Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-49961 Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

18.07.2008.a. esitas Balti Investeeringute Grupi Pank AS maakohtule hagi E M vastu võla, intressi, leppetrahvi, viivise kokku 136 552.65 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 31.03.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0600871/96st. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 30 000 krooni krediiti. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 27,03% krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepinguperioodi eest oli kostja kohustatud hagejale tasuma intressi summas 48 923,31 kr. Lepingu raames on hageja ja kostja sõlminud 4 kokkulepet (kokkulepped nr 1, 2, 3 ja 4 lisatud) krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta, viimane kokkulepe on sõlmitud lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppega nr 4 kinnitas kostja, et kokkuleppe nr 4 sõlmimise seisuga on kostjal täitmata rahalised kohustused hageja ees 333 109.02 krooni, sealhulgas krediidisumma 98 170.35 kr ja intress 234 938.67 kr, millest eelnimetatud intress summas 234 938.67 annulleeriti. Kokkuleppe nr 4 alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates 14.08.2007 loeti uueks intressimääraks 24,59% kokkuleppe sõlmimise hetkeks tagastamata krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepinguperioodi eest on kostja kohustatud hagejale tasuma intressi summas 235 533.89 kr. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused). Kostja ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad (koopiad lisatud). Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning TsMS § 79 lg 1 alusel oma subjektiivsete õiguste kaitseks kohtusse pöörduma. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu ja kokkulepete kohaselt andis hageja kostjale 98 170.35 kr krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist, kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe

2-08-49961 nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja hoiatas 07.03.2008 kostjale saadetud lepingu ülesütlemishoiatusega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja VÕS § 416 lg 2 alusel kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult 01.04.2008 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Lepingu ülesütlemisavalduses nõudis hageja kostjalt 130 630.53 kr tasumist, millest 97 799.43 kr moodustas tagastamata krediidisumma, 12 654.84 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 19 559.89 kr leppetrahv, 16.37 kr viivis ning 600 kr võla sissenõudmisega seotud kulud. Nimetatud summale lisandus 400 kr saadetud ülesütlemiskirja eest. Pärast lepingu ülesütlemist on kostja teinud hagejale ainult ühe makse summas 2800 krooni, millest vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 2.5 arvestati 1000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulude ning 1800 krooni tagastamata krediidisumma katteks. Nimetatud summast ei piisanud olemasoleva võlgnevuse likvideerimiseks. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Seega nõuab hageja kostjalt üldtingimuste, VÕS § 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1, § 158 lg 1 ning TsMS § 367 alusel lepinguliste kohustuste täitmist, kusjuures kostja lepinguliste kohustustena käsitleb hageja kostja kohustust tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intress, leppetrahv ja viivis. Arvestades kostja poolt pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasutud summat 1 800 kr, on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 95 999.43 (97 799.43 kr - 1800 kr), mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista. Kokkuleppe nr 4 alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 24,59% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 12 654.84 kr. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 19 559.89 kr (97 799.43 kr x 20 %), mis tuleb üldtingimuste p-de 6.3 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 lg 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 24,59% võlgnetavalt summalt aastas. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist krediidiandja poolt kehtestatud hinnakirjas sätestatud määras. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja kuni kohtuotsuse tegemiseni intressilt viivist ei arvestata.

2-08-49961 Lepingu ülesütlemisel 01.04.2008 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 16.37 kr. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hageja ees täitmata rahalised kohustused summas 118 359.32 kr (krediidisumma koos leppetrahvi ja võla sissenõudmisega seotud kuludega). Seega arvutab hageja viivist rahaliste kohustuste ehk tagastamata krediidisumma ja võla sissenõudmisega seotud kulude tasumisega viivitamiselt, määraga 24,59% võlgnetavalt summalt aastas. 16.07.2008.a. seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 8 338.49 krooni (viivise arvestus lisatud). Samuti lubab TsMS § 367 viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega palub hageja TsMS § 367 alusel lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjalt alates 16.07.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 24.59% tagastamata krediidisummalt aastas. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohtult VÕS §-de 76 lg 1, 94, 402, 100, 101 lg 1 p 1, 3 ja 6, 101 lg 2, 108 lg 1, 113 lg 1, 115 lg 1, 127 lg 1, 128 lg 1, 2 ja 4, 158 lg 1, 161 lg 2, 415 lg 1, 416 lg 1 ja 2, 3, TsMS §-de 139 lg 2 p 1 ja lg 3, 133 lg 1 ja 2, riigilõivuseaduse § 56 lg 1, § 57 lg 2 alusel palub hageja kohtult: 1) mõista kostjalt hageja kasuks välja 136 552.65 krooni, millest 95 999.43 krooni on tagastamata krediidisumma, 12 654.84 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 19 559.89 krooni leppetrahv ja 8 338.49 krooni sissenõutavaks muutunud viivis; 2) mõista kostjalt alates 16.07.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 24,59% tagastamata krediidisummalt aastas; 3) jätta hageja menetluskulud kostja kanda (hageja menetluskulud on riigilõiv kokku 5291 krooni s.o riigilõiv hagilt 5250 krooni ja elektroonilise väljatrüki ärakirjade tegemise eest 41 lehekülje eest 41 krooni).

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja võtab kirjalikus vastuses hagi õigeks /t.l. 64/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kuivõrd kostja on kohtule esitatud avalduses hageja võla nõude õigeks võtnud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 136 552.65 krooni, millest 95 999.43 krooni on tagastamata krediidisumma, 12 654.84 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 19 559.89 krooni leppetrahv ja 8 338.49 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti kuulub kostjalt alates 16.07.2008.a. väljamõistmisele viivis 24,59% tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis tagastamata krediidisummalt (s.o 95 999.43 kroonilt) aastas. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 5291 krooni /t.l 44/. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

2-08-49961 Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kuivõrd otsus on tehtud hageja kasuks, peab kostja kandma hageja menetluskulud. Hageja menetluskulud on riigilõiv 5291 krooni. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Külli Mõlder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.