If Eesti Kindlustuse AS hagi I M vastu kahju ja viivise ning lisanduva viivise nõudes Hageja If Eesti Kindlustus AS (registrikood 10100168, asukoht Pronksi 19,10124 Tallinn);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja lepinguline esindaja volikirja alusel Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS, asukoht Rävala pst 5,10143 Tallinn); Kostja I M ( Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt I Milt (M) If Eesti Kindlustus AS kasuks välja kahju summas 30 683 (kolmkümmend tuhat kuussada kaheksakümmend kolm) krooni.
3.Välja mõista kostjalt I Milt (M) If Eesti Kindlustus AS kasuks välja seisuga 04.08.2008.a sissenõutavaks muutunud viivitusintress 4 649,58 (neli tuhat kuussada nelikümmend üheksa krooni ja viiskümmend kaheksa senti) ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivitusintress protsendimääraga 0,0082% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni, arvestusega alates 05.08.2008.a.
5.Otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või
2-08-52575 tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kautsjoni tasumine kajalt on reguleeritud TsMS §-s 142. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.
HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS
04.08.2008.a. esitas If Eesti Kindlustuse AS maakohtule hagi I M vastu põhinõudes 30 683,00 (kolmkümmend tuhat kuussada kaheksakümmend kolm) krooni, seisuga 04.08.2008.a sissenõutavaks muutunud viivitusintressis 4 649,58 (neli tuhat kuussada nelikümmend üheksa krooni ja viiskümmend kaheksa senti) ja tulevikus sissenõutavaks muutuvas viivitusintressis protsendimääraga 0,0082% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni, arvestusega alates 05.08.2008.a.
1.Nõude aluseks olevad asjaolud 1.1 24.02.2002.a. toimus Saaremaal, Kaarma vallas, Kuressaare-Kihelkonna maanteel liiklusõnnetus, milles sai kannatada M Vele kuuluv sõiduk (lisa 1 -liiklusõnnetuse akt). Saare Politseiprefektuuri otsuse kohaselt põhjustas liiklusõnnetuse ja selle tagajärjel tekkinud varalise kahju oma õigusvastase ja süülise käitumisega kostja (lisa 2 - Saare Politseiprefektuuri haldusõigusrikkumise otsus).
1.2.Kannatanule liiklusõnnetusega tekitatud liikluskahju oli kokku 29 363,00 krooni (lisa 3 sõiduki ülevaatuse akt; lisa 4 - hinnapakkumine, lisa 5 - kahju hüvitamise otsus, lisa 6 liikluskahju, lisa 7 maksekorraldus).
1.3.Hagejaga kui kindlustusandjaga oli õnnetuse hetkel õnnetuse põhjustanud auto suhtes sõlmitud kehtiv liikluskindlustuse leping (lisa 8 - poliisi otsing), millest tulenevalt hüvitas hageja õnnetusega kannatanule tekitatud liikluskahju. Lisaks kandis hageja õnnetusjuhtumi käsitluskulud summas 1 320,00 krooni.
1.4.Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) alusel tekkis hagejal tagasinõude õigus kostja vastu, siis esitas hageja kostjale pretensiooni, kus palus kostjal tasuda hagejale kõik hageja poolt seoses kahjujuhtumiga kantud kulutused kokku summas 30 683,00 krooni (lisa 9 -pretensioon).
1.5.Hagejal ei ole õnnestunud kostjaga kohtuvälist kompromissi sõlmida.
2.Nõude õiguslik põhjendus
2.1.Liikluskahju hüvitamise alused on ära toodud LKindlS §-s 44. Vastavalt LKindlS § 44 lõikele 1 hüvitatakse liikluskahju kannatanule. Hageja on 24.02.2002.a liiklusõnnetuse tagajärjel kannatanule kostja poolt tekitatud kahju hüvitanud. Saare Politseiprefektuur on tuvastatud, et kahju tekitamise eest on kogu ulatuses vastutav kostja.
2.2.Vastavalt LKindlS § 48 lg 2 punktile 7 on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. Saare Politseiprefektuuri poolt tehtud väärteotsusega tuvastati, et kostja põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt ega teatanud liiklusõnnetusest politseile. LKindlS § 48 lõike 3 kohaselt nõutakse tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu.
2.3.Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) §-le 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002.a., enne VÕSRakS jõustumist, kehtinud seadust so. tsiviilkoodeksit.
2.4.Lähtuvalt Tsiviilkoodeksi § 173 lg-st 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 231 lg 1 kohaselt rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära.
2.5.Hageja palus kostjale 02.06.2003.a. saadetud pretensiooniga kostjal teostada tagasimakse hiljemalt 16.06.2003.a. Kostja kohustus teostada tagasimakse muutus sissenõutavaks hiljemalt 17.06.2003.a, seega on seisuga 04.08.2008.a kostja viivisevõlgnevus hageja ees 4 649,58 (neli
2-08-52575 tuhat kuussada nelikümmend üheksa krooni ja viiskümmend kaheksa senti) krooni (Viivisearvestus: 0,0082% x 1848 päeva x 30 683,00 krooni/100 = 4649,58). Lähtuvalt eeltoodust nõuab hageja lisaks kindlustushüvitise väljamaksmata osale kostjalt viivist 0,0082% päevas väljamaksmisele kuuluvalt summalt iga viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni.
2.6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kohtul mõista kostjalt viivise summa välja kuni nõude täitmiseni. 2.7 Lindorff Eesti AS tasus 05.08.2008.a. hagilt riigilõivu summas 2000,00 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 märkides viitenumbriks 2900072369. Maksekorralduse selgitusse on märgitud If Eesti kindlustus AS VS I M. Lähtuvalt eeltoodust ning juhindudes VÕSRakS §st 11, TsK §§ 173 lg 1, 231 lg 1 LKindlS §§ 26, 28, 38 lg-d 1, 2 ja 3,44 lg 1, 44 lg 3 p 2,48 lg 2 p 7, ning TsMS §§ 2, 3 lg 1, 9 lg 1,11 lg 1, 79 lg 1,162 lg 1 ja 2,163 lg 1,173 lg 1 ja 3,174, 362 lg 1, 363, 367 palub hageja:
1.mõista kostjalt I Milt hageja If Eesti Kindlustus AS kasuks välja võlanõue summas 30 683,00 (kolmkümmend tuhat kuussada kaheksakümmend kolm) krooni;
2.mõista kostjalt I Milt hageja If Eesti Kindlustus AS kasuks välja seisuga 04.08.2008.a sissenõutavaks muutunud viivitusintress 4 649,58 (neli tuhat kuussada nelikümmend üheksa krooni ja viiskümmend kaheksa senti) ja tulevikus sissenõutavaks muutuvas viivitusintress protsendimääraga 0,0082% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni, arvestusega alates 05.08.2008.a;
KOSTJA SEISUKOHT
Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 28-30/.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 09.09.2008.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 28-29/. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud edasiandmiseks perekonnaliikmele 10.09.2008 /t.l. 30/. Hagimaterjale ei ole kohtule tagastatud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel ning VÕSRakS § 11, TsK §§ 173 lg 1, 231 lg 1 LKindlS §§ 26, 28, 38 lg-d 1, 2 ja 3,44 lg 1, 44 lg 3 p 2,48 lg 2 p 7 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Menetluskulud
2-08-52575 Hageja ei ole menetluskulude nõuet kohtule esitanud. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-438.
Kristel Pedassaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.