Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mare Kõlvart
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.12.2008 a. Kentmanni kohtumaja ,Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-35051
Tsiviilasi
NK hagi Tallinna Linna vastu tähtajalise eluruumi üürilepingu pikendamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja NK (ik xxx,elukoht xxx) Kostja Tallinna Linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu)
Kohtuistungi toimumise aeg
14.10.2008,28.10.2008 avalik istung
Kohtuistungil osalesid
Hageja NK Hageja nõustaja A Gamazin Kostja volitatud esindaja J Kuusik
Jätta rahuldamata NK hagi Tallinna Linna (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu) vastu tähtajalise eluruumi üürilepingu pikendamiseks .
Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta NK kanda.
Edasikaebamise kord
Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt kasutab hageja eluruumi Xxx, Tallinnas alates 1986 a. üürilepingu alusel.Tallinna Üürikomisjoni otsuse alusel oli lepingu tähtaeg kuni 30.06.2007 a. Aprillis 2007 teatas Xxxhoonet valitsenud Tallinna Ülikool,et alates juunist 2006 kuulub see kinnistu Tallinna Linnale.04.05.2007 pöördus hageja Kristiine Linnaosa Valitsuse poole üürilepingu pikendamiseks kuni 30.06.2009 a. Kristiine LOV teatas,et üürileping on muutunud tähtajatuks.Tähtajalise lepingu kehtivuse pikendamise nõude esitamise tähtaja möödalaskmine 3 päeva võrra toimus mõjuval põhjusel.Hageja palub lähtudes VÕS § 326 lg.2 pikendada tähtajalise üürilepingu tähtaega kuni 30.06.2010 a, ja menetluskulud panna kostja kanda.
Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu.Hageja esitas 4.05.2007 Kristiine LOV avalduse ,milles soovis üürilepingu pikendamist.Avalduses ei esitanud ta soovi pikendada üürilepingut tähtajaliselt.Kirjaga 29.05.2007 teatas Kristiine LOV ,et hagejaga sõlmitud üürileping kehtib edasi ja on muutunud tähtajatuks.23.07.2007 esitas hageja avalduse Tallinna Üürivaidluskomisjonile,milles nõudis tähtajalise üürilepingu kehtivuse tunnistamist tähtajaga 30.06.2009 a. Üürilepingule uue tähtaja määramise soovi pole hageja üürileandjale varem avaldanud. Hageja väited avalduse esitamise tähtaja möödalaskmisest mõjuvatel põhjustel ei vasta tegelikkusele.Kostja oli teadlik üürilepingu tähtaja kehtivusest,tähtaja pikendamise avaldusega võis hageja pöörduda temale teadaoleva üürileandja poole ka vene keeles vormistatud avaldusega .Kostja ei ole kunagi esitanud hagejale nõuet üürilepingu lõpetamiseks ,mistõttu viide VÕS § 326 lg.2 on ekslik.Hageja oli teadlik üürilepingu lõppemise tähtajast ning tal ei olnud põhjust eeldada,et kohaldatakse uut kolmeaastast tähtaega. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud panna hageja kanda.
Kohtuotsuse põhjendused Kohus,kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis,leidis,et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole selles,et hageja elab Xxx asuvas eluruumis alates 01.10.1986 a. ega selles ,et 13.03.2006 a. Tallinna Üürikomisjoni otsusega ÜK-2/6/06 tunnustati Tallinnas,Xxx asuva eluruumi kasutamiseks tähtajalise üürilepingu kehtivust Eesti Vabariigi (Haridus-ja Teadusministeeriumi kaudu) ja NK vahel tähtajaga kuni 30.06.2007 a. Tallinna Linnavalitsuse 28.06.2006 a.korraldusest nr.1522-k nähtuvalt on Xxx kinnistu valitsejaks määratud Kristiine Linnaosa Valitsus.
Tallinna Ülikooli kinnisvaraosakond kirjaga 20.04 2007 a. teavitas hagejat üürileandja muutumisest ja asjaolust ,et hagejaga sõlmitud üürilepingu tähtaeg lõpeb 30.06.2007 a. Hagiavalduses taotleb hageja tähtajalise üürilepingu pikendamist kuni kolmeks aastaks VÕS § 326 lg.2 lähtuvalt. VÕS § 326 lg 2 kohaselt eluruumi üürnik võib üürileandjapoolse üürilepingu ülesütlemise ja tähtajalise üürilepingu tähtaja möödumise korral nõuda üürileandjalt üürilepingu pikendamist kuni kolmeks aastaks ,kui lepingu lõppemisega kaasneksid üürniku või tema perekonna jaoks rasked tagajärjed. TsMS § 230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole tõendanud üürilepingu ülesütlemist kostja poolt. Kostja tõendab oma vastuväidet,et ta pole hagejaga sõlmitud üürilepingut üles öelnud hagejale 29.05.2007 a saadetud kirjaga,milles teatab,et kuna hageja ei esitanud avaldust ,et ta ei soovi lepingu pikenemist, seaduses sätestatud tähtaja piires ,on üürileping temaga eluruumi Xxx kasutamiseks tähtaja möödumisel muutunud tähtajatuks (tlk 11). Kohus leiab,et antud vaidluses VÕS § 326 lg.2 kohaldamiseks puuduvad eeldused. VÕS § 309 lg.1 esimese lause kohaselt tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega,kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Tähtajalise üürilepingu pikenemist reguleerib VÕS § 310.Nimetatud seadusesätte teise lõike kohaselt, kui vähemalt kaheks aastaks sõlmitud eluruumi üürilepingu puhul kumbki lepingupool ei teata vähemalt kaks kuud enne tähtaja möödumist,et ta ei soovi lepingu pikenemist,muutub üürileping tähtaja möödumisel tähtajatuks. Hageja on esitanud 04.05.2007 avalduse Kristiine Linnaosa Valitsusele üürilepingu pikendamiseks (tlk 10),pikenemise tähtaega avaldus ei sisalda. Hageja põhjendab avalduse esitamise tähtaja möödalaskmist mõjuvate põhjuste olemasoluga ,milleks oli teadmatus,kellele avaldus esitada ja avalduse tõlkeprobleemid. Kohus leiab,et nimetatud põhjusi ei saa pidada mõjuvaiks.Tallinna Üürikomisjoni otsusega ,kus komisjoni istungil osales ka hageja ,tunnustati hagejaga sõlmitud üürilepingu kehtivuse ajaks 30.06.2007,seega on tõendatud,et hageja oli lepingu lõppemise tähtajast teadlik.Tallinna Ülikooli 20.04.2007 a. kirjaga on hagejale teatatud,et Xxx kinnistu kuulub Tallinna Linnale ja selle valitsemist teostab Kristiine Linnaosa Valitsus.Isegi juhul,kui hageja ei oleks teadnud kinnistu uuest omanikust,tulnuks tal tähtaegselt pöörduda talle teadaoleva üürileandja poole.Hageja ei ole ka põhjendanud avalduse eesti keelde tõlkimise vajadust. Esitatud tõendite põhjal asub kohus seisukohale,et hagi on põhjendamata ,tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg.1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,kelle kahjuks otsus tehti,seega hageja.
TsMS § 174 lg.1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul ,alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Mare Kõlvart kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.