Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kostja poolt tasumata jäänud summa." 111 471,82 (oli võlgniku poolt üle kantud) - 100 064,33 krooni (oli kostja poolt üle kantud) = 11 407,49 krooni.Kohtutäituri tasu summas 4 366 krooni oli võlgniku poolt kostjale tasutud 22.08.2003 aastal. Sellel kuupäeval võlgnik kandis üle kostjale 15 000,00 krooni, millest hageja kasuks läks 10 634,00 krooni, aga ülejäänud summa jäi kostjale. Vastavalt TMS § 6 kohtutäitur vastutab oma ametikohustuse süülise rikkumise eest. Kohtutäitur vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus. Vastavalt TMS § 162 ametist vabastatud kohtutäitur vastutab oma ametisoleku ajal toime pandud ametikohustuse süülise täitmata jätmise ja mittetäitmise eest ka pärast ametist vabastamist. Vastavalt TMS § 43 võlgniku varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha kannab kohtutäitur sissenõudjale üle viie tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. Viimane makse võlgnikult kostjale kostja ametis olemise ajal toimus 3 0. augustil 2004 aastal. Vastavalt TMS § 43 kostja oli kohustatud kandma hagejale võlgnikult saadud rahasummad hiljemalt 15. augustiks 2004.a. Kuid kostja viimast korda kandis hagejale üle rahasumma 12. juulil 2004 aastal. Seega just nimelt kostja kohtutäituri ametis olles jättis tasumata hagejale võlgnikult saadud rahasummad. Ülaltoodu alusel ja lähtuvalt asjaoludest hageja palub hüvitada talle kahju ja välja mõista kostjalt hageja kasuks 11 407,49 krooni. Võlgniku poolt oli tehtud viimane ülekanne kostjale ametialasele arvelduskontole 10.08.2004.aastal. Kostja oli ametlikult vabastatud ametist 16.08.2004.aastal. Vastavalt TMS § 43 võlgniku varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha kannab kohtutäitur sissenõudjale üle viie tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. Kostja poolt seda ei ole tehtud siiani. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Viivitusintressi arvestus:

494,98 krooni. Hageja on leidnud, et kostja ametis oleku ajal pidi võlgnik tasuma igakuulist hüvitist arvestusega 15 kuud, mille sisse on arvestatud ka 2004 august. Siinjuures märgib kostja, et kuna tegemist oli igakuulise hüvitisega, siis tasumise tähtaega ei saabu mitte kuu esimesel päeval, vaid kuu lõppedes. Kostja vabastati kohtutäituri ametist alates 16.08.2004 a, mil andis üle koos täitetoimikutega ka oma ametialased kontod kohtutäiturile K Põlts (alus: kohtutäituri seadus § 161 lg 1, mis sätestab, et täitetoimikute ja asjaajamisega koos lähevad ametist lahkuvalt kohtutäiturilt (edaspidi lahkuv kohtutäitur) täitetoimikuid ja asjaajamist ülevõtvale kohtutäiturile (edaspidi ülevõttev kohtutäitur) üle kõik toimikutega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas kasutamata osas ettemaksud ja kohtutäituri ametialane arveldusarve. Kohtutäitur K Põlts poolt oli hagejale 18.11.2004 ülekantud täiendavalt 6447.20 krooni. Seega jäi veel kostja poolt hagejale kostja ametis oleku ajal võlgnikult sissenõudmata summa 6208,39 krooni. Nimetatud summa kuulub alustatud täitemenetluste raames võlgnikult sissenõudmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kostjal selline õigus alates 16.08.2004 puudub. 01.02.2006 hagiavaldusest ja 08.04.2008 täiendatud hagiavaldusest tulenevalt nõuab hageja kostjalt lepinguvälise kahju hüvitamist, mis tekkis hagejale kostja poolt kohtutäiturina hageja kasuks võlgniku kohustuse summas 87 869,08 krooni ja alates 01.06.2003 igakuulise hüvitise summas 1775,06 krooni sissenõudmise tõttu. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kahju tekitamisest tulenevate nõuete lahendamisel tuleb lähtuda kahju tekitamise ajal kehtinud seadustest (nt 21.12.2001 a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-01). Ülalviidatud nõuete täitmise ajal (kostja kui kohtutäituri poolt) kehtinud KTS § 6 lg 1 redaktsioon sätestas, et kohtutäitur vastutab oma ametikohustuse süülise rikkumise eest. Et KTS muus osas kohtutäituri poolt kahju tekitamisest tulenevat võlasuhet ei reguleerinud, kuuluvad täiendavalt kohaldamisele kahju õigusvastast tekitamist reguleerivad võlaõigusseaduse (VÕS) sätted. Asja lahendamisel ei saa lähtuda kehtivast KTS §-st 6 lg 3, mille kohaselt vastutab kohtutäitur kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud ulatuses ja korras, kuivõrd osundatud säte jõustus alles 01.01.2006 a, so pärast vaidlustatud täitetoimingute tegemata jätmist. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt 25.04.2007 a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-07 p.10), et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning et kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (VÕS § 1050 lg 1). Samuti on Riigikohus seoses VÕS § 1045 lg 1 p-st 7 tuleneva deliktilise vastutuse rakendamisega leidnud, et kui hageja tahab tõendada kahju tekitamise õigusvastasust sellega, et kostja rikkus seaduses sätestatud kohustust, siis eeltoodud tõendamise koormusest tulenevalt peab ta sellise rikkumise tõendama. Hageja ei ole 01.02.2006 hagiavalduses ega 08.04.2008 a täiendatud hagiavalduses näidanud, millised konkreetsed kostja õigusvastased teod on toonud kaasa hagejale kahju tekkimise, vaid on üksnes viidanud, et kostjal oli kohustus kohtutäituri ametialasele kontole laekunud summad kandma hagejale 5 päeva jooksul vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 43. Sellest eeldusest lähtub kostja ka vastuväidete esitamisel. Kostja osundab, et TMS § 43 ei kehtinud kostja kohtutäiturina tegutsemise ajal, vaid alates 01.01.2006. Kostja tegevust täitemenetluse läbiviimise ajal reguleeris kuni 01.01.2006 kehtinud täitemenetluse seadustik. Kostja menetluses oli perioodil 08.01.2003 kuni 16.08.2004 võlgniku vastu 21 täiteasja. Kogu nõuded võlgniku vastu moodustasid summaliselt üle 800 000 krooni. Perioodil 12.08.2003 kuni 16.08.2004 laekus kostja ametialasele kontole võlgnikult rahalisi vahendeid kokku summas 338 455.20 krooni, millest erinevatele sissenõudjatele on ülekantud kokku 338

285.70 krooni. Kostja ei saanud hagejale kahju põhjustada, kuna hageja kasuks välja mõistetud võlgnevuse jääk on võlgnikult sissenõudmata ja kostja ei ole isikuks, kes vastutaks täitedokumendi täitmisel solidaarselt võlgnikuga ning oleks kohustatud võlgniku eest väljamõistetud summad hüvitama. Vastavalt VÕS § 1045 lg 2 p-le 1 ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest ametiseisundist tulenevate õiguste kasutamisel. Kostjal, kui kohtutäituril oli õigus jaotada võlgnikult laekunud summad sissenõudjate vahel vastavalt kuni 01.01.2006 kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 6453 lg 2 kohaselt, mil kuulus nõuete täitmisel saadud rahast esimeses järjekorras katmisele kohtutäituri tasu ja täitekulud. Isegi juhul, kui võlgnik märgib maksekorralduses sissenõudja, kelle kasuks ta soovib nõuet rahuldada, on sissenõuete täitmisel saadud rahast nõuete jagamise järjekoha määrajaks kohtutäitur. Nagu nähtub hageja poolt esitatud võlgniku kirjast eksis võlgnik pidevalt maksekorraldustes märgitud saajate osas, mida lahendati telefoni teel. Kostja on esitanud tõenditena võlgniku poolt kohtutäitur K Põltsile esitatud tabeli ja maksekorraldused, millega võlgnik soovis kohtutäiturile tõendada hageja kasuks võlgnevuse tasumist kostja ametialasele kontole. Hageja kasuks oli kostja alustanud kaks täiteasja 032/2003/3116 ja 032/2003/3117. Nimetatud maksekorraldustest nähtub: 1) 12.08.2003 maksekorralduses nr 5, millega tasuti kostja ametialasele kontole 20 000 krooni, on selgitustes märgitud täitetoimik nr 032/2003/2776 2) 12.09.2003 maksekorraldusest nr 1194, millega tasuti kostja ametialasele kontole 10 000 krooni, on selgitustes märgitud täitetoimik nr 032/2003/2776 3) 30.09.2003 maksekorraldusest nr 25, millega tasuti kostja ametialasele kontole 10 000 krooni, on selgitustes märgitud täitetoimik nr 032/2003/2776 4) 16.10.2003 maksekorraldusest nr 1208, millega tasuti kostja ametialasele kontole 10 000 krooni, on selgitustes märgitud täitetoimik nr 032/2003/2776 5) 22.10.2003 maksekorraldusest nr 1213, millega tasuti kostja ametialasele kontole 10 000 krooni, on selgitustes märgitud täitetoimik nr 032/2003/2776 6) 07.04.2004 maksekorraldusest nr 1735, millega tasuti kostja ametialasele kontole 3550,12 krooni, on selgitustes märgitud täitetoimik nr 032/2003/4081. Esitatud tabelist nähtub, et võlgnik oli teadlik, et seisuga 01.11.2004 võlgneb ta hagejale veel 7037,20 krooni. Kuna võlgnik on märkinud oma tabelisse, et 12.08.2003 maksekorralduse alusel tasuti hagejale kokkuleppel kostjaga 5000 krooni, mis vastab ka tegelikkusele, siis nimetatud summa osas vaidlust ei ole, kuid samal ajal see tõendab võlgniku ebakorrektset selgituse andmist, kelle kasuks ta soovis nõuet täita. Kuid ülalmärgitud teiste maksekorraldustega nrtega 1194, 25, 1208, 1213 ja 1732, millede alusel kandis võlgnik kostja ametialasele kontole kokku 43 550,12 krooni, ei saa küll tõendada, et võlgnik oleks tasunud kostja ametialasele kontole just hageja kasuks. Kui lähtuda sellest, et kohtutäituril oleks olnud kohustus sooritada ülekandeid võlgniku poolt maksekorralduses näidatud viisil, siis oleks kostja poolt hageja kasuks jäänud täitmata summa kokku 63 550,12 krooni. Hageja poolt esitatud väljavõttega võlgniku pearaamatust ei saa tõendada võlgniku kohustuse täitmist hageja ees kohtutäituri vahendusel, sest võlgnikul on võimalus täita oma pearaamatut vastavalt oma soovile. Hageja soovis, et kostja esitaks kohtule väljavõtted ametialaselt kontolt, milledest nähtuks hageja kasuks laekunud summade ülekandmine. Kostja ei pea seda vajalikuks, kuna kostja on tõenditena esitanud võlgniku maksekorraldused, milledest nähtub, et võlgnik ei ole teostanud ülekandeid summas 63 550,12 krooni hageja kasuks. Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist hagejalt. Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus juhindub 21.12.2001 a otsuse seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1-173-01, kus Riigikohus on öelnud, et kahju tekitamisest tulenevate nõuete lahendamisel tuleb lähtuda kahju tekitamise ajal kehtinud seadustest. Ülalviidatud nõuete täitmise ajal (kostja kui kohtutäituri poolt) kehtinud KTS § 6 lg 1 redaktsioon sätestas, et kohtutäitur vastutab oma ametikohustuse süülise rikkumise eest. Sama põhimõtte, et kohtutäitur vastutab oma ametikohustuse süülise rikkumise eest sätestab ka käesoleval ajal kehtiv KTS § 6 lg1 ja KTS § 6 lg 3 kohtutäitur vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus. Kohus on seisukohal, et asja lahendamisel ei saa lähtuda kehtivast KTS §-st 6 lg 3, mille kohaselt vastutab kohtutäitur kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud ulatuses ja korras, kuivõrd osundatud säte jõustus alles 01.01.2006 a, so pärast vaidlustatud täitetoimingute tegemata jätmist. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hageja pöördus täituribüroosse, täituriks RV. RV täiturina töötas kuni 16.08.2004 Justiitsministeeriumi andmebaasis avaldatu kohaselt ning pärast nimetatud tähtaega RV ametist vabastatud, toimikud üle antud K Põltsile. Toimiku materjalide kohaselt K Põlts käesolevas menetluses jätkab iseseisva nõudeta kolmanda isikuna. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et kostja menetluses oli alates 04.08.2003 hageja avaldus ja Tallinna Linnakohtu 26.06.2003 otsus nr 2/3/20-5141/01, mille alusel oli AS-lt D (edaspidi võlgnik) välja mõistetud hüvitis summas 87 869.08 krooni hageja kasuks (täiteasi nr 032/2003/3116) ja alates 01.06.2003 igakuuline hüvitis summas 1775.06 krooni hageja kasuks (täiteasi nr 032/2003/3117). Nimetatud summade ja täitetoimikute üle vaidlus puudub. Hageja on hagis märkinud, et kohtutäitur RV on täitedokumenti täites rikkunud täitemenetluse seadustikus ettenähtud menetlusreegleid. Hageja on hagis märkinud, et TMS § 76 lg 1 kohaselt kohtutäitur on kohustatud võlgnikult saadud raha kandma sissenõudjale üle raha saamisest alates viie tööpäeva jooksul. Hageja on väitnud, et hagejale mõistetud raha läks kaduma kohtutäituri juures. Hagis toodud arvestuse kohaselt AS-i D poolt kantud summa täitur RV arvele on 115 837.82 ning sellest hagejale üle kantud 106 511.53 krooni perioodil 12.08.2003-10.08.2004. Eelmärgitud summade vahe moodustabki hagejale tasumata summa 9326.29 krooni, mida hageja käsitleb tekitatud kahjuna ja nõuab kahju hüvitamist. Hageja on pöördunud kaebusega Justiitsministeeriumi poole 21.04.2005. Ministeerium kirjaga 08.06.2005 kontrollimise käigus on jõudnud järeldusele, et kontrollides laekumisi Vokki ametialaselt arvelt selgus, et AS D on G kasuks avatud täiteasjade katteks tasunud 115 837.82 krooni , RV on sooritanud G nõuete katteks summa 100 064.33 krooni, seega tasumata on G . Eelmärgitud summade arvestus ühtib hagis märgitud arvestusega 100 064.33 , milline on hagejale üle kantud , millele lisandub veel 18.11.2004 hagejale kantud ( kohtutäitur K Põlts poolt 6447.20 krooni) summa 106 511.53 krooni. Eeltoodu osas kohus loeb hagis märgitud summade laekumise G tõendatuks, kuna seda laekumist on kinnitanud ka Justiitsministeeriumi teade. 08.04.2008 on hageja esitanud hagi täpsustuse, milles hageja märgib, et kostja ei ole hagejale tasunud 11 407.49 krooni ja arvestanud sellelt summalt viivitusintressi 5763 krooni raha kasutamise eest. Nimetatud tasumata summa 11 407.49 krooni on hageja arvestanud AS D pearaamatu konto 01.01.2003-31.12.2004 väljavõtetest , mida ei ole kinnitatud ühegi allkirjaga ning, mis ei kinnita ka nimetatud summade laekumist kohtutäituri kontole. Kuna nimetatud summa 11 407.79 hagejale üle kandmata jätmist

ei kinnita hageja ühegi tõendiga, jätab kohus tähelepanuta hageja esitatud viivitusintressi arvestuse, samuti viivitusintressi arvestuse 23.09.2008 summas 6313 krooni. Kohus nõustub ka kostjaga, et hageja poolt esitatud väljavõttega võlgniku pearaamatust ei saa tõendada võlgniku kohustuse täitmist hageja ees kohtutäituri vahendusel, sest võlgnikul on võimalus täita oma pearaamatut vastavalt oma soovile. Riigikohus on selgitanud 25.04.2007 a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-30-07 p.10, et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning et kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (VÕS § 1050 lg 1). Samuti on Riigikohus seoses VÕS § 1045 lg 1 p-st 7 tuleneva deliktilise vastutuse rakendamisega leidnud, et kui hageja tahab tõendada kahju tekitamise õigusvastasust sellega, et kostja rikkus seaduses sätestatud kohustust, siis eeltoodud tõendamise koormusest tulenevalt peab ta sellise rikkumise tõendama. Hageja ei ole 01.02.2006 hagiavalduses ega 08.04.2008 a täiendatud hagiavalduses näidanud, millised konkreetsed kostja õigusvastased teod on toonud kaasa hagejale kahju tekkimise, vaid on üksnes viidanud, et kostjal oli kohustus kohtutäituri ametialasele kontole laekunud summad kanda hagejale 5 päeva jooksul vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 43. Kostja osundab, et TMS § 43 ei kehtinud kostja kohtutäiturina tegutsemise ajal, vaid alates 01.01.2006. Kostja tegevust täitemenetluse läbiviimise ajal reguleeris kuni 01.01.2006 kehtinud täitemenetluse seadustik. Kuna selliseid õigusvastaseid tegusid hageja poolt esile ei ole toodud, ei saa kohus selles osas ka seisukohta võtta. Sellest eeldusest lähtub kostja ka vastuväidete esitamisel. Kuna hageja hagis on jätnud täpsustamata, millises osas AS D ist laekunud summadest kanti Gile, milline osa summast täituri kuludeks, ei saa ka kohus sellist arvestust teha. Vastavalt VÕS § 1045 lg 2 p-le 1 ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest ametiseisundist tulenevate õiguste kasutamisel. Kostjal, kui kohtutäituril oli õigus jaotada võlgnikult laekunud summad sissenõudjate vahel vastavalt kuni 01.01.2006 kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 6453 lg 2 kohaselt, mil kuulus nõuete täitmisel saadud rahast esimeses järjekorras katmisele kohtutäituri tasu ja täitekulud. Isegi juhul, kui võlgnik märgib maksekorralduses sissenõudja, kelle kasuks ta soovib nõuet rahuldada, on sissenõuete täitmisel saadud rahast nõuete jagamise järjekoha määrajaks kohtutäitur. Nagu nähtub hageja poolt esitatud võlgniku kirjast eksis võlgnik pidevalt maksekorraldustes märgitud saajate osas, mida lahendati telefoni teel. Siinjuures kohus nõustub kostjaga, et kostja ei saanud hagejale kahju põhjustada, kuna hageja kasuks välja mõistetud võlgnevuse jääk on võlgnikult sissenõudmata ja kostja ei ole isikuks, kes vastutaks täitedokumendi täitmisel solidaarselt võlgnikuga ning oleks kohustatud võlgniku eest väljamõistetud summad hüvitama. Siinjuures peab kohus vajalikuks märkida, et 23.09.2008 kohtuistungil kohus andis hagejale/hageja esindajale võimaluse tutvuda kohtutäitur K Põlts büroos koos kohtutäituri ja kostjaga vastavate pangaväljavõtetega, millega kostja soovis tõendada, et kõik võlgniku poolt kostja ametialasele kontole kantud rahasummad on kõikidele sissenõudjatele ülekantud. Hageja esindaja ei ole nimetatud võimalust kasutanud. Hageja esindaja arvestusi hagi rahuldamiseks kohus ei saa arvesse võtta, kuna hagist ei nähtu, millised ja mis osas AS D i poolt kantud summadest läks täituri kuludeks. TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tõendeid esitavad

menetlusosalised. Seoses ülaltooduga ei ole hageja tõendanud kostja tegu, kahju, põhjusliku seost kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasust, mille tõttu ei kuulu hagi rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei analüüsi käesolevas menetluses asjakohatuid tõendeid: täpsustatud hagiavaldusele lisatud AS D i pearaamatu väljavõtteid ja hageja koostatud intresside arvestust. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et juhul kui hagejal on tekkinud probleeme seoses kohtutäituri tegevusega, oli kuni 01.01.2006 kehtinud TMS peatükk 8 kohaselt hagejal võimalus õiguskaitsevahendina edasi kaevata täituri tegevuse peale, selleks, et tagada kaevatava toimingu tegemine vastavalt seadusele. Seda võimalust ei ole asja materjalide kohaselt hageja kasutanud. Riigikohtu lahendis 3-2-1-41-05, kus on märgitud, et Riigikohus 22.12.2003 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-146-03, et täiendava kahju ilmnemisel või kahju suurenemisel võib pöörduda kohtusse kahju hüvitamiseks ka siis, kui varem on kohtus juba muu kahju hüvitamise nõue lahendatud. Hagi eseme muutmiseks ei ole kolleegiumi arvates ainuüksi kahju arvestamise metoodikamuutmine, kui jätkuvalt tuginetakse samale kahjule. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hageja hagi jääb rahuldamata, tuleb kostjate menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib menetlusosaline nõuda 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatav summa kindlakstegemise avaldus tuleb esitada Harju Maakohtule ning avaldusele tuleb lisada menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.