Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Avarii tagajärjel said kannatada XXX asuvad korterid 44 ja 47. Torulukksepp, kes teostas veetoru vahetuse kostja juures, leidis, et kostja ei ole süüdi avariis ning avarii toimus elamu veesüsteemis surve muutuse tõttu. Seda kinnitab ka ekspert N Š OÜ N Kasemaa Ekspertiisibüroo. Kostja leiab, et ta ei vastuta tekkinud veeavarii eest. Hageja ei ole tõendanud VÕS §-s 1043 sätestatud vastutuse eelduseks olevaid asjaolusid ega kostja õigusvastast käitumist, mis põhjustas kahju. Asjaolu, et veekahju põhjustas korteris nr 50 asuva veetoru lõhkemine tagajärjel, ei tõenda iseenesest seda, et kostja pani toime õigusvastase teo vastavalt KOS § 11 lg 3. Kostja ei ole toime pannud õigusvastaseid toiminguid, mis oleks kaasa toonud kahju tekitamise. Kostja ei saanud kuidagi mõjutada olukorda ja avarii tekkimist tema korteris, mis toimus temast sõltumatutel asjaoludel, kuna elamu veesüsteemis muutust ootamatult surve. Kostja ei võinud eeldada, et just nimelt sel päeval ja just tema korteris selle tõttu toimub veetoru lõhkemine. Samuti on kostja süü puudumine tõendatud torulukksepp ja eksperdi arvamustega. Avarii toimus mitte kostja süül, avarii toimus tema osavõtu ja mõjutuseta ja seega tekkis kahju mitte kostja väidetava õigusvastase käitumise tagajärjel, vaid välisfaktori, so veesurve muutuse tõttu, mida kostja ei saanud mõjutada ega ette näha. Kostja ei vastuta ega pea vastutama kanalisatsioonsüsteemi korrashoiu eest. Kotja leiab, et tema ei vastuta kahju tekitamise eest, samuti puudub põhjuslik seos kostja tegude ja kahju tekkimise vahel, ja seega ei teki tal kahju hüvitamise kohustust. Kuna kostjal ei ole mingeid rahalisi kohustusi hageja ees, siis ei saanud ta rikkuda mingeid kohustusi ja seetõttu ei saa hageja nõuda ka kostjalt viivist. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tõendid: Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo akt, väljakutse akt Kohtu põhjendused Vaidlustamata asjaolud. EAS ja LP sõlmisid 21.02.2007 kindlustuslepingu, millega kindlustati korter aadressi XXX (korteriomand), Tallinn. 01.11.2006 sõlmisid EAS ja SB kodukindlustuse kindlustuslepingu, millega kindlustati korter aadressil XXX (korteriomand), Tallinn. 10.04.2007 sai toimunud veejooksu tõttu kannatada S B ja LP korterite koridori, elutoa ja köögi lagi ning põrand. Vesi lekkis kannatanute korterisse läbi lae ülemise naabri korterist number 50. Märgitud korter XXX on korteriomand ning vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele oli 10.04.2007, so siis kui kahjujuhtum aset leidis, märgitud korteriomandi XXX, mille reaalosaks on korter 50, omanik oli L I . Veeuputus kostja korteris XXX, kus katki läks köögis kraanikausi segisti ja püstikutoru vaheline veetoru ja külm vesi jooksis A. B ja L. P korterisse. SB ja LP esitasid hagejale avalduse kahjujuhtumi kohta ning hageja on kindlustusandjana hüvitanud kannatanutele tekitatud kahju järgmiselt: S. B vastavalt kahjustatud asja eest 98460,49 krooni, sj on juba maha arvestatud kindlustusvõtja omavastutuse osa 1000 krooni ja L. P asja kahjustamise eest vastavat 121168,79 krooni (arvestatud ka maha kindlustusvõtja omavastutus 1000 krooni). Nende asjaolude üle puudus vaidlus, seega on märgitud asjaolud tõendatud ja kohtul puudub vajadus anda täiendav hinnang hageja ja kindlustusvõtja vahelisele lepingule, kahju suurusele 219629,27 krooni ja kahju tekkimisele. Eeltoodu alusel on tõendatud, et kannatanutel, so. S. B ja L. P tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja korteris tekkinud veeavariiga, mis tekkis omakorda tema korteris purunenud veetoruga ja sellest väljavoolanud vee tõttu. Nimelt on VÕS § 1045 lg 1 p 1 järgi kahju tekitamine õigusvastane, kui see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. Kuna vaidlus puudus selles, et kahjustata said L. Parve ja S. Ba kui omanike korteriomandid, on kahju tekitamine olnud õigusvastane. Võlaõigusseaduse § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Arvestades asjaolu, et hageja on hüvitanud kannatanutele kahju, siis on

hagejale VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kahju hüvitamise nõue summas kokku 219629,27 krooni kahju eest vastutava isiku vastu. Hageja on tuginenud asjaolule, et kostja on korteriomandi omanik kahju tekkimise ajal ja on seega vastutav KOS 11 järgi kannatanute ees ja ka kindlustusandja, kellele on läinud üle kannatanute nõue, ees. Vastavalt KOS § 11 lg 1 p 1 on korteriomanik kohustatud hoiduma kaasomandi eset kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Eeltoodust järeldub, et seaduses märgitud kohustus hõlmab ka korteriomandi omaniku poolt tema korteriomandi reaalosas asuva veetorude korrashoiu tagamist ja valdamist viisil, et ei tekiks veekahju ja sellest tingitud tavakasutusest tekkivaid negatiivseid mõjusid teistele korteriomandite omanikele. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. Seega on korteriomaniku kohustust hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest reguleeritud erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena muid sätteid. Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse VÕS-i 7. peatüki sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses. Eeltoodust järeldus, et korteriomandi omaniku vastutus teise korteriomandi omaniku ees kahju tekitamisel ülamärgitud sätete alusel järgneb süüst olenemata ja vastutus võib olla välistatud vaid rikkumise vabandatavuse tõttu. Nii ei oma vaidluses kaalu kostja väited sellest, kas ta on süüdi või ei selles, et kannatanutel tekkis kahju kostja korteris veetoru lõhkumise tõttu. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on vääramatu jõud asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Seega saab vääramatuks jõuks lugeda vaid sellist asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja sellise asjaolu tekkepõhjus peab olema objektiivne, st võlgnik ei ole seda oma tegevuse või tegevusetusega ise põhjustanud. Vaidlus puudus selles, et kostja korteris purunes külmaveetoru, mis ühendas püstikut ja kraanikausi segistit. Kostja poolt kohtule esitatud N Kasemaa Ekspertiisibüroo aktist 509 nähtub, et asjatundja on uurinud märgitud veetoru, mis kujutab endast mustast paindlikust tihedast materjalidest toru punutud metallvõlgust ümbrises ja segisti ühendamise kohas, so katkemise kohas on metallvõrust ümbris krussis ja otsad püsti, muidu on voolik terve ilma mehaaniliste kahjustusteta ja roosteplekkideta. Katkenud vooliku väljanägemine viitab tugevale hüdraulilisele löögile, teisi vigastusi ei ole, voolik oli ca 1 aastat vana, tavaline iga on vähemalt 5 aastat ja enamuses palju kordi rohkem. Tugev hüdrauliline löök võis olla tingitud veesurve järsust kõikumisest seetõttu, et lähedal ehitatavates majades tehti veesurve katkestusi. Asjatundja arvamuse kohaselt võib olla veetoru purunemine tingitud ka varjatud defektist. Kostja esitatud V M kirja kohaselt, kutsuti tema kostja juurde, kus vaatluse tulemusel ei õnnestunud vooliku purunemist selgitada, tegemist on veetoruga, mis on töökindel ja veetoru rebenemine võis olla tingitud veesurve tõusust või vooliku varjatud

defektist. Samas on mõlemad nii asjatundja kui V. M arvanud, et tegemist võib olla ka toru defektiga ja samas on mõlemad märkinud, et on tegemist tavaliselt töökindla ja tugeva veetoruga. Asjatundja on märkinud, et metallsõrestik toru ümbert on katki, toru ise on terve, kuid milline oli toru paindlik osa selle purunemise kohast, ei ole asjatundja märkinud. V. M kirja kohaselt ei olnud võimalik kohapeal selgitada veetoru purunemise põhjust, kuid seda ei nähtu, milline purunenud toru välja nägi, millised vigastused sellel olid, kas tegemist oli kulunud toruga või mitte. Asjatundja on märkinud, et kõrvalmajades tehti veesurve katkestusi, ent aktist ei nähtu, millel selline järeldus tugineb. Kostja ei ole kohtule selliseid tõendeid esitanud, et märgitud veeavarii ajal oleks tegelikult veesurve proove tehtud. Seetõttu nõustub kohus hagejaga, et asjatundja arvamus veesurvest on ebausaldusväärne ning kohtu arvetes ei ole tõendatud kostja väide, et toru purunes just veesurve tagajärjel. Õige on iseenesest see, et toru võib veesurve tagajärjel puruneda, kuid seda, et selline sündmus oleks aset leidnud, mis saanuks mõjuda torule, ei ole kostja poolt ühegi tõendiga kinnitatud. Asjatundja ja V. M ei ole välistanud toru defekti, mille tõttu toru katki läks. Eeltoodust järeldub, et märgitud veetoru purunemine sai selle tõttu leida aset, et veetoru ei olnud korras. Siinjuures aga leiab kohus, et asjaolu, et toru purunes selle defekti tõttu, ei ole selline objektiivne asjaolu, mida ei saa ära hoida ning selle asjaoluga arvestada e. vääramatu jõud VÕS § 103 lg 2 tähenduses. KOS § 11 lg 1 tulenev kosutus hoida oma reaalosa ja selles asuvad asjad seisundis, et nendest lähtuv ei tekitaks kahju teistele korteriomanikele, kuulus kostja (kahjujuhtumi ajal oli korteriomandi omanik) mõjussääri, st kostjal on võimalik kontrollida ja hoolitseda selle eest, et vältida võimalikke torudest lähtuvaid ohtusid teistele omanikele, sj ei oma tähendust siin kostja süü ja seega ei ole tema vastutus VÕS § 103 ja KOS § 11 järgi välistatud. Katki läinud toruosa asus köögis segisti ja maja püstikutorudevahelises osas, kostjal oli sinna juurdepääs ja kostjal on võimalus omada ülevaadet veetorude seisundist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuna asjas ei ole tõendatud, et tegemist kostja ei ole oma KOS § 11 lg 1 p 1 märgitud kohustust täitnud ja kuivõrd asjas ei ole tõendamist leidnud, et toru purunes vääramatu jõu tõttu ehk rikkumine oleks vabandatav, siis on kostja vastutav hagejale tekitatud varakahju eest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei ole oma KOS § 11 lg 1 p 1 märgitud kohustust täitnud ning kuivõrd kostja vastutusest vabastamise alus KOS § 11 lg 3 ja VÕS § 103 tähenduses puuduvad, siis on kostja vastutav tekitatud varakahju eest. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1 tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 3 järgi siis, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Kahju ulatuse üle puudus vaidlus, st et kahju ulatus hõlmab veekahjustustest tingitud kulusid ja taastamisremondi maksumust kokku 219629,27 krooni. Küll aga leiab kohus, et kostja mõjusfääris ei saanud olla kahju ulatuse vähendamine. Veeavarii toimus tööpäeval ja ajal, mil kostja oli tööl. VÕS § 140 lg 1 järgi võib kohus

kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kohtule esitatud S. B ja L. P seletuskirjast hagejale nähtub, et veeleke avastati kell 15.10, kostja esitatud väljakutse akti nr 22 10.04.07 kohaselt jõudis avariikohale OÜ AGR töötaja S. L kell 16.30. Hageja esitatud korteriühistu revisjonikomisjoni liikme N. S aktist nähtub, et kui veeleke avastati 15.30 paiku ja hoolimata sellest, et santehnik keeras maja keldris selle püstiku vee kinni, jooksis vesi edasi. Kahju käsitlemise käigus märkis kostja, et teda teavitati veeavariist kell 15.00 kuid vesi suleti alles 17.14.58 ja kui vesi oleks suletud varem, oleks kahju väiksem (vastus hagejale). Eeltoodust järeldub, et asjas on tõendatud, et vesi jooksis pea 2 tundi, kusjuures esialgselt ei õnnestunud hoolimata vee kinnikeeramisest santehniku poolt selle jooksu peatada. Nimetatud asjaolusid tuleb arvestada kohtu arvestas VÕS § 140 lg 1 järgi kahju hüvitise suuruse määramisel. Kohtu arvetes olukorras, kus veejooksu ei suudetud võimalikult kiiresti sulgeda, mida ei saanud kostja mõjutada, sest ta oli tööl ning kohtu arvates oleks kogu kahju hüvitise väljamõistmine kostjalt äärmiselt ebaõiglane ja vastuvõtmatu. Kohtu arvates on mõistlik kostjalt välja mõista hüvitis 109814,63 krooni, st vähendada hüvitist 50% ulatuses. Vastavalt VÕS §-le 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna käesoleval juhul on tegemist rahalise nõudega, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt hagejale seaduse alusel üle läinud kahjuhüvitamise nõude täitmisega viivitamise eest viivitusintressi. VÕS § 113 lg 1 lause 2 kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS §-i 94 kohaselt on juhul, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhifinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Vastavalt 30.01.2008 väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära avaldamise teatele oli Euroopa Keskpanga põhifinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 4,0% ja sellele lisandub VÕS § 113 lg 1 järgi 7% ja seega on viivis aastas 11% ehk 0,030136986 % päevas. Vastavalt VÕS §-le 82 lg 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Vaidlus puudub selles, et hageja nõue muutus sissenõutavaks 26.03.2008 ja seega tuleb kostjalt välja mõista viivise 26.03.2008 kuni kostja kohustuste kohase täitmiseni krooni (109812,63 krooni * 0,030136986 %) iga võlgnetud päeva eest 33,09 krooni. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad 50% ulatuses hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud vastavalt 50% hageja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.