Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või toimetati kätte väljaspoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277). Kohtu seisukohad TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Pooled on 19.10.2005 sõlminud MAGNET krediitkaardi lepingu nr A050012823, mille alusel väljastati kostjale krediitkaart krediidilimiidiga 20 000 krooni intressiga 16% aastas krediidilimiidi kasutatud osalt, kohustusliku tagasimakse limiidiga 0 krooni ja kohustusliku tagasimakse summaga 835 krooni. Kasutatud summa tagasimaksepäev oli kostjaga kokkulepitult iga kalendrikuu 12. päev, millal tehakse intresside makseid ja kohustuslikke tagasimakseid arvelduskontolt kaardikontole. Lepingu punkti 5.9 kohaselt oli konto omanik kohustatud tagama, et arvelduskontol oleks maksepäevaks piisavalt rahalisi vahendeid kohustusliku tagasimakse summa, intresside ja kaardi kasutamisega seotud hinnakirjakohaste teenudtasude tasumiseks. Mais 2008 ei täitnud kostja enam seda kohustust ning tekkis panga ees võlgnevus. Lepingust tuleneva kohustuse rikkumise tulemusena blokeeris hageja kostja krediitkaardi 01.06.2008. Kaart oli blokeeritud 60 päeva järjest, kuid nimetatud perioodi jooksul kostja võlga ei likvideerinud ning hageja ütles lepingu üles. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud 2.08.2008 lepingulised suhted lõpetama ning nõudma lepinguliste kohustuste täitmist kohtu kaudu. Kostja sooritas krediitkaardiga perioodil 19.10.2005 kuni 2.08.2008 tehinguid, millest on hagi esitamise seisuga tasumata 20090.20 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda lepingus kokkulepitud määras.Lepingus on kokku lepitud seadusega kehtestatud viivise määr. Hageja nõuab kostjalt viivist 1006.78 krooni. Kostja ei ole viivise nõuet vaidlustanud. Lepingu järgi kohustus kostja hagejale tasuma intressi lepingus fikseeritud määras. Hageja on arvestanud intressi 1220.72 krooni. VÕS § 158 annab õiguse tagada kohustuse täitmine leppetrahviga. Vastavalt lepingu punktile 7.4.3 on hagejal õigus nõuda leppetrahvi 1000 krooni. Kohus leiab, et hagi nõue tagastamata krediidisumma 20090.20 krooni, intressi 1220.72 krooni, viivise 1006.78 krooni ja leppetrahvi 1000 krooni kostjalt väljamõistmiseks, on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses kokku summas 23 317.70 krooni.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulud esitanud hagiavalduses ja palub kohtul kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 1510 krooni. Hageja on kohtule teatanud, et menetluskulusid lisandunud ei ole. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Heino-Vello Pihlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.