OÜ Stell ENS hagi Scandia Group OÜ ja A.D. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ Stell ENS (RK xxx; asukoht: Ahtme mnt 41-15, Kohtla-Järve 31023, Ida-Virumaa)
esindajad
Hageja esindajad: vandeadvokaat S. P. (Ida-Viru Advokaadibüroo), A.T. (juhatuse liige) Kostja 1: Scandia Group OÜ (RK xxx; asukoht: Sinivoore 7-1, Kohtla-Järve 30327, Ida-Virumaa) Kostja 2: A.D.(IK xxx; elukoht: xxx) Kostja 2 nõustaja: V. K. Kohtuistungi toimumise aeg
11. november 2008. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Scandia Group OÜ-lt OÜ Stell ENS kasuks põhivõlg 185 480 (ükssada kaheksakümmend viis tuhat nelisada kaheksakümmend) krooni 40 senti ja viivis 68 771 (kuuskümmend kaheksa tuhat seitsesada seitsekümmend üks) krooni 25 senti, kokku 254 251 (kakssada viiskümmend neli tuhat kakssada viiskümmend üks) krooni 65 senti.
3.Jätta rahuldamata hageja nõue A.D. vastu.
Menetluskulude jaotus
Hageja menetluskulud jätta 70% ulatuses kostja 1 kanda. Kostjate menetluskulud jätta kostjate endi kanda.
Edasikaebe kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule maakohtu kaudu, teatades kirjalikult 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest kaebuse esitamisest ja esitades 20 päeva jooksul samast päevast arvates põhjendatud apellatsioonkaebuse.
1.Scandia Group OÜ (Tellija) ja OÜ Stell ENS (Töövõtja) sõlmisid 27.04.2007. a töövõtulepingu nr A 2007/5 alljärgnevate kokkulepetega: -
-
töövõtja kohustub omal riisikol tegema tööd, mille sisuks on metallkonstruktsioonide valmistamine ja värvimine; tööde tegemise ajavahemik on 27.04.2007. a kuni 11.06.2007. a; tööde vastuvõtmisel vormistavad pooled töö üleandmise-vastuvõtmise akti, mille kirjutavad alla poolte esindajad; juhul kui töö vastuvõtmisel on tellijal pretensioone kokkulepitud töö lepingu tingimustele mittevastavuse kohta, määrab ta töövõtjale tähtaja töös esinevate puuduste kõrvaldamiseks; töövõtja annab valmistatud metallkonstruktsioonidele 2 aastase garantii korrektse paigalduse juhul; tellija kohustub tasuma tööde eest üldsumma 505 200 krooni + käibemaks 18%, kokku 596 136 krooni; tasumine toimub 30 kalendripäeva jooksul arvates töö üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamisest esitatud arve alusel, tasumisega viivitamisel kohustub tellija tasuma viivist 0,5% iga viivitatud päeva eest.
2.Töövõtja valmistas tellijale metallkonstruktsioonid ning andis need tellijale üle arvesaatelehtedega. Pooled üleandmise-vastuvõtmise akte ei koostanud.
3.14.03.2007. a andis töövõtja tellijale üle metallkonstruktsioonid arve-saatelehega D-61A summas 50 000 krooni, tellija tasus arve 17.03.2007. a.
4.01.05.2007. a andis töövõtja tellijale üle metallkonstruktsioonid arve-saatelehega D-065 summas 197 815,20 krooni, tellija tasus arve osaliselt 28.05.2007. a summas 150 000 krooni.
5.01.06.2007. a andis töövõtja tellijale üle metallkonstruktsioonid arve-saatelehega D-067 summas 69 299,04 krooni, tellija tasus arve 11.09.2007. a.
6.02.07.2007. a andis töövõtja tellijale üle metallkonstruktsioonid arve-saatelehega D-077 summas 113 280 krooni, tellija tasus arve osaliselt 20.07.2007. a summas 110 000 krooni.
7.01.08.2007. a andis töövõtja tellijale üle metallkonstruktsioonid arve-saatelehega D-078 summas 117 404 krooni, tellija ei ole arvet tasunud.
II Hagiavalduse sisu
8.OÜ Stell ENS esitas 13.03.2008. a kohtule hagi Scandia Group OÜ ja A.D. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hageja taotleb kostjalt OÜ-lt Scandia Group 185 480,40 krooni suuruse põhivõla ja 176 336,53 krooni viivise väljamõistmist. Juhul kui nõuet ei ole võimalik täita kostja Scandia Group OÜ vara arvelt, taotleb hageja võlg kas täielikult või osaliselt välja mõista kostja juhatuse liikmelt A. D.
9.Hagi põhjenduste kohaselt täitis hageja oma lepingulised kohustused, valmistas metallkonstruktsioonid ja andis need kostjale üle. Kostja võttis ehituskonstruktsioonid vastu. Kostja ei ole tasunud kõiki hageja esitatud arveid ning võlgneb hagejale põhivõlana 168 499,20 krooni. Arve-saatelehe D-065 järgi võlgneb kostja 47 815,20 krooni, arve-saatelehe D-077 järgi 3 280 krooni, arve-saatelehe D-078 järgi 117 404 krooni, kokku töövõtulepingust A2007/5 tulenevalt 168 499,20 krooni. Arve D-065 tasumisega on kostja viivituses 01.06.2007. a kuni 01.02.2008. a (245 päeva), viivis 58 573,62 krooni, arve D-067 tasumisega oli kostja viivituses 01.07.2007. a kuni 11.09.2007. a (72 päeva), viivis 24 947,65 krooni, arve D-077 tasumisega on kostja viivituses 02.08.2007. a kuni 01.02.2008. a (183 päeva), viivis 3 001,20 krooni, arve D-078 tasumisega on kostja viivituses 01.09.2007. a kuni 01.02.2008. a (153 päeva), viivis 89 814,06 krooni. Kokku on viivis töövõtulepingust A2007/5 tulenevalt 176 336,53 krooni. Lisaks oli poolte vahel sõlmitud varasem töövõtuleping metallkonstruktsioonide valmistamiseks summas 140 981,20 krooni. 16.04.2007. a esitas hageja kostjale tasumiseks arve-saatelehe D-061 summale 140 981,20 krooni. Kostja tasus arve osaliselt: 15.05.2007. a 25 000 krooni ja 06.06.2007. a 99 000 krooni. Võlgnevus moodustab 16 981 krooni.
10.Hagi õigusliku põhjendusena kostja 1 vastu viitab hageja VÕS § 635 lg 1, 637 lg 3 ja lg 4, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja p 6 ning kostja 2 vastu ÄS § 187 lg 2 ja lg 4. Kostja 2 on kostja 1 juhatuse ainuliige ning on ilmselge, et juhatuse liige ignoreerib tahtlikult hageja rahalisi nõudeid, eelistades kas teiste võlausaldajate nõudeid või enda huve, kahjustades sellega hageja õigusi.
III Hagi tagamine
11.Kohtu 19.03.2008. a määrusega rahuldati hageja taotlus hagi tagamiseks osaliselt. Hagi tagamiseks seati kinnistusosakonnas kostjale 1 kuuluva kinnistu käsutamise keelumärge.
IV Kostjate vastus
12.Kostjad hagi ei tunnistanud.
13.Kirjalikus vastuses (tl 55)) esitasid kostjad alljärgnevad vastuväited. Metallkonstruktsioonide vastuvõtmisel lepingu punkti 8 alusel üleandmise-vastuvõtmise akti koostamisel selgus, et metallkonstruktsioonid ei vastanud esitatavatele nõuetele. Arve-saatelehe D-065 alusel vastuvõetud metallkonstruktsioonid olid defektidega. Kostja pakkus hagejale, et hageja alandaks hinda, kuid hageja sellega ei nõustunud ja üleandmisevastuvõtmise akt on vormistamata. Ilmnenud defektide kõrvaldamine läks kostjale maksma 47 815,20 krooni, mistõttu kostja tasus arve summas 150 000 krooni. Arve-saatelehe D-077 alusel vastuvõetud metallkonstruktsioonid olid defektidega. Metallkonstruktsioonide vastuvõtmisel tegi kostja hagejale ettepaneku alandada hinda 3 280 krooni võrra, kuid hageja sellega ei nõustunud. Akt on alla kirjutamata ning kostja tasus 110 000 krooni. Arve-saatelehe D-078 alusel vastuvõetud metallkonstruktsioonid Üleandmise-vastuvõtmise akt on alla kirjutamata.
olid
defektidega.
Viivise nõue on alusetu, kuna puuduvad üleandmise-vastuvõtmise aktid ning ei saa tuvastada viivitatud päevade arvu. Lepingu järgi toimub tasumine 30 kalendripäeva jooksul arvates üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest, hagiavalduses on aga viivised arvestatud arve esitamise kuupäevast. Kostja koostööpartner nõudis kostjalt metallkonstruktsioonides esinenud puuduste kõrvaldamist 59 000 krooni ulatuses. Hageja ei nõustunud defekte kõrvaldama ning tegi ettepaneku, et kostja lepiks kostja tellijaga omavahel kokku puuduste kõrvaldamises.
V Hageja seisukoht kostjate vastusele
14.Hageja esitas kirjaliku seisukoha seoses kostjate vastusega (tl 61-63).
15.Kostjate väited ettepanekutest hinda alandada on paljasõnalised. Poolte vahel kujunenud praktika tõttu ei koostatud kunagi tööde üleandmise-vastuvõtmise akte. Kostja 2 võttis tööd alati ise vastu, vaatas metallkonstruktsioonid üle ning vedas need hageja juurest oma transpordiga ehitusobjektidele. Kostja pole kunagi esitanud ühtegi pretensiooni metallkonstruktsioonide kvaliteedi kohta ega esitanud hinna alandamise avaldusi, samuti pole määranud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks vastavalt lepingu punktile 8, seega pole toiminud vastavuses VÕS § 644 lg 1, lg 2 ja lg 3. Samuti on paljasõnaline kostjate väide, et hageja ei nõustunud defekte ise kõrvaldama ja pakkus kostjale kokku leppida selles kostja tellijaga.
Kostjate poolt esitatud reklamatsioon (tl 57) seda ei tõenda. Paljasõnaline on ka kostjate väide, et metallkonstruktsioonid, mis anti üle arve-saatelehe D-078 alusel, olid puudustega. Asjaolu, et pooled ei koostanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akte, ei võtta hagejalt õigust arvestada viiviseid tööde eest tasumisega viivitamisel. Töövõtulepingus lähtusid pooled sellest, et tasumine peab toimuma 30 päeva jooksul peale tööde vastuvõtmist, esitatud arve alusel. Kostja ei eita, et ta on tööd faktiliselt vastu võtnud. Tasumisega viivitatud päevade arvestamisel lähtus hageja sellest, et töö oli vastu võetud arve esitamise päeval.
VI Kohtuistung
16.Hageja esindaja taotles hagi rahuldamist kogusummas 361 766,93 krooni, millest põhivõlg on 185 480,40 krooni ja viivis 176 336,53 krooni.
17.Kostja 1 ja kostja 2 esindaja tunnistasid hagi osaliselt, põhivõla osas summas 68 076,40 krooni (185 480,40 krooni (põhivõlg) - 117 404 krooni (arve D-078)). Kostjate esindaja märkis, et ei ole metallkonstruktsioone arve D-078 alusel summas 117 404 krooni saanud. Viivise osas leidis esindaja, et hageja on põhjendamatult kaua oodanud viivise nõude maksmapanekuga ning viivise arvestus on ebaselge.
VII Kohtu põhjendused
18.Põhivõlg.
18.1.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et töövõtulepingu A 2007/5 (tl 10-11) alusel on hageja valmistanud ning kostja 1 vastu võtnud metallkonstruktsioonid arve-saatelehtede D61A, D-065, D-067, D-077 ja D-078 alusel (tl 12, 14-17). Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et kostja 1 on tasunud lepingu A 2007/5 alusel kokku 379 299,04 krooni.
18.2.Hageja rajab oma nõude asjaoludele, et kostja 1 ei tasunud hagejale metallkonstruktsioonide eest kõikide vastuvõetud tööde eest vastavalt esitatud arvesaatelehtedele. Poolte praktikas ei koostatud üleandmise-vastuvõtmise akte, kostjad ei ole hagejale puudustest töös kunagi teatanud ega hinna alandamise avaldusi esitanud.
18.3.Kostjate põhiliseks vastuväiteks põhivõla osas jäi kohtuistungil seisukoht, et kostja 1 ei ole metallkonstruktsioone arve D-078 alusel summas 117 404 krooni saanud. Kohtuistungil kostjate esindaja tunnistas põhivõla suurust 68 076,40 krooni ega tuginenud varasemas vastuses esitatud vastuväidetele metallkonstruktsioonide kvaliteedi osas ning hinna alandamisele. Seoses põhivõla 68 076,40 krooni tunnistamisega lepingu A 2007/5 järgi jätab kohus analüüsimata kostjate esialgsed kostja vastuses toodud vastuväited ning loeb võla suuruse seoses omaksvõtuga tõendatuks.
18.4.Kostjate esindaja tugines 117 404 krooni tasumata jätmisel sellele, et pole arve D-078 (tl 17) alusel metallkonstruktsioone saanud. Kostja väide on vastuoluline. Esmases vastuses kohtule (tl 55) märkis kostja, et arve saatelehega D-078 (summas 117 404 krooni) toodud metallkonstruktsioonid olid puudustega ning üleandmise-vastuvõtmise akt on alla kirjutamata.
Kohtuistungil 18.09.2008. a selgitas kostja 1 esindaja (kostja 2), et 01.08.2007. a arvet (117 404 krooni) ta ei tasunud, kuna puudus dokumentatsioon, dokumentatsiooni saamisel lubas ta arve tasuda (tl 76).
18.5.Kohus märgib, et VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul teatama pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama, sama paragrahvi 2. lõike kohaselt oma majandus-või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama, vastasel juhul ei saa tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (lg 3).
18.6.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
18.7.Töövõtjal on õigus saada tasu siis, kui töövõtulepinguga võetud kohustus on täies mahus täidetud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat (lg 2), kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (lg 3).
18.8.Tellija võib kasutada VÕS § 646 sätestatud lepingu täitmisele suunatud õiguskaitsevahendeid, samuti VÕS § 112 sätestatud õiguskaitsevahendeid. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel ja kui tellija ei teata viivitamatult tööettevõtjale lepingutingimustest kõrvalekaldumisest, mis halvendasid tööd, või teistest puudustest töös, siis kaotab ta õiguse tugineda nendele hiljem. Tellija keeldumine tööde üleandmise-vastuvõtmise vormistamisest ei vabasta tellijat kohustusest tasuda tehtud tööde eest. Ebakvaliteetse töö eest ei saa jätta tasumata, tasu võib vastavalt vähendada. Vastuvõetud töö eest raha maksmisest täielik või osaline keeldumine viitega töö-üleandmise-vastuvõtmise aktide vormistamata jätmisele ei ole seaduses sätestatud võlausaldaja õiguskaitsevahend (vt ka Riigikohtu lahendid 3-2-1-13-04 ja 3-2-1-16-06).
19.Viivis.
19.1.Töövõtulepingus leppisid pooled kokku, et töö eest tasumine toimub 30 kalendripäeva jooksul arvates töö üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamisest esitatud arve alusel, tasumisega viivitamisel kohustub tellija tasuma viivist 0,5% iga viivitatud päeva eest.
19.2.Pooled tööde üleandmise-vastuvõtmise akte ei koostanud. Hageja selgituste kohaselt kujunes poolte vahel usaldussuhte tõttu tavaks, et tööd anti üle arve-saatelehtede alusel. Tööd võttis isiklikult vastu kostja 1 juhatuse liige.
19.3.VÕS § 113 lg 1 järgi, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivist) kuni VÕS §-s 94 sätestatud suuruseni. VÕS § 113 lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majandusliku seisundit.
19.4.Kohus leiab, et viivis on ebamõistlikult suur. Põhivõla suurus on 185 480,40 krooni ja viivis 176 336,53 krooni, olles peaaegu võrdne põhivõlaga. Kostja märkis, et hageja on põhjendamatult kaua oodanud viivise nõude maksmapanekuga. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta viivitamata pärast kohustuse täitmise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi ei nõua. Kostja on viivituses alates juunist 2007. a (01.05.2007. a arve alusel 245 päeva). Kohus märgib, et kuigi pikema aja jooksul õiguse kasutamata jätmine võib sõltuvalt asjaoludest kaasa tuua selle teostamise lubamatuse, ei saa üldjuhul seaduses sätestatud aegumistähtaja sees määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat uut tähtaega, mille jooksul hageja võib oma õiguste kaitseks hagi esitada. Seda õigustaksid ainult erandlikud asjaolud, mida kohus tuvastanud ei ole (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-100-07). Arvestades kohustuse täitmise ulatust – lepingu A 2007/5 tööde maksumus oli 547 794,24 krooni, mille kohta hageja esitas kostjale arved, kostja tasus esitatud arvetest 334 299,04 krooni ehk täitis tasu maksmise kohustust lepingu hinnast ca 61%, on kohtu arvates mõistlik viivis, mida kostja 1 peab hagejale maksma , 68 771,25 krooni (39% arvestatud viivisest 176 336,53 krooni).
20.Hageja nõue kostja 2 vastu.
20.1.Hageja on esitanud nõude kostja 2, Scandia Group OÜ juhatuse ainuliikme A. D. vastu. Juhul kui nõuet ei ole võimalik täita kostja Scandia Group OÜ vara arvelt, taotleb hageja võlg kas täielikult või osaliselt välja mõista kostja juhatuse liikmelt A.D.
20.2.Hageja tugineb ÄS § 187 lg 2 ja lg 4 ning põhjendab nõuet sellega, et kostja 2 on kostja 1 juhatuse ainuliige ning on ilmselge, et juhatuse liige ignoreerib tahtlikult hageja rahalisi nõudeid, eelistades kas teiste võlausaldajate nõudeid või enda huve, kahjustades sellega hageja õigusi.
20.3.ÄS § 187 sätestab osaühingu juhatuse liikme vastutuse. Juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt (sisesuhtest tulenev vastutus, lg 2). Kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel (välissuhtest tulenev lepinguväline vastutus, lg 4). ÄS § 187 lg 2 ja lg 4 kohaselt on äriühingu võlausaldajal isiklik nõue äriühingu juhatuse liikme vastu juhul, kui võlausaldaja tõendab, et tal on täitmata jäänud nõue äriühingu vastu (kahju). Võlausaldaja peab tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustust äriühingu ees ning võlausaldaja kahju on tekkinud nimelt juhatuse liikme kohustuse rikkumise tõttu (põhjuslik seos). Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning et kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (vt Riigikohtu lahendid 3-2-1-30-07, 3-2-1-90-07, 3-2-1-99-02).
21.Eeltoodud põhjenduste tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt.
VIII Menetluskulude jaotus
22.Kohus jätab hageja menetluskulud 70% ulatuses kostja 1 kanda tulenevalt TsMS § 163 lg 2, kuna kohus rahuldas hagi sellesarnases ulatuses, nagu hageja kompromissina välja pakkus (põhivõlg ja 50% viivistest).
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.