Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-08-51627

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kautsjoni tasumine kajalt on reguleeritud TsMS §-s 142. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

29.07.2008.a. esitas Balti Investeeringute Grupi Pank AS maakohtule hagi Õ Õ vastu 152 290.71 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hageja esitas kohtule ka hagi tagamise taotluse, mille kohus oma 12.08.2008.a. määrusega rahuldas ja arestis hagi tagamise abinõuna kostja Õ Õi pangakontod ja -hoiused Eesti krediidiasutustes poole tagastamata krediidisumma s.o 49 733.37 krooni ulatuses Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.05.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0600715/27st (edaspidi leping, koopia lisatud). Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 67 000 krooni krediiti. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 25,05% krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepinguperioodi eest oli kostja kohustatud hagejale tasuma intressi summas 169 293,24 kr. Lepingu raames on hageja ja kostja sõlminud 1 kokkulepe krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppega nr 1 suurendati krediidisummat, muudeti intressimäära ning lepiti kokku uues tagasimakse graafikus. Kokkuleppega nr 1 kinnitas kostja, et kokkuleppe nr 1 sõlmimise seisuga on kostjal täitmata rahalised kohustused hageja ees 214 943,24 kr, sealhulgas krediidisumma 66 191,34 kr, intress 148 751,90 krooni, millest eelnimetatud intress annulleeriti. Kokkuleppe nr 1 alusel suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 35 000 kr võrra (täiendav krediidisumma), pärast täiendava krediidisumma üleandmist on kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 101 191,34 kr (uus krediidisumma). Kokkuleppe nr 1 alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates 15.05.2007 loeti uueks intressimääraks 24,4% uuelt krediidisummalt aastas. Kogu lepinguperioodi eest on kostja kohustatud hagejale tasuma intressi summas 247 205,38 kr. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused). Kostja ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad (koopiad lisatud). Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning TsMS § 79 lg 1 alusel oma subjektiivsete õiguste kaitseks kohtusse pöörduma. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu ja kokkuleppe kohaselt andis hageja kostjale 101 191,34 kr krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule.

2-08-51627 VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist, kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja hoiatas 02.10.2007 kostjale saadetud lepingu ülesütlemishoiatusega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja VÕS § 416 lg 2 alusel kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult 24.10.2007 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Lepingu ülesütlemisavalduses nõudis hageja kostjalt 132 232,3 kr tasumist, millest 100 966,74 kr moodustas tagastamata krediidisumma, 10 063,18 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 20 193,35 kr leppetrahv, 9,03 kr viivis ning 1 000 kr võla sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Seega nõuab hageja kostjalt üldtingimuste VÕS § 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1, § 158 lg 1 ning TsMS § 367 alusel lepinguliste kohustuste täitmist, kusjuures kostja lepinguliste kohustustena käsitleb hageja kostja kohustust tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intress, leppetrahv ja viivis. Kuna kostja on pärast lepingu ülesütlemist tasunud vaid kaks makset kogu summas 2 500 kr, millest 1 000 kr arvestati võla sissenõudmisega seotud kulude katteks ning 1 500 kr krediidisumma katteks, on kostjate poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 99 466,74 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista. Kokkuleppe nr 1 alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 24,4% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 10 063,18 kr. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel

2-08-51627 leppetrahvi suuruseks 20 193,35 kr (100 966,74 kr x 20%), mis tuleb üldtingimuste p-de 6.3 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 24,4% võlgnetavalt summalt aastas. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist krediidiandja poolt kehtestatud hinnakirjas sätestatud määras. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja kuni kohtuotsuse tegemiseni intressilt viivist ei arvestata. Lepingu ülesütlemisel 24.10.2007 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 9,03 kr. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hageja ees täitmata rahalised kohustused summas 122 160,09 kr (krediidisumma koos leppetrahvi ja võla sissenõudmisega seotud kuludega). Seega arvutab hageja viivist rahaliste kohustuste ehk tagastamata krediidisumma leppetrahvi ja võla sissenõudmisega seotud kulude tasumisega viivitamiselt, määraga 24,4% võlgnetavalt summalt aastas. 29.07.2008.a. seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 22 567,44 krooni (viivise arvestus lisatud). Samuti lubab TsMS § 367 viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega palub hageja TsMS § 367 alusel lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjalt alates 29.07.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 24,4% tagastamata krediidisummalt aastas. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes TSMS § 79 lg 1, 367 ja VÕS §-de 76 lg 1, 100, 101 lg 1, lg 2, 416 lg 1, 416 lg 2, 108 lg 1, 113 lg 1, 158 lg 1 palub hageja kohtult: 1) mõista kostjalt hageja kasuks välja 152 290,71 kr, millest 99 466,74 kr on tagastamata krediidisumma, 10 063,18 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 20 193,35 kr leppetrahv ja 22 567,44 kr sissenõutavaks muutunud viivis; 2) mõista kostjalt alates 29.07.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 24,4% tagastamata krediidisummalt aastas; 3) jätta hageja menetluskulud (riigilõiv 5275 krooni) kostja kanda; 4) jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 42-44/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

2-08-51627 toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 26.08.2008.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 42-43/. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud edasiandmiseks perekonnaliikmele 29.08.2008 /t.l. 44/. Hagimaterjale ei ole kohtule tagastatud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus VÕS § 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1 alusel õigus nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel kostjalt viivist ning VÕS § 158 alusel leppetrahvi. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud s.o riigilõiv 5275 krooni. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud s.o riigilõiv 5275 krooni, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-438.

Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.