita, et laste ülalpidamine oli hageja kanda, vastupidi – sisuliselt oli hageja kostja ülalpeetav.
15.Istungil märkis kostja, et hageja laenukõlbmatus ei takistanud teda kinnistusraamatusse kaasomanikuna sisse kanda. Tahe oligi, et kostja saab omanikuks ja võtab laenuga seotud vastutuse ja riskid.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
17.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et: • poolte abieluväline kooselu kestis jaanuarist 2011. a kuni septembrini 2020. a; • poolte kooselust sündis xxxx poeg C ja xxxx poeg Q; • Xxxx korteriomand (registriosa nr xxxx) on omandatud 22.02.2018 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel ning kinnistusraamatusse on omanikuna sisse kantud kostja; • kostja sai korteriomandi ostmiseks pangalaenu AS-ilt SEB Pank, sj kasutas Kredex käendust;
• • • •
alates korteriomandi soetamisest kuni septembrini 2020. a kasutasid pooled koos lastega seda ühiselt; kostja tasus korteriomandi soetamiseks võetud pangalaenu sissemaksena 26 900 eurot ja on tagastatud laenumakseid 43527,20 euro ulatuses ehk kokku 70 427,20 eurot; hageja on korteriomandisse paigaldatud köögi eest tasunud 6490 eurot ja garderoobi eest 1788,93 eurot ehk kokku 8278,93 eurot; korteriomandi turuväärtus on 320 000 eurot.
18.Hageja palub: kohustada Y tegema tahteavaldus abieluvälises kooselus ühiselt omandatud vara jagamise ja ühisomandi lõpetamise kokkuleppe sõlmimiseks selliselt, et korteriomand, asukohaga Xxxx, xxxx mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi ese eluruum nr xxxx, mille üldpind on 128,60 m2 (registriosa nr xxxx) ühisomand lõpetatakse ja kinnistu registriosa nr-ga xxxx jäetakse Y ainuomandisse; välja mõista Ylt X kasuks hüvitis kinnistu registriosa xxxx omandiõiguse kaotamise eest summas 12 984,54 eurot; alternatiivse nõudena juhul kui Yl puuduvad rahalised vahendid Xle hüvitise maksmiseks omandi kaotuse eest, ühisomandi lõpetamise viisina müüa kinnistu registriosa xxxx avalikul enampakkumisel.
19.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (i) pole hagejaga moodustanud seltsingut ega sõlminud vastavat lepingut, mistõttu korter ei ole ühisvara, vaid kostja ainuomandis, pooled ei soetanud korterit ühiselt; (ii) hageja ei ole teinud korteriomandi soetamiseks või parendamiseks rahalisi panuseid, väidetavad panused ei ole kostja panusega võrreldavad; (iii) hageja ei ole tõendanud, et pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks; (iv) kostja panuste hulka tuleb arvestada tagastamata pangalaenu osa (üksnes kostjal lasus majanduslik risk), lisaks on ka kostja panustanud köögi ja garderoobi soetamisse, st kostja panus kokku on vähemalt 80 230,97 eurot; (v) kostja on kandnud hagejale perioodil 02.01.2018 – 01.10.2020 kokku 27 100,30 eurot, millega on hageja panuse tagastanud (sisuliselt oli hageja kostja ülalpeetav).
20.VÕS § 580 lg 1 sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Mehe ja naise püsivat ühise majapidamisega abieluvälist kooselu (vabaabielu) ei saa iseenesest lugeda seltsinguks VÕS § 580 lg 1 mõttes ja seega kohaldada sellele VÕS § 580 jj (vt ka Riigikohtu 3. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p-d 13-15). Kuigi seltsingulepingu eesmärk on VÕS § 580 lg-s 1 formuleeritud laialt (isikud kohustuvad seltsingulepinguga tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks), nähtub seltsingu ülejäänud regulatsioonist, et tegu on eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud lepinguga. Seda kinnitab mh panuste tegemise nõue (VÕS § 581), juhtimise korraldus (VÕS §-d 582– 587), seltsingu orienteeritus kasumi teenimisele ja jaotamisele ning sellega seotud aruandluse nõuded (mh VÕS §-d 586, 591, 592). Sellise regulatsiooni kohaldamiseks peavad pooled olema ka tahet avaldanud. Ainuüksi isikute abieluväline kooselu Riigikohtu arvates seltsingu kriteeriumitele ei vasta. Sellest ei teki isikutele siduvaid kohustusi, st võlasuhet VÕS § 2 mõttes. Sellise kooselu puhul ei ole vähemasti eelduslikult tegu ka võlaõigusliku lepinguga VÕS § 8 lg 1 mõttes, mis eeldab poolte ühist tahet õiguslikult siduvalt kohustuda midagi tegema või tegemata jätma. Kui sellises kooselus elavad isikud ei ole sõlminud abielu, saab eeldada nende ühist tahet mitte kohaldada abielu kohta kehtivaid sätteid, mh varaühisuse kohta sätestatut. Seltsingu sätete laiendava või perekonnaseaduse (PKS) analoogia alusel kohaldamise kaudu ei tohiks jõuda tagajärgedeni, milles isikud ei ole kokku leppinud ja mida ei saa eeldada nende ühise tegeliku tahtena. Abieluvälisest kooselust ei tulene seaduse alusel sarnaseid kohustusi
nagu abielust, mh ei ole pooled kohustatud vastastikuseks toetuseks ja ühise majapidamise korraldamiseks nagu abikaasad PKS § 15 alusel. Kolleegiumi arvates ei õigusta seltsingu sätete kohaldamist ka ainuüksi see, et pooled on lisaks kooselule korraldanud ka ühise majapidamise. Ei saa eeldada, et ühist majapidamist korraldades on poolte tahteks teha seda seltsingu juhtimise ja aruandluse ning kasumi jaotamise ja kahjumi katmise sätete alusel. Riigikohus on leidnud, et seltsingu likvideerimise sätteid saab kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele, seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest, kui: • mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes); • pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (vt Riigikohtu 3. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p 19 ja Riigikohtu 21. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p 22). Seega nähtub, et seltsingu sätteid saab kohaldada eelkõige mingi konkreetse varalise eesmärgi puhul, nagu vara ühine soetamine või parendamine kooselu eesmärgil mõlemapoolsete panustega või samal eesmärgil ühine kulutuste kandmine. Vabaabielupoolte varalistele suhetele seltsingu regulatsiooni kohaldamise eeldusena ei pea olema seltsinguleping sõlmitud otseste tahteavaldustega, vaid piisab, kui lepingu sõlmimisele viitab poolte vastav faktiline käitumine. Seltsingut saab eeldada, kui pooltel on ühine majapidamine ja nende käitumises esineb ühine eesmärk, milleks võib olla ühiste jõupingutuste tegemine ühise eluaseme ehitamiseks. Samuti on Riigikohus märkinud, et abieluväline kooselu ei muuda iseenesest poolte omandisuhteid. Kumbki isik jääb enda asjade omanikuks. Kooselu ajal omandatud asjad omandatakse asjaõiguse üldreeglite järgi, st kas kummagi poole ainuomandisse või kaasomandisse. Seltsingulepingu olemasolul lähevad selle alusel tehtud panused ja seltsingu jaoks omandatud vara seltsinguvarana VÕS § 589 lg 1 järgi seltsinglaste ühisomandisse. Pooltevahelises suhtes (sisesuhtes) saab vara eelkirjeldatud tingimustel lugeda ühisvaraks, mille saab kooselu lõpetamisel ka jagada (RKTKo nr 3-2-1-109-14, p 17). Seltsingulepingu sätete kohaldamist ei välista see, kui ese kuulub asjaõiguslikult seltsinglaste kaasomandisse või ühe poole ainuomandisse. Seltsingulepingu sisu võib olla ka eseme kasutamine seltsingu tarbeks ehk üksnes n-ö majanduslikus mõttes ühisvarana (vt RKTKo nr 3-2-1-109-14, p 17; RKTKo nr 3-2-1-128-11, p 20; VÕS § 581 lg 1). Kolleegium on selgitanud, et seltsinglased ei kohustu vastastikusteks sooritusteks, vaid sooritusteks, mis on suunatud ühise eesmärgi saavutamisele (RKTKo nr 3-2-1-69-12, p 15).
21.Käesoleval juhul ei ole poolte vahel sõlmitud kirjalikku seltsingulepingut – selle üle pooled ka ei vaidle. Hageja leiab, et seltsingulepingu saab suuliselt sõlmituks lugeda, kuna kostja, olles hagejaga abieluvälises kooselus, soetas perele (endale, hagejale ja nende ühisele lapsele) elukohana kasutamise eesmärgil korteriomandi ning võttis selleks ka laenu ning hageja on omakorda tasunud korterisse paigaldatud köögi ja garderoobi eest. Seltsingulepingu olemasolu peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama pool, kes sellele tugineb. Kohus rõhutab, et seltsingu likvideerimise sätteid saab kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele. Siinjuures ei oma tähtsust, mis oli poolte kooselu eesmärgiks, vaid tähtsust omab, mis oli poolte vahelise väidetava seltsingu eesmärgiks.
Tuginedes ülalviidatud kohtupraktikale ja poolte poolt esile toodud vaidlustamata asjaoludele, leiab kohus, et poolte vahel ei ole sõlmitud ka suulist seltsingulepingut, st poolte vahel puudub mistahes vormis seltsinguleping. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
22.Hageja on hagis märkinud, et on teinud korteriomandi soetamiseks rahalisi panuseid. Kohus nõustub kostjaga, et tõendamata on hageja väide, mille kohaselt on ta teinud korteriomandi soetamiseks rahalisi panuseid. Pooled ei vaidle, et korteriomandi soetamiseks võttis laenu kostja ainuisikuliselt ning ka laenu sissemakse tasus kostja. Ka igakuised laenumaksed kuni kooselu lõppemiseni on tasunud kostja. Hageja ei ole korteriomandi soetamiseks teinud ühtegi panust. Hagile lisatud Kredexi eluasemelaenu käendamise taotluse täitmata vorm (tlk 23jj) ei tõenda midagi, mh ei tõenda see, et käenduse aluseks oli asjaolu, et korter soetati n.ö noorele perele. Hageja järeldus, et nimetatud täitmata taotluse vorm peaks tõendama seltsingu olemasolu, on meelevaldne. Laenulepingust ja sellega seotud dokumentidest, käenduslepingust ega ka kuskilt mujalt ei ilmne, et laenusaamise või laenule Kredexi käenduse saamise eelduseks oli asjaolu, et eluaset soetas n.ö noor pere. Seega on hageja väide asjakohatu ning ebaõige.
23.Hageja on hagis märkinud, et on teinud korteriomandi majandamiseks rahalisi panuseid. Korteriomandi majandamine viitab korteriomandiga seotud jooksvate kulude ja kohustuste kandmisele. Kohus märgib, et hageja ei ole esile toonud korteriomandi majandamiseks tehtud rahalisi panuseid, samuti on nimetatud väide tõendamata. Liiati on Riigikohus leidnud, et ainuüksi eluasemega seotud jooksvate kulude katmine ei õigusta seltsingu likvideerimise sätete kohaldamist (RKTKo nr 3-2-1-129-16, p 23).
24.Ainsad esile toodud ja vaidluse all mitteolevad hageja panused on korteriomandisse paigutatud köögi eest tasutud 6490 eurot ja garderoobi eest tasutud 1788,93 eurot ehk kokku 8278,93 eurot. Viidatud panuseid ei saa pidada aga sellisteks, mis on suunatud korteriomandi soetamisele. Panuseid võib pidada korteriomandi parendamiseks tehtud panusteks. Siiski ei ole nimetatud panused sedavõrd olulised, et annaks aluse majanduslikus mõttes ühisvara tekkimiseks ja sellest johtuvalt seltsingu likvideerimise sätete kohaldamiseks. Samuti ei ole need võrreldavad kostja poolt tehtud vaidluse all mitteolevate panustega summas 70 427,20 eurot. Kostja on küll märkinud ja tõendanud, et on samuti köögi ja garderoobi soetamisse rahaliselt panustanud, kuid kohtu hinnangul ei muuda eeltoodu asja tulemit. Võiks tuletada, et pooled on teinud olulisi ja rahaliselt võrreldavaid panuseid köögi ja garderoobi soetamise eesmärgil, kuid eespool viidatud kohtupraktikast tulenevalt ei ole seltsingu likvideerimise sätete kohaldamine põhjendatud n.ö väiksemate esemete puhul, milleks käesoleval juhul oleks köök ja garderoob. Vastavaid sätteid saab kohaldada üksnes abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi või korteriomand) jaotamisele. Kostja selgitab, et pooltel puudus tahe seltsingu moodustamiseks, mida eelkõige kinnitab see, et kinnisasi soetati kostja ainuomandisse. Kohus märgib, et kostja seisukoht iseenesest ei välista seltsingu olemasolu, kuna seltsingu ja selle vara moodustumist ei mõjuta kinnistu asjaõiguslik kuuluvus, vaid tähtsust omab selle majanduslik kuuluvus. Siiski omab kostja viidatud asjaolu tähtsust koosmõjus muude asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaoludega. Asjas esitatust saab küll järeldada, et vaidlusalune korteriomand soetati pere eluasemeks, kuid siiski ei ole tõendatud, et pooltel oli korteriomandi soetamisel ja parendamisel ühine tahe
vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Lisaks on kohus seisukohal, et hageja poolt esile toodud panused ei olnud sedavõrd olulised, et annaks aluse seltsingu likvideerimise sätete kohaldamiseks. Liiati ei hageja poolt esile toodud panused kostja esile toodud panustega võrreldavad, eriti olukorras, kus eeldatakse, et panused on võrdsed (VÕS § 581 lg 2).
25.Hageja ei ole soovinud köögi eest tasutud 6490 euro ja garderoobi eest tasutud 1788,93 euro kostjalt väljamõistmist muudel õiguslikel alustel (sh ei ole oma nõudeid vastavalt sõnastanud).
26.Seega leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
27.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotamine
28.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
29.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
30.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2023 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 11.01.2023 kohtuotsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendati kohtuotsuse põhjendusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.