Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

10.10.2000 teatas hageja kostjale äriliste suhete lõpetamisest. 31.10.2000 esitas kostja hagejale pretensiooni, milles nõudis rendilepingust tuleneva võlgnevuse 845 536,50 krooni tasumist. 10.11.2000 teatas hageja, et äriliste suhete lõpetamise tõttu ta võlgnevust ei tunnista, sisulisi vastuväiteid pretensioonile ei esitanud. Kostja leiab, et hageja nõuded alusetult saadud või säästetud vara tagastamise või kahju hüvitamise sätete alusel on asjakohatud, kuna nende sätete alusel ei ole poolte vahel õigussuhteid tekkinud. Kostja andis hageja kasutusse seadmed ja mehhanismid rendilepingu alusel, rendilepingu lõppemisel ostis hageja samad seadmed ja mehhanismid kostjalt välja. Hageja ei ole tõendanud, et kostja juhatuse liige A.N esitas aktides valeandmeid, tegi puhkepäevade arvel aktides juurdekirjutusi või esitas need tagantjärgi. Kohus jättis hageja esitatud rendilepingu tühisuse tuvastamise hagi tsiviilasjas nr. 2/5/30-669/01 ja endiste juhatuse liikmete vastu esitatud kahju hüvitamise hagi tsiviilasjas nr. 2/221-4189/03 rahuldamata. Kostja on seiskohal, et hageja väited seoses suhetega EAS ja renditud vara kostja omandisse kuulumisega on asjassepuutumatud, kuna lubatud on seadmete allrendile andmine või muul õiguslikul alusel rendileandja valduses oleva asja väljarentimine. Kostja esitas 26.11.2002 vastuhagi põhivõla 845 536.50 krooni nõudes, 29.06.2005 vastuhagi täiendustes suurendas nõuet põhivõla 240 401,40 krooni ja viiviste 221 712,34 krooni nõudega, seisuga 23.01.2006 oli vastuhagi nõudeks 2 217 202,14 krooni. Vastuhagi viimaste täpsustuste kohaselt on hagihinnaks 1 289 553,00 krooni, mis koosneb põhinõudest 1 085 937,90 krooni, mis omakorda jaguneb 1998 aasta – 2000 aasta augustikuuni esitatud arvete alusel tasumisele kuuluvast summast 845 536,50 krooni ja mille õigust kinnitas hageja 31.08.2000 saldoteatisega ja 2000 septembrist - 2001 aasta veebruarini esitatud arvete alusel tasumisele kuuluvast summast 240 401,40 krooni ning viivisest alates viimase arve sissenõutavaks muutumisest 1.04.2001 kuni 30.06.2007 summas 203 615,00 krooni. Kostja palus hagejalt välja mõista kohtukulud. Kohtuotsuse põhjendused Pooltevaheline õigussuhe põhineb 02.01.1996 sõlmitud rendilepingul ja kuulub võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-st 2, 11 ning 12 lg 2 tulenevalt lahendamisele enne 1.juulit 2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS), ENSV tsiviilkoodeksi (TsK) ja Eesti Vabariigi rendiseaduse (RenS) sätete järgi. RenS 02.01.96 kehtinud redaktsiooni § 2 lg 1 sätestas, et rendisuhte puhul kasutab üks isik (rendile võtja ehk rentnik) lepingu alusel tasu eest teisele isikule (rendile andjale) kuuluvat vara. RenS § 4 lg 1 kohaselt oli rendisuhte tekkimise aluseks rendileping, mis sõlmiti kas tähtajaliselt või tähtaega määramata. RenS § 17 lg 1 sätestas, et rendileping lõpeb, kui on möödunud selle tähtaeg, kui renditud vara on hävinenud või muutunud kasutuskõlbmatuks või kui rentnik on selle välja ostnud või kui rendile antud kinnisasi on sundvõõrandatud. Lõike 3 kohaselt loeti tähtaega määramata sõlmitud leping sõlmituks määramata ajaks ning mõlemal poolel oli sel juhul õigus lõpetada leping igal ajal, millest pidi aga teisele poolele kolm kuud ette teatama, kui lepingus ei olnud ette nähtud teist aega. RenS § 22 lg 1 sätestab, et lepingu lõppemisel on rentnik kohustatud tagastama vara rendileandjale samas seisundis, milles ta selle sai, arvestades normaalset kulumist, või lepingus määratletud seisundit. Pooltevaheline rendileping, mille alusel võttis hageja rendile ekskavaatori XXXA, kettsae traktori XXX, kallurid XXX, koormaauto xxx, elektrijaama BHG-40, vibroplaadi DYNAPAK ja vibrorammi, sõlmiti 02.01.1996 tähtajaliselt kuni 31.12.1996 ja loeti pikenenuks juhul kui ükski pooltest ei ole teatanud selle katkestamisest. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et leping pikenes pärast 31.12.1996 tähtaja möödumist määramata ajaks. Rendileping ei reguleerinud lepingu lõpetamise korda ega etteteatamise tähtaegu lepingu ühepoolsel lõpetamisel, kuid sätestas, et rendilepingu lõppemisel tuli renditud masinad tagasi anda tehniliselt korrasolevatena üleandmisaktidega. Kohtule esitatud hageja juhatuse esimehe A R (A R ) 10.11.2000 kirjast nr. 247 nähtub, et hageja katkestas kirjaga nr. 206 10.10.00 kõik pooltevahelised ärilised suhted. Kostja esindaja

Peeter Nurga kirjast nr. 3 29.01.2001 hagejale nähtub, et ekskavaatori XXX ja kalluri XXXregistreerimismärk xxx osas loeti pooltevaheline seadmete rendileping lõppenuks alates 18.01.2001 ning paljundusmasina XEROX osas alates 20.09.2000. Teiste seadmete, kalluri XXX registreerimismärk xxx, traktori XXX juurde kuuluva kettsae, elektrijaama BNG-40, vibroplaadi DYNAPAK ja vibrorammi üleandmise ajast ja kohast palus kostja teatada kolm päeva varem. Pooltel ei ole vaidlust, et kostja kirjas märgitud ekskavaatori XXX ja kalluri XXXregistreerimismärk xxxtagastas hageja rentnikuna kostjale 18.01.2001. Kohtule esitatud arvest nr. 4-2/2001 26.02.2001 ja ostu-müügilepingust nr. 3/2001 26.02.2001 nähtuvalt müüs kostja hagejale kalluri XXXregistreerimismärk 649 AJI 26.02.2001, arvest nr. 52/2001 26.02.2001 ja ostu-müügilepingust nr. 4/2001 müüs kostja hagejale elektrijaama BNG40, vibroplaadi DYNAPAK, paljundusmasina XEROX, asfaldifreesi ja vibrorammi. Vaidlust müügiarvete tasumises ja ostetud vara valduse üleminekus pooltel ei ole. Rendilepingu lõppemise aja ja õigusliku aluse tuvastamisel tuleb lähtuda RenS §-s 17 sätestatust, kuna pooled seda lepingus ei reguleerinud. Hageja ei ole esile toonud hagi asjaoluna ega esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et 10.10.2000 kirjale nr.206, millega katkestati kostjaga kõik ärilised suhted oleks eelnenud RenS § 17 lg 3 sätestatud kolmekuuline etteteatamine. TsÜS 02.01.96 kehtinud redaktsiooni § 66 lõige 1 sätestas, et tehing, mis on vastuolus põhiseadusliku korra või heade kommetega, on tühine ja lõige 2 sätestas, et seadusega vastuolus olev tehing on tühine, välja arvatud, kui seadust ei ole oluliselt rikutud. Seega oli lepingu hagejapoolne lõpetamine 10.10.2000 kolmekuulise etteteatamiseta vastuolus RenS § 17 lõikega 3 ja vastavalt varemkehtinud TsÜS § 66 lg 2 tühine, kui seadusega vastuolus olev tehing. Kohus on seisukohal, et pooltevaheline rendileping lõppes RenS § 17 lg 1 alusel renditud vara osaliselt tagastamise ja osaliselt välja ostmisega 26.02.2001. Rendilepingu sõlmimise ajal kehtinud RenS § 6 lõige 1 sätestas, et rendi suurus ja maksmise kord määratakse rendilepinguga ja lõige 3, et rentnik maksab peale rendi Eesti Vabariigi seaduses ettenähtud makse, kui see ei ole Eesti Vabariigi seaduse või lepingu järgi rendile andja kohustus. Rendilepingu punktide 4 ja 5 kohaselt pidi rentnik maksma rendile andjale kokkulepitud rendisumma, mis määrati kindlaks igale masinale vahetuse kohta. Rendisumma ei sisaldanud masinistide ega kütuse ja määrdeainete maksumust. Rendilepingus ei olnud kokkulepet, et seaduses ettenähtud maksud maksab rendile andja, seega RenS § 6 lõikest 3 tulenevalt pidi hageja vaidlustatud käibemaksu maksma lisaks kokkulepitud rendisummale, mistõttu ei ole käibemaksuna kostjale tasutud summa alusetult makstud. Tulenevalt sätte sõnastusest ning kohtupraktikast 1996 aastal ja sellele eelnevast ajast, ei pidanud pooled ette nägema, et käibemaks peab tingimata sisalduma lepingu lõpphinnas. Kohus on seisukohal, et AN hageja juhatuse liikmena võis käibemaksu lepingu hinnale lisamise ka heaks kiita. Rendilepingust ei tulene, et pooled oleksid pidanud rendile antud masinate töötamise aega kahepoolselt allkirjastatud aktides kajastama, kuid siiski on kohtule tõenditena aktid renditud masinate töötamise aja kohta alates 1996 aasta jaanuarikuust kuni 2000 aasta augustikuuni kahepoolselt allkirjastatuna esitatud. Aktid on hageja nimel allkirjastanud valdavalt A N . Hageja väited, et eelnimetatud aktid on koostatud tagantjärele, on tõendatud osaliselt samade poolte vahel rendilepingu tühisuse tuvastamise hagis, tsiviilasi nr. 2/5/30-669/01, läbiviidud ekspertiisiga, mille kohta koostatud ekspertiisiaktis nr. DM-288-02/2375 02.07.2002 on eksperdid avaldanud arvamust, et vaidlustatud aktidel aastatest 1996-2000 on rendilevõtja allkirjad jäetud samaliigilise värvainega sinise pastapliiatsiga ja rendileandja allkirjad samaliigilise värvainega sinise tindipliiatsiga, mis viitab nimetatud aastatega dateeritud dokumentidel samade isikute allkirjade kirjutamist samu kirjutusvahendeid kasutades ning tunnistajana ülekuulatud AJ i ütlustega selle kohta, et akte, arvestusi masinate rendi aja ja koha kohta nägi tema esmakordselt 2000 aasta kevadel, koheselt neid ei olnud ning et pooltevaheline arveldamine toimus üksnes temale esitatud arvete alusel. Tõenditena kohtule esitatud aktide uurimisel selgus, et aastatel 1996-1998 allkirjastatud aktides esines nii arvutusvigu kui ka ilmseid ebatäpsusi töö- ja puhkepäevade ning masinavahetuste

arvestuses. Aktid 2000 aasta aprillikuu ja maikuu kohta on allkirjastanud hageja esindajana juhatuse liige A R (A R ). Esitatud aktid ja arved on vastavuses, millest saab järeldada, et aktid koostati samaaegselt arvetega ja said olla arvete koostamisel aluseks. Aktide esitamise aeg ühtib tunnistaja AJ i ütlustega selle kohta, millal tema akte nägi. Eeltoodud tõenditest järeldab kohus, et vaidlustatud aktid ei olnud kuni 2000 aasta märtsikuuni kostja esitatud arvete aluseks, vaid need esitati hagejale 2000 aasta kevadel tagantjärele muudel põhjustel, kas seoses hagejapoolsete nõudmiste esitamisega või juhatuse liikmete vahel 2000 aastal tekkinud konfliktide tõttu, mis selgitab ka arvukate hooletusest või kiirustamisest tulenevate ebatäpsuste olemasolu aktides. TsÜS § 69 sätestas, et tehing, mille pooled on teinud kavatsuseta luua õiguslikke tagajärgi on näilik ja tühine. Kohus on seisukohal, et alates 1996 aasta jaanuarikuust kuni 2000 aasta märtsikuuni koostatud aktid olid tehtud ilma kavatsuseta luua õiguslikke tagajärgi, seega näilikud ja tühised, sest poolte vahel olid õiguslikud tagajärjed st. renditud vara eest tasumise kohustus täidetud üksnes esitatud arvete alusel. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi aktide tühisuse tuvastamise nõudes rahuldamisele osaliselt 1996 aasta jaanuarist kuni 2000 aasta märtsikuuni allkirjastatud rendimehhanismide kasutamise aktide osas. Hageja palus tuvastada 15.01.1998 aasta saldoteatise tühisus, kuna saldoteatis koostati eelnimetatud aktides toodud valeandmete alusel. Sellekohane hageja väide on tõendamata ja vastuolus tunnistaja AJ i ütlustega selle kohta, et saldoteatised koostati algdokumentide alusel, kajastasid selle tegemise hetkel äriühingute vahelist rahalist seisu ja olid õiged. Kuna tunnistaja andis ütlusi, et ta nägi akte alles 2000 aasta kevadel, siis on välistatud saldoteatiste koostamine aktide alusel. Teisi asjaolusid ja tõendeid hageja antud nõude kohta esitanud ei ole, seega tuleb hagi 15.01.1998 aasta saldoteatise tühisuse tuvastamise nõudes jätta tõendamatuse tõttu rahuldamata. Eelnimetatud aktide tühisusele vaatamata on tunnistaja AJ i ütlustega tõendatud, et äriühingud rentisid teineteisele masinaid, et kostja rentis hagejale koopiamasinat, traktorit, xxxx-tüüpi veoautosid, traktori lisaseadet xxx, XXX, mille eest kostja tasus liisingumakseid liisingufirmale ja hageja kostjale, koormaautot Xxx mis müüdi hagejale. Et kostja andis hagejale rendile masinaid ja seadmeid on tõendatud alljärgnevate kirjalike tõenditega: 12.01.2001 hageja peamehaaniku, alates 26.10.1999 hageja nõukogu liikme, A.R koostatud õiendiga kostja mehhanismide võimalike töövahetuste kohta hageja objektidel, milles on märgitud kostjalt rendile võetud masinatena ekskavaatorit xxx, xx, xxx asfaldifreesi xxx, ekskavaatorit XXX ja koormaautot; Kostja kirjaga nr. 3 29.01.01 rendilepingu täitmise kohta, millest on rendile antud masinate ja seadmetena märgitud ekskavaatorit XXXA, kallurit XXX registreerimismärk xxx, paljundusmasinat XEROX, kallurit XXX registreerimismärk xxx, traktori XXX juurde kuuluvat kettsaagi, elektrijaama BNG-40, vibroplaati DYNAPAK ja vibrorammi. Kohtule esitatud arvega nr. 4-2/2001 26.02.2001 ja ostu-müügilepinguga nr. 3/2001 26.02.2001, millest nähtuvalt müüs kostja rendilepingu lõppemisel hagejale kalluri XXX registreerimismärk xxx 26.02.2001, arvega nr. 5-2/2001 26.02.2001 ja ostu-müügilepinguga nr. 4/2001 millest nähtuvalt müüs kostja hagejale elektrijaama BNG-40, vibroplaadi DYNAPAK, paljundusmasina XEROX, asfaldifreesi ja vibrorammi. Vaidlustamata asjaoluga, et kostja kirjas nr. 3 29.01.01 märgitud ekskavaatori XXX ja kalluri XXX reg. märk xxxtagastas hageja rentnikuna kostjale 18.01.2001. FLAs-i 06.08.1996 kostjaga sõlmitud kasutusrendilepinguga nr. 960806AG, mille kohaselt võttis kostja rendile roomik-ekskavaatori XXX, omafinantseeringuga 450 625,00 krooni, vara maksumusega 1 750 000 krooni, mis anti üle lepingu sõlmimise kuupäeval 06.08.1996 ja kuulus rendileandjale tagastamisele 15.02.1998; hagejaga sõlmitud kapitalirendilepinguga nr. 960806AK vara maksumusega 485 625,00, vara üleandmise tähtajaga 15.02.-27.02.1998 ja FLAS-i ja kostja vahel sõlmitud roomik-ekskavaator JSB JS 300 üleandmis-vastuvõtu aktiga 06.08.1996, millel on hageja esindaja A R (A R , alates 20.01.2000 juhatuse liiga), resolutsioon

ekskavaatori ekspluatatsiooni võtmise kohta ning millest kohus saab järeldada, et hageja sai 06.08.1996 kostjalt FLAS renditud roomik-ekskavaatori XXX allrendile kuni selle kapitalirendilepingu alusel 1998 aasta veebruarikuus FLAS rendile võtmiseni. Tallinna Linnakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsustega tsiviilasjas nr. 2/5/30-669/01, milles kohus tuvastas, et pooltevaheline rendileping oli reaalne ega olnud sõlmitud eesmärgiga kanda AS A raha üle AS A ilma renditeenust kasutamata. Muuhulgas tuvastas kohus tunnistajana üle kuulatud hageja esindaja IT ütluste alusel, et pooltevahelise rendilepingu puhul oli tegemist raamlepinguga, mille alusel telliti vajadusel lepingus nimetatud seadmeid ja masinaid. 12.01.2001 hageja peamehaaniku A.R koostatud õiendist ja kostja 31.01.03 nr. 18 teatisest täiendavate arvete kohta nähtub, et lepingus nimetatud mehhanismi kettsaag XXX on pooled nimetanud ka asfaldifreesiks xxx või Aligator, mistõttu on ainetu vaidlus selle üle kas tegemist on sama mehhanismiga. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et lisaks lepingus märgitud masinatele ja seadmetele olid hagejale rendile antud ekskavaator JSB JS 300 ja koopiamasin XEROX 5009. Kuna AN oli hageja juhatuse liikmeks, rendilepingule ei olnud seadusega sätestatud kirjaliku vormi nõuet ning rendilepingu sõlmimine täiendavatele masinatele - ekskavaatorile JSB JS 300 ja koopiamasinale XEROX 5009 ei väljunud hageja igapäevase majandustegevuse raamest, siis oli eelnimetatud vara rentimine kehtiv ning hagejal tuli renditud vara eest kostjale maksta. Järelikult põhinevad vaidlusalused suhted üksnes rendilepingul. Hageja on väitnud, et kostja ei olnud õigustatud rentima temale mittekuulunud vara ning, et samu seadmeid renditi ka teistele äriühingutele, kostja omakorda, et hageja rentis kostjalt rendile võetud vara edasi teistele äriühingutele ja teenis sellistelt tehingutelt suuri kasumeid, kuna tema määratud rendihinnad olid hagejale väga soodsad. Avaldustes on esile toodud poolte suhted EAS , OÜ Vast jt. Kohus on seisukohal, et RenS §-st 9 tulenevalt oli rendile andja nõusolekul renditud vara allrendile andmine lubatud, mistõttu võisid mõlemad pooled anda vara allrendile st. kostja võis anda hagejale allrendile kolmandale isikule kuuluvat vara ja hageja võis kostja nõusolekul anda allrendile kostjalt rendile võetud vara ning see ei välistanud nendevahelist rendisuhet. Järelikult ei oma antud vaidluse lahendamisel tähtsust renditud vara omandisuhted ega selle tõendamiseks esitatud tõendid. Nagu eespool juba märgitud, tuvastasid kohtud tsiviilasjas nr. 2/5/30-669/01 hageja esindaja IT ütluste alusel, et pooltevahelise rendilepingu puhul oli tegemist raamlepinguga, mille alusel telliti kostjalt vajadusel lepingus nimetatud seadmeid ja masinaid. Seega sõltus renditud vara eest arvele märgitud ja tasumisele kuuluv summa renditud vara kasutamise ajast ja võiski erineda kuude ja aastate lõikes. Arvestades masinate maksumust ja nende kasutamise vajaduse muutumist, oli põhjendatud masinate rentimine ja allrentimine mitmete äriühingute vahel. Pooltevahelist rendisuhet ja selle alusel kohustuste tekkimist ei välista ka asjaolu, et hagejale endale kuulusid samal ajal samad masinad või mehhanismid või, et ta rentis neid kolmandatelt isikutelt, sest äriühingute tegevusvaldkonda arvestades võidi tööde teostamisel aegajalt vajada palju suuremat hulka töövahendeid kui omati või ühelt rendileandjalt renditi. Poolte esitatud tõendite – kolmandate isikutega AS E, OÜ V , AS A , S E OÜ jt. seotud arvetesaatelehtede, tööde vastuvõtmise aktide, faktuur-arvete jms, kohta peab kohus vajalikuks märkida, et tõenditel märgitud mehhanismide identifitseerimine kas kostjale, hagejale või kolmandatele isikutele kuuluvatena ei ole võimalik, kuivõrd märgitud on üksnes töö või mehhanismi või masina üldnimetus, mitte aga registreerimismärke või muid konkreetse mehhanismi või masina identifitseerimist võimaldavaid tunnuseid, näit. masinate või seadmete ehitusaasta, VIN-koodid, kere, mootori, muude detailide numbrid vms. ENSV Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 ja 174 kohaselt tuli kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ning ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et valdavalt on kostja esitanud hagejale arveid renditud vara eest, kuid poolte vahel on esinenud ka vara ostu-müüki. Nii nähtub arvetest 12 03.05.1996 koormaauto xxx ost-müük, arvetest 4-2/2001 ja 5-2/2001 26.02.2001 kalluri XXX

registreerimismärk xxx elektrijaama BNG-40, vibroplaadi DYNAPAK, paljundusmasina XEROX, asfaldifreesi ja vibrorammi. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses nr. 2“/743/04 on tuvastatud traktori XXX/xxx registreerimismärgiga xxx müügitehing 23.04.2006. Pooled ei ole hagi viimastes täpsustustes esitanud nõudeid vara müügitehingute alusel. Pooled on rendisuhtest tulenevate nõuete ja kohustiste täitmise tõendamiseks esitanud kohtule arveid, akte, maksekorraldusi, pangakontode väljavõtteid, saldoteatisi ja majandusaastaaruandeid ajavahemiku 1996 kuni 2002 kohta. Perioodil 1996 – 2000 hagejalt kostjale arvete tasumist tõendavate maksekorralduste ja pangatoimingute väljavõtete selgitustest ei ole võimalik järeldada, missuguseid arveid või võlgnevusi on tasutud või mille eest on sooritatud ettemakse, sest kui üksikud arved välja arvata, näit. nr. 4 05.03.1996, nr. 5 05.03.1996, nr. 11 15.05.1996, piirduvad ülekannete selgitused märkustega „kreditoorne võlgnevus“, „teenuste eest“ või „ettemaks“ ja makstud summad on ümardatud ega lange kokku arvetel märgitud summadega. Kuna pooled keeldusid maksete tasumisega seotud asjaolusid konkreetselt esile toomast väites, et nad ei tea ega mäleta rahaülekannetega seotud asjaolusid, siis tugineb kohus arvete esitamise ja tasumise hindamisel poolte vahel viie aasta vältel kujunenud praktikale, majandusaastaaruannetele ja saldoteatistele, mis poolte ühise pearaamatupidaja AJ i tunnistajana antud ütluste kohaselt olid õiged ja kajastasid poolte rahalist seisu sellel hetkel. Kohtule esitatud vastuhagis ei ole kostja hageja vastu nõuet 1996-1997 aastal esinenud võlgnevuste osas esitanud, millest kohus saab järeldada, et hilisemate laekumistega on kostja hageja võlgnevused tasutuks lugenud. Vastuhagi kohaselt on kostja esitanud nõuded hageja vastu aastate 1998-2000 eest summas 845 536,50 krooni ja täiendavalt 2000 ja 2001 esitatud arvete eest summas 240 401,40 krooni. 1998 aastal on kostja esitanud arveid hagejale kokku 595 089,35 krooni eest, lugenud nendest makstuks 355 607 krooni ja võlgnevuseks 246 982,35 krooni, 1999 aastal on kostja esitanud arveid hagejale kokku 333 043,20 krooni eest ja lugenud võlgnevuseks 333 043,20 krooni, 2000 aastal on kostja esitanud arveid hagejale kokku 403 253,20 krooni eest ja lugenud võlgnevuseks 403 253,20 krooni, 2001 aastal on kostja esitanud arveid hagejale kokku 195 880,00 krooni eest ja lugenud võlgnevuseks 102 660,00 krooni, tasutud on müügiarved kokku summas 93 220,00 krooni eest. 1996 aasta kostja majandusaasta aruande kohaselt oli tal majandusaasta lõpul nõudeid ostjate vastu kokku 9 593 krooni eest, kuid hageja võlgnevust ta 1996 aastal esile toonud ei ole. Kostja 15.jaanuari 1998 saldoteatise kohaselt oli seisuga 31.12.97 hageja võlg kostja ees 607 107,15 krooni, sama summat kajastab täiskroonides kostja 1997 aasta majandusaasta aruanne seisuga 31.12.1997 nõuetena ostjate vastu. 1998 aasta kostja majandusaasta aruanne kajastab aasta algul nõudeid ostjate vastu kokku summas 607 107 krooni, aasta lõpul nõudeid ostjate vastu kokku summas 786 696 krooni. 31.12.1999 kostja majandusaastaaruandes esitatud bilansi kohaselt nõue aasta algul 786 696 krooni, aasta lõpul 659 240 krooni, samas summas on väljastatud hageja saldoteatis 15.01.2000. Hageja saldoteatise kohaselt 31.08.2000 seisuga on kohustused kostja ees 845 536,50 krooni, saldoteatise on kostja kinnitanud. Seisuga 31.12.2000 oli kostja majandusaastaaruande lisa 3 kohaselt nõue 1 027 386, kostja väljastatud saldoteatise kohaselt 31.01.2001 märkis ta hageja võlgnevuseks 1 027 386.38, hageja aktsepteeris võlgnevust osaliselt summas 845 536,50 ja keeldus aktsepteerimast rendiarveid summas 181 850 krooni eest. 2000 aasta äriregistrile esitatud hageja majandusaasta aruandes, mille koostamise ajal oli hageja juhatuse liikmeks A R ning nõukogu liikmeteks A B , IT ja A R – on võlg kostjale 845 537 krooni. Kostja 2001 majandusaastaaruande lisa 6 kohaselt oli seisuga 31.12.2001 hageja võlgnevus 1 085 937 krooni, saldokinnitust võlgnevusele ei ole, kostja 2002 aastal seisuga 31.12.2002 hagejale saadetud saldoteatist võlgnevuse 1 085 937,90 krooni kohta hageja kinnitanud ei ole. Hageja saldoteatis, mis oli seisuga 31.08.2000 kinnitatud poolte juhatuse liikmete AJ i ja A N i poolt langes kokku hageja 2000 aasta majandusaastaaruandes kajastatud võlgnevusega. Hageja vastuväited võlgnevuse puudumise ja kostjale enammaksmise kohta on maksekorralduste selgituste puudulikkuse ja järjepideva kreditoorse võlgnevuse tõttu, mis on tõendatud poolte vahel kinnitatud saldoteatiste ja majandusaastaaruannetega, tõendamata.

Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et seisuga 31.08.2000 oli hageja võlgnevus kostja ees 845 536,50 krooni. Võlgnevuse summas 240 401,40 krooni tõendamiseks on kostja esitanud rendiarved nr. 9 29.09.2000 summas 45 323,80 krooni, nr.10 06.11.2000 summas 46 208,80 krooni, nr. 11 11.12.2000 summas 46 208,80 krooni, nr. 12 03.01.2001 summas 44 108,40 krooni, nr. 3 31.01.2001 summas 37 288,00 krooni ja nr.6 28.02.2001 summas 21 263 krooni. Arvetes ja teatises 31.01.2003 nr. 18 on kostja märkinud ära nii rendile antud mehhanismide nimetused, töövahetuste arvu ja hinna. Hageja on kirjades 10.11.2000 247, arvete tasumisest keeldunud põhjusel et oktoobris teenuseid ei ole tellitud, mehhanismid ei ole töötanud ning tööd on dokumentidega kinnitamata. Muus osas ei ole hageja võlgnevust kirjas 02.01.2002 ja kirjas „vastuses kostja arvele 102 30.06.2004“ aktsepteerinud põhjusel, et poolte vahel on kohtuvaidlus. Kohus on seiskohal, et hageja keeldumised viimaste arvete tasumisest on põhjendamatud ja tõendamata. Poolte vahel kestsid rohkem kui viis aastat järjepidevad rendisuhted, kusjuures väljakujunenud praktika kohaselt aktsepteeris hageja juhatuse liikmete A N i ja AJ i isikus kostja esitatud arveid ja tasus need enam kui nelja aasta vältel nõudmata kostjalt masinate ja seadmete tööaja kohta aruannete või aktide esitamist. Alates 2000 aasta aprillist kuni augustikuuni aktsepteeris hageja ja tasus kostjale arvete ja aktide alusel, milles olid analoogiliselt viimase kuue arvega lahti kirjutatud rendile antud mehhanismi nimetus, tööaeg ja hind. Kuna vaidlus puudub, et renditud masinad ja mehhanismid olid hageja valduses kuni nende tagastamiseni või väljaostmiseni 2001 aasta veebruarikuus, siis on kohtul alust arvata, et hageja jätkas ka renditud vara kasutamist. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Hageja on korduvalt väitnud, et tal puudusid andmed selles osas, milliseid kostja masinaid, mehhanisme ja seadmeid ning millises ulatuses tegelikult kasutati, samas ei ole ta esile toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud rohkem kui viie aasta vältel renditud seadmete kasutamist kontrollida, sest masinate ja mehhanismidega ei töötanud mitte juhatuse liige A N , vaid hageja teised töötajad, kelle töötamise kohta puhkepäevadel on hageja välja andnud ka terve rea käskkirju. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et hageja töö korraldajateks olid peale juhatuse liikmete tehnikadirektor IT, tootmisosakonna juhataja A.B , peamehhaanik A.R ja hilisem juhatuse liige A R . Hageja etteheited kostjale selles, et AN hageja juhatuse liikmena ei teavitanud oma tegevusest teisi äriühingu juhtorganeid - üldkoosolekut ja 1997.a. moodustatud nõukogu, on asjakohatud, sest tegemist oli äriühingu sisesuhtega, mida kostja ei saanud mõjutada. Hageja juhatuse liikme tegevust sai mõjutada hageja ise järelevalve teostamisega juhatuse tegevuse üle ning juhatuse liikme vastutusele võtmisega. Et ANj a AJ hageja juhatuse liikmetena hagejale tegelikult kahju ei ole tekitanud ja hageja sellekohased väited on paljasõnalised, on tõendatud asjaoluga, et kohus jättis hageja endiste juhatuse liikmete A N i ja AJ i vastu esitatud kahju hüvitamise hagi rahuldamata. Asjakohatud on hageja etteheited kostjale selles, et AN oli samaaegselt nii hageja kui ka kostja juhatuse liikmeks ja AJ poolte juures pearaamatupidajaks, sest tegemist oli hageja enda otsusega valida juhatuse liikmeteks ja pearaamatupidajaks isikud, kes olid seotud samal ajal kostjaga. Seega on kohus seisukohal, et kostja vastuhagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub põhinõudes summas 1 085 937,90 krooni rahuldamisele. TsK § 231 järgi oli rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitatud aja eest viivitatud summalt kolm protsenti aasta, kui lepingust ei tulenenud teisiti. Kostja on vastuhagis esitanud viivise nõude alates 01.aprillist 2001, 6 aasta ja 3 kuu eest, summas 203 615 krooni, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna kostja ei ole pärast 01.07.2005 nõuet suurendanud, vaid 16.07.2007 täpsustatud vastuhagis vähendanud, siis aegumise küsimust enam ei tõusetu. Seega kuulub kostja vastuhagi rahuldamisele täies ulatuses summas 1 289 553,00 krooni. Kohus on seisukohal, et põhihagi 1 193 080 krooni nõudes on põhjendamata, tõendamata ning tuleb rahuldamata jätta. Kuna kohus jättis hageja esitatud rendilepingu tühisuse tuvastamise hagi tsiviilasjas nr. 2/5/30669/01 rahuldamata, siis ei ole poolte vahel tekkinud õigussuhteid TsK § 477 alusel, mis sätestab

alusetult omandatud või säästetud vara tagastamise kohustuse. Kohus on eelpool tuvastanud, et poolte vahel oli kehtiv rendisuhe, mille alusel andis kostja hagejale vara rendile ning esitas tasumiseks arveid, sealhulgas ekskavaatori XXX ja koopiamasina XEROX 5009 eest, millise tehingu tegi hageja nimel juhatuse liige A N . Kuna kohus tuvastas hageja nõude alusel 1996 aasta jaanuarist kuni 2000 aasta märtsikuuni kostja koostatud aktide tühisust, siis on hagi tõendamata selles, et kostja esitatud arvetes esines juurdekirjutusi mehhanismide, töövahetuste ja puhkepäevade arvel ning arvutusvigu hageja kahjuks. Kohus ei saa tühiseks tuvastatud aktide alusel pidada hageja nõuet tõendatuks, teisi tõendeid hageja oma nõude tõendamiseks ei ole esitanud. Aktides, alates 2000 aasta aprillikuust, mida kohus pidas kehtivaks, juurdekirjutusi töövahetuste ning puhkepäevade arvel ja arvutusvigu hageja kahjuks ei esine. Kohus on eelpool põhjendanud, miks vara kuuluvus ja rendi- või ka allrendilepingud teiste äriühingutega ei välistanud vara rentimist poolte vahel ja käibemaksuga seonduvat. I.T , A.B ja A.R kohtu jaoks koostatud kirjalikud õiendid ei vasta tõendi nõuetele, kuna tunnistajate ütlused pidid 2001 aastal kehtinud tsiviilkohtumenetlusseadustiku (TsMS) kohaselt olema antud suuliselt kohtuistungil ning kehtiva menetlusseaduse kohaselt saab tunnistajate kirjalikke ütlusi arvestada, kui need on antud kooskõlas TsMS § 253. Poolte esitatud tabeleid ei pea kohus iseseisvateks tõenditeks. Eeltoodut arvesse võttes leidis kohus, et AS A hagi OÜ A vastu 1 193 080,0 krooni nõudes ning 15.01.1998 aasta saldoteatise tühisuse nõudes tuleb jätta rahuldamata ning nõudes tuvastada poolte 1996 aasta jaanuarist kuni 2000 aasta augustini allkirjastatud rendimehhanismide kasutamise aktide tühisus rahuldada osaliselt ning tuvastada 1996 aasta jaanuarist kuni 2000 aasta märtsikuuni allkirjastatud rendimehhanismide kasutamise aktide tühisus. OÜ A vastuhagi AS A vastu 1 289 553,00 krooni nõudes kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 46 p 1 ja 2 kohaselt olid kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamiskulud, § 52 p 4 kohaselt oli asja läbivaatamiskuluks poole õigusabikulu. TsMS § 50 lg 3 kohaselt kui hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatust vähem, võib kohus riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses välja mõista kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Vastavalt TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. TsMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Hagi esitamise ajal 17.01.2001 kehtinud riigilõivuseaduse RLS § 37 lg 1 kohaselt tuli hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu lähtudes hagihinnast seaduse lisa 2 järgi või kindla summana. Sama paragrahvi 3-nda lõike järgi tuli mittevaralise (või hindamisele mittekuuluva) hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 60 krooni ja seaduse lisa 2 järgi hagilt hinnaga kuni 1 200 000 krooni 52 000,00 krooni. Asjas esitatud riigilõivu tasumist tõendavatest dokumentidest ja hageja kohtukulude nimekirjadest nähtub, et hageja tasus hagi esitamisel 17.01.2001 riigilõivu üksnes rahaliselt nõudelt 1 193 080 krooni 52 000 krooni, kuid tasumata on jäänud riigilõiv 60 krooni

mittevaraliselt nõudelt. Kehtiva TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 15 000,00 krooni, millelt kehtiva RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 järgi on riigilõiv 15 000,00 krooni. Hageja täiendas hagiavaldust 28.05.2007 nõudega tuvastada 15.01.1998 saldoteatise tühisust, milles tasumisele kuuluvat riigilõivu saab kohus TsMS § 134 ja RLS lisa 1 riigilõivu täismäärasid ja tsiviilasja hinda arvestades pidada varemtasutud riigilõivuga tasutuks. Kohus võttes arvesse, et AS-i A hagiavalduses OÜ A vastu esitatud kolmest haginõudest rahuldas kohus ühe hinnata haginõude ja jättis rahuldamata ühe hinnata haginõude ja hinnaga haginõude ning rahuldatud haginõude keerukust, leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista vajalik ja põhjendatud tasu esindaja poolt osutatud õigusabi eest, mis on 3000,00 krooni. Riigilõiv 60,00 krooni tuleb kostjal hagi rahuldamise tõttu tasuda, mitte hagejale, sest hageja ei ole seda kulu kandnud, vaid riigituludesse. Kostja kohtukulude nimekirjast nähtub, et kostja palus hagejalt välja mõista kohtukulu kokku 96 100 krooni, mis koosneb riigilõivust 43 000 krooni ja esindaja õigusabikulust 53 100 krooni. Kostja on tasunud vastuhagi esitamisel ja haginõude suurendamistel kokku hagihinnalt 2 217 202,14 krooni riigilõivu kokku 88 000 krooni. Võttes arvesse, et kostja OÜ A vähendas viimase hagiavalduse täpsustusega vastuhagi hinda 1 289 553 kroonile, siis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista taotletud riigilõiv 43 000 krooni ning asja keerukust arvestades vajalik ja põhjendatud tasu esindaja poolt osutatud õigusabi eest 53 100 krooni, kokku 96 100,00 krooni.

Kohtunik: /allkiri/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.