Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.11.2008, Tallinn
Tsiviilasja number
2-01-13
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend
AS Akronto hagi OÜ Agio Ehitus vastu 1 193 080 krooni saamiseks, aktide ja saldoteatise tühisuse tuvastamiseks ning OÜ Agio Ehitus vastuhagi 1 289 553 krooni saamiseks Harju Maakohtu 13.06.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Akronto apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
06.11.2008
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Akronto (reg.kood 10231864, asukoht Valgevase 9a, Tallinn 10414), tema seaduslik esindaja Aleksei Rõndin (Alexei Ryndine) ja lepinguline esindaja Jüri Asari; Kostja OÜ Agio Ehitus (reg.kood 10233248, asukoht Vilde tee 150, Tallinn 12618), tema seaduslik esindaja Aleksander Nikonovitš (Alexandre Nikonovitch) lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Ainla.
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 13.06.2008 otsus AS-i Akronto hagis OÜ Agio Ehitus vastu 1 193 080 krooni saamiseks, aktide ja saldoteatise tühisuse tuvastamiseks ning OÜ Agio Ehitus vastuhagis AS-i Akronto vastu 1 289 553 krooni saamiseks muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta hageja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata vandeadvokaadi vahendusel, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hageja nõue ja põhjendused
1.Pooled sõlmisid 02.01.1996 rendilepingu, mille kohaselt kostja rentis hagejale ekskavaatori EO-5122, kettsaag traktori MTZ-82, kallurid KAMAZ 55111, elektrijaama BHG-40, vibroplaadi Dynapac, koormaauto Toyota ja vibrorammi. Lepingu p 5 kohaselt pidi hageja tasuma kostjale renti vastavalt sellele, mitu vahetust mehhanism töötas. Erinevate mehhanismide tööde maht fikseeriti kahepoolses aktis, mille kinnitas mõlema poole nimel ühine juhatuse liige Aleksander Nikonovitš, kes ühtlasi lasi kanda raha kostja arvele.
2.Lepingu kehtivuse ajal esitas kostja hagejale arveid kokku 4 056 189 krooni ulatuses, millest hageja tasus kokku 3 210 652 krooni. Hageja aktsepteerib kostja arveid vaid 2 017 572 krooni ulatuses ja leiab, et hageja on kostjale alusetult tasunud käibemaksu summas 577 917,36 krooni, rendiobjektiks mitteolnud ekskavaatori JSB JS 300 rentimise eest 1 528 930 krooni, aktides juurdekirjutuste tegemise ning puhkepäevadel töötamisel koefitsendi 1,5 rakendamise arvel 686 145 krooni ning kostjalt 03.05.1996 välja ostetud koormaauto Toyota rentimise eest 59 499,40 krooni. Kuna kostja rentis samu seadmeid välja EMET Eriehituse AS-le, eitab hageja kostjalt elektrijaama BHG-40, vibroplaadi Dynapac, baara Ural-33 ja vibrorammi rentimist, millega seoses esitati hagejale alusetult arveid 447 435,60 krooni ulatuses.
3.Hageja ei nõustu sellega, et vaidlusalust lepingut muudeti nii käibemaksu, kasutusele antud seadmete loetelu kui ka seadmete pühapäevadel töötamise eest koefitsiendi 1,5 kehtestamiseks suuliste kokkulepetega, mis väidetavalt sõlmiti Aleksander Nikonovitši isikus nii hageja kui kostja nimel.
4.1996 jaanuarist kuni 2000 augustini koostatud rendimehhanismide kasutamise aktid on kontrollimatud ja neis on esile toodud valeandmed. Nagu eelpool märgitud, allkirjastas aktid poolte nimel valdavalt Aleksander Nikonovitš, kes oli samal ajal ka hageja juhatuse liige ja tegevjuht. Olukorda soodustas ka asjaolu, et nii hageja kui kostja pearaamatupidajana töötas A. J.. Hageja juhtkonda hoiti renditud seadmete tegeliku kasutamise ulatusest teadmatuses kuni 2000 oktoobrini. Sama aasta septembris tagandati Aleksander Nikonovitš oma ametikohalt. Aktid on koostatud ja allkirjad antud kohtuekspertiisi ja kriminalistikakeskuse ekspertiisiaktist tulenevalt samaliigilise sinise pastapliiatsiga, mis viitab aktide koostamisele samaaegselt tagantjärele. Kõnelauseid akte on kasutatud ka poolte vahel kinnitatud 15.01.1998 saldoteatise alusena, mistõttu ei vasta selles kajastatu tõele.
5.Kuigi kostja on hageja arvestuse kohaselt saanud põhjendamatute rendimaksetena alusetult kokku 3 299 297,36 krooni palus hageja eelneva põhjal mõista kostjalt välja 1 193 080 krooni. Samuti palus hageja tuvastada 1996 jaanuarist kuni 2000 augustini koostatud rendimehhanismide kasutamise aktide ja nende põhjal 15.01.1998 koostatud saldoteatise tühisust. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuväidete ja vastuhagi kohaselt võttis hageja kostjalt 02.01.1996 sõlmitud rendilepingu alusel rendile lepingus märgitud mehhanismid ja kasutas neid oma igapäevases tegevuses kuni rendilepingu lõpetamiseni. Lisaks lepingus märgitud varale võttis hageja kostjalt rendile koopiamasina Xerox 5009 renditasuga 30 krooni päevas ja asfaldifreesi Alligaator renditasuga 320 krooni 2(12)
päevas. Samuti andis kostja hagejale rendile Foreks Liisingult 06.08.1996 sõlmitud kapitalirendilepingu nr 906806 AG alusel rendile võetud ekskavaatori JCB JS 300. Kostja tasus ekskavaatori 1 750 000 krooni suurusest maksumusest esimese sissemakse summas 450 625 krooni ja andis liisitud ekskavaatori samal päeval hageja kasutusse. Hageja ja Foreks Liisingu vaheline kapitalirendileping nr 960806 AK sõlmiti selle erinevusega, et renditava vara maksumuseks oli 485 625 krooni ja vara üleandmise päevaks 15.02.-27.02.1998.
7.Aastaid ei esitanud hageja kostjale pretensioone aktide ega arvete õigsuse osas ning 10.10.2000 teatas hageja kostjale äriliste suhete lõpetamisest. 31.10.2000 esitas kostja hagejale pretensiooni, milles nõudis rendilepingust tuleneva võlgnevuse 845 536,50 krooni tasumist. 10.11.2000 teatas hageja, et äriliste suhete lõpetamise tõttu ta võlgnevust ei tunnista, sisulisi vastuväiteid pretensioonile ei esitanud. Kostja andis hageja kasutusse seadmed ja mehhanismid rendilepingu alusel, rendilepingu lõppemisel ostis hageja samad seadmed ja mehhanismid kostjalt välja.
8.Hageja ei ole tõendanud, et kostja juhatuse liige Aleksander Nikonovitš esitas aktides valeandmeid, tegi puhkepäevade arvel aktides juurdekirjutusi või esitas need tagantjärgi. Kohus jättis hageja esitatud rendilepingu tühisuse tuvastamise hagi tsiviilasjas nr 2/5/30669/01 ja endiste juhatuse liikmete vastu esitatud kahju hüvitamise hagi tsiviilasjas nr 2/2214189/03 rahuldamata. Hageja väited seoses suhetega EMET Eriehituse AS-iga ja renditud vara kostja omandisse kuulumisega on asjassepuutumatud, kuna seadmete allrendile andmine või muul õiguslikul alusel rendileandja valduses oleva asja väljarentimine on lubatud.
9.Vastuhagis palus kostja mõista hagejalt välja 1 289 553,00 krooni. Nõue koosneb põhinõudest summas 1 085 937,90 krooni, mis jaguneb 1998 jaanuarist – 2000 augustikuuni esitatud arvete alusel tasumisele kuuluvast summast 845 536,50 krooni ja 2000 septembrist 2001 veebruarini esitatud arvete põhjal tasumisele kuuluvast summast 240 401,40 krooni. Põhinõudele lisanduvad viivised alates viimase arve sissenõutavaks muutumisest 01.04.2001 kuni 30.06.2007 summas 203 615,00 krooni.
10.Kohtukulud palus kostja jätta hageja kanda. Vastus vastuhagile
11.Hageja vastuhagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja nõue põhineb osaliselt viiviste arvetel, samas ei ole selge, kas viivise arvestamiseks põhjust oli või mitte. Arvete aluseks olnud aktid on hageja põhihagis vaidlustanud. Hageja palus kohaldada aegumist kostja nõuetele, mis olid esitatud pärast 01.07.2005 ning puudutavad perioodi kuni 01.07.2002. Maakohtu otsuse põhjendused
12.Kohus rahuldas hageja nõude poolte vahel allkirjastatud rendimehhanismide kasutamise aktide tühisuse tuvastamiseks perioodi 1996 jaanuar kuni 2000 märts osas ning jättis rahuldamata 15.01.1998 saldoteatise tühisuse tuvastamise nõude. Samuti jättis kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt 1 193 080 krooni saamiseks.
13.Kohus rahuldas vastuhagi ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 1 289 553 krooni.
14.Kohtukulude jaotuse kohaselt mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 3 000 krooni ning riigituludesse 60 krooni. Hagejalt mõistis kohus kostja kasuks välja menetluskulu 96 100 krooni.
15.Otsuse põhjenduste kohaselt põhineb pooltevaheline õigussuhe 02.01.1996 sõlmitud rendilepingul ja kuulub võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise 3(12)
eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-st 2, 11 ning 12 lg 2 tulenevalt lahendamisele enne 01.07.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS), ENSV tsiviilkoodeksi (TsK) ja Eesti Vabariigi rendiseaduse (RenS) sätete järgi.
16.Pooltevaheline rendileping sõlmiti tähtajaliselt kuni 31.12.1996 ja loeti pikenenuks juhul kui ükski pooltest ei ole teatanud selle katkestamisest. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et leping pikenes pärast 31.12.1996 tähtaja möödumist määramata ajaks. Rendileping ei reguleerinud lepingu lõpetamise korda ega etteteatamise tähtaegu lepingu ühepoolsel lõpetamisel, kuid sätestas, et rendilepingu lõppemisel tuli renditud masinad tagasi anda tehniliselt korrasolevatena üleandmisaktidega. Hinnates kohtule esitatud poolte kirjavahetust ja hageja poolt kostjale vara tagastamise ja väljaostu kohta käivaid tõendeid luges kohus pooltevahelise rendilepingu lõppenuks RenS § 17 lg 1 alusel renditud vara osaliselt tagastamise ja osaliselt välja ostmisega 26.02.2001.
17.Rendilepingu sõlmimise ajal kehtinud RenS § 6 lõige 1 sätestas, et rendi suurus ja maksmise kord määratakse rendilepinguga ja lõige 3, et rentnik maksab peale rendi Eesti Vabariigi seaduses ettenähtud makse, kui see ei ole Eesti Vabariigi seaduse või lepingu järgi rendile andja kohustus. Rendilepingu punktide 4 ja 5 kohaselt pidi rentnik maksma rendile andjale kokkulepitud rendisumma, mis määrati kindlaks igale masinale vahetuse kohta. Rendisumma ei sisaldanud masinistide ega kütuse ja määrdeainete maksumust. Rendilepingus ei olnud kokkulepet, et seaduses ettenähtud maksud maksab rendile andja, seega pidi hageja RenS § 6 lõikest 3 tulenevalt vaidlustatud käibemaksu maksma lisaks kokkulepitud rendisummale. Tulenevalt sätte sõnastusest ning kohtupraktikast 1996 aastal ja sellele eelnevast ajast, ei pidanud pooled ette nägema, et käibemaks peab tingimata sisalduma lepingu lõpphinnas. Lisaks sellele leidis, kohus et Aleksander Nikonovitš võis hageja juhatuse liikmena käibemaksu lepingu hinnale lisamise ka heaks kiita.
18.Andes hinnangut hageja poolt vaidlustatud aktide kehtivusele, tõdes kohus, et renditud masinate töötamise aja kohta alates 1996 aasta jaanuarikuust kuni 2000 aasta augustikuuni kahepoolselt allkirjastatuna esitatud aktid on hageja nimel allkirjastanud valdavalt Aleksander Nikonovitš. Hageja väide, et aktid on koostatud tagantjärele, on usutav samade poolte vahel rendilepingu tühisuse tuvastamise hagi menetlemisel (tsiviilasi nr 2/5/30669/01) läbiviidud ekspertiisiga. 02.07.2002 koostatud ekspertiisiaktis nr DM-288-02/2375 on eksperdid avaldanud arvamust, et vaidlustatud aktidel aastatest 1996 -2000 on rendilevõtja allkirjad jäetud samaliigilise värvainega sinise pastapliiatsiga ja rendileandja allkirjad samaliigilise värvainega sinise tindipliiatsiga, mis viitab nimetatud aastatega dateeritud dokumentidel samade isikute allkirjade kirjutamist samu kirjutusvahendeid kasutades. Samuti on tunnistajana ülekuulatud A. J. kinnitanud, et nägi kõnealuseid akte masinate rendi aja ja koha kohta esmakordselt 2000 aasta kevadel, koheselt neid ei olnud ning et pooltevaheline arveldamine toimus üksnes temale esitatud arvete alusel. Aktide uurimisel selgus lisaks, et aastatel 1996-1998 allkirjastatud aktides esines nii arvutusvigu kui ka ilmseid ebatäpsusi töö- ja puhkepäevade ning masinavahetuste arvestuses. Aktid 2000 aasta aprillikuu ja maikuu kohta on allkirjastanud hageja esindajana juhatuse liige Aleksei Rõndin. Esitatud aktid ja arved on vastavuses, millest saab järeldada, et aktid koostati samaaegselt arvetega ja said olla arvete koostamisel aluseks. Aktide esitamise aeg ühtib tunnistaja A. J.i ütlustega selle kohta, millal tema akte nägi. Eeltoodud tõenditest järeldas kohus, et vaidlustatud aktid ei olnud kuni 2000 aasta märtsikuuni kostja esitatud arvete aluseks, vaid need esitati hagejale 2000 aasta kevadel tagantjärele muudel põhjustel, kas seoses hagejapoolsete nõudmiste esitamisega või juhatuse liikmete vahel 2000 aastal tekkinud konfliktide tõttu, mis selgitab ka arvukate hooletusest või kiirustamisest tulenevate ebatäpsuste olemasolu aktides. Kohus asus seisukohale, et alates 1996 aasta jaanuarikuust kuni 2000 aasta märtsikuuni koostatud aktid olid tehtud ilma kavatsuseta luua õiguslikke
4(12)
tagajärgi, seega näilikud ja TsÜS § 69 kohaselt tühised. Poolte vahel olid nimetatud perioodil renditud vara eest tasumise kohustus täidetud üksnes esitatud arvete alusel.
19.Hageja väidet, et 15.01.1998 koostatud saldoteatis on tühine, kuna see koostati eelnimetatud aktides toodud valeandmete alusel, pidas kohus paljasõnaliseks ja vastuolus olevaks tunnistaja A. J.i ütlustega selle kohta, et saldoteatised koostati algdokumentide alusel ning et need kajastasid selle tegemise hetkel äriühingute vahelist rahalist seisu ja olid õiged. Kuna tunnistaja andis ütlusi, et ta nägi akte alles 2000 aasta kevadel, siis on välistatud saldoteatiste koostamine aktide alusel. Teisi asjaolusid ja tõendeid hageja antud nõude kohta ei esitanud ja seetõttu jättis kohus 15.01.1998 saldoteatise tühisuse tuvastamise nõude tõendamatuse tõttu rahuldamata.
20.Vaatamata eelnimetatud aktide tühisusele luges kohus tunnistaja A. J.i ütlustega tõendatuks, et kostja rentis hagejale rendilepingus nimetatud masinaid ja nendele lisaks koopiamasinat XEROX, traktori lisaseadet Alligaator ja ekskavaatorit JCB JS 300.
21.Lisaks tunnistaja ütlustele kinnitavad hagejale masinate rentimist kirjalike tõenditena: 1) 12.01.2001 hageja peamehaaniku (alates 26.10.1999 hageja nõukogu liige), A. Radionovi koostatud õiend kostja mehhanismide võimalike töövahetuste kohta hageja objektidel, milles on märgitud kostjalt rendile võetud masinatena ekskavaatorit 5122, KAMAZ-i 55111, MTZ – 82 asfaldifreesi Aligator, ekskavaatorit JCB JS 300 ja koormaautot; 2) Kostja kiri nr 3 29.01.2001 rendilepingu täitmise kohta, millest on rendile antud masinate ja seadmetena märgitud ekskavaator EO-5122A, kallur KAMAZ-55111 registreerimismärk XXXXXX, paljundusmasin XEROX, kallur KAMAZ-55111 registreerimismärk XXXXXX, traktori MTZ-82 juurde kuuluv kettsaag, elektrijaam BNG-40, vibroplaat DYNAPAK ja vibroramm; 3) Arve nr 4-2/2001 26.02.2001 ja 26.02.2001 ostu-müügileping nr 3/2001, millest nähtuvalt müüs kostja rendilepingu lõppemisel hagejale kalluri KAMAZ-55111 registreerimismärk XXXXXX, 26.02.2001 arve nr 5-2/2001 ja ostu-müügilepinguga nr 4/2001 millest nähtuvalt müüs kostja hagejale elektrijaama BNG-40, vibroplaadi DYNAPAK, paljundusmasina XEROX, asfaldifreesi ja vibrorammi; 4) Kostja 29.01.2001 kiri nr 3, milles on märgitud, et ekskavaatori EO-5122A ja kalluri KAMAZ-55111 reg. märk XXXXXX tagastas hageja rentnikuna kostjale 18.01.2001; 5) Foreks-Liising AS-i ja kostja vahel 06.08.1996 sõlmitud kasutusrendileping nr 960806AG, mille kohaselt võttis kostja rendile roomik-ekskavaatori JCB JS 300 maksumusega 1 750 000 krooni, omafinantseeringuga 450 625 krooni ning mis anti hageja kasutusse lepingu sõlmimise kuupäeval ja kuulus rendileandjale tagastamisele 15.02.1998; 6) Foreks Liising AS-i ja hageja vahel sõlmitud kapitalirendileping nr 960806AK, milles on märgitud vara maksumuseks 485 625 krooni ja vara üleandmise tähtajaks 15.02.-27.02.1998; 7) Foreks Liising AS-i ja kostja vahel 06.08.1996 koostatud roomik-ekskavaator JSB JS 300 üleandmis-vastuvõtu akt, millel on hageja esindaja Aleksei Rõndini (alates 20.01.2000 juhatuse liige) resolutsioon ekskavaatori ekspluatatsiooni võtmise kohta ning millest kohus järeldas, et hageja sai 06.08.1996 kostjalt Foreks-Liising AS-ilt renditud roomik-ekskavaatori JCB JS 300 allrendile kuni selle kapitalirendilepingu alusel 1998 aasta veebruarikuus ForeksLiising AS-ilt rendile võtmiseni; 8) Tallinna Linnakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsustega tsiviilasjas nr. 2/5/30669/01, milles kohus tuvastas, et pooltevaheline rendileping oli reaalne ega olnud sõlmitud eesmärgiga kanda AS-ilt Akronto raha üle AS-ile Agio Ehitus ilma renditeenust kasutamata. Muuhulgas tuvastas kohus tunnistajana üle kuulatud hageja esindaja Ilmar Truusalu ütluste alusel, et pooltevahelise rendilepingu puhul oli tegemist raamlepinguga, mille alusel telliti vajadusel lepingus nimetatud seadmeid ja masinaid.
22.Eeltoodud tõenditega luges kohus tõendatuks, et lisaks lepingus märgitud masinatele ja seadmetele olid hagejale rendile antud ekskavaator JSB JS 300 ja koopiamasin XEROX 5009. 12.01.2001 hageja peamehaaniku Aleksandr Radionovi koostatud õiendist ja kostja 5(12)
31.01.03 nr. 18 teatisest täiendavate arvete kohta nähtub, et lepingus nimetatud mehhanismi kettsaag MTZ-82 on pooled nimetanud ka asfaldifreesiks Alligaator või Aligator, mistõttu pidas kohus ainetuks vaidlust selle üle kas tegemist on sama mehhanismiga.
23.Kuna Aleksander Nikonovitš oli hageja juhatuse liikmeks, rendilepingule ei olnud seadusega sätestatud kirjaliku vormi nõuet ning rendilepingu sõlmimine täiendavatele masinatele ekskavaatorile JSB JS 300 ja koopiamasinale XEROX 5009 ei väljunud hageja igapäevase majandustegevuse raamest, siis oli eelnimetatud vara rentimine kehtiv ning hagejal tuli renditud vara eest kostjale maksta.
24.Hageja väite osas, et kostja ei olnud õigustatud rentima temale mittekuulunud vara ning, et samu seadmeid renditi ka teistele äriühingutele, leidis kohus, et RenS §-st 9 tulenevalt oli rendile andja nõusolekul renditud vara allrendile andmine lubatud, mistõttu võisid mõlemad pooled anda vara allrendile. Kostja võis anda hagejale allrendile kolmandale isikule kuuluvat vara ja hageja võis kostja nõusolekul anda allrendile kostjalt rendile võetud vara ning see ei välistanud nendevahelist rendisuhet. Järelikult ei oma antud vaidluse lahendamisel tähtsust renditud vara omandisuhted ega selle tõendamiseks esitatud tõendid. Nagu eespool märgitud, tuvastasid kohtud tsiviilasjas nr. 2/5/30-669/01 hageja esindaja Ilmar Truusalu ütluste alusel, et pooltevahelise rendilepingu puhul oli tegemist raamlepinguga, mille alusel telliti kostjalt vajadusel lepingus nimetatud seadmeid ja masinaid. Seega sõltus renditud vara eest arvele märgitud ja tasumisele kuuluv summa renditud vara kasutamise ajast ja võiski erineda kuude ja aastate lõikes. Arvestades masinate maksumust ja nende kasutamise vajaduse muutumist, oli põhjendatud masinate rentimine ja allrentimine mitmete äriühingute vahel. Pooltevahelist rendisuhet ja selle alusel kohustuste tekkimist ei välista ka asjaolu, et hagejale endale kuulusid samal ajal samad masinad või mehhanismid või, et ta rentis neid kolmandatelt isikutelt, sest äriühingute tegevusvaldkonda arvestades võidi tööde teostamisel aegajalt vajada palju suuremat hulka töövahendeid kui omati või ühelt rendileandjalt renditi.
25.Poolte esitatud tõendite – kolmandate isikutega AS EMET Eriehitus, OÜ Vast, AS Asram, Santeh Ehituse OÜ jt. seotud arvete-saatelehtede, tööde vastuvõtmise aktide, faktuur-arvete jms, kohta pidas kohus vajalikuks märkida, et tõenditel märgitud mehhanismide identifitseerimine kas kostjale, hagejale või kolmandatele isikutele kuuluvatena ei ole võimalik, kuivõrd märgitud on üksnes töö või mehhanismi või masina üldnimetus, mitte aga registreerimismärke või muid konkreetse mehhanismi või masina identifitseerimist võimaldavaid tunnuseid, nt masinate või seadmete ehitusaasta, VIN-koodid, kere, mootori, muude detailide numbrid vms.
26.Pooled on rendisuhtest tulenevate nõuete ja kohustiste täitmise tõendamiseks esitanud kohtule arveid, akte, maksekorraldusi, pangakontode väljavõtteid, saldoteatisi ja majandusaastaaruandeid ajavahemiku 1996 kuni 2002 kohta. Perioodil 1996 – 2000 hagejalt kostjale arvete tasumist tõendavate maksekorralduste ja pangatoimingute väljavõtete selgitustest ei ole kohtu arvates võimalik järeldada, missuguseid arveid või võlgnevusi on tasutud või mille eest on sooritatud ettemakse, sest kui üksikud arved välja arvata (nt 05.03.1996 arve nr 4, 05.03.1996 arve nr 5, 15.05.1996 arve nr 11), piirduvad ülekannete selgitused märkustega „kreditoorne võlgnevus“, „teenuste eest“ või „ettemaks“ ja makstud summad on ümardatud ega lange kokku arvetel märgitud summadega. Kuna pooled keeldusid maksete tasumisega seotud asjaolusid konkreetselt esile toomast väites, et nad ei tea ega mäleta rahaülekannetega seotud asjaolusid, siis tugines kohus arvete esitamise ja tasumise hindamisel poolte vahel viie aasta vältel kujunenud praktikale, majandusaastaaruannetele ja saldoteatistele, mis poolte ühise pearaamatupidaja tunnistajana A. J.i antud ütluste kohaselt olid õiged ja kajastasid poolte rahalist seisu sellel hetkel.
27.Eeltoodu põhjal leidis kohus, et põhihagi 1 193 080 krooni nõudes on põhjendamata, tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. 6(12)
28.Vastuhagis on kostja esitanud nõude hageja vastu aastate 1998-2000 eest summas 845 536,50 krooni ja täiendavalt 2000 ja 2001 esitatud arvete eest summas 240 401,40 krooni. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on 1998. aastal kostja esitanud arveid hagejale kokku 595 089,35 krooni eest, lugenud nendest makstuks 355 607 krooni ja võlgnevuseks 246 982,35 krooni. 1999 aastal on kostja esitanud arveid hagejale kokku 333 043,20 krooni eest ja lugenud võlgnevuseks 333 043,20 krooni. 2000. aastal on kostja esitanud arveid hagejale kokku 403 253,20 krooni eest ja lugenud võlgnevuseks 403 253,20 krooni. 2001. aastal on kostja esitanud arveid hagejale kokku 195 880,00 krooni eest ja lugenud võlgnevuseks 102 660 krooni, tasutud on müügiarveid kokku summas 93 220,00 krooni eest. (29.09.2000 arve nr 9 summas 45 323,80 krooni, 06.11.2000 arve nr 10 summas 46 208,80 krooni, 11.12.2000 arve nr 11 summas 46 208,80 krooni, 03.01.2001 arve nr 12 summas 44 108,40 krooni, 31.01.2001 arve nr 3 summas 37 288,00 krooni ja 28.02.2001 arve nr 6 summas 21 263 krooni). Arvetes ja teatises 31.01.2003 nr 18 on kostja märkinud ära nii rendile antud mehhanismide nimetused, töövahetuste arvu ja hinna.
29.1996. aasta kostja majandusaasta aruande kohaselt oli kostjal majandusaasta lõpul nõudeid ostjate vastu kokku 9 593 krooni eest, kuid hageja võlgnevust ta 1996 aastal esile toonud ei ole. Kostja 15.01.1998 saldoteatise kohaselt oli seisuga 31.12.1997 hageja võlg kostja ees 607 107,15 krooni, sama summat kajastab täiskroonides kostja 1997 aasta majandusaasta aruanne seisuga 31.12.1997 nõuetena ostjate vastu. 1998. aasta kostja majandusaasta aruanne kajastab aasta algul nõudeid ostjate vastu kokku summas 607 107 krooni, aasta lõpul nõudeid ostjate vastu kokku summas 786 696 krooni. 31.12.1999 kostja majandusaastaaruandes esitatud bilansi kohaselt nõue aasta algul 786 696 krooni, aasta lõpul 659 240 krooni, samas summas on väljastatud hageja saldoteatis 15.01.2000. Hageja saldoteatise kohaselt 31.08.2000 seisuga on kohustused kostja ees 845 536,50 krooni, saldoteatise on kostja kinnitanud. Seisuga 31.12.2000 oli kostja majandusaastaaruande lisa 3 kohaselt nõue 1 027 386, kostja väljastatud saldoteatise kohaselt 31.01.2001 märkis ta hageja võlgnevuseks 1 027 386.38, hageja aktsepteeris võlgnevust osaliselt summas 845 536,50 ja keeldus aktsepteerimast rendiarveid summas 181 850 krooni eest. 2000 aasta hageja majandusaasta aruandes, mille koostamise ajal oli hageja juhatuse liikmeks Aleksei Rõndin ning nõukogu liikmeteks Aleksandr Beda, Ilmar Truusalu ja Aleksandr Radionov, on võlg kostjale 845 537 krooni. Kostja 2001 majandusaastaaruande lisa 6 kohaselt oli seisuga 31.12.2001 hageja võlgnevus 1 085 937 krooni, saldokinnitust võlgnevusele ei ole. Kostja 2002. aastal seisuga 31.12.2002 hagejale saadetud saldoteatist võlgnevuse 1 085 937,90 krooni kohta hageja kinnitanud ei ole. Hageja saldoteatis, mis oli seisuga 31.08.2000 kinnitatud poolte juhatuse liikmete A. J.i ja Aleksander Nikonovitši poolt langes kokku hageja 2000 aasta majandusaastaaruandes kajastatud võlgnevusega.
30.Eeltoodu põhjal asus kohus seisukohale, et vastuhagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub nii 1 085 937,90 krooni suuruse põhinõude kui ka TsK § 231 alusel lisanduvate 203 615 krooni suuruse viivise osas rahuldamisele.
31.Hageja vastuväited võlgnevuse puudumise ja kostjale enammaksmise kohta jäid kohtu arvates maksekorralduste selgituste puudulikkuse ja poolte vahel kinnitatud saldoteatiste ja majandusaastaaruannetega tõendatud järjepideva kreditoorse võlgnevuse tõttu tõendamata. Hageja on kirjades 10.11.2000 247, arvete tasumisest keeldunud põhjusel, et oktoobris teenuseid ei ole tellitud, mehhanismid ei ole töötanud ning tööd on dokumentidega kinnitamata. Muus osas ei ole hageja võlgnevust kirjas 02.01.2002 ja kirjas „vastuses kostja arvele 102 30.06.2004“ aktsepteerinud põhjusel, et poolte vahel on kohtuvaidlus. Kohus leidis, et hageja keeldumised viimaste arvete tasumisest on põhjendamatud ja tõendamata. Poolte vahel kestsid rohkem kui viis aastat järjepidevad rendisuhted, kusjuures väljakujunenud praktika kohaselt aktsepteeris hageja juhatuse liikmete Aleksander Nikonovitši ja A. J.i isikus kostja esitatud arveid ja tasus need enam kui nelja aasta vältel 7(12)
nõudmata kostjalt masinate ja seadmete tööaja kohta aruannete või aktide esitamist. Alates 2000. aasta aprillist kuni augustikuuni aktsepteeris hageja ja tasus kostjale arvete ja aktide alusel, milles olid analoogiliselt viimase kuue arvega lahti kirjutatud rendile antud mehhanismi nimetus, tööaeg ja hind. Kuna vaidlus puudub, et renditud masinad ja mehhanismid olid hageja valduses kuni nende tagastamiseni või väljaostmiseni 2001. aasta veebruarikuus, siis luges kohus põhjendatuks arvata, et hageja jätkas ka renditud vara kasutamist. Vastupidist ei ole hageja tõendanud.
32.Hageja ei ole esile toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud rohkem kui viie aasta vältel renditud seadmete kasutamist kontrollida, sest masinate ja mehhanismidega ei töötanud mitte juhatuse liige Aleksander Nikonovitš, vaid hageja teised töötajad, kelle töötamise kohta puhkepäevadel on hageja välja andnud ka terve rea käskkirju. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et hageja töö korraldajateks olid peale juhatuse liikmete tehnikadirektor Ilmar Truusalu, tootmisosakonna juhataja Aleksandr Beda, peamehhaanik Aleksandr Radionov ja hilisem juhatuse liige Aleksei Rõndin.
33.Hageja etteheited, et Aleksander Nikonovitš hageja juhatuse liikmena ei teavitanud oma tegevusest üldkoosolekut ja 1997. aastal moodustatud nõukogu, on asjakohatud, sest tegemist oli äriühingu sisesuhtega, mida kostja ei saanud mõjutada. Hageja juhatuse liikme tegevust sai mõjutada hageja ise järelevalve teostamisega juhatuse tegevuse üle ning juhatuse liikme vastutusele võtmisega. Asjakohatud on hageja etteheited kostjale selles, et Aleksander Nikonovitš oli samaaegselt nii hageja kui ka kostja juhatuse liikmeks ja A. J. poolte juures pearaamatupidajaks, sest tegemist oli hageja enda otsusega valida juhatuse liikmeteks ja pearaamatupidajaks isikud, kes olid seotud samal ajal kostjaga. Et Aleksander Nikonovitš ja A. J. hageja juhatuse liikmetena hagejale tegelikult kahju ei ole tekitanud ja hageja sellekohased väited on paljasõnalised, on tõendatud asjaoluga, et kohus jättis hageja endiste juhatuse liikmete Aleksander Nikonovitši ja A. J.i vastu esitatud kahju hüvitamise hagi rahuldamata.
34.Lõpuks märkis maakohus, et kuna hageja nõue rendilepingu tühisuse tuvastamiseks jäi tsiviilasjas nr 2/5/30-669/01 langetatud otsusega rahuldamata, siis ei ole poolte vahel tekkinud õigussuhteid TsK § 477 alusel, mis sätestab alusetult omandatud või säästetud vara tagastamise kohustuse. Kuna 1996 aasta jaanuarist kuni 2000 aasta märtsikuuni koostatud kostja aktid on tühised, siis on hagi tõendamata selles, et kostja esitatud arvetes esines juurdekirjutusi mehhanismide, töövahetuste ja puhkepäevade arvel ning arvutusvigu hageja kahjuks. Kohus ei saa tühiseks tuvastatud aktide alusel pidada hageja nõuet tõendatuks, teisi tõendeid hageja oma nõude tõendamiseks ei ole esitanud. Aktides, alates 2000. aasta aprillikuust, mida kohus pidas kehtivaks, juurdekirjutusi töövahetuste ning puhkepäevade arvel ja arvutusvigu hageja kahjuks ei esine. Veel leidis kohus, et Ilmar Truusalu, Aleksandr Beda ja Aleksandr Radionovi poolt kohtu jaoks koostatud kirjalikud õiendid ei vasta tõendi nõuetele, kuna tunnistajate ütlused pidid 2001. aastal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) kohaselt olema antud suuliselt kohtuistungil ning kehtiva menetlusseaduse kohaselt saab tunnistajate kirjalikke ütlusi arvestada, kui need on antud kooskõlas TsMS §-ga 253. Samuti ei pidanud kohus poolte esitatud tabeleid iseseisvateks tõenditeks. Apellatsioonkaebuse põhjendused
35.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti osaliselt rahuldamata ja rahuldati vastuhagi. Hageja palub uue otsusega hagi rahuldada, jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
8(12)
36.Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus kinni pidanud Tallinna Ringkonnakohtu poolt antud juhistest, on jätnud hindamata kohtule esitatud tõendeid ja rikkunud protsessiõiguse norme.
37.Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et hageja pidi maksma lisaks kokkulepitud rendimaksetele ka käibemaksu. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-32-01. Kohtu tuginemine 1996 ja eelnevast ajast pärinevale kohtupraktikale on paljasõnaline ja mitte kontrollitav.
38.Hageja jagab kohtu seisukohta, et poolte vahel 02.01.1996 sõlmitud seadmete rendileping oli raamleping. Samas kohus ei analüüsinud, kuidas see pidi mõjutama poolte suhteid ning eelkõige seadmete tellimist ja arvlemist ning millist tähendust omab käesolevas vaidluses raamlepingu olemasolu. Selleks, et kontrollida hagejale esitatud arvete põhjendatust, peab olema tõendatud kui palju hageja seadmeid kasutas.
39.Kohtu väidet, et tühiseks tunnistatud aktide alusel ei saa hageja nõuet lugeda tõendatuks ei saa lugeda põhjendatuks, sest aktid muutuvad tühisteks alles kohtu otsuse jõustumisega. Lisaks sellele ei arutanud kohus pooltega nende tõendite arvestamata jätmise võimalust. Juhul, kui aktid on tühised, siis arved seadmete kasutamise eest on alusetud ja tõendamata.
40.Vastupidiselt kohtu seisukohale, ei ole hageja keeldunud maksetega seotud asjaolusid esile toomast. Kohus ei saanud tugineda poolte vahel välja kujunenud praktikale, kuna selle kujundas üks ja seesama isik, kes tegutses eranditult kostja huvides ning oli üheaegselt vähemalt kolme äriühingu seaduslik esindaja. Kohus ei andnud hinnangut sellele, kas tuvastatud „praktika" vastab seaduse nõuetele või mitte.
41.Hageja ja kostja on küll erinevad juriidilised isikud, kuid nende tegevust juhtis üks füüsiline isik. Otsustades, kas esindusorgani liikme käitumist tuleks pidada juriidilise isiku käitumiseks, tuleb välja selgitada, kas tegemist oli käitumisega juriidilise isiku nimel ja huvides või mitte. Kohus ei ole otsuses käsitlenud hageja seisukohti seadmete rendilepingu lisakokkulepete tühisuse osas, ega põhjendanud miks nendega ei arvestatud otsuse tegemisel.
42.Vaidluse lahendamisel omavad olulist tähtsust kohtule esitatud Emet Eriehituse AS-iga seotud dokumendid. Arvetes tuli ette, et üks ja see sama seade oli renditud nii hagejale kui ka teistele firmadele, mida kinnitas ka tunnistaja A. J.. Samuti ei saanud kostja rentida hagejale masinaid, mis talle ei kuulunud.
43.Kohus on ekslikult järeldanud, et Aleksander Nikonovitš võis iseendaga sõlmida suuliseid kokkuleppeid ning nendega muuta kirjaliku rendilepingut. Selline kohtu järeldus ei vasta TsÜS-i 28.06.1994 redaktsiooni § 91 lg-s 3 sätestatud regulatsioonile.
44.Kohus jättis andmata hinnangu 15.01.1998 saldoteatisele kui dokumentaalsele tõendile. Vastupidiselt kohu järeldusele näitab mainitud saldoteatis mitte hageja võlgnevust kostja ees, vaid kostja võlgnevust hageja ees. Seda asjaolu kinnitas oma ütlustega ka tunnistaja A. J.. Järelikult oli 1997. aasta lõpuks hagejal kostjale ettemaks summas 607 107,15 krooni.
45.Kohtu poolt viidatud 2000. ja 2001. majandusaasta aruannetes kajastatud võlgnevust kostja hageja ei tunnistanud, kuna see oli vaidlustatud kohtus. Kohus ei arutanud pooltega võimalust, et otsus võib baseeruda praktiliselt ainult poolte majandusaasta aruannetel ega teinud ettepanekut esitada kohtule vastavad dokumendid koos kõigi lisadega. Kohus luges tõendatuks, et kostja 2001 majandusaastaaruande lisa 6 kohaselt oli seisuga 31.12.2001 hageja võlgnevus 1 085 937 krooni, vaatamata sellele, et saldokinnitust võlgnevusele ei ole. Hageja ei nõustu kohtu järeldusega ning eitab kostja 2001 majandusaasta aruandes kajastatud väidetavat võlgnevust.
46.Kohus ei põhjendanud otsuses, miks ta luges maksekorraldusi segasteks ning millest see oli tingitud. Kohus ei arvestanud sellega et ebaselged maksekorraldused on allkirjastatud just 9(12)
Aleksander Nikonovitši poolt ning et kõiki tekkivaid kahtlusi tuleb käsitleda kohustatud isiku kasuks.
47.Kohtuotsus sisaldab hulgaliselt oletusi, mis ei ole tõendatud ühegi tõendiga. Vastavalt kohtu otsusele „Pooltevahelist rendisuhet ei välista asjaolu, et hagejale kuulusid samal ajal samad masinad....". „Võidi tööde teostamisel aeg ajalt vajada..." „ Valdavalt on kostja esitanud hagejale arveid...". „A.Nikonovitch hageja juhatuse liikmena võis käibemaksu lisamise hinnale ka heaks kiita". „Aktid on hageja nimel allkirjastanud valdavalt A. Nikonovich". „Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et valdavalt on kostja esitanud hagejale arveid renditud vara eest, kuid poolte vahel on esinenud ka vara ostu-müüki". „Tasumisele kuuluv summa võiski erineda kuude ja aastate lõikes". „Kohustuste tekkimist ei välista ka asjaolu". „Võidi tööde teostamisel aeg ajalt vajada". Taoline umbmäärases kohtu otsuses ei ole aktsepteeritav ja peab olema käsitletud menetlusnormide olulise rikkumisena.
48.Kohtuotsuses on märgitud, et kuna kohus jättis hageja esitatud rendilepingu tühisuse tuvastamise hagi tsiviilasjas nr 2/5/30-669/01 rahuldamata, siis ei ole poolte vahel tekkinud õigussuhteid TsK § 477 alusel. Hageja ei ole käesolevas vaidluses tuginenud tsiviilasjas nr 2/5/30-669/01 tuvastatud asjaoludele. Alusetu rikastumine, hageja arvates, oli tingitud mitte lepingu tühisusest, vaid sellest, et kostja esitas hagejale kehtiva raamlepingu ja tühiste aktide alusel põhjendamatuid ja tõendamata arveid.
49.Hageja toonitas korduvalt, et ta ei vajanud vaidlusaluses lepingus märgitud seadmeid. Kohus on aga paljasõnaliselt väitnud, et vajas küll. Kohtu seisukohast, et seadmete kasutamise vajadus võis muutuda ja äriühingud võisid neid teine teisele rentida, ei selgu, kuidas kohus seostab neid asjaolusid hagejale esitatud arvete põhjendatusega. Seadmete tegeliku kasutamise mahtu pidi tõendama kostja, kuid ta ei ole seda teinud.
50.Kohus on asunud ka ekslikule seisukohale, et hagiavaldusele lisatud tabelid ei saa pidada tõenditeks. Mainitud arvestused olid lisatud juba esialgsele hagiavaldusele ning nende esitamise eesmärk oli tõendada põhihagi nõude suurust ja hagiavaldusele lisatud dokumentaalsete tõendite omavahelist seost. Vaidluse lahendamisel omasid need põhimõttelist tähendust. Asja eelmise arutamise ajal nõustus Tallinna Ringkonnakohus selle seisukohaga ning nõudis nendele sisulise hinnangu andmist.
51.Samuti jättis kohus ekslikult tähelepanuta selle, milline tähtsus on vaidluses asjaolul, millal hageja juhatus vaidlusalusest lepingust teada sai. Seadmete rendilepingust sai hageja teada alles peale seda, kui Aleksander Nikonovitš oli juhatusest tagasi kutsutud. Seoses sellega puudus hagejal mõju lepingu täitmisele, ta ei teadnud selle tingimusi ega võimalike kohustusi. Iseenesest mõistetavalt, ei saanud ta olla teadlik ka väidetavatest suulistest kokkulepetest, mida sõlmis Aleksander Nikonovitš ise endaga.
52.Lõpuks märkis hageja, et käesoleva vaidluse lahendamisel on kohtud rikkunud Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 6, kuna vaidlus käesolevas asjas on kestnud juba alates aastast 2001. Vastus apellatsioonkaebusele
53.Kostja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
Ringkonnakohtu põhjendused 10(12)
54.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb kohtuotsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
55.Erinevalt hagejast leiab kolleegium, et maakohus on ringkonnakohtu poolt 29.09.2006 tehtud otsuses märgitud varasema menetluse puudustele pööranud piisavat tähelepanu ja vaidluse all olevaid küsimusi käsitlenud nõutava põhjalikkusega. Maakohtu hinnang vaidluses tähtsust omavatele asjaoludele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele on olnud igakülgne, täielik ja objektiivne ning ringkonnakohtul ei ole alust võtta nende suhtes teistsugust seisukohta. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse seisukohtadega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata.
56.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et kaebaja seisukoht, mille kohaselt rendilepingus sätestatud hinnad sisaldasid käibemaksu, ei ole kooskõlas poolte vahel sõlmitud lepinguga. Maakohus on õigesti omistanud vaidluse lahendamisel keskse tähenduse poolte vahel 02.01.1996 sõlmitud rendilepingule ja jätnud õigesti arvestamata hageja poolt viidatud Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-32-01 väljendatud seisukohad. Viidatud lahend ei kajasta pooltevahelises lepingus sätestatut, kuna nimetatud tsiviilasjas tuvastasid kohtud, et vaidluse all olnud hind sisaldas käibemaksu. Käesolevas vaidluses samasugused asjaolud tõendamist ei ole leidnud. Vastupidi, maakohus on õigesti tuvastanud, et lepingus ei ole kokkulepet, et näidatud hinnad sisaldavad käibemaksu ning seetõttu pidi RenS § 6 lg 3 kohaselt käibemaksu maksma hageja. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja oli lepingu sõlmimise ajal kehtinud käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 tähenduses käibemaksukohuslane ning kuna rendikäive oli KMS § 3 lg 1 kohaselt käibemaksuga maksustatav, oli kostjal seadusest tulenev kohustus lisada esitatud arvele käibemaks. Hageja seisukoht, et lepingu p 4 pidanuks sisaldama lisaks masinistide, kütuse ja määrdeaine hinna sisse mittekuulumise kokkuleppele ka selget viidet käibemaksu lisandumisele, on ainetu, kuna hageja oleks sellise soovi korral pidanud lepingu sõlmimisel vastava tingimuse lepingusse lisama. Õige on maakohtu tähelepanek, et hageja on nelja aasta jooksul tasunud arveid koos lisatud käibemaksuga ega ole tõstatanud vaidlust tasumiseks esitatud arvete suuruse ega põhjendatuse üle. Lükates ümber hageja väiteid mõlema poole esindajaks olemisest tulenenud õiguste kuritarvitamise kohta, on Aleksander Nikonovitš teinud kohtuistungil asjakohase viite sellele, et ka pärast tema ametist lahkumist on kostja uus juhatuse liige sarnaselt varasemale perioodile esitanud hagejale kostja nimel arveid, lisades lepingus näidatud hindadele käibemaksu (tlk 314-317).
57.Kaebuse seisukoht, et kohus on vaadanud mööda hageja arvates põhimõttelise tähendusega küsimusest, kas poolte vahel sõlmitud leping oli raamleping või mitte, ei pea paika. Maakohus on otsuses märkinud, et sõlmitud lepingu kohaselt sõltus renditud vara eest arvele märgitud ja tasumisele kuuluv summa renditud vara kasutamise ajast. Seda aluseks võttes on kohus tõendeid hinnates teinud õige järelduse, et vaatamata perioodi jaanuar 1996 kuni märts 2000 puudutavate aktide kehtivuse küsitavusele on asjas kogutud tõendite põhjal siiski võimalik järeldada, et hageja kasutas kostja vara arvetes märgitud ulatuses. Hageja ekslik väide, et aktide tühisuse korral on ka vastavat perioodi puudutavad arved alusetud, pöörab ümber arvete maksmisega hagejale üle läinud tõendamiskoormise. Väites pärast arve tasumist, et arve oli alusetu, lasub hagejal kohustus tõendada, et ta ei ole arves märgitud teenust kostjalt saanud. Vastavalt TsMS 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
58.Kaebuse väidetes, mis puudutavad Aleksander Nikonovitši poolt mõlema poole esindajaks olemise väidetavalt seadusevastaseid tagajärgi, on hageja korranud hagiavalduses ja selle täiendustes toodud seisukohti. Maakohus on nimetatud väidete osas põhjendatud seisukoha võtnud ning kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et pooltevahelised 11(12)
tehingud on kehtivad ja hagejal tuleb neid täita, ei pea kolleegium vajalikuks selles osas maakohtu põhjendusi korrata. Õige on maakohtu tähelepanek, et hageja juhatuse liikme tegevust sai mõjutada hageja ise järelevalve teostamisega juhatuse tegevuse üle ning juhatuse liikme vastutusele võtmisega. Kohtud on tsiviilasja nr 2/221-4189/03 menetlemisel Aleksander Nikonovitši ja A. J.i tegevusele juhatuses hinnangu andnud, jättes nende vastu esitatud kahju hüvitamise nõuded rahuldamata.
59.Hageja väide, et maakohus on vastuhagi üllatavalt rahuldanud üksnes aastaaruannete pinnalt, ei ole täpne. Kohus on otsuses selgelt märkinud, et hageja võlgnevus tuleneb perioodil 19982001 hagejale tasumiseks esitatud arvetest kokku summas 1 085 937,90 krooni, millele lisandub viivis summas 203 615 krooni. Maakohtu poolt võlgnevuse kontrollimiseks aastaaruannetes kajastatule tuginemine on põhjendatud. Hageja väide, et aruannetes oli võlgnevuse juures märge, et need on käesoleva kohtuvaidluse esemeks, ei anna põhjust järelduseks, et esitatud arved ei kajasta kostja poolt perioodil 1998-2001 tegelikult osutatud teenuseid. Lisaks aastaaruannetele kajastub võlgnevus 1999. ja 2000. aasta seisu puudutavatel saldoteatistel, mille hageja on kinnitanud. Hageja kahtlused, et maakohtu poolt uuritud majandusaastaaruanded ja saldoteatised ei ole usaldusväärsed, kuna pooli esindasid ühed ja samad isikud, kes võisid koostada dokumente nii, nagu kostjale soodsam, ei ole põhjendatud, kuna 2000. aasta majandusaruande koostamise ajal Aleksander Nikonovitš enam kostja juhatusse ei kuulunud. Asjaolu, et 2001. aasta kohta puudub saldoteatis, ei väära hagejale esitatud arvete ja kostja uue juhtkonna poolt aastaaruandes kajastatud võlgnevuse kokkulangevust. Saldoteatis, mis pärineb 15. jaanuarist 1998, kajastab 1997. aasta seisu, mille osas vastuhagis nõuet esitatud ei ole.
60.Lõpuks ei nõustu kolleegium ka hageja hinnanguga, et maakohtu otsus on oletuslik. Kaebuses otsuse tekstist otsitud üksikute lauselõikude või sõnade kontekstist väljatoomine ei anna alust järelduseks, et maakohtu otsus ei rajane tervikuna asjas kogutud tõenditel. Nagu eespool märgitud, on kolleegiumi arvates maakohtu hinnang vaidluses tähtsust omavatele asjaoludele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele olnud põhjalik ja objektiivne. Hageja poolt kaebuses viidatud menetlusnormide rikkumisi kolleegium maakohtu töös ei tuvastanud.
61.Väljendades rahulolematust asjaolu üle, et käesolevat tsiviilasja on menetletud alates 2001. aastast, tuleb hagejal menetlusosalisena meeles pidada toimikumaterjalide mahu kujunemise juures ka oma osa. Mahuka tsiviilasja lahendamiseks kohtumenetluses mitme aastata kulumine iseenesest ei muuda kohtuotsust seadusele mittevastavaks. Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
62.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 46 p 1 ja § 60 lg 1 alusel jätta hageja poolt kantud apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda. Kostja ei ole apellatsioonimenetluses kohtukulude kandmise kohta tõendeid esitanud.
Iko Nõmm
Ande Tänav
Malle Seppik
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.