2-08-54578/4 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

19.08.2008.a. esitas AS Hansapank maakohtule hagi T I vastu võla, intressi, leppetrahvi, viivise ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Hansapank (edaspidi hageja) ja T I (edaspidi kostja) 23.05.2006.a. käenduseta väikelaenulepingu nr 06-081140-VL (edaspidi leping) summas 100 000,00 (ükssada tuhat) Eesti krooni, intressimääraga 16% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 10.05.2010 (lisad 1 ja 3). Hageja kandis laenusumma kostja laenukontole (lisa 3). Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 10. kuupäeval summas 2 834,04 Eesti krooni (lisa 2). Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.12.2006. Alates 10.12.2006 kuni 10.07.2008 kostja laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses täielikult 20 (kahekümne) üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega (lisa 3). Lepingu p. 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates, panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel (lisad 1 ja 4). 18.08.2008 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 128 852.52 krooni, millest laenu põhiosa on 92 206.13 krooni, intress 30 802.24 krooni, põhiosa viivis 4310.37 krooni, menetlustasu 1230.08 krooni, leppetrahv 300 krooni ja leppetrahvi viivis 3.69 krooni. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi siis kui hagi toimetati kostjale kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 174' lg 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagi esitamisel on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes TsMS §-dest 79, 133 lg 1 ja 2, 139, 162, 173, 339, 340, 363, 367, 407 ja VÕS §-dest 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6, 94, 102 ja , 113 lg 1 sätestatust, palub hageja:

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 02.09.2008.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 21-22/. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud maakohtu kantseleis isiklikult 03.09.2008 /t.l. 23/. Hagimaterjale ei ole kohtule tagastatud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus VÕS § 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1 alusel õigus nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel kostjalt viivist ning VÕS § 158 alusel leppetrahvi. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud s.o riigilõiv 5000 krooni. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud s.o riigilõiv 5000 krooni, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-438.