Kostja AS L (xxx, xxx), esindaja vandeadvokaat J Kuusk
Kohtuistungi aeg, koht,
22.10.2008, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Hageja V S, esindaja T Kõrda Kostja esindaja J Kuusk
osalenud isikud
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista AS L V S kasuks alates 01.02.2007- 30.11.2008 ühekordse hüvitisena 41755,70 krooni ja alates 01.12.2008 igakuiselt 1740,60 krooni. Välja mõista AS 4769,70 krooni.
L V S kasuks tervisekahjustusega seotud kulutuste katteks
Jätta mõlema poole menetluskulud nende endi kanda. Jätta hagi rahuldatud osalt tasumisele kuuluv riigilõiv kostja kanda.
Edasikaebamise kord, tähtaeg
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Hageja nõue, põhjendused
1.Hageja töötas kostja ja tema õiguseelnejate juures kokku 45 aastat. Alates 1961.a. töötas ta TLVtöölisena ja kuni 2007.a. AS L liinitöölisena. 29.12.06 tuvastati SA PERH Kutsehaiguste ja Töötervishoiukeskuses hagejal kutsehaigus- ülekoormushaigus, mis avaldub mõlema käe karpaalkanalite sündroomis ja käte müofastsiaalsetes valudes. Arstlik ekspertiis tuvastas, et töökeskkonna ohuteguriks olid sundasendid ja korduvad ühetaolised liigutused kätele. Kutsehaigus kujunes välja 1961.a- 2006.a. Hageja töövõimekaotus on 30% ja see tuvastati Tallinna Pensioniameti AEK poolt 01.02.07 ja selle põhjuseks on kutsehaigus. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu 06.02.07 tervise tõttu. Hageja jäi ilma töökohast ja sissetulekust, pärast seda ei ole hageja tööd leidnud. Hageja on arvel tööhõiveametis alates 01.10.07. Hagejal on tekkinud töövõime kaotuse tõttu kaotatud töötasu näol varaline kahju. Ohutegurid mõjusid kogu töötamise ajal hageja tervisele so 1961-20. Hageja leiab, et kahju suuruse arvestamisel tuleb lähtuda hageja 2006.a. septembri, augusti, juuli, aprilli jaanuari ja 2005.a .detsembri, oktoobri, septembri, augusti, juuli ja juuni palgast, kui hageja sai töötada täieliku arvu tööpäevi. 2007.a. alampalk oli 3600 krooni, 2006.a. 3000 krooni ja indeks 1,2 (3600: 3000), 2005.a. 2690 krooni, indeks 1,338 /3600: 2690/. Indekseerimine toimub kooskõlas VV määrusega 172 10.06.92 p 11, 12 järgi. Kuu September 2006 august Juuli aprill jaanuar Detsember 2005 november Oktoober September August Juuli juuni Kokku
2.Keskmine sissetulek hüvitise määramisel on 10965,24 krooni (131582,92: 12). Hageja töövõimekaotus on 30% ja seega on igakuine hüvitis 10965,24 * 30%=3289,572. Kuna töövõime kaotus tuvastati 01.02.07, siis oli hagi esitamise kalendrikuu lõpuni 30.11.07 tasumata 10 kuu hüvitis 32895, 70 krooni. Seoses tervisekahjustusega kanna kannab hageja ka lisakulusid: 3709,60 krooni, millest 349,60 krooni on kulunud ravimitele ja 3360 krooni massaažile.
3.Kostja õigusvastane tegu leidis aset 1961-2006, kuna hageja pidi töötama vahetult ohutegurite III riskitaseme tingimustes, kastide kokkupanekul isegi IV riskitasemel. III riskitaseme puhul on ohutegus arvestatav ja võib põhjustada terviskahjustuse ning tuleb tarvitusele võtta vajalikud meetmed, IV puhul aga ei tohi töökohal tegevust alustada enne kui ohtu on vähendatud vastavalt meetmetega, kaitsevahenditega. Kutsehaiguse põhjustasid
füsioloogilised ohutegurid - sundasendid, korduvad ühetaolised liigutused, põhiline koormus langes kätele, hoolimata erinevatest tööoperatsioonidest ja see viis kutsehaiguse tekkimisel. Kostja rikkus TTOS § 13 lg 1 p13 ja 14 lg 4, § 12 lg 5, § 13 p 6.2 nõudeid ja sotsiaalministri 14.12.2000 määruse nr 80 § 5 lg 2 nõudeid. Kostja ei korraldanud korralikult töökeskkonda, selle sisekontroll oli puudulik, ei koostanud kirjalikku tegevuskava terviserikke vältimiseks, vähendamiseks, ei nõustanud piisavalt töötajaid ennetamaks haigusi, ei taganud töötervishoiuteenuseid hagejale. Kui kostja oleks täitnud eelmainitud kohustus, oleks hageja haigestumine olnud ebatõenäoline ja seega poleks tekkinud ka kahju.
4.Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Hageja märkis, et kostja rakendatud abinõud hageja töötamise perioodil ei olnud piisavad haiguse vältimiseks. Kostja tellis Medicoverist riskianalüüsi alles 2001, samal ajal kui TTOS jõustus 26.07.99, töökaitseseadus kehtis varem. Kostja jättis täitamata nõude, mille kohaselt tuli mõõta töötingimuste kahjulikkust ja pidada arvestust töökohal mõjuvate ohtlike ja kahjulike tegurite kohta ja säilitada tulemusi 45 aastat. Seega jäid välja selgitamata ohutegurid, mis kahjustasid tervist. 2001.a riskianalüüs valmis siis, kui hageja oli töötanud kostja ja tema õiguseelnejate juures juba 40 aastat, tegemist on raske hooletusega. Kostja esitatud üks tegevuskava on koostatud pärast riskianalüüsi 5 aastati hiljem kui hageja töötas kostja juures viimaseid kuid. 2006.a detsembris diagnoositi kutsehaigus ja teine riskianalüüs koostati kostja poolt siis, kui hageja enam ei töötanud kostja juures. Töökeskkonna riskianalüüs on kuupäevata. Ohutustehnika eeskirjad ja juhendid puudutavad vaid tööohutusalaseid norme ent ei käsitle tervishoiualaseid juhendamist, väljaõpet. Hageja on andnud allkirja, et on tutvunud instruktsioonidega, ent ei ole nähtu, et tegemist oleks tervishoiualase instruktaažiga.
5.Kostja ei ole täitnud ka Vabariigi Valitsuse määruse 324 20.10.93 kinnitatud Ettevõttes töökaitsealase koolituse korraldamise juhendit - st kostja pole töökaitsealases juhendamises pööranud tähelepanu sellele, et see peab sisaldama seda, et oleks tutvustatud tööprotsessi, töökoha kahjulikke mõjureid, profülaktikat, kutsehaiguse asjaolusid, põhjuseid, töötervishoiu küsimusi. Vabariigi Valitsuse määrusega 22.07.92 nr 214 on kinnitatud tööde loetelu, kus on vaja töötajate eelnevat kontrolli ja perioodilist kontrolli, ja tervistkahjustav töö on selline töö, kus on sundasendid püstiseismise, lokaalse lihaspingega, peamisel kämbla ja õlavarrelihaste pingutustega. Esimene terviskontroll oli alles 2005. ja selle käigus ei uuritud üldse füsioloogilisi mõjureid - sundasendeid, stereotüüpseid liigutusi, mis olid aga 2006.a. tuvastatud kutsehaiguse põhjused. Ka ei täitnud kostja NSVL tervishoiuministeeriumi 29.09.89 käskkirjaga nr 555 nõudeid, mis kehtisid Eestis kuni
31.05.00.Nimelt pidi tööandja tagama nendele isikutele, kelle töö oli seotud lokaalse lihaspingega, eriti randme ja õlavarrelihaste pingega, perioodilise arstliku kontrolli vähemalt 1 kord 2 aasta jooksu 4 arsti osavõtul (terapeut, neuroloog, kirurg, günekoloog). Hageja on kõik oma haiguslehed esitanud kostjale, sj selle kohta, et hagejal oli käe operatsioon, kuid sellest operatsioonist ei tekkinud hagejal mingit püsivat töövõimet. Kostja peab tõendama, et tema tegevus ei olnud kahju põhjuseks, kostja ei ole seda tõendanud. 2001.a. läbiviidud 4-liikmeline terviskontroll ei tehtud käskkirja 555 alusel, pealegi kajastab terviskontrolli akt nakkushaiguste kontrollimist ja sellest ei nähtu, et oleks kontrollitud hageja luude ja lihaskonna seisundit.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine hüvitis 01.02.2007-30.11.2007 ühekordselt 32895,70 krooni ning alates 01.12.2007 igakuiselt 3289,57 krooni ning lisakulutuste hüvitamiseks 3709,60 krooni ning menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluse käigus suurendas hageja lisakulutuste hüvitamise nõuet ja palus välja mõista lisakulude katteks 6359,60 krooni, samuti täpsustas igakuise hüvitise suurust, märkides, et alates 01.02.2007.31.12.2007 oleks see 8640 krooni kuus, alates 01.01.2008-16.03.08 9936 krooni ja alates 17.03.2008 vastavalt 7736 krooni. Siinjuures arvestas hageja maha ka 2200 krooni saadavat palka lastesõimes alates 17.03.2008. Kokku oleks 2008.a. oktoobri lõpu seisuga ühekordne saamata jäänud hüvitis 58332 krooni (lk 178).
7.Tõendid: töötervishoiuarsti 02.10.07 teatis, väljavõte ambulatoorsest kaardist 2006, ekspertiisi otsus 321306, Tööturuameti Tallinna ja Harjuma osakonna 01.10.07 otsus tööotsijana arvele võtmise kohta, apteekide arved, AS Lääne –Tallinna Keskhaigla arved, kutsehaiguste uurimise raport - uurimiskokkuvõte, Lastesõim Päkapikk tõend, konsultatsiooni otsus. II Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
9.Kostja ei ole õigusvastaselt käitunud ega rikkunud tööohutuse ja tervishoiualastest normidest tulenevaid kohustusi, kostja ei ole süüdi hagejal tekkinud kahjus ja kostja ei vastuta hagejal tekkinud tervisekahjustuse ja sellest tingitud varalise kahju eest.
10.Medicover tegi 2001 .a. riskianalüüsi kostja juures ja pärast seda koostas kostja tegevuskava ja ette on nähtud terviseriskide vähendamine ja nende vältimise ennetusabinõud. Kostja on teinud muudatusi tootmisetegevuse ergonoomiliseks tegemiseks, parandatud on valgustamistingimust, ruumide isolatsiooni, soojuskindlustust, paigaldatud ergonoomilised töötoolid, tõstealused pudeliasetaja töökohal, oli võimaldanud kasutada isikukaitsevahendeid. Lisaks on pärast 2001.a. koostanud tegevuskava ja seda on täiendatud riskide vähendamiseks. Viidatud riskide tingimistes töötas hageja lühikest aega ainult juhtudel, kui toimis eksperttellimuste täitmine. Siis tehti spetsiaalsed 6-8 inimest koosnevad töögrupid, kes täitisid hoogtöökorras märgitud ülesandeid ja neid oli aastas kokku vaid 20 tööpäeva ulatuses. Grupi suurus tagas tööoperatsioonide vahelduse ja vajaliku puhkeaja, kõigil olid isikukaitsevahendid. III riskiastmega ohutegurid on keskmise riskiga ja selleks peab tööandja planeerima meetmeid ohutegurite kõrvaldamiseks sõltuvalt teguri kahjulikkusest ja seega ei tähenda III riski tegur kohaselt kahjulikkust tervisele ja kohaselt kutsehaigust ja tööandja peab vaid vajadusel pöörama teatud teguritele suuremat tähelepanu ohutuse tagamiseks. Seega ei ole õige, et kostja sundis hagejat töötama kõrge riskiastmega töötingimustes, arvestamata vajadusi teha töötingimustes muudatusi. Ühelgi teisel hageja kolleegil ei ole kutsehaigust välja kujunenud.
11.Hageja asus kostja juurde tööle 1961.a. ja kostjal ei ole säilinud juhendamist kajastavad dokumendid, TTOS § 13 lg 1 p 13 järgi tuleb korraldada töötervishoiualane juhendamine enne tööle asumist või kui muutuvad tehnoloogiad või need uuenevad. Kostjal ei ole kohustust selliseid üle 45 aastaseid dokumente säilitada, hageja peab ise
tõendama, et teda pole juhendatud enne tööle asumist. Hilisema töösuhte käigus on tutvustatud ohutusnõuded, seda on näha ka töötervishoiuarsti selgitusest.
12.Kostja arvates puudub seos hageja kutsehaigusel ja sisekontrolli puuudulikkuses, samas on kostja töökeskkonna sisekontrolli teostanud. Pärast 2001.a. kontrolli tegi kostja uuendusi tööruumides, uuendas seadmeid, et tagada ohutu keskkond töötajaile. Kostja koostas kirjaliku tegevuskava riskide vältimiseks, vähendamiseks.
13.Kostja on nõustanud töötajaid ennetamaks nendel haiguste tekkimist, töötajad, sh hageja on saanud kostja kulul pöörduda tasuta iga-aastasele tervisekontrollile, sh kasutada ujulat kostja kulul. Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni 11.05.07 ettekirjutusele vastas kostja ja näitas, milliseid töötervishoiuteenuseid ta töötajaile võimaldab. Kõigil töötajail oli võimalik tutvuda riskianalüüsiga, sj oli sellega võimalik tutvuda tsehhimeistri ja tootmisdirektori juures. Asjaolu, et hageja ei pidanud vajalikuks tutvuda riskianalüüsiga, näitab tema hoolimatust töötervishoiunormidesse ja nõuetesse. Analüüs valmis 2001.a. ja hageja ei ole ühtegi nõuet ega pretensiooni kostjale selle analüüsiga seonduvalt esitanud.
14.Asjaolu, et hageja töötas kostja juures erinevatel tööoperatsioonidel ja et tekkis kutsehaigus, ei tähenda, et hageja tervis oleks kahjustatud õigusvastase käitumise tulemusel.
15.Hageja töötas 1993-2001 pudelite paelasetajana ja töö käigus olid küll sundasendid, kuid tegemist oli plasttaaraga ning ta pidi asetama kasti 2 korda 2 pudelit kaaluga ca 600800 g. Liini ääres olid tõstealused, astmelaudad, tõstukid selleks, et töö koormaks vähem töötajat – kostja oli seega võtnud tarvitusele meetmed.
16.Hageja kätt opereeriti 1999.a, kuid sellist informatsiooni ei ole kostjale edastatud ja alles kutsehaiguse uurimise kokkuvõttest sai kostja teada hageja kutsehaigusest. Hageja ei ole teavitanud 2003.a oma tervise seisundist tsehhi meistrit. Kui seda oleks kostja teadnud varem, oleks saanud tarvitusele võtta vastavad abinõud - leida hagejale tööülesanded, mis tema tervist vähem koormavad. Kuid sellest hoolimata, et kostja ei teadnud hageja tervisest midagi, võimaldas kostja tal vahetada tööülesandeid kergemate vastu ning tuli vastu tema soovidele, vähendamata tema töötasu. Hageja on rikkunud oma hoolsuskohustust teavitada kostjat oma tervislikust seisundust, tegemist on jämeda hoolsuskohustuse rikkumisega. Igaaastane tervisekontroll tunnistas hageja sobivaks töötama toiduaineteliini operaatorina, hageja ei esitanud kostjale mingeid kaebusi ja kostjal puudus alus kahelda selles, et hageja tervis ei võimalda tal tööd teha või et töö ei sobi hageja füüsiliste võimetega.
17.Hagejal diagnoositud kutsehaigus võib olla muu haigestumise tagajärg. Märgitud randme ehk karpaalkanali sündroom kujuneb välja kõige sagedamini 45-54 eluaastal ja kõik need juhud ei ole kutsehaigused. Hageja ei ole teinud kostja juures rasket füüsilist tööd käsitsi (pudelite paigutamine korra - ca 800 g kahe käega tõsta).
18.Ehkki kostjal puuduvad dokumendid tööohutuse kohta, sj juhendamise jm kohta, ei tähenda see, et kostja oleks jätnud oma kohustused täitmata ja et hageja oleks seetõttu
saanud tervisekahjustuse. Hageja on käinud 13.10.2001 toimunud 4 arstist koosnevast tervisekontrolli komisjoni ja ta tunnistati sobivaks töötamaks liinioperaatori ametikohal, sj ei ole hageja esitanud ühtegi kaebust kostjale tervise kohta ja kostjal puudus alus eeldada, et töö on hagejal sobimatu, tervist kahjustav. Kui 1960-1980 oles olnud töötervishoiu järelvs selliseid puudusi, mida hageja ette heidab, oleks pädevad ametnikud sellele ka tähelepanu juhtinud, kostja ja tema õiguseellaste näol on tegemist väga kaua turul olnud toiduainete tööstuse sfääris olnud tootjaga. Hageja viidatud VV määruse 324 ja sotsiaalministri määruse nr 80 tulenevad rikkumised on asjakohatud, hageja asus tööle 1961.a. ja tema esmane juhendamine toimus siis ja mitte hilisemate aktide alusel.
19.Hageja on teinud väga erinevaid töid, tööd ei ole seotud ühe ja sama liigutusega ning viimased 19 aastat töötas ta toiduainete liini operaatorina, kus füüsiline pingutus puudusvaja oli nuppu vajutada. Korduvaid liigutusi ja sundasendeid esineb kõigi tööde juures, mis ei tähenda kostja vastutust. Hageja töö ei olnud seotud lokaalse lihaspingega. Töövõimetuslehele ei kanta diagnoosi ja selle tõttu ei saanud teavet hageja haigusest.
20.Asjaolu, et hageja töötab lastesõimes ei tähenda seda, et oleks teinud pingutusi, et leida samaväärne töö. Hagejat on alates 1993 korduvalt teavitatud töökaitse ja ohutusjuhenditest ja on nendega tutvunud.
21.Tõendid: OÜ Medicover riski analüüs, K. Pukki 29.05.06 koostatud dokument, AS L töökeskkonna riskianalüüs, kava riskide vähendamiseks, ohutustehnika instruktsioon nr 1, selle uuendatud versioon, töökaitsejuhend, väljavõte instruktsioonide tutvumise kooskõlastamise raamatust, AS L juhataja käskkiri 18.06.07, tegevuskava, OÜ Maramaa Kliinik tervisekontrolli otsused, AS L 20.06.07 vastus tööinspektsiooni ettekirjutusele, väljavõte Teabekirjanduse OÜ poolt 2007 a avaldatud raamatust „Kutsehaigused: riskiteguri ja ennetemaine“, tunnistajate A. A, J. Värgi, M. Mütlused, arstiliku läbivaatuse akt 159, palgatõend 19.09.08, töökaitsejuhendid nr 69, 62, 61, 60, 57,37,21, 20, 19A, 2, 1, väljavõtted registreerimise raamatust. III Kohtu põhjendused
22.Hageja töötas alates 1961.a TLV töölisena ja kuni 06.02.07.a. AS-s L liinitöölisena. 29.12.06 tuvastati SA PERH Kutsehaiguste ja Töötervishoiukeskuses hagejal kutsehaigus – ülekoormushaigus. Arstliku ekspertiisi otsusega nr 321306 01.02.07 on tuvastatud hageja töövõime kaotus 30% seoses kutsehaigusega. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu 06.02.07 tervise tõttu. Nende asjaolude üle vaidlus puudu, seega on asjas tõendatud hageja töötamine kostja ja tema õiguseelnejate juures, hagejal kutsehaiguse kui tervisekahjustuse tekkimine ja asjaolu, et hageja ei ole tööd kaotanud endast sõltuvatel asjaoludel vaid põhjusel, et hageja ei saanud seoses kujunenud kutsehaigusega enam tööd kostja juures jätkata. Esitatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguse ja Töötervishoiukeskuse teatisest nähtub, et kutsehaiguse põhjuseks on sundasendid, korduvad ühetaolised liigutused kätele ja et see kujunes välja 1961.a-2006.a. Kuigi kostja väitis, et hagejal tekkinud haigus ei ole pruugi olla kutsehaigus, esitades selle kohta väljavõtte Teabekirjanduse OÜ poolt 2007.a avaldatud raamatust „Kutsehaigused: riskiteguri ja ennetemaine“, ei ole sellega ümber
lükatud asjaolu, et hagejal diagnoositud haigust poleks kutsehaigus. Tegemist on võimaliku arvamusavaldusega, mis ei ole tehtud konkreetselt hageja kohta.
23.Kuna kutsehaigus kujunes välja perioodil 1961-2006, siis pidid tervist kahjustavad teod aset leidma vaadeldaval perioodil. Nii tuleb asjas kohaldada VÕSRakS § 22 lg 1 järgi võlaõigusseaduses sätestatut kui ka tsiviilkoodeksi kahju tekitamist reguleerivad sätteid (kahju põhjustanud teo, sündmuse aeg). TsK § 448 lg 1 alusel tuleb kahju tekitajal hüvitada teisele isikule tekitatud kahju, va kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. VÕS § VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule tervisekahjustusega.
24.Kahju tekkimine
Järgnevalt vaatlebki kohus küsimust, kas seoses tervisekahjustumisega on hagejal tekkinud ka varaline kahju, mis tuleks hüvitada ja milles see kahju seisneb. Hagejaga lõpetati tööleping 06.02.07 seoses sellega, et tervis ei võimaldanud tal tööd kostja juures jätkata. Kohtule esitatud Tööturuameti õiendist nähtub, et hageja võeti tööostjana arvele 01.10.2007 ja vastavalt esitatud töökoha õiendile töötab hageja alates 17.03.2008 lastesõimes Päkapikk ja saab kuus 2200 krooni palka. Hageja palk oli septembris 2006, so siis kui ta töötas terve kuu kostja juures, 7300 krooni, milles vaidlus puudus. Kuna kostja lõpetas hagejaga töölepingu sellepärast, et hageja ei saanud tervise tõttu kostja juures tööd jätkata, siis võrreldes tema saadud palka kostja juures ja käesoleval ajal teenitavat palka, on kohtu arvetes tõendatud, et hageja on kaotanud oma senise sissetuleku, sest tema sissetulek on väiksem kui kostja juures, sj ei ole kostja ümber lükanud asjaolu, et hageja varanduslik olukord poleks muutunud pärast töösuhte lõppemist võrreldes kostja juures töötamisega. Hageja on tõendanud ka kohtule esitatud apteekide kviitungite ja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla arvetega asjaolu, et ta on teinud lisakulutusi ravile ja massaažile, seega on kahjuna vaadeldavad lisaks kaotatud sissetulekule ka ravikulud ravimitele ja muudele tervishoiuteenustele tehtud kulud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejal on tekkinud seoses tervisekahjustusega (kutsehaigusega) sissetuleku vähenemine ning täiendavalt kulud, mis on tervisekahjustusest tingitud varaline kahju ja mille ulatust reguleerivad VÕS § 130 lg 1, 128 lg 1, 2, kuna tervisekahjustusest tuleneva varalise kahju tekkimine leidis aset pärast 01.02.07.
25.Varaline kahju on see osa sissetulekust, mis kannatanul jääb saamata seoses tervisekahjustusega. Nimelt on VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1, 2 ja § 130, lg 1 kohaselt tuleb tervise kahjustamise korral kahju olemasolu tervisekahjustamisest tekkinud kulud, sj vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täilikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sj sissetulekute vähenemisest tekkinud ja edasise majandusliku võimaluse hnemisest tekkinud kahju. Kuna hagejal on tekkinud seoses temal esineva kutsehaigusega ja sellest tuleneva töövõimekaotusega 30% ulatuses tervisekahju, siis on vaadeldav sissetuleku kaotusest tekkinud varaline kahju proportsioonis tema töövõime kaotusega, st 30% ulatuses kooskõlas VÕS § 130 lg 1 ja lisaks on kahjuks tervisekahjustusega seotud ja kantud ülalmainitud muud kulud. Kahju
hüvitise suurust hindab aga kohus pärast seda kui on tuvastanud, kas kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja käitumisega ja kas kahju tekkimine on õigusvastane.
26.Õigusvastasus, põhjuslik seos, kostja süü
Järgnevalt vaatleb kohus küsimust, kas kostja võiks selle tekkinud kahju eest ka vastutada. TLS § 49 p 4 järgi kohustub tööandja kindlustama ohutud töötingimused. TTOS § 2 sätestab, et töötervishoiuna mõistetakse töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldusja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist ning lg 2 alusel mõistetakse tööohutusena töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Sama seaduse § 9 lg 1 sätestab, et füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. TTOH § 12 lg 1 järgi peab tööandja tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. TTOS § 13 lg 1 p 1-4, p 6-6.1 alusel kohustub tööandja viima lävi töökohas töökeskkonna sisekontrolli, analüüsima selle tulemusi, korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja ohutegurid ja nende mõju töötajate tervisele, koostama tegevuskava ohutegurite mõju vähendamiseks töötajate tervisele, rakendama abinõusid seaduse §-des 6-9 nimetatud ohutegurite mõju vähendamiseks töötajate tervisekahju vähendamiseks, teavitama töötajaid riskianalüüsi tulemustest (red. 1999.a. ja 01.07.03). Vabariigi Valitsuse määruse nr 214 22.07.94 § 4 alusel kuuluvad nende tööde hulka, kus tuleb läbi viia töötajate perioodiline tervisekontroll, tööd, mis on seotud lokaalse lihaspingega- peamiselt kämbla ja õlavarrelihaste pingutusega.
27.Kohtule esitatud kutsehaiguse uurimiskokkuvõttest nähtub, et hageja pidi töötama vahetult ohutegurite III riskitaseme tingimustes, kastide kokkupanekul isegi IV riskitasemel. Veel nähtub kokkuvõttest, et III riskitaseme puhul on ohutegur arvestatav ja võib põhjustada terviskahjustuse ning tuleb tarvitusele võtta vajalikud meetmed, IV puhul aga ei tohi töökohal tegevust alustada enne kui ohtu on vähendatud vastavalt meetmetega, kaitsevahenditega. Kutsehaiguse põhjustasid füsioloogilised ohutegurid sundasendid, korduvad ühetaolised liigutused, põhiline koormus langes kätele, hoolimata erinevatest tööoperatsioonidest ja et see viis kutsehaiguse tekkimisel. Hageja tunnistaja H. Heinsoo töötas hagejaga koos kuni 1998.a. 3. juunini ja ta ütles, et hageja töötas kõige rohkem pesumasina peal, lisaks ladus pudeleid kastidesse. Tema ütluste järgi tuli terve päev 8 h töötada kätega, veel ütles tunnistaja, et töötajatel kontrolliti kopse, samuti käsid töötajad mammoloogi juures, kuid lihaseid ega käsi ei kontrollitud. Tunnistaja ütles, et neile õpetati, kuidas tuli masinatel töötada, kuid seda, millised haigused võivad seoses tööga tekkida, tööandja ei rääkinud.
28.Kostja tunnistaja J. V ütles, et kogu aeg käis tööohutusalane juhendamine, iga kvartal tuli töötajaid instrueerida, kuidas masinatega töötada. Tunnistaja ütles, et töötajaid, sh hageja käisid tööandja tuusikutega sanatooriumides, lisaks oli töökohas olemas velskripunkt. Esimesed tervisekontrollid toimusid 1992, 1993, edasi kontrolliti 2 aasta tagant tervist: kopse, vererõhku, nägemist, käidi ka kutsehaiguste kliinikus Hiiul. Tunnistaja ütles, et nõukogude ajal 1980-1988 tehti 10 minutit iga päev tervisevõimlemist,
sj võimles ka hageja, kohapeal käis töötingimusi kontrollimas sanitaar-epidemioloogia jaam. Tunnistaja K. A, kes töötas AS-s L alates 1988.a., ütles kohtule, et V. S tegi erinevaid töid: töötas villimismasinal, etiketimasinal, pesumasinal, tegi pappkaste. Tunnistaja ütles, et ta on teinud samu töid, mis V. Sgi, töö oli mitmekesine, tuli teha erinevaid liigutusi, sj teatud töö juures nagu prakeerimine tuli lihtsalt tööportsessi jälgida ning üldiselt oli töö organiseeritud nii, et töötajad vahetasid omavahel tööoperatsioone, kusjuures vahepeal olid puhkepausid. Tunnistaja ütles, et pudelite ladumine pappalustele toimus käsitsi, teatud aja tagant mindi teisele poole masinat pudeleid alustele laduma. Tunnistaja kirjeldas, et olenevalt asjaoludest, võidi poole tunni jooksul panna kastidesse ca 3000 pudelit, siis oli puhkus ja olenes pudeli suurusest, muudeti liini kiirust, suurema pudeli puhul on kiirus väiksem. Tunnistaja märkis, et hageja töötas plastpudelitega, et töös olid vaheajad ja see oli juba nii nõukogude ajal. Tunnistaja ütles, et tööandja juures mõõdeti valgust, müra, kontrolliti südant, silmi, kopse, võeti verd. Medicoveris käisid nad ca 7 aastat tagasi; pärast seda käib tervisekontroll kahe aasta tagant. Tunnistaja M. Mitt, kes töötab kostja juures 1972.a aastast, ütles, et hageja töötas kõige pikemat aega pesumasina peal, siis villimis- ja korkimismasina peal, oli prakeerija ja dekoorija, pudeli laduja, toodangu laduja, sj oli ta pudeliladuja 1,5 aastat.
29.Hinnates nii hageja kui kostja tunnistajate ütlusi omavahel, leiab kohus, et hageja töö oli küll vahelduv, ta tegi tööd prakeerijana, pudeliladujana, sj täispudeliladujana, tegi pappkaste, töötas pesumasinal, oli küll osaliselt seotud jälgimisega, eriti töötades prakeerijana, ent sisuliselt oli tema töö seotud kätega ja kordusid samad liigutused, sundasendid. Hinnates esitatud uurimiskokkuvõtet, leiab kohus, et hageja on tõendatud, et tema töö oli seotud riskiga ja selle töötingimuse kui riski negatiivset mõju tema tervisele. Kostja tunnistajate ütlustest nähtub, et kostja teostas töötajate tervise kontrolli, kuid põhiliselt kontrolliti töötajate silmi, veresoonkonda, kopse, kuid seda, et oleks kontrollitud hageja lihaste ja liigeste olukorda, tunnistaja ütlustest ei nähtu. Kostja on tõendanud oma tunnistajate ütlusega, et ta on taganud hagejale tervisekontrolli, ent ei ole tõendanud, et oleks kontrollitud töötingimuste mõju hageja tervisele eriti osas, mis seondub hageja kutsehaigusega, so sundasendite, korduvate liigutuste mõju tema lihaskonnale ja liigestele – eriti kätele. Kostja esitas kohtule Medicoveri riskianalüüsi, millest nähtub, et uuriti füsioloogilisi ohutegureid alles 2001. a novembris ja selle uuringu järgi oli pudeliasetaja, karpide panija töö III riskiastmega, mis tõendab küll kostjapoolselt hoolt nende mõjurite kindlakstegemisele, küll aga ei tõenda, et kostja oleks kontrollinud seda, kas nendel mõjuritel oli ka negatiivne tagajärg hageja tervisele. Kostja esitas kohtule ohutustehnika instruktsioon nr 1, selle uuendatud versiooni, töökaitsejuhendi väljavõte instruktsioonide tutvumise kooskõlastamise raamatust, töökaitsejuhendid nr 69, 62, 61, 60, 57, 37, 21, 20, 19a, 2, 1, väljavõtted vastavast raamatutest, kuhu hageja on andnud allkirja nendega tutvumise kohta, kuid kõigist nendest juhenditest nähtub, et kostja poolt on läbiviidud vaid töökaitsealane juhendamine - masinatega töötamiseks ja eelkõige käitumiseks traumade korral. Seda kinnitas ka tunnistaja J. V oma ütlustega. Nimelt ütles J. V, et selline instruktaaž viidi läbi kvartaalselt. Mingeid tõendeid aga selle kohta, et instruktaaž oleks olnud tööga seoses olevate sundasendite osas ning nende mõju vältimiseks /vähendamiseks tervisele, ei ole kostja esitanud. Eeltoodust järeldub, et kostja on küll vaid korra, so 2001. kontrollinud TTOS § 9 järgi töökeskkonna riskitegureid, antud juhul siis hageja tervisele
mõju avaldatavaid riskitegureid seaduse § 13 lg 1 p1 -4 järgi, kuid see ei tähenda, et ta oleks tõendanud, et ta oleks täitnud oma kohustust tagada füsioloogiliste mõjurite vältimist/vähendamist töötajate, antud juhul hageja tervisele, sj seda, et kostja oleks rakendanud TTOS § 13 lg 1 p 6 ja 6.1 ja Valitsuse 22.07.92 määruse nr 214 § 4 alusel vajalikke meetmeid nende mõjurite vähendamiseks. Kohus leiab siinjuures, et kostja ei ole ka tõendanud, et ta oleks kontrollinud ohuteguri mõju hageja tervisele. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks täitnud NSVL Tervishoiuministeeriumi 29.09.89 käskkirjast nr 555 tulenevaid nõudeid (kehtisid Eestis kuni 31.05.00), mille kohaselt pidi tööandja tagama hagejale, kuna tema töö oli seotud lokaalse lihaspingega, eriti randme ja õlavarrelihaste pingega, perioodilise arstliku kontrolli vähemalt 1 kord 2 aasta jooksu 4 arsti osavõtul (terapeut, neuroloog, kirurg, günekoloog). Esitatud AS Medicover tervisetõend 13.10.01 kinnitab hageja lubatavust töötada toiduainete tööstuses, kuna temal ei esinenud rindkere elundites patoloogilisi leide ning puudusid ka patogeensed mikroobid, kuid ei kinnita seda, et hagejal oleks kontrollitud käte ja õlavarrelihaste seisundit. Kostja esitatud tervisekontrolli otsusest 09.09.05 nähtub, et hageja võib töötada toiduainete liinoperaatorina, kuid samas kontrolliti müra, tolmu, tuuletõmbuse ja liimiaurude mõju tervisele, mitte aga sundasendite mõju hageja kätele. Kostja koostas tegevuskava mõjurite vähendamiseks alles 2006.a. mais koos riskianalüüsiga, mille kohta esitas kostja kohtule vastava kava (tlk 74). 07.02.06 tervisekontrolli otsuses on märgitud, et hageja peab tegelema tervisevõimlemisega ja kandma randmekaitseid ja tugisidet, soovitatud on massaaži, küll aga leiab kohus, et mainitud otsus ja tegevuskava on tehtud alles siis, kui hagejal oli kutsehaigus sisuliselt välja kujunenud, sest haigus tuvastati 2006.a detsembris.
30.Nimetatud kaalutlustel leiab kohus, et kostja ei ole oma seadusest tulenevat kohustust – selgitada välja, kuidas ohutegur on mõjunud hageja tervisele, ega võtnud tarvitusele meetmeid nende mõjurite vähendamiseks hageja tervisele ja tervisekahju tekkimisele täitnud ja on seega rikkunud TTOS § 12 lg 1 13 lg 1 p2, 3,4, 6 k 6.1 ja Valitsuse määruse nr 214 § 4 tulenevaid ja ülalviidatud NSVL Tervishoiuministeeriumi 29.09.89 käskkirjast nr 555 tulenevaid nõudeid. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kostjapoolne kohustuse rikkumine on olnud jätkuv (rikkumine leidis aset enne VÕS-i jõustumist ja pärast seda) ja on kuni 30.06.2002 kehtinud TsK § 448 lg 1 alusel õigusvastane ning kuna ohuteguril oli mõju hageja tervisele, põhjustades talle tervisekahju, on kohustuse rikkumine alates 01.02.07 kehtiva VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 2 alusel õigusvastane. Kostja poolt kohtule esitatud 2007.a. töökeskkonna sisekontrolli korraldamise käskkiri on koostatud juunis 2007, so pärast hageja töölt lahkumist ning seega ei ole nimetatud tõendil vaidluse lahendamisel tähendust ja kohus sellele hinnangut ei anna.
31.Kuna ülalpool tuvastas kohus, et ohuteguril oli terviskahjustav mõju hageja tervisele ja põhjustas talle terviskahjustuse kutsehaiguse näol, siis on kostja õigusvastasel teol otsene põhjuslik seos hagejal tekkinud tervisekahjuga TsK § 448 lg 1 ja VÕS § 1043 järgi ja kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole tekkinud kahjus süüdi. Kohtu arvates kostja poolt 2001. Medicoveri poolt läbiviidud riskianalüüs ja alles 2006.a. tehtud tegevuskava riskide vähendamiseks ei välista kuidagi kostja süüd hagejale tekkinud tervisekahjuskutsehaiguses, sest kostja ei ole tõendanud, et ta oleks korraldanud hageja vastava-alase tervisekontrolli ja vastavate meetmete tarvitusele võtmise vältimaks hagejale tervisekahju tekkimist kutsehaiguse näol.
Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on vastutav hagejal tekkinud tervisekahjustuse tekkimises.
32.Mis puutub hageja väitesse, et kostja ei ole korraldanud Vabariigi Valitsuse määruse nr 324 20.10.93 järgi piisavat koolitust töötervise ja tööohtude alal, siis kostja on J. Vi ütlustega ja ülalmainitud instruktsioonide, juhenditega tõendanud, et töökaitsealane koolitus on läbi viidud, tööohutusjuhenditega on hagejat tutvustatud, seega ei ole sellist kohustust kostja rikkunud.
33.Kahju ulatus, kannatanu süü, hüvitise suurus
Järgnevalt vaatleb kohus küsimust kahju ulatusest. Pooltel puudus vaidlus tegelikult kahju ulatuse üle. Küll aga peab kohus VÕS 127 lg ja VÕS § 130 lg 1 alusel arvestama hüvitamisele kuuluva kahju määramisel sellest, kui suur on hageja töövõime kaotas. VÕS § 127 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatu isiku asetamine olukorda, mis oleks lähedane olukorrale, mille ta oleks olnud , kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevas asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 130 lg 1 alusel on tervisekahjustuse puhul varaliseks kahjuks terviskahjustusest tekkinud kulud, osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sh sissetulekute vähenemisest tekkinud kahju. Vaidlus puudus selles, et hageja töövõime kaotus on 30%. Seega saab kahju olla VÕS § 130 lg 1 järgi 30% ulatuses kaotatud sissetulek, sj tuleb arvestada asjaolu, et alates 17.03.08 on hageja keskmine sissetulek 2200 krooni kuus.
34.Kahju arvestamise aluseks olevat perioodi ei ole kostja vaidlustanud. Vaidlus puudus selles, et keskmine liinioperaatori palk oli 01.02.2007 alates 8640 krooni, alates 01.01.08 16.03.2008 9936 krooni kuus. Seega on hageja poolt saamata jäänud töötasu arvates 01.02.2007-31.12.2007 kokku 95040 krooni, millest 30% VÕS § 130 lg 1 mõtte kohaselt on kaotatud osaline tasu 28512 krooni. 01.01.2008-16.03.2008 on saamata jäänud tasu 24699,60 krooni (jaanuar, veebruar kokku 19872 kr ja märtsi 10 päeva tasu vastavalt 4728,60 kr /9936 kr :21 tööpäevaga, korrutatud 10 tööpäevaga/) ja 30% sellest on vastavalt 7380,20 krooni.
35.Alates 17.03.2008 läks hageja tööle ja saab palka 2200 krooni kuus. Kuna liinioperaatori palk on jätkuvalt 2008.a. kuus 9936 krooni, siis arvestades maha saadavat hageja palka 2200 krooni kuus, on saamata jäänud töötasu alates 17.03.2098 arvestus järgmine: alates 17.03.2008-31.03.2008 on 4052,20 krooni /7736 : 21 * 11/, millest 30% on 1215,70 krooni, edaspidi arvates 01.04.2008- kuni 30.11.2008 on saamata jäänud töötasu vastavalt arvestades maha igakuist 2200 kroonist saadavat palka kuus vastavalt 8 * 7736=61888 krooni, millest 30% on 18566,40 krooni. Alates 01.12.2008 on igakuine hüvitis seega 7736 kroonist 30%, mis on vastavalt 2320,80 krooni.
36.Seega on kokku hageja poolt saamata jäänud töötasu ehk varaline kahju kuni 30.11.2008 seisuga ühekordses summas vastavalt : 28512,00 kr + 7380,20+1215,70 kr +18566,40 kr= 55674,30 krooni. Igakuise hüvitise suurus oleks alates 01.12.2008 vastavalt 2320,80 krooni.
37.Kostja ei ole vaidlustanud lisakulutuste suurust, so kulud, mille hageja on teinud ravimitele ja tervise taastamisele, so massaažile kokku summas 6359,60 krooni, mis on hageja kahju VÕS § 130 lg 1 ja 128 lg 2 tähenduses.
38.Järgnevalt vaatleb kohus küsimust, kas hageja võiks olla ise vastutav kahju tekkimise eest. Kostja väitis, et hageja ei ole teavitanud teda temal esinevatest tervisehäiretest. Nimetatu nähtub ka kostja tunnistaja M. Mütlustest. Tunnistaja kinnitas, et V. S ei ole talle kui vahetule ülemusele teada andnud oma terviseprobleemidest. Seda, et hageja ei saa enam seoses temal esinenud tervisekahjustusega enda sama tööd jätkata, sai teada alles siis, kui selgus kutsehaigus 2006. Hageja ei ole neid väiteid millegagi ümber lükanud. Hageja selgitused ei ole tõendiks. Kohtule esitatud hageja tervisekaardist nähtub, et talle tehti juba 2001.a. parema käe karpaalkanali operatsioon ja 10 aastat varem tehti talle karpaalkanalisse hormoonsüste, seega olid hagejal teada temal esinevad tervisehäired seonduvalt kätega juba 2001.a., kuid mingeid tõendeid selle kohta, et ta tööandjat oleks teavitanud, et tal on tervisehäired, mille tõttu võib tal olla kätega töö raskendatud, ei ole hageja esitanud. Olgugi, et hageja märkis, et kostja jättis täitmata oma töötajatele informatsiooni andmise kohustuse TTOS § 13 lg 1 p 6 järgi sellest, milline on ohuteguri mõju hageja tervisele, ei saa sellise kohustuse täitamata jätmine olla aga aluseks sellele, et hagejal kui töötajal ei oleks olnud kohustust omapoolselt ka kostjat informeerida töötingimuste ja ohutegurite mõjust tema tervisele.
39.VÕS § 139 lg 3 alusel võib tervisekahjustuse korral kahju hüvitist kohus vähendada, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus. TTOS § 14 lg 5 p 4 sätestab, et kui töö on kahjulik töötaja tervisele, siis on töötajal õigus keelduda tööst või peatada töö tegemine ja p 5 alusel nõuda enda üleviimist sobivale tööle või töötingimuste kergendamist. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud endast oleneva vältimaks talle terviskahjustuse tekkimist või selle kahjustava tegevuse lõpetamist ja kasutanud selleks talle tulenevaid õigusi pärast seda kui talle tehti 2001.a parema käe karpaalkanali operatsioon. Kohtu arvates on hageja oma teavitamiskohustuse täitmata jätmisega ja oma seadusest tuleneva õiguse realiseerimata jätmisega osaliselt ise põhjustanud endale tervisekahju, mis on vaadeldav kohtu arvates raske hooletusena VÕS § 139 lg 3 ja 104 lg 4 järgi, mis on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning kuni 30.06.2002 kehtinud TsK § 462 lg 1 järgi vaadeldav kannatanu raske ettevaatamatusena kahju tekkimisel, sest teades enda tervisekahjustumisest selle sama terviskahjustusega sama töö jätkamine samades tingimustes soodustas kutsehaiguse tekkimist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja väited sellest, et tema pole süüdi hagejal kahju tekkimises on vaid osaliselt tõendatud ja seda eelkõige seeläbi, et selle kahju tekkimises on osaliselt süüdi ka hageja ise. Kohtu arvetes on võimalik hinnata hageja süüastet 25% ulatuses, mille ulatuses tuleb ka väljamõistetavat hüvitist ja muude kulutuste hüvitist vähendada.
40.VÕS § 136 lg 1, 2 alusel mõistab kohus välja hüvitise kaotatud sissetuleku eest ühekordse summana ja alates otsuse tegemise kuupäevast so 01.12.2008 igakuise hüvitisena ning kulutuste eest hüvitise ühekordse summana. Eeltoodu alusel kuulub osalisele hagi rahuldamisele.
Nii tuleb kohtu arvates kostjalt välja mõista alates 01.02.2007- 30.11.2008 ühekordse hüvitisena 41755,70 krooni /75% 55674,30-st/ ja alates 01.12.2008 igakuiselt 1740,60 krooni /2320,80-st 75%/. Muude kulutuste katteks tuleb kostjalt välja mõista 4769,70 krooni /75% 6359,60 -st/.
41.Mis puutub hageja väitesse, et kostja pole säilitanud tervishoiualaseid dokumente, siis nõustub kohus siinkohal kostjaga, et märgitud 45 -aastane dokumentatsiooni säilitamise kohustus tuleneb 1999.a. kehtima hakanud töötervishoiu ja tööohutuse seadusest, seega ei puuduta selline kohustus varasemat hageja töötamise perioodi. Teiseks ei ole hageja esile toonud, kuidas sellise nõude rikkumine iseenesest võiks olla seotud kahju tekkimisega. Kohus nõustub ka kostjaga selles osas, et vaidluses ei oma mingit tähendatust hageja väide sellest, et kostja /tema õiguseellased / pole läbi viinud Sotsiaalministri 14.12.2000 määrusega nr 80 § 5 järgi alast esmast koolitust, kuna hageja asus tööle 1961. a ja märgitud määrusega kehtestatud nõue tagasiulatuva tähendusega ei ole.
42.Menetluskulude jaotus
TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulude võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulus rahuldamisele osaliselt, jätab kohus mõlema menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda. Kostja kanda jääb hagi rahuldatud osalt tasumisele kuuluv riigilõiv, kuna hageja oli lõivu tasumisest vabastatud.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.