Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
2. detsember 2008.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-08-21249
Tsiviilasi
U.V. hagi M.T. vastu võla ja viivise nõudes summas 113 580.27 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja U.V. lepinguline esindaja OÜ Raidman Kostja M.T.
Menetlusviis
Kirjalikus menetluses
Rahuldada U.V. hagi ning mõista M.T.’lt välja põhivõlg 110 000 (ükssada kümme tuhat) krooni ning viivis 3580 (kolm tuhat viissada kaheksakümmend) krooni ja 27 (kakskümmend seitse) senti U.V. kasuks.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta M.T. kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib menetlusosaline 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asja sisu Hageja nõue ja põhjendused, esitatud tõendid Kohtule 28.05.2008.a esitatud hagiavalduse (tl 1-3) ja teiste menetlusdokumentide (tl 28-29 ja 33-34) kohaselt andis laenas hageja U.V. kostja M.T.le jaanuaris 2008.a 110 000 krooni, mille kohta andis kostja 09.01.2008.a välja võlakirja (tl 4). Võlakirja järgi kohustus kostja nimetatud summa tagastama aasta jooksul osade kaupa hiljemalt 31.12.2008.a, kuid ei asunud seda tegema, väites järgmisel kuul, et tal ei ole võimalik tasuda. Kostja lubas võlga tasuda ka suuliselt. Hageja pöördus õigusabi saamiseks OÜ Raidman poole, kes pidas kostjaga pika kirjavahetuse (tl 6-13), mida alustas 05.03.2008.a laenulepingu ülesütlemisega. Kostja väitis korduvalt, et ei ole hagejaga mingit laenulepingut sõlminud.
Tsiviilasi nr 2-08-21249 Eelneva põhjal ning tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1, § 3 lg 1, § 76 lg 1 ja 2, § 108 lg 1 ja 6 ja § 113 lg 1 palub hageja kostjalt välja mõista 110 000 krooni kui põhivõla ning seaduse alusel arvutatud viivise summas 3580.27 krooni. Kostja vastuväited, hageja seisukohad kostja vastuväidete osas Oma vastuses hagiavaldusele (tl 23) kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et ta ei ole U.V.ga mingisugust laenulepingut sõlminud, kogu menetlus on käima pandud hetkeajendil ja suurest vihast ning asi on seotud omavaheliste suhetega. Kostja peab võimalikuks lahendada asja kompromissi teel. Muid menetlusdokumente ning tõendeid kostja esitanud ei ole. Kohtu poolt sisulist vastust nõudva kirja ning muud menetlustoiminguid kajastavad lahendid (kirjalikus menetluses tähtpäevade määramise määrus) on kostja kätte saanud isiklikult. Hageja kinnitab, et temal on olemas kostja poolt välja antud võlakiri, kus kostja tunnistab erinevate kohustuste (kulutused ehitusmaterjalidele ja sisustusele, töömeestele ning reisimisele) olemasolu hageja ees ja deklareerib, kuidas ta oma kohustusi täitma asub. Võlakirjal on ka tunnistaja allkiri. Ka hageja peab võimalikuks kompromissi antud asjas, kuid sellekohaseid tulemusi saavutatud ei ole. Kohaldatavad õigusaktid, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused VÕS § 396 lg 1 sätestab laenulepingu mõiste: Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Sama paragrahvi teine lõige annab võimaluse rahasummat või asendatavat asja muul alusel võlgnevale isikule leppida võlausaldajaga kokku, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Sellisena vormistatud kokkulepet käsitletakse õigusteoorias deklaratiivse võlatunnistusena. Antud asjas esitatud võlakiri on käsitletav just sellise dokumendina, kuivõrd kostja kinnitab selles, et „on U.V.le võlgu“ kokku 110 000 krooni. Kostja väide, et tema ei ole hagejaga laenulepingut sõlminud, on iseenesest õige, kuid tema kohustus hageja ees tuleneb võlakirjast, millisele väitele hageja oma 31.07.2008.a esitatud menetlusdokumendis ka tugineb (hageja on muutnud oma seisukohta nõude alusdokumendi õigusliku hinnangu osas). Isegi kui asuda seisukohale, et kostja vastuväide laenulepingu mittesõlmimisest tähendaks tema väidet ka võlakirja puudumisest, ei saa seda vastuväidet tõendatuks lugeda. Kostja ei ole esitanud ühtki tõendit ega taotlenud nt ekspertiisi tegemist selleks, et välja selgitada, kas kõnesoleva võlakirja on kirjutanud tema ise või keegi teine. Kohtul selliseks kahtluseks alust ei ole, visuaalsel vaatlusel on võlakiri ja kostja vastus kirjutatud käsikirjas sama inimese poolt. Kohus on selgitanud kostjale eelmenetluses (17.07.2008.a kiri ja 11.09.2008.a kiri) tema kohustust oma väiteid ise tõendada, teinud selleks ka vastava nõude sisulise vastuse esitamiseks ning selgitanud, et pelgalt väitest „hagi õigeks ei võta“ käesoleval juhul ei piisa. Võlausaldaja käes on võlakiri kui võladokument VÕS § 96 lg 1 mõttes, mis näitab samuti, et võlakirjast tulenev kohustus on kostja poolt täitmata (kostja ei ole väitnud, et ta oleks nõudnud võlausaldajalt kohustuse täitmise kohta kviitungit, võlakirja endale tagasi või tõendit kohustuse lõppemise kohta). Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjal on võlakirjast tulenev kohustus 110 000 krooni maksmiseks ning kostja ei ole esitanud ühtki sisulist vastuväidet selle kohustuse ennetähtaegse saabumise (võlakirjast tuleneb kohustus nimetatud summa maksmiseks 2008.aasta jooksul osade kaupa) kohta ülesütlemise tõttu, ning samuti ei ole kostja vastu vaielnud hageja esitatud viivise arvestusele, siis ei ole kohtul alust hagi rahuldamata
2 (3)
Tsiviilasi nr 2-08-21249 jätmiseks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 110 000 krooni ning seaduse alusel (VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 kohaselt) arvutatud viivise 3580.27 krooni. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 sätetele jäävad menetluskulud M. T. kanda.
Toomas Talviste Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.