2-01-13/12 - Muud - Muud hagiasjad - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

2.jaanuaril 1996. a. sõlmisid pooled seadmete rendilepingu, millega kostja rentis hagejale ekskavaatori hinnaga 390 krooni vahetus, kettsae hinnaga 320 krooni vahetus, kalluri KAMAZ hinnaga 300 krooni vahetus, koormaauto Toyota hinnaga 180 krooni vahetus, elektrijaama hinnaga 140 krooni vahetus, vibroplaadi hinnaga 150 krooni vahetus ja vibroraami hinnaga 150 krooni vahetus. Rendilepingu allkirjastas kostja nimel A. N., kes oli samal ajal ka hageja juhatuse liige ja tegevjuht. Hageja nimel allkirjastas lepingu tehnikadirektor, kes töötas A. Ni alluvuses. A. N oli hageja juhatuse liige kuni 21. septembrini 2000. a. Nii hagejal kui kostjal oli sama raamatupidaja. Selline asjaolu andis võimaluse ulatuslikuks kuritarvituseks ja alusetute arvete tasumiseks hageja poolt. Sõlmitud rendilepingust ei olnud hageja juhatus teadlik kuni 2000. a. oktoobrini. Rendilepingu täitmise ajal esitas kostja hagejale põhjendamatult suuri arveid. Ekskavaatorit JSB300 ei olnud hageja kostjalt vaidlusaluse rendilepingu alusel rendile võtnud, kuigi kasutas seda, kostja aga arvestas selle eest põhjendamatult kõrget renti: rendi hind ei saanud olla kõrgem kui 1931, 65 krooni vahetuse eest, kuid kostja nõudis 3590 – 4130 krooni (käibemaksuta) vahetuse eest. Hageja tasus kostja arveid 1.528.930 krooni ulatuses, makstes alusetult 802.942 krooni. Osa seadmete eest nõudis kostja tasu nii, nagu need oleksid teatud kuudel 1996. – 1998. a. töötanud puhkepäevadel ja normatiivtööaega ületades. Tegelikult on vahetusi juurde kirjutatud ja alusetult suurendatud renditasu 1, 5-kordseks. Seoses sellega on kostjale esitatud alusetult arveid 686.145 krooni ulatuses. Näiteks koormaauto Toyota on 1996. a. aprillis akti kohaselt teinud väidetavalt 44 vahetust tööpäevadel ja 16 vahetust pühapäeviti. Kuna kuus ei ole rohkem kui neli pühapäeva ning aktist tulenevalt töötas see auto pühapäeviti neljas vahetuses, nõuti tasu 32 tunni eest ööpäevas, mis on rohkem, kui ööpäevas tunde. Lisaks sellele esitati 3. mail 1996 arve nr. 12, mille alusel nõuti aktis fikseeritud aluseta veel 49.294, 75 krooni ja 10.204, 65 krooni tasumist. Seega tasuti ainuüksi ühe arve ja akti alusel alusetult 59.499, 40 krooni. Hageja ei tunnista elektrijaama, vibroplaadi ja vibroraami kasutamist. Neid seadmeid ei ole hageja kostja käest saanud ega oma tegevuses kasutanud. Hageja teada rentis kostja nimetatud seadmed välja EMET E AS-le, mida samuti juhtis A. N. Seoses sellega on esitatud põhjendamatuid arveid kokku summas 490.030 krooni. Kokku on kostja esitanud hagejale vaidlusaluse lepingu alusel arveid 4.056.189 krooni ulatuses, hageja on tasunud kostja arveid 3.210.652 krooni ulatuses. Tegelikult aktsepteerib hageja arveid 2.017.572 krooni ulatuses. Kostja on alusetult saanud hagejalt 1.193.080 krooni, mille hageja palub temalt välja mõista. Kostja vastuväited ja vastuhagi Kostja hagi ei tunnistanud. Hagis märgitud summa on kostja saanud. 2. jaanuaril 1996. a. sõlmitud seadmete rendileping on seaduslik ja sellele on alla kirjutanud I. T, kes oli hageja juhatuse esimees. Hageja oli lepingust teadlik ja A. N-il puudus igasugune võimalus tegutseda iseseisvalt 4 aastat. Sellel, kas leping oli hagejale majanduslikult otstarbekas, ei ole tähtsust. Renditud seadmete eest tuli tasuda igakuuliselt sõltumata sellest, kas seadmeid

7.aprilli 2006. a. otsusega jättis Harju Maakohus nii hagi kui vastuhagi rahuldamata. Kummagi poole kohtukulu jättis kohus tema enda kanda. Poolte vahel 2. jaanuaril 1996. a. sõlmitud rendilepingu kohaselt andis kostja hagejale rendile erinevad mehhanismid, mille rendisummas lepiti kokku lepingu punktis 5 (kd. I, tl 21, 22). 1. detsembril 1997. a. leppisid pooled kokku mehhanismide ühe masinatunni maksumuses. Nimetatud leping on sõlmitud kahe erineva juriidilise isiku vahel. Kuna tegemist on lepingust tuleneva suhtega, tuleb vaidluses kohaldada TsK vastavaid sätted. Vastavalt TsK § 173 lõikele 1 ja §-le 174 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele ning ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. Poolte vahel 2. jaanuaril 1996. a. sõlmitud leping on oma iseloomult raamleping. TsK § 222 sätestab kahjude hüvitamise kohustuse, kui ei täidetud kohustusi nõuetekohaselt ja kahjude all mõistetakse tehtud kulutusi, vara kaotsiminekut või rikkumist, saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustuse täitnud. Kohustise mittetäitmine võib olla osaline, s. o. puudulik täitmine, sealhulgas mittekvaliteetne täitmine. Selleks, et järgneks eelnimetatud tsiviilõiguslik vastutus, on vaja, et kohustise mittetäitmine oleks õigusvastane, esineks objektiivne põhjuslik seos võlgniku õigusvastase käitumise ja kahju vahel ning võlgniku süü. Kas või ühe eelnimetatud tingimuse puudumisel vabaneb võlgnik vastutusest. Hageja kasutas rendilepingus nimetatud seadmeid. Rendilepinguga seadmete rent puudutab hageja majandustegevust suhteliselt suures mahus. Hageja on omaks võtnud seadmete kasutamise ja selle eest põhjendatud rendi tasumise summas 2.017.572 krooni. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et seadmete kasutamine on põhjendatud hageja nimetatud suuruses ja haginõude ulatuses. Esitatud arvestused ja õiendid on hageja subjektiivne arvamus, mis ei saa olla aluseks hagi rahuldamisele. Hageja kasutas renditud seadmeid nii tööpäevadel kui puhkepäevadel. Aastaid hiljem ei ole võimalik tuvastada seadmete kasutamise tegelikku aega ega määrata, kas esitatud aktid ja arvete alusel tasumine olid põhjendatud või ei. Seega ei ole hageja tõendanud temale tekkinud kahju suurust. Väited, nagu oleks hageja juhatus saanud teada vaidlusalusest lepingust alles 2000. a. sügisel, ei ole veenvad. Hageja teostas olulises mahus oma majandustegevust kostjalt renditud seadmete abil 4 aasta jooksul, mis on küllalt pikk aeg, et selgust saada, millisel viisil ja alusel äriühingus tegevus toimub. Äriühingu juhtimiseks on seaduses ette nähtud organid (üldkoosolek, nõukogu, juhatus), kelle pädevusse kuulub ka kontroll majandustegevuse üle, mis on käsitletav hoolsuskohustuse teostamisena. Tegemata jätmised ei ole vabandatavad. Samuti peab hageja igal aastal esitama äriregistrile majandusaasta aruande, mis on äriühingu pädeva organi poolt kinnitatud. OÜ A.E juhatuse esimehe A. Ni kinnitused AS-i A võlgnevuse osas ei ole aluseks sellele, nagu oleks AS A võtnud omaks võlgnevuse summas 845.536, 50 krooni. Kohtule esitatud arved ja aktid ei tõenda AS-i A võlgnevuse olemasolu. Poolte vaidluses, kas esitatud arved ja aktid on reaalselt vastavuses seadmete kasutamisega, ei ole kohtule esitatud algdokumente, mis olid arvete ja aktide koostamise aluseks, seetõttu ei ole võimalik tõendada, et OÜ A.E poolt esitatud arved on olnud tõesed ja põhjendatud. Samuti pole võimalik tuvastada, millised arved on hageja tasunud või jätnud tasumata, kuna maksekorraldustel

vastavad viited puuduvad. Seega on vastuhagis toodud väited jäänud paljasõnalisteks. Samuti on AS-il A põhivahenditena arvel märkimisväärsel hulgal seadmeid, mida aktsiaselts võis kasutada. Nii kostja kui hageja poolel tegutses esindajana üks ja sama isik A. N. Juriidilise isiku tegevust juhivad füüsilised isikud, mida kohus poolte vaidluses ka arvestab. OÜ A.E viited sellele, et AS A on jätnud tasumisel märkimata, milliste arvete eest on tasutud, on ilmselgelt kohatud etteheited, kuna sularaha maksekorraldused on allkirjastanud A. N. Seega teeb kostja, kelle seaduslikuks esindajaks on A. N, etteheiteid AS-i A endisele seaduslikule esindajale A. N-ile, kusjuures tegu on ühe ja sama isikuga. Kostja seadusliku esindaja tegevus ja hageja endine seaduslik esindaja on loonud olukorra, kus ei ole võimalik määratleda rendilepingust tuleneva suhte baasil tekkivaid vastastikuseid varalisi õigusi ja kohustusi. Ilmselt on sellise olukorra tekkimist soodustanud ka ühe ja sama raamatupidaja kasutamine nii hagejal kui kostjal. Aastaid hiljem ei ole võimalik tuvastada seadmete kasutamist individuaalsete tunnuste alusel, kasutamise tegelikkust ja kasutamise aega, mistõttu ei ole ka võimalik määratleda konkretiseeritult, kas esitatud arvete ja aktide alusel tasu nõudmine on põhjendatud või mitte. Seega ei kuulu ka vastuhagi rahuldamisele, kuna OÜ A.E ei ole tõendanud, et AS A oleks jätnud lepingust tulenevad kohustused täitmata või oleks jätnud tasumata muud maksed, mida vastuhagis nõutakse. Kuna nõue on tõendamata, puudub vajadus anda hinnangut nõude aegumise osas. AS-i A apellatsioonkaebus Apellant palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega põhihagi jäeti rahuldamata, paludes otsuse selles osas tühistada ja hagi rahuldada. Apellant ei nõustu maakohtu arvamusega, et 2. jaanuaril 1996. a. sõlmitud rendileping on käsitletav raamlepinguna. Rendilepingus on loetletud rendile antavad seadmed ning renditasu suurus. Renditasu olenes seadmete tegelikus kasutuses oleku ajast. Seevastu raamleping on tavaliselt aluseks järgnevate lepingute sõlmimisele, mida sõlmitud rendilepingus ette nähtud ei ole. Kohtule on esitatud kõik hagi tõendamiseks vajalikud aktid ja arved. 1996. – 2000. aastani ei kajastunud aktides ekskavaatori JSB 300 kasutamist, seda ei onud renditud kostjalt rendilepingu alusel, kuid esitatud arvete alusel oli tasutud 1.528.930 krooni. Roomikekskavaator JCB JS 300 oli soetatud hageja poolt F-L sõlmitud kapitalirendilepingu alusel, seega ei saanud hageja seda kostjalt rentida. Aktidest tulenevalt töötas osa seadmeid puhkepäevadel ja normatiivaega ületades. Esitatud käskkirjad puhkepäevadel töö korraldamise kohta on allkirjastatud A. Ni poolt, seega on tegemist vahetuste juurdekirjutustega. A. Ni poolt allkirjastatud tööde vastuvõtmise aktide alusel on seadmete renditasu suurenenud puhkepäevadel 1, 5 kordselt. See ei tulene ei lepingust ega seadusest. Seoses ülaltooduga on apellandile esitatud alusetuid arveid 686.145 krooni ulatuses. Tulenevalt 1996. a. aprilli aktist töötas koormaauto Toyota kuu aja jooksul 44 vahetust tööpäevadel ja veel 16 vahetust puhkepäevadel. Kuus ei ole tavaliselt rohkem kui 4 pühapäeva. Aktist tulenevalt töötas koormaauto pühapäeviti neljas vahetuses, mis teeb 32 tundi ööpäevas. Vaatamata sellele nõuti faktuur-arve nr. xx alusel, mis on väljastatud 3. mail 1996. a., täiendavalt 49.294, 75 krooni tasumist aktis fikseeritud aluseta. Sama akti alusel on aktsepteeritud veel 10.204, 65 krooni tasumine, mida samuti ei ole kinnitatud tööde vastuvõtmise aktiga. Seoses sellega on juba ühe akti ja arve alusel alusetult tasutud 59.499, 40 krooni. Kõik kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid on kontrollitavad ning esitatud kohtule andmete analüüsi kergendamiseks. Neid ei saa käsitleda subjektiivsete tõenditena. Kohus luges põhjendamatult EMET E AS-iga (endine nimetus x) seotud dokumente poolte vaidlusesse mittepuutuvaiks. Hageja ei ole väikeseadmeid (elektrijaam BHG-40, vibroraam, vibroplaat Dynapac) kostjalt saanud ega oma tootmistegevuses kasutanud. Kostja

rentis need tegelikult välja EMET E AS-ile, mida juhtis samuti A. N, sellega seoses on alusetult esitatud arveid hagejale 490.030 krooni ulatuses. Kostja majandusaasta aruannetest ilmneb, et talle kuulunud mehhanismide ja seadmete maksumus moodustas 1996. kuni 1999. aastani muutumatu suuruse – 66.280 krooni. Samal ajal kostja käive moodustas 3.545.089 krooni, millest 3.443.017 krooni ulatuses arved olid esitatud AS-ile A ja AS-ile EMET. Kostja ei ole kohtule esitanud oma põhivahendite inventeerimise akte ning kuni praeguse ajani ei ole võimalik kindlaks teha, millised seadmed vaidlusalusel perioodil temale kuulusid ning milliseid oli ta õigustatud välja rentima. Vaidlusalusel perioodil oli nii hagejal kui kostjal üks seaduslik esindaja – juhatuse esimees A. N, samuti sama raamatupidaja. Selline asjaolu andis võimaluse koostada tegelikkusele mittevastavaid akte ja tasuda nende alusel. OÜ A.E seisukoht AS-i A apellatsioonkaebuse kohta OÜ A.E vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Apellandi väited on paljasõnalised. Väited, et osa seadmetest töötas puhkepäeviti ja normatiivaega ületades, ei lükka ümber masinate töötamisaja kohta koostatud dokumentatsiooni õigsust. Kostja ei ole ka kohustatud esitama omal initsiatiivil kohtule tõendeid, mida peab vajalikuks hageja. Hageja peab suutma ise oma nõude tõendamiseks vajalikke tõendeid esitada. OÜ A.E apellatsioonkaebus Apellant palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti vastuhagi rahuldamata, rahuldades vastuhagi uue otsusega. Maakohus asus põhjendamatult seisukohale, et OÜ A.Ee juhatuse esimehe A. Ni kinnitused AS-i A võlgnevuse osas ei ole aluseks, et AS A oleks omaks võtnud võlgnevuse summas 845.536, 50 krooni. AS-i A juhatuse liige on oma allkirjadega saldokinnitustel kinnitanud AS-i A võlgnevust. Vastaspool ei ole saldode kinnitamise fakti vaidlustanud. Sisuliselt tähendab saldokinnitustele äriühingu juhatuse liikme poolt allkirja andmine seda, et äriühing aktsepteerib konkreetses ulatuses oma võlgnevust teise äriühingu ees. Apellandile jääb arusaamatuks, mida peab kohus antud asjas kostja nõudele hinnangut andes silmas algdokumentide all, mis oleksid aktide ja arvete koostamise aluseks. Arvete koostamise aluseks oli rendileping, mille alusel hageja kasutas erinevaid masinaid. Masinate kasutamine dokumenteeriti aktidega ning aktide alusel esitati arved. Seadmete kasutamise vastavust tegelikkusele kinnitavad kostja poolt esitatud aktid. Seadmete kasutamise fakti vaidlustamiseks peab hageja vaidlustama kõnealuste aktide usaldusväärsuse. Kostja nõude suurus on tuvastatav hageja esindajate poolt kinnitatud aktide alusel, mis näitavad seadmete reaalset kasutamist ning võlgnevuse suurust. Asjaolu, et ei ole võimalik makset siduda konkreetse arve tasumisega ei välista hageja kohustust kostja ees. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et poolte vahel eksisteeriks veel teisi õigussuhteid peale rendisuhte. Seadmete reaalne kasutamine rendilepingu alusel on dokumenteeritud. Asjaolu, et A. N mingil ajahetkel esindas nii hagejat kui kostjat, ei välista hageja ja kostja vahel eksisteerinud õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Hageja ja kostja näol on tegemist kahe erineva juriidilise isikuga. AS-i A seisukoht OÜ A.E apellatsioonkaebuse kohta AS A OÜ A.E apellatsioonkaebust ei tunnista. Vaidlusalusel perioodil oli nii hagejal kui kostjal üks seaduslik esindaja, juhatuse esimees A. N, samuti sama raamatupidaja. Just tänu sellele oli võimalik koostada tegelikkusele mittevastavaid saldoteatisi ja akte ning tasuda arveid nende alusel. Ka ei ole OÜ A.E toonud esile asjaolu, nagu oleksid saldoteatised ja aktid kehtivad vaid seetõttu, et need on alla kirjutanud A. N. A. N ei ole käitunud heas usus. AS A ei tunnista mehhaniseerimise väikevahendite saamist OÜ-lt A.E ja nende kasutamist, sellele

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg. 1 punkti 5 alusel tühistada ja tsiviilasi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Maakohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS § 442 lg. 7 kohaselt märgitakse otsuse kirjeldavas osas loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta. Maakohus ei ole otsuse kirjeldavas osas loogilises järjekorras esitanud poolte nõudeid ja nende kohta esitatud väiteid ning vastuväiteid. Nii hagis (kd. I, tl. 4 – 7, kd. II, tl. 251, 321 327) kui vastuhagis (kd. I, tl. 258 – 262, 364 – 365, kd. II, tl. 12 – 18, 315) on esitatud rahalised nõuded, mis koosnevad reast erineval alusel esitatud rahalistest nõuetest. Kohtuotsuse kirjeldavast osast ei nähtu, millistest nõuetest hagi ja vastuhagi koosnevad, samuti, milliste väidetega hagisse ja vastuhagisse koosnevaid erinevaid nõudeid põhjendatakse ning millised on vastaspoole vastuväited iga erinevatel asjaoludel nõutava rahasumma kohta, kuigi pooled on oma väiteid ja vastuväiteid kirjeldanud hulgaliselt kohtule esitatud kirjalikes avaldustes. Seega ei ole kirjeldava osa põhjal võimalik aru saada, millistel asjaoludel on konkreetsed rahalised nõuded esitatud ning miks kumbki pool vastaspoole nõuetega ei nõustu. Ebaõige on ka kirjeldavas osas märgitu, nagu oleks kostja 1. novembri 2005. a. täpsustatud vastuhagiavalduses suurendanud nõuet renditud mehhanismide eest tasumata arvete arvel 240.401, 40 krooni võrra, sest vastuhagiavalduse kohaselt suurendas kostja siis nõuet 282.283, 36 krooni võrra, millest 24.241, 20 krooni moodustas ekskavaatori JSB300 tasumata liisingumakse ja 258.042, 40 krooni selle mehhanismi lisaseadme maksumus (kd. II, tl. 17). Ka otsuse põhjendav osa ei vasta seaduse nõuetele. TsMS § 438 lg. 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele; kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Sellest tuleneb, et kui rahaline nõue koosneb erinevatest summadest, mida põhjendatakse erinevate faktiliste asjaoludega, siis tuleb otsuses käsitleda iga nõuet, otsustades esitatud tõendite alusel iga nõude kohta, millised asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas konkreetne nõue kuulub rahuldamisele. Maakohus ei ole seda teinud, rikkudes osundatud sätet. Nii hagisse kui vastuhagisse on esitajad liitnud mitu erinevat rahalist nõuet, mida on põhjendatud erinevate asjaoludega. Maakohus ei ole otsuse põhjendavas osas neid nõudeid eraldi käsitlenud ega märkinud, mis asjaolud iga konkreetse nõude kohta on tuvastatud, milliste tõendite alusel need asjaolud tuvastatakse ja millist õigusakti tuleb iga nõude kohta kohaldada. Põhihagi on esitatud alusetult omandatu tagastamiseks, kohus on seda käsitlenud aga kui kahju hüvitamise nõuet ega ole põhjendanud, miks alusetu rikastumise sätete kohaldamine ei ole võimalik. Alusetu rikastumise sätete kohaldamise eelduste olemasolu või puudumist ei ole kohus kontrollinud. Hagi on jäetud rahuldamata viitega TsK §-le 222 põhjendusel, et

kahju suurust ei ole hageja tõendanud. Selle kohta, kas kostja on hageja arvel midagi alusetult omandanud, otsuses seisukohad puuduvad. Hageja esitatud alusel ei ole seega hagi lahendatud. Tõenduslik osa otsusest üldse puudub. Kohus ei ole andnud hinnangut poolte väidetele ja seisukohtadele vastaspoole faktiliste väidete kohta. Tõdemus, et kohtu veendumuse kohaselt ei ole aastaid hiljem võimalik tuvastada seadmete kasutamise tegelikkust ja kasutamise aega, hinnangut tõenditele ei asenda. Pooled on esitanud hulgaliselt tõendeid – lepinguid, arveid, saateleht-arveid, saldoteatisi, poolte omavahelist kirjavahetust, üleandmisvastuvõtu akte, akte mehhanismide töötamise kohta ja teostatud tööde vastuvõtu kohta, saatelehti, maksekorraldusi jmt. Kokku on esitatud kirjalikke tõendeid sadu lehekülgi. Kohus ei ole neid hinnanud, märkimata, kuidas möödunud ajavahemik takistab esitatud tõendeid hindamast. Vastuhagi osas on kohus heitnud kostjale ette algdokumentide esitamata jätmist, mõistetav ei ole aga, milliseid dokumente kohus algdokumentidena näha soovis, arvestades, et esitatud oli hulgaliselt dokumente, sealhulgas neid, mida raamatupidamise reeglite kohaselt peetakse algdokumentideks. Nagu eespool öeldud, ei andnud maakohus esitatud dokumentidele üldse mingit hinnangut. Osa oma nõudeid on hageja põhjendanud väitega, et kostja on temalt lepingulise aluseta teatud ajavahemikul saanud mehhanismide renditasu 32 tunni eest ööpäevas ning 1, 5kordselt pühapäevadele langenud vahetuste eest. Oma nõude põhjendamiseks on hageja esitanud rea arvestusi ning nende aluseks olevaid dokumente. Otsusest ei nähtu, mis takistas kohtul neid hageja väiteid, arvestusi ja dokumente hindamast ning milliseid tõendeid vajab kohus ööpäeva pikkuse või teatud ajavahemikus olnud pühapäevade arvu kohta, aga samuti, miks ei ole piisavad tõendid, mille põhjal hageja oma arvestuse koostas. Ka hageja arvestuse kohta ei ole kohus sisulist hinnangut andnud. Kohus ei ole otsuses märkinud, milline tähtsus on vaidluses asjaolul, millal hageja juhatus vaidlusalusest rendilepingust teada sai, aga samuti, milline järeldus tuleks teha asjaolust, et kohtule ei ole jäänud tähelepanuta, et pooltel ja AS-il EMET on olnud üks ja sama seaduslik esindaja. Samuti ei nähtu otsusest, mida pidas kohus vastuhagi puudutavas osas silmas tõdemusega, et ka hageja omandis oli märkimisväärselt põhivahendeid ning tal oli võimalus neid kasutada. Kohus ei ole selgitanud, mille põhjal ta jõudis järeldusele, mille kohaselt pooltevahelise rendilepingu näol oli tegemist raamlepinguga, aga samuti, millist tähtsust ta sellele omistab. Seega ei ole otsuse põhjal võimalik aru saada, kuidas on poolte poolt esitatud nõuetega seostatavad kohtu poolt otsuse põhjendavas osas märgitu ning millise nõude kohta, mida ja millise õigusakti alusel tuleks nendest järeldada. Oma järeldust, mis puudutab hageja poolt võlgnevuse tunnustamist summas 845.536, 50 krooni, ei ole kohus põhjendanud. Mõistetav ei ole ka, millise järelduse on kohus selle kohta teinud poolte kirjavahetuse alusel. Kolleegium leiab, et kuna tõendeid ei ole hinnatud ja asja lahendamiseks olulisi faktilisi asjaolusid ei ole tuvastatud, siis ei ole menetlusõiguse normide rikkumisi apellatsioonimenetluses võimalik kõrvaldada: olulises ulatuses tõendite esmakordne hindamine ja faktiliste asjaolude tuvastamine apellatsiooniastmes rikuks poolte õigust tõendite hindamise ja asjaolude tuvastamise peale edasi kaevata, kuna kassatsioonimenetluses ei ole selles osas kaebamine võimalik. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtul kooskõlas TsMS § 392 lg. 1 punktidega 1 – 4 kõigepealt selgitada välja, millised on poolte vastastikku esitatavad nõuded ja põhjendused ning vastaspoole väited iga nõude kohta, samuti tõendid, millega iga nõuet tõendada soovitakse. Asja uue sisulise läbivaatamise tulemusena tehtav otsus peab vastama seaduse nõuetele. Apellatsioonimenetluse kohtukulu tuleb jaotada asja uuel läbivaatamisel vastavalt selle tulemusele.