Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

rahaliselt kindlaks. Hageja oli seisukohal, et tema poolt on kohtukulude rahaliseks kindlaksmääramiseks vajalikud avaldus ja tõendid juba esitatud koos hagiavaldusega, seega tähtaegselt ning nende hilisem esitamine pärast kohtuotsuse jõustumist ei ole vajalik. See teadmine osutus aga ekslikuks, kuid hageja tahe on olnud alates hagi esitamisest saada lahend, milles sisalduks rahaliselt kindlaksmääratud kohtukulude jaotus. Hageja põhjendab taotlust ka asjaoluga, et tal ei olnud võimalik saada õigeaegselt informatsiooni kohtuotsuse jõustumisest. Kohus ei teata menetlusosalistele, millal kohtuotsus või tagaseljaotsus on teisele poolele kätte toimetatud. Seega on hagejal raske kui mitte võimatu jälgida, millal kohtuotsus jõustub. Internetis jälgitav avalik kohtulahendite register KIS registreerib sageli andmed kohtuotsuse tegemise ja kohtuotsuse jõustumise kohta hilinemisega, ehk ajal kui kohtuotsuse jõustumisest on juba möödunud rohkem kui 30 päeva. Seega ei olnud hagejal võimalik saada reaalajas usaldusväärset informatsiooni kohtuotsuse jõustumise kohta. Hageja leiab, et tema suhtes oleks ebaõiglane ja menetlusseaduse mõttega vastuolus olev olukord, kus kohtuotsusega kostjalt välja mõistetud menetluskulud jääksid rahaliselt kindlaks määramata ja hagejal reaalselt kätte saamata ainult seetõttu, et hageja on hilinenud mõjuvatel põhjustel vastava avalduse esitamisega. 29.09.2008.a. kohtumäärusega võeti hageja avaldus menetlustähtaja ennistamiseks menetlusse ning toimetati kostjale kätte seisukoha andmiseks. Kostja poolt on kohtu määrus kätte saadud 06.11.2008.a., kuid kohtu poolt antud tähtaja jooksul kostja enda seisukohta hageja avalduse suhtes andnud ei ole. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. TsMS § 8 lg 2 kohaselt menetlussuhet reguleeriva seadussätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. TsMS § 422 lg 1 kohaselt mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Hageja esindaja märgib tähtaja ennistamise taotluses, et hagejal ei olnud võimalik saada õigeaegselt informatsiooni kohtuotsuse jõustumisest ning seoses sellega hageja ei saanud esitada tähtaegselt avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks, samuti ka asjaolu, et hageja oli seisukohal, et tema poolt on kohtukulude rahaliseks kindlaksmääramiseks vajalikud avaldus ja tõendid juba tähtaegselt (koos hagiavaldusega) esitatud ning nende hilisem esitamine pärast kohtuotsuse jõustumist ei ole vajalik. I. Kohtulahend on jõustunud 11.04.2008. Taotlus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks on kohtule esitatud alles 01.08. 2008.a., seega ilmselgelt seaduses ettenähtud tähtaega ületades. Hagejale on kohtulahend kätte toimetatud 28.03.2008.a. ning kostjale 27.03.2008.a. Ka Kohtu Infosüsteemis (KIS) on otsuse jõustamine avalikult jälgitav: jõustamise teade on märgitud vaid 4 päeva hiljem jõustamise toimingu tegemisega, s.o 15.04.2008.a.

TsMS § 458 lg 1 kohaselt otsuse jõustumist tõendava jõustumismärke väljastab menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja lahendanud maakohtu kantselei. Hageja esindaja kohtule sellekohast avaldust ei ole esitanud. Seega ei ole kohus kohustatud menetlusosalist kohtuotsuse jõustumisest eraldi teavitama, mistõttu avaldaja tähtaja ennistamise põhjendused ei ole arvessevõetavad. Kohus leiab, et hagejal olid kõik võimalused saada teada otsuse jõustumisest. Hageja ei ole selgitanud, millal ta tegelikult hakkas huvi tundma otsuse jõustumise vastu ja mis takistas tal menetluskulude avaldust esitamast ka 30 päeva jooksul otsuse jõustumise avalikustamisest. II. Hageja põhjendus selles osas, et kohtukulude rahaliseks kindlaksmääramiseks vajalikud avaldus ja tõendid olid esitatud juba hagiavalduses, ei oma ennistamise küsimuse lahendamisel tähtsust, kuna seadusega on kehtestatud kindel kord, millal ja millised dokumendid on vaja esitada menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kohus ei saa muuta seaduses sätestatud korda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja poolt esitatud põhjendused menetlustähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud ning jätab menetlustähtaja ennistamata ning sellest tulenevalt ei lahenda ka menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. Kohus juhib tähelepanu, et vastavalt TsMS regulatsioonile tuleb ennistamise avalduselt tasuda kautsjoniks 1⁄4 hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 krooni. Hageja ei ole esitanud kautsjoni tasumist tõendavat maksedokumenti, kuid kohus ei pea menetluslikult otstarbekaks anda hageja esindajale täiendavalt tähtaega puuduoleva kautsjoni tasumiseks, kuivõrd sõltumata kautsjoni mittetasumisest, jääb menetlustähtaja ennistamise taotlus rahuldamata sisulistel põhjustel. Kohus juhindus TsMS § 8, 67, 68, 422, 463, 661 sätteist. Kohtunik

/allkiri/

Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 09. detsembril 2008.a Nooremreferent

M.Roots

I.Golubev I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.