1.Jätta Harju Maakohtu 03.12.2008 otsus Jevstafi Gamzini hagis Reet Vokki vastu kahju hüvitamiseks ja viiviste väljamõistmiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud Jevstafi Gamzini kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti vastuväited ja seisukohad teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja põhjendused
1.01.02.2006 esitas hageja Harju Maakohtusse kostja vastu nõude kahju hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt rahuldati Tallinna Linnakohtu 26.06.2003 otsusega tsiviilasjas nr 2/3/20-5141-01 hageja nõue AS-i D. (edaspidi võlgnik) vastu tervisekahjustuse hüvitise saamiseks ühekordses summas 87 869,08 krooni ning alates 01.06.2003 igakuiselt hüvitise saamiseks summas 1 775,06 krooni.
3.04.08.2003 algatas kostja kohtutäiturina hageja avalduse alusel täitemenetluse. Sissenõudmisele kuulus ühekordne summa 87 869,08 krooni (täiteasi nr 032/2003/3116) ning igakuine summa 1 775,06 krooni (täiteasi nr 032/2003/3117). Samuti nõuti võlgnikult sisse kohtutäituri tasu summas 4 336 krooni ühekordse summa sissenõudmise eest (täiteasi nr 032/2003/3116) ning 590 krooni igakuise summa sissenõudmise eest (täiteasi nr 032/2003/3117), mis kokku moodustas 4 956 krooni.
4.Ajal mil kostja oli kohtutäitur, olid võlgnikul hageja ees kohustused summas 87 869,08 + 26 625,90 (15 kuud x 1 775,06 krooni), kokku 114 494,98 krooni. Võlgnik kandis ajavahemikus alates 12.08.2003 – 10.08.2004 kostjale hageja kasuks üle 111 472,82 krooni. Hageja sai kostjalt nimetatud summast vaid 100 064,33 krooni. Seega ei ole kostja tasunud hagejale 11 407,49 krooni.
5.Võlgniku poolt oli tehtud viimane ülekanne kostja ametialasele arvelduskontole 10.08.2004. Vastavalt täitemenetluse seadustikule (TMS) § 43 kostja oli kohustatud kandma hagejale võlgnikult saadud rahasummad hiljemalt viie tööpäeva jooksul ehk 15.08.2004. Kostja vabastati kohtutäituri ametist 16.08.2004. Täitemenetlus kõnealuses küsimuses lõpetati 2004.a novembris hageja avalduse alusel. Alates 2004.a detsembrist saab hageja igakuise hüvitise summa otse võlgnikult.
6.Ülaltoodu alusel palub hageja mõista kostjalt kahju hüvitisena välja 11 407,49 krooni ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu viivise 6 313 krooni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt teostas kostja 04.08.2003 – 16.08.2004 Tallinna Linnakohtu 26.06.2003 otsuse nr 2/3/20-5141/01 alusel hageja kasuks täitemenetlust summas 112 719,92 (87 869,08 + 14 kuud x 1 775,06) krooni ning kostja enda kasuks summaliselt 4 956 krooni. Tegelikkusele ei vasta hageja poolt märgitud võlgniku kohustus hageja ees summas 114 494,98 krooni.
8.Kostja vabastati kohtutäituri ametist alates 16.08.2004, mil ta andis üle koos täitetoimikutega ka oma ametialased kontod kohtutäiturile Kaire Põltsile. Kohtutäitur Kaire Põltsi poolt oli hagejale 18.11.2004 ülekantud täiendavalt 6 447,20 krooni. Seega jäi veel kostja poolt hagejale kostja ametis oleku ajal võlgnikult sissenõudmata summa 6 208,39 krooni. Nimetatud summa kuulub alustatud täitemenetluste raames võlgnikult sissenõudmisele TMSs sätestatud korras. Kostjal selline õigus alates 16.08.2004 puudub.
9.Hageja ei ole näidanud, millised konkreetsed kostja õigusvastased teod on toonud kaasa hagejale kahju tekkimise, vaid on üksnes viidanud, et kostjal oli kohustus kohtutäituri ametialasele kontole laekunud summad kandma hagejale viie päeva jooksul vastavalt TMS 2(6)
§ 43. Kostja osundab, et TMS § 43 ei kehtinud kostja kohtutäiturina tegutsemise ajal, vaid alates 01.01.2006. Kostja tegevust täitemenetluse läbiviimise ajal reguleeris kuni 01.01.2006 kehtinud TMS.
10.Kostja menetluses oli perioodil 08.01.2003-16.08.2004 võlgniku vastu 21 täiteasja. Kogu nõuded võlgniku vastu moodustasid summaliselt üle 800 000 krooni. Perioodil 12.08.200316.08.2004 laekus kostja ametialasele kontole võlgnikult rahalisi vahendeid kokku summas 338 455,20 krooni, millest erinevatele sissenõudjatele on ülekantud kokku 338 285,70 krooni. Kostja ei saanud hagejale kahju põhjustada, kuna hageja kasuks välja mõistetud võlgnevuse jääk on võlgnikult sissenõudmata ja kostja ei ole isikuks, kes vastutaks täitedokumendi täitmisel solidaarselt võlgnikuga ning oleks kohustatud võlgniku eest väljamõistetud summad hüvitama.
11.Kostjal, kui kohtutäituril oli õigus jaotada võlgnikult laekunud summad sissenõudjate vahel vastavalt kuni 01.01.2006 kehtinud TMS § 6453 lg 2 alusel, mille kohaselt kuulus nõuete täitmisel saadud rahast esimeses järjekorras katmisele kohtutäituri tasu ja täitekulud. Isegi juhul, kui võlgnik märgib maksekorralduses sissenõudja, kelle kasuks ta soovib nõuet rahuldada, on sissenõuete täitmisel saadud rahast nõuete jagamise järjekoha määrajaks kohtutäitur. Nagu nähtub hageja poolt esitatud võlgniku kirjast eksis võlgnik pidevalt maksekorraldustes märgitud saajate osas, mida lahendati telefoni teel.
12.Hageja kasuks oli kostja alustanud kaks täiteasja 032/2003/3116 ja 032/2003/3117. Võlgnik oli teadlik, et seisuga 01.11.2004 võlgneb ta hagejale veel 7 037,20 krooni. Kuna võlgnik on märkinud, et 12.08.2003 maksekorralduse alusel tasuti hagejale kokkuleppel kostjaga 5 000 krooni, mis vastab ka tegelikkusele, siis nimetatud summa osas vaidlust ei ole, kuid samal ajal see tõendab võlgniku ebakorrektset selgituse andmist, kelle kasuks ta soovis nõuet täita. Maksekorraldustega nr 1194, 25, 1208, 1213 ja 1732, mille alusel kandis võlgnik kostja ametialasele kontole kokku 43 550,12 krooni, ei saa tõendada, et võlgnik oleks tasunud kostja ametialasele kontole raha just hageja kasuks. Kui lähtuda sellest, et kohtutäituril oleks olnud kohustus sooritada ülekandeid võlgniku poolt maksekorralduses näidatud viisil, siis oleks kostja poolt hageja kasuks jäänud täitmata summa kokku 63 550,12 krooni.
13.Hageja poolt esitatud väljavõttega võlgniku pearaamatust ei saa tõendada võlgniku kohustuse täitmist hageja ees kohtutäituri vahendusel, sest võlgnikul on võimalus täita oma pearaamatut vastavalt oma soovile. Maakohtu otsuse põhjendused
14.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
15.Kohus juhindus Riigikohtu 21.12.2001 otsuse seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1-173-01, kus kolleegium on märkinud, et kahju tekitamisest tulenevate nõuete lahendamisel tuleb lähtuda kahju tekitamise ajal kehtinud seadustest.
16.Hageja on märkinud, et kostja on täitedokumenti täites rikkunud TMS-s ettenähtud menetlusreegleid. Hageja on pöördunud kaebusega Justiitsministeeriumi poole 21.04.2005. Justiitsministeerium on 08.06.2005 kirja kohaselt jõudnud kostja ametialase arveldusarve laekumisi kontrollides järeldusele, et AS D. on hageja kasuks avatud täiteasjade katteks tasunud kokku 115 837,82 krooni. Kostja on sooritanud hageja nõuete katteks makseid summas 100 064,33 krooni. Eelmärgitud summade arvestus ühtib hagis märgitud arvestusega ning millele lisandub veel 18.11.2004 hagejale kohtutäitur Kaire Põltsi poolt üle kantud 6 447,20 krooni. Eeltoodu osas luges kohus hagis märgitud summade laekumise hagejale tõendatuks, kuna seda laekumist on kinnitanud ka Justiitsministeeriumi teade.
17.08.04.2008 esitas hageja hagi täpsustuse, mille kohaselt ei ole kostja hagejale tasunud 11 407,49 krooni ja arvestanud sellelt summalt viivitusintressi 5 763 krooni raha kasutamise eest. Nimetatud tasumata summa 11 407,49 krooni on hageja arvestanud võlgniku pearaamatu konto 01.01.2003 – 31.12.2004 väljavõtetest, mida ei ole kinnitatud ühegi
3(6)
allkirjaga ning, mis ei kinnita ka nimetatud summade laekumist kohtutäituri kontole. Kuna nimetatud summa 11 407,79 hagejale üle kandmata jätmist ei kinnita hageja ühegi tõendiga, jättis kohus tähelepanuta hageja esitatud viivitusintressi arvestuse, samuti viivitusintressi arvestuse 23.09.2008 summas 6 313 krooni. Kohus nõustus kostjaga, et hageja poolt esitatud väljavõttega võlgniku pearaamatust ei saa tõendada võlgniku kohustuse täitmist hageja ees kohtutäituri vahendusel, sest võlgnikul on võimalus täita oma pearaamatut vastavalt oma soovile.
18.Pidades silmas Riigikohtu poolt 25.04.2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-30-07 tehtud otsuse p-s 10 selgitatud kahju hüvitamise tõendamiskoormist, leidis kohus, et hageja ei ole näidanud, millised konkreetsed kostja õigusvastased teod on toonud kaasa hagejale kahju tekkimise. Hageja on üksnes viidanud, et kostjal oli kohustus kohtutäituri ametialasele kontole laekunud summad kanda hagejale viie päeva jooksul vastavalt TMS § 43. Kostja on osundanud, et TMS § 43 ei kehtinud kostja kohtutäiturina tegutsemise ajal, vaid alates 01.01.2006. Kostja tegevust täitemenetluse läbiviimise ajal reguleeris kuni 01.01.2006 kehtinud täitemenetluse seadustik. Kuna selliseid õigusvastaseid tegusid hageja poolt esile ei ole toodud, ei saanud kohus selles osas ka seisukohta võtta. Sellest eeldusest on kostja lähtunud vastuväidete esitamisel. Kuna hageja on jätnud täpsustamata, milline osas võlgnikult laekunud summadest kanti hagejale ja milline osa täituri kuludeks, ei saa kohus sellist arvestust teha.
19.Vastavalt VÕS § 1045 lg 2 p-le 1 ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest ametiseisundist tulenevate õiguste kasutamisest. Kostjal, kui kohtutäituril oli õigus jaotada võlgnikult laekunud summad sissenõudjate vahel vastavalt kuni 01.01.2006 kehtinud TMS § 6453 lg 2 kohaselt, mil kuulus nõuete täitmisel saadud rahast esimeses järjekorras katmisele kohtutäituri tasu ja täitekulud. Kohus nõustus, et isegi juhul, kui võlgnik märgib maksekorralduses sissenõudja, kelle kasuks ta soovib nõuet rahuldada, on sissenõuete täitmisel saadud rahast nõuete jagamise järjekoha määrajaks kohtutäitur. Hageja poolt esitatud võlgniku kirjast nähtub, et võlgnik eksis pidevalt maksekorraldustes märgitud saajate osas. Kohus nõustus, et kostja ei ole hageja ees vastutav võlgnevuse jäägi osas on võlgnikult jäänud sissenõudmata.
20.23.09.2008 kohtuistungil andis kohus hagejale/hageja esindajale võimaluse tutvuda kohtutäitur Kaire Põltsi büroos koos kohtutäituri ja kostjaga vastavate pangaväljavõtetega, millega kostja soovis tõendada, et kõik võlgniku poolt kostja ametialasele kontole kantud rahasummad on kõikidele sissenõudjatele ülekantud. Hageja esindaja ei ole nimetatud võimalust kasutanud. Hageja esindaja arvestusi hagi rahuldamiseks kohus ei saa arvesse võtta, kuna hagist ei nähtu, millised ja mis osas võlgniku poolt kantud summadest läks täituri kuludeks. Seoses ülaltooduga ei ole hageja tõendanud kostjapoolset kahju tekitamist ning hagi ei kuulu rahuldamisele.
21.Kohus ei analüüsinud tõenditena täpsustatud hagiavaldusele lisatud asjakohatuid võlgniku pearaamatu väljavõtteid ja hageja koostatud intresside arvestust. Kohus juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et kohtutäituri tegevusega rahulolematuse korral, oli kuni 01.01.2006 kehtinud TMS ptk 8 kohaselt hagejal võimalus õiguskaitsevahendina edasi kaevata täituri tegevuse peale, selleks, et tagada kaevatava toimingu tegemine vastavalt seadusele. Seda võimalust ei ole hageja kasutanud. Apellatsioonkaebuse põhjendused
22.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu otsus ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
23.Hagejale jäi arusaamatuks millisel alusel kaasas kohus menetlusse kolmanda isikuna Kaire Põltsi. Asjas puudub Kaire Põltsi avaldus tema kaasamiseks iseseisva nõudeta kolmanda isikuna, ei ole vastavat kohtumäärust, milles kohus lubab tal menetlusse astuda, mille peale üks pooltest oleks võinud esitada määruskaebuse. Seega rikkus kohus menetlusõiguse normi ja kohaldas TsMS 343 lg
4(6)
1 isiku suhtes, kes ei ole antud asjaga seotud. Kohus rikkus ka TsMS § 215. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse astumine jäi täielikult kohaldamata.
24.Hageja on endiselt seisukohal, et tulenevalt TMS § 76 lg 1 oli kohtutäituri kohustuseks võlgnikult saadud raha kanda sissenõudjale üle raha saamisest alates viie tööpäeva jooksul. Kohus on vääralt kohaldanud kuni 01.01.2006 kehtinud TMS § 6453 lg 2, kuna antud täitemenetluses võlgnik ise kandis üle kohtutäiturile konkreetselt hageja jaoks kindlaid summasid. Kohtutäituri kohustuseks oli kontrollida võlgniku poolt ülekantavate rahasummade õigsust ning õigeaegselt kanda need üle hagejale, mitte jaotada neid oma äranägemisel. Kui ei saa võtta aluseks neid makseid, mida võlgnik hageja kasuks teostas ja lugeda neid õigeteks, siis on arusaamatu, millest lähtus kostja oma ülekannete teostamisel ja kust ta võttis rahasummad, kui võlgnik neid üle ei kandnud. Kostjapoolse hooletuse fakti tõendab Justiitsministeeriumi vastuskiri hagejale.
25.Kohus jättis tähelepanuta hageja poolt esitatud dokumendid, ei uurinud esitatud tõendeid ja jättis tähelepanuta faktid, mida hageja esitas. Hageja esitas teostatud raha ülekannete maksekorraldused tabelina. Lisaks on kohus jätnud tähelepanuta hageja poolt esitatud viivitusintressi arvestuse. Kohus hindas ebaobjektiivselt kogu menetluse käigus esitatud tõendeid, millega rikkus TsMS §-i 232.
26.Kohus võttis kohtuotsuse tegemisel täielikult kostja positsiooni ja rikkus poolte võrdsuse printsiipi. Vastus apellatsioonkaebusele
27.Kostja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
28.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kostja ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud ja hageja nõue tuleb jätta rahuldamata.
29.Tallinna Linnakohtu 26.06.2003 otsuse nr 2/3/20-5141/01 alusel nõuete täitmise ajal kehtinud kohtutäituri seadus (KTS) § 6 lg 1 sätestas, et kohtutäitur vastutab oma ametikohustuse süülise rikkumise eest. KTS muus osas kohtutäituri poolt kahju tekitamisest tulenevat võlasuhet ei reguleerinud, mistõttu kuuluvad täiendavalt kohaldamisele kahju õigusvastast tekitamist reguleerivad VÕS sätted. Hageja tugineb väitele, et talle on tekkinud kahju, kuna kostja on kohtutäiturina rikkunud TMS § 76 lg-st 1 tulenenud kohustust kanda võlgniku poolt täitemenetluse käigus kostjale makstud raha viie tööpäeva jooksul hagejale üle. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohusust rikkuva käitumisega. VÕS-i järgi on süül põhineva vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Metoodiliselt toimub koosseisu elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt ja samas järjekorras, nagu nimetatud. Kui puudub objektiivne teokoosseis, siis ei anta enam hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta. Kui esineb objektiivne teokoosseis, kuid puudub õigusvastasus, siis ei arutata enam süüküsimust.
30.Maakohus on kostjaga nõustudes õigesti märkinud, et hagi tuleb jätta rahuldamata kostja tegevuses objektiivse teokoosseisu tõendamatuse tõttu. Tegu, mida hageja kostjale ette heidab, ei ole hageja poolt esitatud tõendite pinnalt kinnitust leidnud.
31.Hageja poolt on tõendamata, et kostja sai AS-lt D. hageja avalduse alusel algatatud täiteasjade nr 032/2003/3116 ja nr 032/2003/3117 raames hageja jaoks võlgnikult rohkem raha kui 70 837,82 krooni. Maakohus on õigesti lähtunud Justiitsministeeriumi 08.06.2005 kirjast nr 2-4-34/3903, millest nähtuvalt on AS-D. küll enda andmetel maksnud koos täituri tasuga hageja nõuet silma pidades 115 837,82 krooni, kuid kohtutäituri ametialasele kontole ei ole nimetatud summas raha täiteasjade nr 032/2003/3116 ja nr 032/2003/3117 raames
5(6)
laekunud (tl 22). Kuna hageja ei ole tõendanud, et raha oleks täiteasjade nr 032/2003/3116 ja nr 032/2003/3117 raames laekunud rohkem, kui kostja poolt hagejale üle on kantud, puudub alus väiteks, et kostja on rikkunud TMS § 76 lg-st 1 tulenenud raha sissenõudjale välja maksmise kohustust. AS-i D. kontoväljavõtted täiteasjade nr 032/2003/3116 ja nr 032/2003/3117 raames tehtud ülekannetega ei ühildu (tl 130-136 ja 139-149).
32.Millistest vahenditest selliselt kujunenud olukorras kostja hagejale kokku 100 064,33 krooni üle on kandnud, ei oma käesoleva vaidluse eset silmas pidades tähtsust. Täienduseks maakohtu otsuse põhjendustele võib märkida, et kolleegium jagab kostja seisukohta, et olukorras, kus võlgniku poolt tehtud ülekanded ei ühtinud täiteasjade numbritega ning võlgniku kohustuste maht sissenõudja ees ületas seetõttu võlgniku poolt täiturile täiteasjade numbrite järgi üleantud rahasummat, oli täituril õigus võlgnikult reaalselt laekunud raha jagada sissenõudjate vahel proportsionaalselt. Kuigi kostja poolt läbiviidud täitemenetluse ajal kehtinud TMS sellist täituri õigust sõnaselgelt ei sätestanud oli nimetatud põhimõte tuletatav sel ajal kehtinud TMS § 6454 lg-st 3, mis reguleeris kinnisvarale pööratud sissenõuete järjekorda. Vaidlust ei ole selles, et kostja menetluses oli perioodil 08.01.200316.08.2004 võlgniku vastu 21 samaliigilist täiteasja. Kogu nõuded võlgniku vastu moodustasid summaliselt üle 800 000 krooni. Perioodil 12.08.2003-16.08.2004 laekus kostja ametialasele kontole võlgnikult rahalisi vahendeid kokku summas 338 455,20 krooni, millest erinevatele sissenõudjatele on ülekantud kokku 338 285,70 krooni. Tõendeid selle kohta, et kostja oleks väljamaksete tegemisel proportsionaalsuse põhimõtet hageja kahjuks rikkunud kohtule esitatud ei ole. Õige on kostja seisukoht, et hageja kasuks välja mõistetud võlgnevuse jäägi osas, mis on jäänud võlgnikult kostja ametist vabastamise tõttu sissenõudmata, ei ole kostja võlgnikuga solidaarselt vastutav ega kohustatud seda võlgniku eest hagejale hüvitama.
33.Muus osas nõustub kolleegium maakohtu otsuse järeldustega ning ei pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
34.Otsuse sissejuhatuses märgitu, mille kohaselt on menetluses kolmandaks isikuks Kaire Põlts, on kohtupoolne eksitus, mis ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Määrust kolmanda isiku kaasamise kohta või jälgi Kaire Põltsi osalemise kohta tsiviilasja menetluses toimikus ei ole.
35.Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
Iko Nõmm
Mare Merimaa
Indrek Parrest
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.