Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.06.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-18035
Kohtuasi
X hagi Y vastu seltsingu likvideerimise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.01.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi Kostja: Y (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 13.06.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 11.01.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada maakohtu otsuse põhjendusi.
3.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-21-18035 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 19.10.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu seltsingu likvideerimise nõudes.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt algas poolte vahel abieluväline kooselu 2011. aasta jaanuaris ja kestis kuni 2020. aasta septembrini, mil kostja kooselusuhte lõpetas ja asus elama eraldi elamispinnale. Kooselust sündis XX.XX.XXXX poeg C ja XX.XX.XXXX poeg Q. Pooled otsustasid, et ostavad ühiseks kooseluks endale ja tulevasele lapsele korteriomandi, kuna poolte kasutuses olnud üürikorter oleks jäänud lapsega perele väikeseks. Kostja omandas 22.02.2018 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel VVV, Tallinn korteriomandi (registriosa nr XXXXXXXX) ning taotles korteriomandi ostmiseks pangalaenu AS-st SEB Pank. Samuti kasutas kostja KredExi noore pere käendust (mida ilma lapseta ei oleks saanud kasutada), mis tõendab, et pooltel oli kokkulepe osta ühise pere jaoks korteriomand, st tegemist on seltsingusuhtega. Korterisse köögi ja garderoobi sisseehitamiseks sõlmis hageja 12.02.2018 AS-ga LHV Finance väikelaenulepingu 9000 euro saamiseks. Köögi ehitamise ja paigaldamise tasu kandis hageja kostja kontole üle 14.02.2018 ja 21.02.2018 märkusega „köök“ kokku 6490 eurot. Garderoobi omandamiseks tasus hageja tootjale OÜ Liuglev Uks 13.02.2018 arve nr 142803 alusel 1788,93 eurot. Ülejäänud ehituskulud korteriomandi sisustamisel tasuti pere jooksvatest sissetulekutest, kusjuures laste ülalpidamine oli hageja kanda.
3.Hageja leiab, et pooled sõlmisid 2018. aastal VVV korteriomandi omandamisel suulise seltsingulepingu, mille eesmärgiks oli algselt poolte ja nende XX.XX.XXXX sündinud ühise poja majapidamise korraldamine läbi korteriomandi soetamise ja pere elukohana kasutamise. XX.XX.XXXX sündis teine ühine poeg Q ning ühine majapidamine ja pereelu jätkus. Vaatamata asjaolule, et kinnistu on vormistatud kostja nimele, on tegemist abieluvälise kooselusuhtega, mille lõpetamisel saab ja tuleb kohaldada analoogia korras seltsingu likvideerimise sätteid. Mõlemad pooled tegid kinnistu soetamiseks ja majandamiseks rahalisi panuseid, mitte küll võrdseid, kuid võrreldavaid. Tagastamata pangalaen ei kuulu poolte panuse hulka arvestamisele, kuna see on kandmata kohustus, mitte poole kantud kulu. Hageja loeb abieluvälise suhte ja analoogia korras seltsingusuhte lõppemise ajaks 01.09.2020, mil poolte kooselu ühtse perena lõppes ja pooled asusid eraldi elama. Poolte rahalisi panuseid tuleb arvestada kuni abieluvälise suhte lõppemiseni.
4.Hageja tugineb oma nõudes kostja vastu seltsingulepingu likvideerimist käsitlevate sätete kohaldamisele analoogia korras (RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-129-16, p 22). Hageja selgitas, et poolte panused kujunesid järgnevalt: -
hageja panus on köögi eest tasutud 6490 eurot ja garderoobi eest tasutud 1788,93 eurot, st hageja on tasunud kokku 8278,93 eurot;
2-21-18035 -
kostja on tasunud korteriomandi ostuhinnast (267 000 eurot) võlaõiguslepingu sõlmimisel 26 900 eurot ja tagastatud pangalaenuna (terviklaen 240 100 – laenujääk 196 572,80) 43 527,20 eurot, kokku 70 427,20 eurot;
-
kokku on tasutud 70 427,2 + 8278,93 = 78 706,13 eurot, millest kostja osakaal on 89,48% ja hageja osakaal 10,52%;
-
korteriomandi turuväärtus on 320 000 eurot, millest pangalaenu jäägi 196 572,80 eurot lahutamisel on poolte vahel jagamisele kuuluv jääksumma 123 427,20 eurot;
-
kostja osa on seega 110 442,66 eurot (89,48% 123 427,20-st) ja hageja osa 12 984,54 eurot (10,52% 123 427,20-st);
-
juhul, kui kohaldamisele kuulub alternatiivne nõue kinnistu enampakkumisega müügiks, tuleb lähtuda jagatavatest proportsioonidest, kuna ei ole teada kinnistu reaalne müügiväärtus.
5.Arvestades eeltoodut, palus hageja: 1) kohustada kostjat tegema tahteavaldus abieluvälises kooselus ühiselt omandatud vara jagamise ja ühisomandi lõpetamise kokkuleppe sõlmimiseks selliselt, et VVV korteriomandi ühisomand lõpetatakse ja kinnistu jäetakse kostja ainuomandisse; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis kinnistu omandiõiguse kaotamise eest 12 984,54 eurot; 3) alternatiivselt, kui kostjal puuduvad rahalised vahendid hagejale hüvitise maksmiseks omandi kaotuse eest, ühisomandi lõpetamise viisina müüa kinnistu avalikul enampakkumisel; 4) alternatiivse nõude puhul määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord selliselt, et: -
kinnistu avalik enampakkumine korraldatakse kohtutäituri vahendusel;
-
enampakkumise tulem jaotatakse järgmiselt: esmalt hüvitatakse kohtutäiturile avaliku enampakkumise läbiviimisega seotud tasu ja kulud; seejärel täidetakse kostja laenukohustus AS-i SEB Pank ees, mis tuleneb kinnistu omandamiseks sõlmitud laenulepingust; seejärel tagastatakse hageja panus 8278,93 eurot ja kostja panus 70 427,20 eurot; viimaks jagatakse üle jääv raha kasumina hagejale 10,52 % ja kostjale 89,48%.
Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Pooled elasid koos aastatel 2011–2020 ning vaidlusaluse korteri ainuomanik on kostja. Pooled ei soetanud vaidlusalust korterit ühiselt ega sõlminud vabaabielu tarbeks seltsingulepingut. Pangalaenu, mille toel kostja korteri ostis, sõlmis ja maksis tagasi kostja. Sihtasutusega KredEx sõlmitud käenduslepingu kohaselt kuulus kostja energiatõhusa eluaseme omandaja või eluaseme energiatõhusaks rekonstrueerimise sihtgruppi, mitte ei kasutanud noore pere käendust. Poolte varalised suhted olid korraldatud lahusvara põhimõttel, pooled ei ole olnud abielus, ei ole kunagi moodustanud seltsingut või sõlminud muid omandit puudutavaid kokkuleppeid. Laste olemasolu ei tõenda kuidagi seltsingulepingu väidetavat sõlmimist.
2-21-18035 Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et abieluväline kooselu koos ühise majapidamisega ei ole käsitatav seltsinguna (RKTKo 18.10.2017, 2-14-61664 p 16; RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-12916, p-d 21–22; RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14, p 13). Sellisel kooselul puudub ühine majanduslik eesmärk, mis on aga seltsingulepingule iseloomulik tunnus. Samuti ei saa kuidagi eeldada, et poolte tahteks ühise majapidamise korraldamisel oli seda teha seltsingu juhtimise ja aruandluse ning kasumi jaotamise ja kahjumi katmise sätete alusel.
8.Kostja ei vaidlusta, et hageja on köögi eest tasunud 6490 eurot ja garderoobi eest 1788,93 eurot ehk kokku 8278,93 eurot. Köögile tehtud panuse kandis hageja 14.02.2018 ja 21.02.2018 kostjale ning garderoobi eest 13.02.2018 otse ettevõttele Liuglev Uks OÜ. Küll aga jätab hageja tähelepanuta ja arvestamata kostja kulutused köögile ja garderoobile. Nimelt on kostja panustanud (lisaks korteri soetamisele) ka köögi ja garderoobi ehitamisele järgnevalt: 30.11.2017 ettemaksuna köögimööbli eest OÜ-le Samiks 3000 eurot; 02.12.2017 ettemaksuna köögimööbli eest OÜ-le Samiks 3500 eurot; 05.02.2018 garderoobi eest OÜ-le Liuglev Uks 1819,85 eurot; 23.01.2019 garderoobi eest 1483,92 eurot. Seega panustas kostja garderoobi ja köögi ehitusse kokku vähemalt 9803,77 eurot ehk rohkem kui hageja. Lisaks on kostja panuseks korteri soetamiseks tasutud 26 900 eurot ja tagastatud pangalaenuna 43 527,20 eurot. Seega korteri soetamiseks tehtud panused on kokku 70 427,20 eurot. Eelnev tähendab, et kostja panus kokku on vähemalt 80 230,97 eurot. Lisaks on kostja kandnud hagejale perioodil 02.01.2018 – 01.10.2020 kokku 27 100,30 eurot. Seega, kui kohus peaks tuvastama hageja panuse, siis on kostja selle tagastanud. Lisaks märgib kostja, et ülejäänud raha oli mõeldud jooksvate, pere ülalpidamis- jms kulude katteks. Seega ei saa kuidagi väita, et laste ülalpidamine oli hageja kanda, vastupidi – sisuliselt oli hageja kostja ülalpeetav. Lisaks tuleb kostja panuste hulka arvestada ka kostja võetud laenu (kogusummas 240 100 eurot) jääk. Kuna laenulepingu sõlmis ainult kostja ning soetas saadud raha eest korteri, siis lasus majanduslik risk samuti üksnes kostjal, mitte pooltel ühiselt.
9.Seltsingu likvideerimise sätted ei kohaldu. Esiteks ei ole hageja faktiliste asjaolude pinnalt võimalik kuidagi väita, et mõlemad pooled on teinud olulisi ja võrreldavaid majanduslikke panuseid eseme omandamiseks ega parendamiseks. Poolte panused ei ole võrreldavad. Korteri ostmiseks sõlmitud laenulepingu ja käenduslepingu on sõlminud kostja ning korter on kantud kostja omandina kinnistusraamatusse. Köögi ja garderoobi maksumus ei ole võrreldavad korteri soetamiseks võetud laenukohustusega. Hageja ei ole tõendanud, et pooltel oli kinnistut soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Antud tahe on mh välistatud poolte panuste suure erinevuse tõttu. On eluliselt ebausutav, et poolte tahe korteri soetamisel ja parendamisel oli luua seltsinguvara ja jaotada see kooselu lõppemisel võrdselt, kui üks pool tegi esemele panuseid ca 30 korda suuremas ulatuses. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Harju Maakohtu 11.01.2023 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: -
poolte abieluväline kooselu kestis 2011. aasta jaanuarist kuni 2020. aasta septembrini;
-
poolte kooselust sündis XX.XX.XXXX poeg C ja XX.XX.XXXX poeg Q;
2-21-18035 -
VVV, Tallinn korteriomand (registriosa nr XXXXXXXX) on omandatud 22.02.2018 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel ning kinnistusraamatusse on omanikuna sisse kantud kostja;
-
kostja sai korteriomandi ostmiseks pangalaenu AS-lt SEB Pank, sh kasutas Sihtasutuse KredEx käendust;
-
alates korteriomandi soetamisest kuni 2020. aasta septembrini kasutasid pooled koos lastega seda ühiselt;
-
kostja tasus korteriomandi soetamiseks võetud pangalaenu sissemaksena 26 900 eurot ja on tagastatud laenumakseid 43 527,20 euro ulatuses ehk kokku 70427,20 eurot;
-
hageja on korteriomandisse paigaldatud köögi eest tasunud 6490 eurot ja garderoobi eest 1788,93 eurot ehk kokku 8278,93 eurot;
-
korteriomandi turuväärtus on 320 000 eurot.
12.Maakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 lg-le 1 ning märkis, et mehe ja naise püsivat ühise majapidamisega abieluvälist kooselu (vabaabielu) ei saa iseenesest lugeda seltsinguks VÕS § 580 lg 1 mõttes ja seega kohaldada sellele VÕS § 580 jj (vt ka RKTKo 03.12.2014, 32-1-109-14, p-d 13-15). Kuigi seltsingulepingu eesmärk on VÕS § 580 lg-s 1 formuleeritud laialt (isikud kohustuvad seltsingulepinguga tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks), nähtub seltsingu ülejäänud regulatsioonist, et tegu on eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud lepinguga. Seda kinnitab mh panuste tegemise nõue (VÕS § 581), juhtimise korraldus (VÕS §-d 582–587), seltsingu orienteeritus kasumi teenimisele ja jaotamisele ning sellega seotud aruandluse nõuded (mh VÕS §-d 586, 591, 592). Sellise regulatsiooni kohaldamiseks peavad pooled olema ka tahet avaldanud. Ainuüksi isikute abieluväline kooselu seltsingu kriteeriumitele ei vasta. Sellest ei teki isikutele siduvaid kohustusi, st võlasuhet VÕS § 2 mõttes. Sellise kooselu puhul ei ole vähemasti eelduslikult tegu ka võlaõigusliku lepinguga VÕS § 8 lg 1 mõttes, mis eeldab poolte ühist tahet õiguslikult siduvalt kohustuda midagi tegema või tegemata jätma. Kui sellises kooselus elavad isikud ei ole sõlminud abielu, saab eeldada nende ühist tahet mitte kohaldada abielu kohta kehtivaid sätteid, mh varaühisuse kohta sätestatut. Seltsingu sätete laiendava või perekonnaseaduse (PKS) analoogia alusel kohaldamise kaudu ei tohiks jõuda tagajärgedeni, milles isikud ei ole kokku leppinud ja mida ei saa eeldada nende ühise tegeliku tahtena. Abieluvälisest kooselust ei tulene seaduse alusel sarnaseid kohustusi nagu abielust, mh ei ole pooled kohustatud vastastikuseks toetuseks ja ühise majapidamise korraldamiseks nagu abikaasad PKS § 15 alusel. Seltsingu sätete kohaldamist ei õigusta ka ainuüksi see, et pooled on lisaks kooselule korraldanud ka ühise majapidamise. Ei saa eeldada, et ühist majapidamist korraldades on poolte tahteks teha seda seltsingu juhtimise ja aruandluse ning kasumi jaotamise ja kahjumi katmise sätete alusel.
13.Riigikohus on leidnud, et seltsingu likvideerimise sätteid saab kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele, seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest, kui: 1) mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused VÕS § 581 mõttes;
2-21-18035 2) pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (vt RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14, p 19; RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-129-16, p 22).
14.Seega nähtub, et seltsingu sätteid saab kohaldada eelkõige mingi konkreetse varalise eesmärgi puhul, nagu vara ühine soetamine või parendamine kooselu eesmärgil mõlemapoolsete panustega või samal eesmärgil ühine kulutuste kandmine. Vabaabielupoolte varalistele suhetele seltsingu regulatsiooni kohaldamise eeldusena ei pea olema seltsinguleping sõlmitud otseste tahteavaldustega, vaid piisab, kui lepingu sõlmimisele viitab poolte vastav faktiline käitumine. Seltsingut saab eeldada, kui pooltel on ühine majapidamine ja nende käitumises esineb ühine eesmärk, milleks võib olla ühiste jõupingutuste tegemine ühise eluaseme ehitamiseks.
15.Samuti on Riigikohus märkinud, et abieluväline kooselu ei muuda iseenesest poolte omandisuhteid. Kumbki isik jääb enda asjade omanikuks. Kooselu ajal omandatud asjad omandatakse asjaõiguse üldreeglite järgi, st kas kummagi poole ainuomandisse või kaasomandisse. Seltsingulepingu olemasolul lähevad selle alusel tehtud panused ja seltsingu jaoks omandatud vara seltsinguvarana VÕS § 589 lg 1 järgi seltsinglaste ühisomandisse. Pooltevahelises suhtes (sisesuhtes) saab vara eelkirjeldatud tingimustel lugeda ühisvaraks, mille saab kooselu lõpetamisel ka jagada (RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14, p 17). Seltsingulepingu sätete kohaldamist ei välista see, kui ese kuulub asjaõiguslikult seltsinglaste kaasomandisse või ühe poole ainuomandisse. Seltsingulepingu sisu võib olla ka eseme kasutamine seltsingu tarbeks ehk üksnes n-ö majanduslikus mõttes ühisvarana (RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14, p 17; RKTKo nr 3-2-1-128-11, p 20; VÕS § 581 lg 1). Seltsinglased ei kohustu vastastikusteks sooritusteks, vaid sooritusteks, mis on suunatud ühise eesmärgi saavutamisele (RKTKo 06.06.2012, 3-2-1-69-12, p 15).
16.Käesoleval juhul ei ole poolte vahel sõlmitud ei suulist – nagu väidab hageja – ega kirjalikku seltsingulepingut. Tõendamata on hageja väide, mille kohaselt on ta teinud korteriomandi soetamiseks rahalisi panuseid. Korteri laenulepingust ja sellega seotud dokumentidest, sh käenduslepingust, ei ilmne, et laenusaamise või laenule KredExi käenduse saamise eelduseks oli asjaolu, et eluaseme soetas n-ö noor pere. Hageja ei ole esile toonud ka korteriomandi majandamiseks tehtud rahalisi panuseid, samuti on nimetatud väide tõendamata. Ainuüksi eluasemega seotud jooksvate kulude katmine ei õigusta seltsingu likvideerimise sätete kohaldamist (RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-129-16, p 23). Köögi ja garderoobi eest kokku tasutud panust 8278,93 eurot (6490 + 1788,93) ei saa pidada selliseks, mis on suunatud korteriomandi soetamisele. Panuseid võib pidada korteriomandi parendamiseks tehtud panusteks. Siiski ei ole nimetatud panused sedavõrd olulised, et annaksid aluse majanduslikus mõttes ühisvara tekkimiseks ja sellest johtuvalt seltsingu likvideerimise sätete kohaldamiseks. Samuti ei ole need võrreldavad kostja tehtud vaidluse all mitteolevate panustega 70 427,20 euro ulatuses, eriti olukorras, kus eeldatakse, et panused on võrdsed (VÕS § 581 lg 2).
17.Seltsingu likvideerimise sätete kohaldamine ei ole põhjendatud n-ö väiksemate esemete puhul, milleks käesoleval juhul oleks köök ja garderoob. Vastavaid sätteid saab kohaldada üksnes abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi või korteriomand) jaotamisele.
18.Asjas esitatust saab küll järeldada, et vaidlusalune korteriomand soetati pere eluasemeks, kuid siiski ei ole tõendatud, et pooltel oli korteriomandi soetamisel ja parendamisel ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks.
2-21-18035
19.Hageja ei ole soovinud köögi eest tasutud 6490 euro ja garderoobi eest tasutud 1788,93 euro kostjalt väljamõistmist muudel õiguslikel alustel (sh ei ole oma nõudeid vastavalt sõnastanud).
20.Menetluskulud jäävad hageja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 162 lg 1). Apellatsioonkaebus
21.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
22.Pooltel oli abieluvälise kooselu ajal ühine majanduslik eesmärk omandada majanduslikus mõttes ühisvarasse eluase, st korteriomand. Hageja panus oli seotud korteriomandi omandamisega. Köögimööbli ja garderoobi näol on tegemist alaliselt konkreetsesse korterisse tellitud ja sisseehitatud mööbliga, mis pärast paigaldamist muutub korteriomandi oluliseks osaks. Kohus on ebaõigesti lugenud hageja rahalise panuse suuruse ebaoluliseks. Riigikohus on selgitanud, et kui poolte panused vara soetamisel on oluliselt erinevad, tuleb seda arvestada; korteriga seotud rahaliste kulutuste puhul tuleb lähtuda poolte kulutustes osalemise osakaalust. (RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14, p 20, RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-129-16, p 23). Poolte osakaalud olid kohtuotsuse tegemise aja seisuga hagejal 10,52% ja kostjal 89,48%. Ka vahekorras 10,52% vs. 89,48% on hageja panus oluline ja võrreldav ning selle puhul on võimalik rakendada abieluvälises kooselus omandatud korteriomandi jagamisel seltsingu likvideerimise sätteid. Lisaks peeti hageja emapalga eest üleval kahe väikelapsega perekonda.
23.Kohus on lahendanud hageja nõude üksnes lepingulisel alusel (seltsinguleping ja seltsingulepingu likvideerimise sätete kohaldamine), kuid ei ole hinnanud ega põhjendanud, kas hageja rahalist nõuet oleks võimalik rahuldada teistel õiguslikel alustel (TsMS § 436 lg 7 rikkumine). Hageja ei pidanud seejuures tooma esile õiguslikke põhjendusi, kuna faktilised asjaolud on samad. Vastustaja seisukoht
24.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
25.Kuna pooled abielu ei sõlminud ning korteriomandit kaasomandisse ei soetanud, tuleb eeldada, et poolte soov ei olnud ühisomandi ega seltsingusätete alusel jagatava vara tekitamine. Vastupidist poolte tahet oleks pidanud tõendama hageja.
26.Kuigi köögimööbel ja garderoob võivad olla korteri kasutamisel elamiseks olulised, ei tähenda see, et nende eest raha maksmine oleks elukaaslase panus korteriomandi omandamisse või et seda panust oleks võimalik arvestada panusena seltsingusse. Köögimööbli või garderoobi ost iseenesest ei mõjutanud korteriomandi omandamist, vaid üksnes selle kasutustingimusi. Ka köögimööblit ja garderoobi on võimalik eemaldada nii, et need on kasutatavad hiljem teises korteriomandis, st need on asendatavad sisustusesemed.
27.Maakohus on VÕS § 581 lg-le 2 tuginedes õigesti leidnud, et eeldatakse, et panused on võrdsed ning praegusel juhul ei olnud hageja väidetav panus selline, mis võimaldaks seltsingu sätete kohaldamist. Kostja tõendas maakohtu menetluses, et suurema osa köögimööbli ja garderoobi maksumusest tasus samuti kostja. Samuti tõendas kostja, et on hagejale tagastanud hageja tasutud köögimööbli ja garderoobi maksumuse osa. Hageja eksib oma arvutustes, kuna ei ole arvesse võtnud muid kostja makstud rahasummasid. Hageja väited, justkui oleks tema
2-21-18035 emapalga eest peetud üleval kahe väikelapsega perekonda (ehk kogu perekonda) on paljasõnalised ja tõendamata.
28.Kohtutel ei ole võimalik mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitist köögimööbli ja garderoobi eest, kuna vastavat nõuet hageja esitanud ei ole.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata ja hageja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust hagi rahuldamiseks, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb täiendada (TsMS § 657 lg 1 p 21). Ringkonnakohus jaotab ka apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (TsMS § 174 lg 3).
30.Hageja on vaidlustanud maakohtu 11.01.2023 otsuse tervikuna. Hageja leiab eelkõige, et maakohus jättis vääralt kohaldamata seltsingu likvideerimise sätted analoogia korras; samuti on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, kui ei hinnanud hageja rahalist nõuet ühelgi muul õiguslikul alusel (TsMS § 436 lg 7).
31.Esiteks tuvastab ringkonnakohus järgmised asjaolud. (i)
Poolte kooselu algas jaanuaris 2011 ja kestis kuni septembrini 2020, millal kostja lõpetas kooselusuhte ja asus eraldi elama. Pooltel on kaks last, XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX sündinud pojad (25.01.2022 hagiavalduse p 1.1-1.2, tl 12; kostja ei ole kooselu ega laste olemasolu vaidlustanud, kuid leiab, et see ei tõenda seltsingut, kostja 28.06.2022 vastuse p-d 8 ja 22, tl 70 pöördel – 71). (ii) 01.12.2017 sõlmis kostja AS-ga SEB Pank laenulepingu nr 2017027735 laenu 240 100 eurot saamiseks. Laen anti eluaseme soetamiseks tingimusel, et korteriomandile VVV (registriosa XXXXXXXX) seatakse panga kasuks hüpoteek. Laenulepingu tagatiseks oli ka Sihtasutuse KredEx käendus (tl 101–106). (iii) 01.12.2017 sõlmis kostja laenulepinguga seotud käenduslepingu AS-iga SEB Pank ja Sihtasutusega KredEx. Käenduslepingu kohaselt kuulub kostja energiatõhusa eluaseme omandaja või eluaseme energiatõhusaks rekonstrueerija sihtgruppi (tl 107–109). (iv) 11.12.2017 sõlmis kostja korteriomandi VVV asuva korteriomandi (registriosa XXXXXXXX) võlaõigusliku müügilepingu ostuhinnaga 267 000 eurot (tl 81–92). Lepingust nähtub, et kostja oli tasunud 3000 eurot enne lepingu sõlmimist ning deponeerinud 23 900 eurot. Viimane summa kuulus müüjale ülekandmisele 3 pangapäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist. (v) 22.02.2018 sõlmis kostja korteriomandi omandi üleandmise asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu. Lepingu p-s 2.2 on kajastatud, et ostuhinnast 26 900 eurot on kostja tasunud ning tasumisele kuulub veel 240 100 eurot. Selle tasus laenuandjast ja hüpoteegipidajast AS SEB Pank (tl 93–100). (vi) Registriosa XXXXXXXX ainsa omanikuna on 22.02.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud kostja. (vii) 11.10.2022 seisuga oli kostja pangalaenu jääk 196 572,80 eurot. Selleks ajaks oli kostja tasunud lisaks korteriomandi eest enne lepingu sõlmimist tasutud 26 900 eurole pangalaenu tagasimakseid 43 527,20 eurot, st kokku 70 427,20 eurot (tl 118 pöördel). (viii) 12.02.2018 sõlmis hageja väikelaenulepingu AS-iga LHV Finance, võttes 9000 eurot laenu intressimääraga 15,90% aastas, 0,04% päevas. Krediidikulu kogusumma oli 9901,13 eurot (tl 29–33).
2-21-18035 (ix)
14.02.2018 ja 21.02.2018 kandis hageja kostja arvele kahe maksega kokku 6490 eurot selgitusega „köök“ (tl 34). (x) 13.02.2018 kandis hageja Liuglev Uks OÜ-le 1788,93 eurot arve nr 142803 eest (tl 115). Arvelt nr 142803 nähtub, et see oli koostatud kostjale tellimuse nr 53317 eest (esiku ja teise korruse garderoobid). Arve kogumaksumus oli 3608,78 eurot (tl 126). (xi) Kostja on võtnud omaks, et hageja maksis talle ja Liuglev Uks OÜ-le kokku p-des (ix) ja (x) nimetatud esemete eest 8278,93 eurot (kostja 14.11.2022 menetlusdokumendi p 11, tl 128). (xii) 05.02.2018 on kostja tasunud Liuglev Uks OÜ-le arve 142803 alusel 1819,85 eurot (tl 133). (xiii) 30.11.2017 tasus kostja arve nr 170891 alusel OÜ-le Samiks 3000 eurot väidetavalt ettemaksuna köögi eest ning 02.12.2017 arve nr 170891 alusel OÜ-le Samiks 3500 eurot väidetavalt ettemaksuna köögi eest (tl 128, 131, 132). Kostja ei ole esitanud OÜ Samiks arveid, kuid hageja ei vaidle vastu, et kostja on nimetatud kulutused teinud (vt 13.06.2023 ringkonnakohtu istung, ajamärge 00:28:58, tl 174 pöördel – 175). (xiv) 23.01.2019 on kostja tasunud Liuglev Uks OÜ-le arve 144875 (ettemaks) alusel 1483,32 eurot (tl 134). Kostja ei ole esitanud selle makse aluseks olevat arvet.
32.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks, sh seltsingu likvideerimise sätete analoogia korras kohaldamiseks, kuid nõustub hagejaga, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme. Kuna kohus ei ole seotud poolte õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7), siis oleks maakohus pidanud ka omal initsiatiivil hindama hageja rahalist nõuet muudel õiguslikel alustel. Ringkonnakohus täitis 13.06.2023 istungil maakohtu eelmenetluse ülesanded, arutas pooltega asja lahendamise võimalikkust muudel õiguslikel alustel ning saab oma otsuses maakohtu minetuse kõrvaldada. Ringkonnakohus leiab siiski, et hagi ei ole võimalik rahuldada ühelgi lepingulisel ega lepinguvälisel alusel. Ringkonnakohus analüüsib järgnevalt esmalt, kas poolte vahel oli seltsinguleping ja/või kas tuleks kohaldada seltsingu likvideerimise sätteid analoogia korras, ning seejärel, kas hageja hüvitisenõue võiks olla lahendatav mõnel muul õiguslikul alusel. I Seltsingulepingu olemasolu või alus seltsingu likvideerimise sätete kohaldamiseks
33.Hageja väitis nii hagiavalduses (p 2.2, tl 3) kui ka 25.01.2022 hagiavalduse terviktekstis (p 2.2, tl 13), et hageja ja kostja sõlmisid korteriomandi omandamisel suulise seltsingulepingu, mille eesmärgiks oli poolte ja nende 2017. a sündinud poja majapidamise korraldamine läbi korteriomandi soetamise ja pere elukohana kasutamise. Teise poja sündides pereelu jätkus. Hageja väidetav panus korteriomandi soetamisse oli tema maksed korteri oluliseks osaks oleva köögimööbli ja garderoobi eest (vt p 31 alap-d ix ja x). Hageja leidis, et pooled on abieluvälises kooselus ühiselt omandanud vara, milleks on korteriomand ning sinna kuuluvad köök ja garderoob, ning see tuleb kooselu lõppemisel jagada seltsingu likvideerimise sätete järgi (vt ka 11.10.2022 eelistung, ajamärge 00:01:33, tl 118 jj). Kostja eitab seltsingulepingus kokkuleppimist ning vaidleb vastu seltsingu likvideerimise sätete analoogia korras kohaldamisele.
34.Esiteks nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et tõendatud ei ole, et pooled oleksid sõlminud suulise või kirjaliku seltsingulepingu. Hageja väide, et seltsing sõlmiti korteriomandi soetamiseks, ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Korteriomandi soetamiseks sõlmitud lepingud (laenuleping, käendusleping, võlaõigusleping, asjaõigusleping ja hüpoteegi seadmise leping) on sõlminud kostja ainuisikuliselt. Seejuures on väär hageja väide, et SA KredEx käendus saadi noore pere sihtgrupis oleku tõttu. Käenduslepingust nähtub, et käendus on antud kostjale kui energiatõhusa eluaseme omandajale või eluaseme energiatõhusaks
2-21-18035 rekonstrueerijale. Asjas puudub vaidlus, et korteriomandi ostmisel tegi sissemakse üksnes kostja ning ka pangalaenu tagasimakseid on tasunud ainult kostja. Hageja on märkinud apellatsioonkaebuse p-s 12, et ta ei saanud osaleda kaaslaenajaks hakkamisel (tl 159 pöördel). 13.06.2023 ringkonnakohtu istungil selgitas hageja täiendavalt, et ta küsis korteriomandi soetamise ja laenu võtmise ajal kostjalt, kas tema nime saaks ka panna (korteri omandajaks). Kostja pakkus talle seejärel kahte võimalust – olla laenu kaastaotleja või võtta laen täielikult enda peale, kuid need variandid olid hagejale mõeldamatud. Kaaslaenutaotlejaks hakkamine oleks võinud olla mõeldav, aga hageja ei teadnud, mis saab siis, kui ta emapalk lõppeb (ajamärge 00:48:38, helisalvestis). Seega teadis hageja juba korteriomandi omandamise ajal, et selle omandab kostja enda ainuomandisse. Kuna asjaomane laenuleping oli pangaga sõlmitud juba 01.12.2017, st see, kes võtab laenu ja vastutab, oli otsustatud juba sel ajal, ei saanud ringkonnakohtu hinnangul hagejal olla või tekkida veebruaris 2018 arusaama, et korteriomand omandatakse seltsingusse.
35.Hageja on väitnud samaaegselt nii seda, et tema pidi võtma väikelaenu seetõttu, et ta ei saanud osaleda korteri omandamiseks laenu võtmisel (tl 159 pöördel), aga ka seetõttu, et kostja ei lasknud temal kommunaalkulude eest tasuda ning seetõttu panustas tema väikelaenu võtmisega (13.06.2023 ringkonnakohtu istung, ajamärge 00:47:34, tl 175 pöördel). Ringkonnakohus leiab, et ka asjaolu, et veebruaris 2020 – veidi enne korteriomandi asjaõiguslepingu sõlmimist – võttis hageja väikelaenu, et tasuda kostjale ja kolmandale isikule korteriomandisse köögi ja garderoobi sisseehitamise eest, ei kinnita poolte tahet sõlmida seltsinguleping selliselt, et seltsinguvaraks saab korteriomand ning sinna ehitatavad köök ja garderoob.
36.Hageja on väitnud, et lisaks tegid mõlemad pooled korteriomandi majandamiseks rahalisi panuseid ning laste ülalpidamine oli hageja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul jäävad hageja väited, et tema pidas oma emapalgast perekonda üleval ja andis kostjale regulaarselt sularaha, paljasõnaliseks. Hageja ei ole tõendanud mis tahes muude kulutuste kandmist seoses korteriomandiga peale osaliselt köögimööbli ja garderoobi eest tasumise. Samuti ei ole hageja tõendanud mis tahes muude kulutuste jagamise kokkulepet poolte vahel ega väitnud, et selles oleks seltsingulepingu sõlmimisel kokku lepitud. Vastupidi, hageja on möönnud, et mingit klassikalist rahaarvestust pooled ei pidanud (11.10.2022 maakohtu istung, ajamärge 00:21:12, tl 119).
37.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et seltsingulepingu sõlmimine poolte vahel ei ole tõendatud, samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et seltsingu likvideerimise sätted ei saa kohaldamisele tulla ka analoogia korras. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Ringkonnakohus täiendab järgnevalt siiski maakohtu otsuse põhjendusi ning vastab samal ajal apellatsioonkaebuse väidetele.
38.Ringkonnakohus nõustub esmalt, et selleks, et kohaldada seltsingu likvideerimise sätteid, ei pea olema tuvastatud seltsingulepingu sõlmimine, vaid seltsingu likvideerimise sätteid saab kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele. Seda ei välista ka asjaolu, kui asjaõiguslikult on vara soetatud ühe poole ainuomandisse (RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14, p 17 teine lõik ja p 19 kolmas lõik; TlnRnKo 22.09.2022, 2-21-2369, p 9.2). Selleks et need sätted saaksid olla kohaldatavad, peavad olema aga täidetud järgmised eeldused: - mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused VÕS § 581 mõttes;
2-21-18035 -
pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (vt RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14, p 19; RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-129-16, p 22; RKTKo, 24.09.2019, 2-16-12328, p 12).
39.Nagu juba märgitud, hageja soovib seltsingu likvideerimise sätete alusel jagada kostja ainuomandis olevat korteriomandit ja sinna eraldi tellitud köögimööblit ja garderoobi. Ringkonnakohus on tuvastanud, et hageja ei ole 267 000 euro ostuhinnaga korteriomandi omandamiseks teinud ühtegi kulutust – ei algset sissemakset võlaõiguslepingu alusel ega ole osalenud pangalaenu tagasimaksete maksmisel. Hageja on tasunud korteriomandisse ehitatud köögi eest 6490 eurot ning garderoobi eest 1788,93 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti hinnanud, et tegemist ei ole väljakujunenud kohtupraktika kohaselt panustega, mis saaksid olla käsitatavad korteriomandi omandamiseks tehtud panustena ega ka korteriomandi parendamiseks tehtud oluliste ja majanduslikult võrreldavate panustena. Seda hoolimata asjaolust, et korteriomandi funktsionaalseks kasutamiseks on üldjuhul vajalik, et selles oleks söögitegemise võimalus ning koht riiete ärapanemiseks.
40.Kuna hageja ei ole teinud panust korteriomandi omandamisse ega kandnud selle omandamise ja laenuga seoses mitte mingeid kohustusi ega riske, siis üksnes kinnisasja parendamiseks tehtud ühekordsed ja suhteliselt väikesed panused ei saa tuua kaasa tagajärge, et pereelu lõppemisel tuleks korteriomandi, köögimööbli ja garderoobi jagamisel lähtuda seltsingu likvideerimise sätetest.
41.Hageja arvutuste kohaselt on tema osakaal (korteriomandi, köögi ja garderoobi soetamisel) 10,52% (tl 121–122). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik arvutada hageja panust hageja esitatud viisil. Juba asjaolu, et hageja ei panustanud korteriomandi soetamisse välistab nende kahe muu kulutuse liitmise kostja poolt korteriomandi omandamisega seotud kulutustele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole köögimööbel ja garderoob piisavalt kaalukad panused, et neid liita kostja võetud kinnisasja soetamisega seotud kulutustele. Seega, isegi kui nõustuda, et osakaalu arvutamisel ei pea võtma arvesse veel maksmata pangalaenu osamakseid, tuleb võetud pangalaenu – st selle võtmist üksnes kostja poolt ja kostja seonduvaid rahalisi riske – võtta arvesse selle üle otsustamisel, kas poolte panused on võrreldavad. Käesoleval juhul ei ole poolte panused võrreldavad.
42.Eeltoodust tulenevalt, kuna ringkonnakohus leiab, et seltsingu likvideerimise sätted ei saa ka analoogia korras kohaldamisele tulla, ei ole vaja ringkonnakohtul käsitleda täpsemalt hageja arvutusi osakaalude leidmisel. Ringkonnakohus siiski märgib, et hageja liitis kokku makse, mille kostja tegi korteriomandi soetamisel, samuti kostja seni tasutud laenumaksed ning enda maksed köögi ja garderoobi eest, kuid ei ole arvesse võtnud seda, et kostja väitel tasus ka kostja köögi eest 6500 eurot (novembris ja detsembris 2017) ning garderoobi eest 2018. aasta veebruaris 1819,85 eurot ning 2019. a jaanuaris 1483,92 eurot. Ringkonnakohtu istungil möönsid pooled, et ilmselt kujunes köögi kogumaksumus kostja ja hageja mõlema maksetest, kuigi kostja ei ole OÜ Samiks arveid kohtule esitanud (vt maksekorraldused, tl 131, 132, ringkonnakohtu 13.06.2023 istungi protokoll, ajamärked 00:24:51, 00:28:58, 00:43:38, 00:44:20, tl 174 pöördel – 175 pöördel). Mis puudutab garderoobi eest tasumist, siis on kostja tõendanud, et 1819,85 eurot tasus ta sama arve alusel, mille alusel tasus hageja Liuglev Uks OÜ-le, seega on tõendatud, et nii hageja kui ka kostja maksid garderoobi eest enam-vähem sama palju (tl 133, 126). Oma teist makset (arve 144875 ettemaks 23.01.2019, tl 134) garderoobi eest Liuglev Uks OÜ-le ei ole kostja seostanud ühegi konkreetse arvega. Kuna aga ringkonnakohus leiab, et hageja maksed köögi ja garderoobi eest ei ole hinnatavad panustena seltsingusse, mille eesmärk oleks olnud omandada korteriomand, ei oma need asjaolud tähtsust.
2-21-18035 Kostja tasutu arvessevõtmine suurendaks kostja panust ning vähendaks hageja panust, seega ei muutuks osakaal hageja kasuks.
43.Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul vajadus käsitleda hageja arvutatud hüvitise summat, mille ta peaks saama seltsingust tuleneva varaühisuse lõpetamise eest (tl 122). Ringkonnakohus siiski märgib, et väär on maakohtu otsuses märgitu, et poolte vahel puudub vaidlus, et korteriomandi turuväärtus on 320 000 eurot. Kostja on maakohtu 11.10.2022 eelistungil vaielnud sellele vastu, märkides, et see ei ole tõendatud (ajamärge 00:22:34; tl 119). Maakohus on samal istungil selgitanud, et hageja peaks tõendama enda väiteid ja kostja enda vastuväiteid. Tõendeid korteriomandi väärtuse kohta esitatud ei ole (ajamärge 00:25:32, tl 119). Kuna ringkonnakohtul puudub alus hageja seltsingu likvideerimisel põhineva nõude rahuldamiseks, siis puudus ringkonnakohtul ka vajadus apellatsiooniastmes korteriomandi turuväärtuse tuvastamiseks. II
Muude õiguslike aluste kohaldamine
44.Hageja on oma apellatsioonkaebuses õigesti heitnud maakohtule ette, et maakohus ei hinnanud, kas hageja rahalise nõude rahuldamine oleks võimalik muul õiguslikul alusel kui seltsing, kuna kohus ei ole seotud hageja väidetud nõude õigusliku alusega (õigusliku kvalifikatsiooniga), vaid kontrollib nõuet kõigil õiguslikel alustel, mille alusel selle saab hageja esitatud asjaoludel rahuldada. Kuigi hageja ise esitas üksnes nõude seltsingu likvideerimise sätete kohaldamiseks ja seltsingu likvideerimisest tuleneva rahalise nõude, oleks maakohus pidanud pooltega arutama ka muid rahalise nõude võimaliku rahuldamise aluseid. Riigikohus on selgitanud, et hageja rahalist nõuet tuleb (kui seltsingut ei ole) esmalt kontrollida muul lepingulisel alusel, seejärel käsundita asjaajamise sätete järgi ja alles viimases järjekorras alusetu rikastumise sätete järgi (vt nt RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-129-16, p-d 12.2, 19.2). Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kuna hageja ühtegi muud nõuet ei esitanud, siis ei saa kohus muid aluseid hinnata. Riigikohus on selgitanud, et hageja selgelt väljendatud nõue ehk hagi ese TsMS § 363 lg 1 p 1 tähenduses ei ole nõude nimetus, vaid konkreetne hüve (praegusel juhul rahasumma), mille väljamõistmist hageja kostjalt hagi rahuldamise korral soovib. Nõude nimetus (nt kahju hüvitamine) või tuginemine konkreetsele õigusnormile on sisuliselt nõude õiguslik põhjendus, mis ei ole kohtule siduv ja ei kitsenda hagi eset. TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause järgi kohaldab õigust kohus, mistõttu ei ole kohus rahalise nõude rahuldamisel seotud hageja viidatud õigusliku alusega ja võib hagi alusena esitatud asjaoludel rahuldada hageja nõude ka muul õiguslikul alusel (vt RKTKo 08.12.2021, 2-18-4181, p 11, viitega RKTKm 21.12.2020, 2-20-5086/52, p 13; RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 18).
2.1.Muu lepinguline võlasuhe
45.VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Käesolevas asjas tuli selgitada, kas poolte vahel võib olla mõni muu lepinguline suhe, millest tulenevalt võiks hagejal olla alust nõuda kostjalt eelnimetatud 6490 eurot köögile tehtud kulutusi ja 1788,93 eurot garderoobile tehtud kulutusi.
46.Hageja jäi oma seisukoha juurde, et asi tuleks lahendada seltsingu likvideerimise sätete alusel (ringkonnakohtu 13.06.2023 istung, ajamärge 00:12:38, tl 174 pöördel). Hageja ei väida, et ta oleks andnud kostjale laenu (VÕS § 396); et tema ja kostja vahel oleks olnud üürisuhe (VÕS § 271) või et nad oleksid sõlminud korteriomandi tasuta kasutamise lepingu (VÕS § 389). Hageja ja kostja elasid koos vabaabielupaarina ning nende vahel ei olnud selliseid õigussuhteid. Ka ei väida hageja, et ta oleks tasunud köögi ja garderoobi eest kostjale käsundi alusel (VÕS
2-21-18035 § 619, § 628) – poolte vahel ei olnud sellist kokkulepet, et maksa mulle, ma maksan sulle hiljem tagasi (ajamärge 00:33:08, tl 175). Kostja lepinguliste suhete olemasolu ei tunnista (samas, ajamärge 00:21:33, tl 174 pöördel).
47.Ringkonnakohus, hinnates tuvastatud asjaolusid, leiab, et neil asjaoludel ei ole võimalik tuvastada poolte vahel ka mis tahes muud lepingulist suhet. Ringkonnakohus leiab, et sellisel juhul puudub vajadus erinevate lepinguliste aluste täiendavaks analüüsimiseks, kuna poolte esitatud asjaoludel ei ole ükski lepinguline suhe tuvastatav.
2.2.Käsundita asjaajamine
48.VÕS § 1018 lg 1 järgi, kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. VÕS § 1018 lg 2 kohaselt ei ole käsundita asjaajamisega tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Sama sätte 3. lõike kohaselt, kui vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist, ei ole tal VÕS § 1023 lg-test 1 ja 2 tulenevaid õigusi.
49.Ringkonnakohus selgitas 13.06.2023 istungil pooltele, et VÕS § 1018 ja § 1023 ei saa kohaldada siis, kui soodustatu (kostja) on andnud asjaajajale (hagejale) õiguse teha asjaomane tegu (vt ka VÕS IV, komm, lk 632, p 3.4). Need sätted ei kohaldu ka siis, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks või kui asjaoludest on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist. Samade sätete kohaldamist ei välista iseenesest see, kui asjaajaja – antud juhul hageja – tegutses kulutuste kandmisel ka enda huvides. Olukorras, kus asjaajaja ajas nii enda kui ka võõrast asja, tuleks mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt asjaajaja kulutuste hüvitamise nõuet vähendada ulatuses, mis ta ise asja kasutades on ära tarbinud. Juhul aga, kui hageja tegutses kulutuste tegemisel küll kostja kasuks tegutsemise tahtlusega, olemata selleks kas seadusest või tehingust tulenevalt kohustatud, kuid ei esine ühtegi VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 nimetatud eeldustest, siis võib kostjal olla hüvitisnõue VÕS § 1024 lg 4 järgi VÕS § 1042 alusel, st alusetu rikastumise sätte alusel (vt nt RKTKo 18.10.2017, 2-14-61664, p-d 26-29 koos edasiste viidetega).
50.Hageja möönis, et käsundita asjaajamise sätete kohaldamiseks alust ei ole. Hageja tegi köögi eest makseid kostjale ning garderoobi eest kolmandale isikule. Hageja väitel pidas ta omavahelist suhet seltsinguks, mitte käsundita asjaajamiseks (ringkonnakohtu 13.06.2023 istung, ajamärge 00:33:08, tl 175). Kostja leidis hageja tasutud summade kohta üldiselt, et tegemist oli kõlbelise kohustusega, mis tulenes isiklikest suhetest ja põhines vabatahtlikkusel. Ajal, mil hageja need summad tasus, ei väljendanud ta kuidagi, et soovib neid makseid kunagi
2-21-18035 tagasi saada. Kostja eitas, et tema oleks nende summade tasumist kunagi hagejalt nõudnud (ajamärge, 00:39:57, tl 175 pöördel).
51.Ringkonnakohus tuvastab, et hageja ei pidanud köögi ja garderoobi eest tasumisel silmas „kostja asja ajamist“, vaid tasus enda teada mh endale kuuluvate asjade eest. Kuna hagejal ei olnud tahet tegutseda kostja kasuks (VÕS § 1018 lg 2, § 1026 lg 1) ega kavatsust tehtud makseid kostjalt tagasi nõuda (st nende hüvitamist VÕS § 1023 lg 3 järgi), siis ei kuulu käsundita asjaajamise sätted kohaldamisele (vt ka RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-129-16, p 32; vt ka nt RKTKo 15.01.2015, 3-2-1-118-14, p 17; RKTKo 08.04.2015, 3-2-1-1-15, p 14; RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 12).
2.3.Alusetu rikastumine (VÕS § 1042)
52.Hageja oli seisukohal, et kui kohus ei kohalda seltsingu likvideerimise sätteid, st kui tegemist ei olnud kohtu hinnangul ühisomandiga, siis kuuluvad kohaldamisele alusetu rikastumise sätted, kuna kostja ei lubanud hagejal kööki ja garderoobi lahti monteerida ja kooselu lõppedes kaasa võtta (ringkonnakohtu 13.06.2023 istung, ajamärge 00:33:08, tl 175). Hageja leidis, et sellisel juhul tuleb talle hüvitada köögi ja garderoobi eest kokku tasutud 8278,93 eurot, millele lisandub 10% intressina 827,89 eurot (tulenevalt AS-ga LHV Finance sõlmitud laenulepingust, tl 29–33), st kokku 9106,82 eurot (samas, ajamärge 01:06:25, 01:09:36, tl 175).
53.Kostja tugines alusetu rikastumise nõude puhul aegumise vastuväitele (TsÜS § 151 lg 1). Kostja hinnangul algas aegumine iga makse tegemisest. Kuna kõik hageja maksed on tehtud veebruaris 2018, siis olid need 19.10.2021 vastuhagi esitamise ajaks aegunud. Hageja leidis, et kuna ta ei teadnud, et ta on kostjat alusetult rikastanud, siis ei saa aegumine alata enne seda, kui kostja ta kodunt välja ajas, st septembrist 2020, ning nõuded ei olnud hagi esitamise ajaks aegunud (samas, ajamärge 00:33:08, tl 175). Hageja viitas ka 05.01.2021 hagi tagamise määrusele tsiviilasjas nr 2-20-17757, millega maakohus keelas hagejal tehingute tegemise asjaomase köögimööbli ja garderoobiga, sh keelas hagejal köögimööbli ja garderoobide muutmise, ümberehitamise ja eemaldamise (tl 159, 175). Hageja leiab, et alles siis sai ta teada, et on kostjat alusetult rikastanud.
54.Aegumise kohta otsuse tegemisel peab kohus aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt õigussuhte poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal õiguslikult kvalifitseerima (vt RKTKo 17.06.2020, 2-18-7948, p 11). Käesolevas asjas nõuab hageja köögi ja garderoobi eest tasutut pluss nende eest maksmiseks võetud laenu eest tasumisele kuulunud intressi. Ringkonnakohtu hinnangul saaks poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal alusetu rikastumise erinevate nõuete seast kõne alla tulla VÕS § 1042 kohaldamine. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui käsundita asjaajamise eeldused ei ole täidetud, sh kui asjaajaja ei tea, et ta teeb toimingu teise isiku kasuks ning tal puudub tahe võõra asja ajamiseks (VÕS § 1018 lg 2), siis on teise isiku kasuks tehtud toimingu tulemusena kulutusi kandnud isikul võimalik kulutuste hüvitamist nõuda üksnes alusetu rikastumise sätete alusel ning vastavad alusetu rikastumise nõuded tulenevad VÕS §-st 1042 (VÕS § 1041 kohaldamine ei tule kõne alla, kui isik ajab võõrast kohustust täites oma asja, st arvab, et täidab oma kohustust) (vt P. Varul jt, Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, 4.jao sissejuhatus, lk 712).
55.VÕS § 1042 lg 1 järgi teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel
2-21-18035 võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Käesoleval juhul kinnitab seda, et ka kostja ise oleks pidanud köögile ja garderoobile kulutusi tegema see, et mõlemad esemed tellis kostja ja kostja tasus nende eest osaliselt ka ise. Asjaomaseid esemeid sai kostja kasutama hakata kohe, kui need korteriomandisse paigaldati ja sisse koliti.
56.VÕS § 1042 lg-s 2 on siiski loetletud olukorrad, mille esinemisel ei ole kulutuste tegijal sellist nõudeõigust. Kulutuste tegijal ei ole nõudeõigust, kui isik, kelle esemele kulutusi tehti, nõuab kulutusi teinud isikult kulutustega tehtud parenduste äravõtmist ja parenduste äravõtmine on parendusi rikkumata võimalik (p 1). Käesoleval juhul on kostja keelanud hagejal köögi ja garderoobi korterist eemaldamise, mida kinnitab ka teises tsiviilasjas nr 2-20-17757 kostja taotlusel tehtud hagi tagamise määrus (vt käesoleva otsuse p 53). VÕS § 1042 lg 2 p 2 kohaselt puudub nõudeõigus ka siis, kui kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud. Käesoleval juhul teadis kostja, et hageja teeb kulutusi köögile ja garderoobile. Hageja tegi köögi eest maksed kostja enda pangakontole ning tasus osaliselt Liuglev Uks OÜ kostjale väljastatud arve eest. Arvestades, et kostja ise maksis sama arve teise poole, siis pidi kostja teadma, et arve eest tervikuna on tasunud hageja ja kostja koos. Seega saab öelda, et hageja oli kostjale teatanud. Ringkonnakohus märgib, et käsundita asjaajamise heakskiit ja VÕS § 1023 kulutuste hüvitamise nõue ei tule siiski kõne alla, kuna hageja ei ajanud enda arvates kostja asja, vt eesp p 50). Samuti ei oleks hagejal nõudeõigust, kui kostja oleks eelnevalt vaielnud kulutuste tegemisele vastu (lg 2 p 3) või kui kulutuste tegemine esemele oli seadusest või lepingust tulenevalt keelatud (lg 2 p 4). Ka neid välistusaluseid ei ole kohus asjas tuvastanud. Seega teoreetiliselt võiks kõne alla tulla asja lahendamine VÕS § 1042 alusel. Kuna aga käesoleval juhul kuulub TsÜS § 151 lg 1 alusel kohaldamisele aegumine, siis ei pea ringkonnakohus hindama, kas hagi kuuluks lõppastmes sel alusel rahuldamisele.
57.Ringkonnakohus leiab, et hageja tõlgendus TsÜS § 151 lg-le 1 – st et aegumine algab septembrist 2020, mil kostja palus hagejalt korterist lahkuda – ei vasta seadusele ega kohtupraktikale. TsÜS § 151 lg 1 esimese lause kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi saama teada, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Riigikohus on selgitanud, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab ajast, mil õigustatud isik pidi teada saama asjaoludest, millest saab järeldada rikastumisnõude olemasolu, st rikastumise toimumisest ja rikastumise põhjustaja isikust, ning ei ole oluline, et isik saaks ka õiguslikult aru nõude olemasolust (RKTKo 02.04.2014, 3-2-1-162-13 p 43, RKTKo 18.03.2015, 3-2-1-180-14, p 12).
58.Hageja teadis kostja rikastumise toimumisest ja kostjast kui rikastujast kohe siis, kui ta tegi kostja kasuks makseid (vt ka RKTKo 18.03.2015, 3-2-1-180-14, p 12, 17). Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et kuna hageja tegi asjaomased maksed kostjale 14.02.2018 ja 21.02.2018 ning Liuglev Uks OÜ-le 13.02.2018, siis oktoobriks 2021 oli nende kulutuste hüvitamise alusetule rikastumisele tuginev nõue aegunud. Vastavad nõuded aegusid vastavalt 13.02.2021, 14.02.2021 ja 21.02.2021 (vt ka RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-129-16, p 46).
59.Ringkonnakohus märgib, et ei tuvasta asjas ka seda, et aegumise saaks jätta kohaldamata tulenevalt sellele tuginemise vastuolust hea usu põhimõttega (vt nt RKTKo 17.02.2016, 3-2-1169-15, p 11). VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. TsMS § 138 lg 2 järgi ei ole lubatud teostada õigust seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõtte üks eesmärke on tõkestada õiguse kuritarvitamist, kusjuures õiguse kuritarvitamine võib mh seisneda vastuolulises käitumises, nt on vastuoluline
2-21-18035 käitumine see, kui isik teostab õigust, mille alusel saadu peaks ta teisel alusel tagastama. Vastuoluline käitumine on etteheidetav ja vastuolus hea usu põhimõttega nt olukorras, kus isikule luuakse usaldusel põhinev ettekujutus õigusest, mida tal tegelikult ei ole. Ringkonnakohus leiab siiski, et kuigi hageja väidab, et tema ettekujutuse kohaselt omandati korter ja selle sisustus ühisomandisse, ei saa esitatud asjaolude põhjal tuvastada, et kostja sellise ettekujutuse pahatahtlikult loonud oleks. Korter omandati asjaoludest nähtuvalt teadlikult kostja ainuomandisse ning hageja ja kostja mõlemad panustasid eluaseme, kus ühiselt elati, sisustamisse (maksed köögi ja garderoobi eest). Kostja esindaja selgitas 13.06.2023 ringkonnakohtu istungil, et nii hageja maksetega köögi ja garderoobi eest, aga ka muude poolte kulutuste tegemisel oli tegemist perekonnaelus heas usus jooksvate kulutuste kandmisega, st maksetega üksteise toetamiseks ja üksteise elamiskulude kompenseerimiseks. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaoludel ei saa asuda seisukohale, et kostja poolt aegumisele tuginemine oleks vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu tuleks aegumine jätta kohaldamata.
60.Kuna ringkonnakohus loeb hageja VÕS § 1042 alusel esitatud alusetu rikastumise nõude 9106,82 euro saamiseks aegunuks, ei käsitle ringkonnakohus selle nõude suurust täpsemalt. Nimelt ei ole küll vaidlust selles, et hageja tasus köögi ja garderoobi eest kokku 8278,93 eurot ning nende eest maksmiseks võetud väikelaenult interesse, kuid kostja tugineb oma sisulises vastuväites sellele, et tänaseks on tegu kasutatud mööbliga, mida hageja ise kasutas samuti 2,5 aasta vältel. Kuna nõue jääb aegumise tõttu rahuldamata, ei analüüsi ringkonnakohus kostja vastuväiteid. Samuti ei pea kohus aegumise kohaldamise tõttu käsitlema kostja väidet, et kuna ta on perioodil 02.01.2018 – 01.10.2020 kandnud hagejale üle 27 100,30 eurot (tl 128, 135– 140), siis igal juhul saab hageja nõuded tema vastu tasaarvestada tema maksetega hagejale (ajamärked 00:24:51; 00:39:57, tl 174 pöördel, 175 pöördel).
61.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et poolte vahel puuduvad lepingulised suhted ning asjas ei kuulu kohaldamisele käsundita asjaajamise sätted. Alusetu rikastumise nõue VÕS § 1042 alusel on aegunud. Kokkuvõtvalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata, kuna hagi rahuldamiseks ei ole alust ei seltsingu likvideerimise sätete ega ka ühelgi muul õiguslikul alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
62.Maakohus jättis kõik menetluskulud hageja kanda. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jääb maakohtu otsus ka selles osas muutmata. Samuti jäävad kõik apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1, § 171 lg 1).
63.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.