Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-25-6308
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. november 2025.a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Piret Raik
Kohtuasi
Bondora AS hagi L. A. vastu võla nõudes
Hagihind
9635,09 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
Bondora AS (rk 11483929, asukoht A.H. Tammsaare tee 56, Tallinn)
Hageja lepinguline esindaja:
Vandeadvokaat Keijo Lindeberg (Advokaadibüroo
Lootsi 8/1, Tallinn; e-post: XXX)
Kostja:
L. A. (ik XXX XXX e-post: XXX)
Bondora AS-i hagiavaldus rahuldada osaliselt.
1
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Bondora AS esitas 24.04.2025.a. Viru Maakohtule hagi L. A. vastu võla nõudes.
1.1 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bondora AS ja L. A. 01.03.2022 tarbijakrediidilepingu nr BL2628441. Vastavalt laenulepingu põhitingimuste punktile 1.12 oli laenusumma 6911 eurot. Hageja väljastas kostjale 01.03.2022 krediidisumma 6 500 ja 411 eurot arvestati lepingutasu katteks (põhitingimused p 1.22 ja laenulepingu üldtingimused p 4.1). Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustustega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja saatis tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks korduvalt meeldetuletusi, sh lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis võlgnikule viimase tähtaja (30 päeva) võlgnevuse likvideerimiseks ning hoiatas, et täiendava tähtaja jooksul võla tasumata jätmisel on hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda, misjärel muutub kogu nõue terves ulatuses sissenõutavaks. Kostja võlgnevust ei tasunud ega pidanud ka läbirääkimisi võlgnevuse kõrvaldamiseks. Hageja ütles 16.06.2022 lepingu erakorraliselt üles. 1.2 Hageja leiab, et pooled on tarbijakrediidilepingu sõlminud kehtivalt. 1.2.1 Pooled on sõlminud lepingu sidevahendi abil VÕS § 52 tähenduses krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiili-ID või Smart-IDga. Keskkonnas edastas kostja laenutaotluse, millele hageja edastas pakkumuse. Kostja andis seejärel oma tahteavalduse (avalduse kohustuste võtmiseks), sisestades talle hageja poolt edastatud PIN-koodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses olev info, mis sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamistoimingu täpne aega. Seega on leping sõlmitud VÕS § 404 lg 1 toodud vorminõudeid järgides. Hageja edastas kostjale ka kogu VÕS § 404 ja § 405 sätestatud lepingueelse teabe ja tegi oma veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kättesaadavaks kogu lepingu dokumentatsiooni. Samas, isegi, kui hageja oleks eksinud vorminõude ja /või teabe avaldamise kohustuse osas, on leping
2
muutunud kehtivaks laenu väljastamisega VÕS 408 lg 2 alusel, kuivõrd kostja on laenu kätte saanud ja asunud seda kasutama. 1.2.2 Lepingu nr BL2628441 krediidi kulukuse määr on 46.27% (eritingimused p 1.23), samas kui viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude krediidi kulukuse määr laenu väljastamise hetkel oli 15,31%, mistõttu jääb laenu kogukulumäär alla kolmekordse seadusjärgse määra. 1.2.3 Hageja analüüsis lepingueelselt kostja laenuvõimet ja veendus, et tarbija on laenuvõimeline. KavS § 50 lg 1 kohaselt saab krediidiandja või -vahendaja tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet tarbijalt, asjakohastest siseallikatest ja andmekogudest. Siseallikad on krediidiandja või -vahendaja enda kasutuses olevad teabe saamise allikad. KavS § 50 lg 4 kohaselt kontrollib krediidiandja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kostja täitis krediidiküsimustiku, milles hageja palus edastada järgmisi andmeid: elukoha tüüp, perekonnaseis, ülalpeetavate arv, haridus, tööandja ja tööstaaž tööandja juures; sissetuleku suurus, kohustused; elamiskulude suurus, kulutused hasartmängudele. Lisaks on kostja edastanud hagejale oma pangakontoväljavõtted ja hageja kontrollis (nii enda kui kolmandate isikute andmebaasist), kas kostja suhtes on avaldatud maksehäireid. Kostja pangakontolt kontrollis hageja, et kostjal on regulaarne sissetulek (laenu taotlemisel) 562,94 eurot (neto). Kostja pangakontolt nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt summas 60,69 eurot ja analüüsis on hageja aluseks võtnud elamiskuludena 250 eurot, mis on suurem, kui Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum summas 233,57 eurot. Arvestades uue laenu kuumakset (245,60 eurot), teisi kohustusi (60,69 eurot), arvestuslikke elamiskulusid (250 eurot), oli hageja õigustatud tegema kostja suhtes positiivse krediidiotsuse, kuivõrd kostja oli objektiivselt võimeline teenindama laenu, täitma teisi võetud kohustusi ja tagama enda põhivajaduste täitmise. Hageja on seega täitnud ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust ning krediidileping pole tühine ka sellel alusel. 1.3 Hageja nõue. Kostjal tuleb tagastada nii krediit (põhisumma 6911 eurot), kui sellelt arvestatav intress, mis vastavalt lepingu eritingimuste punktile nr 1.20 on 29,76% aastas. Lisaks kohustus kostja tasuma vastavalt lepingu eritingimuste punktile 1.21 ka haldustasu 4% laenusummast aastas. Vastavalt lepingu üldtingimuste p 6.1, p 6.2, p 8.1 ja 8.2 kohustus kostja tagastama krediidi, sellelt arvestatav intressi ja haldustasu annuiteetmaksetena laenusumma kuumaksena 245,61 eurot kuus. Kostja jättis tasumata järgmised maksegraafikus nimetatud maksed: 14.03.2022. a osamakse summas 141,90 eurot, 13.04.2022. a osamakse summas 245,60 eurot, 13.05.2022. a osamakse summas 245,60 eurot, 13.06.2022. a osamakse summas 245,61eurot. Täiendavalt oli hageja väljastanud kostjale 25.04.2022 sissenõudmiskulu eest arve 5 eurot ja 21.04.2022 arve maksehäire avaldamise kulu eest 14,99 eurot, kokku summas 19,99 eurot, sissenõudmiskuludena (VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel). Kuivõrd kostja ei tasunud ka täiendava tähtaja jooksul ühtegi makset, ütles hageja 16.06.2022 avaldusega lepingu erakorraliselt üles, mistõttu muutus VÕS § 399 lg 1 ja § 401 lg 3 kohaselt nõue terves ulatuses sissenõutavaks, VÕS § 416 lg 3 sätestatud piiranguga. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees 7628,53 eurot, millest: põhinõue 6911 eurot; intress kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 615,41 eurot; haldustasu 82,13 eurot ja sissenõudmiskulude koguvõlgnevus 19.99 eurot. Võlgnevus on tasumata.
3
Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja lepingu üldtingimuste punktidele nr 9.1 ning 1.20 on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamiselt viivist tasumata võlasummalt kuni kohustuse täitmiseni. Hageja on viivisenõue arvestatud lepingujärgses määras alates laenulepingu ülesütlemisest (põhinõudelt ja haldustasult) ja hageja viivisenõue on 5547,13 eurot (viivise arvestus hagi lisa 10). Samuti palub hageja kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuselt ja haldustasult (6993,13 eurot) viisis 29,76 % aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni (TsMS § 367 alusel). Poolte menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
4
-12.11.2025 menetlusdokumendi koostamise kulu 90 eurot (kus õigusabi on osutatud 1 h ulatuses tasumääraga 90 eurot/h). Kuivõrd hageja on käibemaksukohuslane palub hageja mõista välja menetluskulud ilma käibemaksuta.
5
millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPRFinance s. r. o. vs. GK, p 46) ( vt Riigikohtu 24.11.2023.a. määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098/50 p 13). See tähendab, et kohtul tuleb omal algatusel kontrollida (viidatud Riigikohtu lahendi p 14 ja 17) kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas; kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Viidatud lahendis on Riigikohus selgitanud ka seda, et TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. See tähendab, et ka juhul, kui tarbijast kostja ei vasta hagiavaldusele, peab kohus omal algatusel (ex officio) kontrollima, kas nõude aluseks olev leping kehtib. Kui kohus leiab, et nõude aluseks olev tarbijakrediidileping on nt liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine, ei saa sellist hagi tagaseljaotsusega muus kui algse maksegraafiku järgi sissenõutavaks muutunud laenusumma ja sellelt arvestatud seadusjärgse intressi osas rahuldada, sest see ei ole õiguslikult põhjendatud. Kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral, vt määruse p 24) ja kohus võib teha tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja lubatud intressi ulatuses. Silmas tuleb pidada, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (Riigikohtu 03.05.2017 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17, p 16 ja nr 2-2113098/50 p 26).
6
krediidilepingu sõlmimiseks tegi ning millal ja mil viisil hageja tarbijale lepingudokumendid püsival andmekandjal esitas. 9.2 Käesoleval juhul on tegemist sidevahendi abil sõlmitud lepinguga. VÕS § 410 lg 1 sätestab, et VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. VÕS § 410 lg 1 järgimata jätmine toob kaasa VÕS § 408 lg 1 tagajärje ehk lepingu tühisuse. Tulenevalt VÕS § 408 lg 1 on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et VÕS § 404 lõikes 2 või 2 3 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Tõendatud on lepingu BL2628441 alusel laenu ülekanne L. A.le 1.03.2022.a. 6500 eurot (dtl 30). Kohus möönab, et hageja on rikkunud VÕS § 410 lg 1, hageja ei ole tõendanud kõigi lepingudokumentide edastamist kostja e-posti aadressile. Samas on hageja tõendanud, et krediit on tarbija kasutusse antud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et lepingut saab sõlmituks lugeda ning leping vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine ei ole. 9.3 VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1). Tarbijakrediidilepingu BL2628441 sõlmimise ajal so 1.03.2022.a. oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 15,31% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidikulukuse määr vähemalt 45,93% aastas. Poolte vahel sõlmitud lepingu BL2628441 krediidi kulukuse määr oli 46,27% (dtl 9, 41). Kuivõrd lepingujärgne krediidikulukuse määr ületab Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra üle kolme korra, on leping tühine VÕS 4062 lg 1 alusel krediidikulukuse määra suuruse tõttu. VÕS § 4062 lg 3 kohaselt kui tarbijakrediidileping on VÕS 4062 lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Tarbijakrediidileping oli sõlmitud tähtajaga 60 kuud (ehk 5 aastat). Viimase osamakse tähtaeg on 15.02.2027.a.
7
Riigikohus märkis, et kui kohus leiab, et nõude aluseks olev tarbijakrediidileping on nt liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine, ei saa sellist hagi muus kui algse maksegraafiku järgi sissenõutavaks muutunud laenusumma ja sellelt arvestatud seadusjärgse intressi osas rahuldada, sest see ei ole õiguslikult põhjendatud (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-21-13098/50 p 26). VÕS § 4062 lg 3 ja viidatud Riigikohtu seisukohale tuginedes arvestas kohus otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud laenusumma ja sellelt arvestatud seadusjärgse intressi. Kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga on sissenõutavaks muutunud laenusumma 4151,01 eurot (maksegraafikujärgsed osamaksed perioodi eest 14.03.2022 -13.11.2025, dtl 31-32). Seadusjärgne (VÕS § 94 lg 1) intress nimetatud perioodi eest on 414,84 eurot (vt Lisa) Eeltoodu osas summas 4565,85 eurot (4151,01 + 414,84) on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8
12.11.2025 menetlusdokumendis nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist (so kuni 12.11.2025) ja alates 13.11.2025.a TsMS § 367 alusel VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. Kuivõrd leping on krediidikulukuse määra tõttu tühine ja kohus rahuldab põhinõude algse maksegraafiku järgi sissenõutavaks muutunud laenusumma ja sellelt arvestatud seadusjärgse intressi osas, siis on kohus seisukohal, et kostja ei ole maksega viivitusse sattunud ning hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue tuleb jätta rahuldamata. Põhjendatud on viivisenõue TsMS § 367 alusel alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1
9
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.