Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS SEB Pank või nr 221013921094 Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277). Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kostjaga kooselavale perekonnaliikmele allkirja vastu kätte. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohtu põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Pooled on 17.detsembril 2004.a. sõlminud MAGNET krediitkaardi lepingu nr xxxxxxx, mille alusel väljastati kostjale krediitkaart krediidilimiidiga 8000.00 krooni intressiga 16 % aastas krediidilimiidi kasutatud osalt kohustusliku tagasimakse limiidiga 4000.00 krooni ja kohustusliku tagasimakse summaga 400.00 krooni. Kasutatud summa tagasimaksepäev oli kokkuleppe kohaselt iga kalendikuu 13.kuupäev, millal tehakse intresside makseid ja kohustuslikke tagasimakseid arvelduskontolt krdediidikontole. Pooltevahelise lepingu p 5.9 kohaselt oli konto omanik kohustatud tagama, et arvelduskontol on maksepäevaks piisavalt rahalisi vahendeid kohustusliku tagasimakse summa, intrsside ja kaardi kasutamisega seotud hinnakirjaliste teenustasude tasumiseks. Jaanuaris 2008.a. ei täitnud kostja enam seda kohustust ning tekkis hageja ees võlgnevus. Lepingust tuleneva rikkumise tulemusena blokeeris hageja kostja krediitkaardi 01.veebruaril 2008.a. Vastavalt lepingu p-le 11.5.1 leping lõpeb, kui kõik kaardid on olnud blokeeritud 60 päeva järjest. Nimetatud perioodi jooksul ei tasunud kostja tekkinud võlga ega taotlenud kaardi avamist ning leping lõppes 30.aprillil 2008.a. Lepingu lõppemisel kohutsus kostja tagastama hagejale kogu laenu ja lepingust tulenevad summad. 14.juulil 2006.a. on pooled sõlminud laenulepingu nr xxxxxxx, mille alusel väljastati kostjale laen summas 75 000.00 krooni intressiga 16 % aastas laenu tagastamata osalt tagasimaksetähtajaga 12.juuli 2010.a. Kostja kohustus tagastama hagejale laenu ja intresse osade kaupa annuiteetmaksetena alates 12.juuli 2006.a. kuni 12.juuli 2010.a. iga kalendrikuu 12.kuupäeval hageja poolt lepingu alusel arvutatud ja kostjale teatatud summades. Vastavalt laenulepingule kohustus kostja tagama tasutavate maksete tähtpäevadel lepingus märgitud kontol maksete tegemiseks vajaliku raha olemasolu. Veebruaris 2008.a. ei täitnud kostja enam võetud kohustust ning tal tekkis võlgnevus. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud lepingulised suhted lõpetama ning nõudma lepinguliste kohustuste täitmist kohtu kaudu.