lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-14-2417/20

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-2417/20
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
6455
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-14-2417

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Ülle Jänes, Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.12.2014.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-2417

Tsiviilasi

Seesam Insurance AS hagi Tallinna linna (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) vastu kahju 107 000,99 eurot hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.04.2014 otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

107 000,99 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinna linna (Tallinna apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Seesam Insurance AS (registrikood: 10055752, asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja M.K.

Kesklinna

Valitsuse

kaudu)

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu (asukoht: Tallinn), tehinguline esindaja A.K. Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 25.04.2014.a otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu kostja, Tallinna linna kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

1(14)

Tsiviilasi nr: 2-14-2417 Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.17.01.2014.a esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostjalt 107 000,99 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kindlustusvõtja T.V. ja hageja vahel sõlmitud kodukindlustuse leping korteri kindlustamiseks kindlustusperioodil 10.12.2010–09.12.2011.a asukohaga XXXXXXXX XXX-XX, XXXXXXX, mida tõendab kindlustuspoliis nr 2/243503 ja mille lahutamatuteks osadeks on mh Seesami koduvarakindlustuse tingimused 1/2010. Kindlustusvõtja T.V. edastas 02.05.2011.a läbi Seesami kodulehe kahjuteate, mille kohaselt 30.04.2011.a toimus aadressil XXXXXXXX XXX, XXXXXXX tulekahju. 22.06.2011.a esitas kindlustusvõtja hagejale koduvarakindlustuse kahjuavalduse, mille kohaselt 30.04.2011.a toimunud tulekahju suhtes viidi läbi kriminaaljuurdlus ning esialgsete andmete põhjal jäi korteris nr X meesterahvas suitsuga voodis magama, millest sai alguse tulekahju. Kuivõrd Tallinnas XXXXXXXX XXX asuv korter nr XX oli eelnevalt nimetatud kahju toimumise ajal Seesamis kindlustatud koguriskikindlustuse kindlustuskaitse variandiga ehk kindlustuslepingu alusel kuulusid hüvitamisele äkiliste ettenägematute sündmuste tõttu kindlustatud esemele tekkinud varaline kahju (tingimuste 1/2010 p 4.7.1 ning märge kindlustuspoliisil nr 2/243503 lk 1), hüvitas hageja Tallinnas XXXXXXXX XXX korter nr XX taastamiskulud kokku summas 74 278,22 eurot ja tulekahju tagajärjel hävinenud koduse vara turuhinnahüvitise kokku summas 32 722,77 eurot, arvestades lepingujärgset omavastutussummat 191,73 eurot. Politsei- ja Piirivalveameti 14.02.2013.a kirja kohaselt on seoses 30.04.2011.a toimunud tulekahjuga aadressil XXXXXXXX XXX, XXXXXXX alustatud kriminaalmenetlus nr XXXXXXXXXXXX ning eeluurimise käigus läbiviidud tulekahjuekspertiisi kohaselt asus tulekahjukolle esimese korruse korteris nr X tagumises magamistoas voodil. Hageja esitas 10.08.2012.a võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1, § 127 lg 4, § 128 lg 3, § 132 lg-te 1 ja 3 ning korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 alusel kostjale kui kahju põhjustanud korteri, asukohaga Tallinn XXXXXXXX XXX-X, omanikule tagasinõude 87 799,34 euro hüvitamiseks. Kostja vastas hagejale 24.09.2012.a ja 22.11.2012.a kirjadega, et keeldub hageja nõuet rahuldamast. Kostja leidis, et ta vabaneb vastutusest seoses vääramatu jõu esinemisega, kuna antud olukorras ei põhjustanud tulekahju korteriomanik. Tallinna linna omandis olnud korteri tulekahju põhjustas üürilepingu objektil viibinud isik. Kostja vastutab kahju tekkimise eest ainusikuliselt KOS § 11 lg 1 p 1 alusel, kuna on rikkunud oma korteriomandi reaalosa korrashoidmise kohustust. Kostja korterist alguse saanud tulekahju ja kindlustusvõtja T.V. korteriomandi kahjustumise vahel on põhjuslik seos. Kostjal lasub korteriomandi korrashoiu kohustuse rikkumise vabandatavuse tõendamiskoormis. Hageja leidis, et kostja ei ole oma kohustuse rikkumise vabandatavust tõendanud.

2(14)

Tsiviilasi nr: 2-14-2417 Hageja tellis Ehitusekspertiisibüroo OÜ-lt XXXXXXXX XXXXXXXX XXX asuva korteri nr XX kulumi ja taastamismaksumuse kohta eksperthinnangu ning hüvitas vastavalt eksperthinnangule kindlustusvõtjale korteriomandi taastamiskulud kokku summas 73 319,55 eurot, kahju suuruse kindlakstegemise kulud vastavalt Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvele summas 958,67 eurot ja koduse vara turuhinna hüvitise, arvestades kindlustuslepingujärgset omavastutussummat, kokku summas 32 722,77 eurot. VÕS § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Eeltoodust tulenevalt nõudis hageja kostjalt kahju hüvitamist summas 107 000,99 eurot. Kostja vastuväited

2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 15.02.2012.a Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXX tulenevalt toimus 30.04.2011.a kella 5.19 paiku Tallinnas XXXXXXXX XXX majas tulekahju. Tulekahju sai alguse korterist nr X, mille omanikuks oli kostja. Tulekahju tulemusena muutus elamiskõlbmatuks korter nr XX. Tulekahju tekkepõhjusena välistas Põhja-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo töötaja elektrilise põhjuse ning tõenäoliseks tulekahju põhjuseks hindas hooletu suitsetamise, kus sigareti termilisel mõjul süttis voodimadrats. 10.08.2012.a esitas hageja kostjale tagasinõude kahju nr 2011005373 ja 2011005403 hüvitamiseks. Tuginedes KOS § 11 lg 1 p-le 1, VÕS § 127 lg-le 4, § 132 lg-le 1 ja § 128 lg-le 3 paluti tasuda välja makstud kindlustushüvitis summas 87 799,34 eurot. 24.09.2012.a ja 22.11.2012.a kirjas vastas kostja hagejale, et kahju nr 2011005373 ja 2011005403 nõue ei ole põhjendatud, sest rikkumine on vabandatav KOS § 11 lg 3 mõttes. 10.01.2014.a kirjas on kostja täiendavalt selgitanud, et kahju hüvitamise tagasinõue summas 107 000,99 eurot ei ole põhjendatud, sest kostja mõjusfääris ei saanud olla tulekahjuga põhjustatud kahju ulatuse vähendamine. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt oli kostja XXXXXXXX XXX-X korteri omanik ajavahemikul 29.11.2005–22.05.2012.a ja 22.11.2012–06.03.2013. See tähendab, et kostja ei ole enam korteri omanik, millest tulenes kahju hagejale. Kinnistusraamatu väljavõtte järgi on XXXXXXXX XXX-X korteri omanik Consensio Ehitus OÜ ﴾registrikood 12133692﴿. KOSis on kohustuste üleminek korteriomandi omandajale otsesõnu sätestamata, kuid õiguse analoogiat kasutades on see põhimõte sätestatud korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg-s 3. Seega vastutab uus omanik eelmise omaniku sissenõutavaks muutunud nõuete eest. VÕS § 103 lg 2 kohaselt, korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav. Korter nr X oli üürile antud pikka aega (üle 10a) ja üürisuhte ajal ei laekunud kaebusi ning korterit kasutati heaperemehelikult. Kostja ei võinud eeldada ja arvestada sellega, et tema korteris põhjustatakse tulekahju. Kostja ei saanud kuidagi mõjutada olukorda ja tulekahju tekkimist tema korteris, mis toimus temast sõltumatutel asjaoludel. Juhul, kui kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud, taotles kostja kohtult hageja nõutud kahjuhüvitise vähendamist mõistlikus ulatuses. Antud juhul tekkis kahju osaliselt kindlustusvõtja tegevusest VÕS § 139 lg 1 kohaselt. Tulenevalt kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest põhjustas 30.04.2011.a kella 5 paiku XXXXXXXX XXX, XXXXXXX asuvas hoones tulekahju tõenäoliselt hooletu suitsetamine korteri nr X magamistoa voodis.

3(14)

Tsiviilasi nr: 2-14-2417 Ülekuulatud XXXXXXXX XXX-X üürniku ütlustest selgus, et alates aastast 1996 elavad kõnealuses korteris tema vanemad (sh vanem, keda määruse järgi kahtlustatakse hooletu suitsetamisega tulekahju põhjustamises). Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses XXXXXXXX XXX-X tulekahju põhjustamises kahtlustatava isiku abikaasa ütlustest nähtub, et tema kaasa suitsetas aeg-ajalt ka magamistoas akna all. Seetõttu kahjustatud isik majas elava hoolika isikuna oli teadlik või pidi olema teadlik kõrgeealise meesterahva suitsetamisest eluruumis, mis võib põhjustada ohtu varale. Teisisõnu, kahjustatud isik ei pööranud võimalikule ohule tähelepanu ja jättis sellele reageerimata. Kahjustatud isik, kes oli kahju põhjustanud isiku naaber, ei ole juhtinud korteri nr X omaniku tähelepanu eluruumides toimunud suitsetamisele (VÕS § 139 lg 2). Informatsiooni edastamise korral korteri nr X omanikule ehk kostjale, oleks saanud kasutusele võtta ennetavaid meetmeid kahju ärahoidmiseks. Sh hoiatada üürniku, et tema poolt eluruumidesse paigutatud vanem (keda hiljem kahtlustati hooletu suitsetamisega tulekahju põhjustamises) lõpetaks magamistoas suitsetamise. Seega leidis kostja, et kahjustatud isiku tegevusetus ja XXXXXXXX XXX-X korteriomaniku tähelepanu juhtimata jätmine soodustas kahju tekkimist. Hageja ei ole kindlustusandjale kahju hüvitamisel arvestanud asja väärtuse vähenemist ehk on hüvitanud kasutatud asjad uue hinnaga. Kuna kahjustatud korteri (Tallinnas XXXXXXXX XXX-XX) väljaehitamisel ei ole järgitud 1997.a projekti täies mahus ning sellest on kõrvale kaldutud, siis võib väita, et tulekahju tagajärgi on XXXXXXXX XXX-XX korteri osas hüvitatud suuremas mahus, kui kahju ulatus ja mõju ning projektist kõrvalekaldumisega on soodustatud tulekahjuga tekkinud kahju suurust. Juhul, kui kohus leiab, et kostja vastutab kahju eest, palus kostja kohtul arvestada järgmist. Olukorras, kus kostja ei saanud tulekahju kiiret kustutamist mõjutada, hoides sellega ära kahju edasilevikut kahjustatud isiku korterisse, on kogu kahjuhüvitise väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane ja vastuvõtmatu. Korteri nr X omaniku mõjusfääris ei saanud olla tulekahjuga põhjustatud kahju ulatuse vähendamine. Seejuures muutus tulekahju tagajärjel elamiskõlbmatuks kostjale kuulunud XXXXXXXX XXX korterid nr X ja XX, mis ei olnud kindlustatud. Ühtlasi on kostja kahjustatud isiku osas üles näidanud head tahet ja tasunud vastavalt 13.08.2012.a avaldusele XXXXXXXX XXX hoone taastamiseks vajalike tööde (riigilõiv ja projekti tasu) eest 1223,10 eurot. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtuvalt on tulekahju põhjustamises kahtlustatav isik kõrges eas ja parandamatult haigestunud. Seega on hageja poolt nõutud kahjusumma edukas tagasinõudmine tulekahju põhjustamises kahtlustatavalt isikult ebatõenäoline. Juhul, kui kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud, siis nõutud 107 000,99 euro suuruse kahjusumma vähendamine on mõistlik, sest seda vähem põhjustatakse majanduslikke raskusi endisele üürnikule, kellelt on hiljem õigus nõuda tagasi hagejale hüvitatud kahju. Esimese astme kohtu otsus

3.Maakohus tegi 25.04.2014.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja 107 000,99 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda. Käesolevas tsiviilasjas on tõenditeks järgmised dokumentaalsed tõendid:  Seesami kindlustuspoliis nr 2/243503 (t I kd lk 7-8), millest nähtub, et kindlustusvõtjaks on T. V., kindlustusperiood on 10.12.2010–09.12.2011.a, kindlustuskoha aadress on XXXXXXXX XXX-XX, XXXXXXX ning korter on kindlustatud täisväärtuskindlustuse põhimõttel, st kindlustussummat poliisi ei märgita, kahjud hüvitatakse samaväärse korteri taastamis- või päevaväärtuse alusel.  Seesami koduvarakindlustuse tingimused 1/2010 (t I kd lk 9-19).

4(14)

Tsiviilasi nr: 2-14-2417  

  

          

Kindlustusvõtja T.V.22.06.2011.a hagejale esitatud koduvarakindlustuse kahjuavaldus (t I kd lk 20-21). Politsei- ja Piirivalveameti 14.02.2013.a vastus hagejale (t I kd lk 22), millest nähtub, et seoses 30.04.2011.a aadressil XXXXXXXX XXX, XXXXXXX toimunud tulekahjuga on alustatud kriminaalmenetlust nr XXXXXXXXXXXX, mille eeluurimise käigus on läbi viidud tulekahjuekspertiis ning ekspertiisiaktis antud eksperdiarvamuse kohaselt asus tulekolle esimese korruse korteri nr X tagumises magamistoas voodil. Tulekahju põhjustas lahtise tule allika termiline toime. Antud kriminaalasi on lõpetatud Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt 15.02.2012.a kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 p 6, § 200 ja § 206 alusel. Kinnisturaamatu väljavõte (t I kd lk 23-25), millest nähtub XXXXXXXX XXX, XXXXXXX asuva kinnistu andmed ja omanikud. Hageja tagasinõue kostjale 10.08.2012.a (t I kd lk 26-27), millest nähtub, et hageja on 10.08.2012.a esitanud kostjale tagasinõude VÕS § 492 lg 1 alusel summas 87 799,34 eurot. Kostja 24.09.2012.a seisukoht hageja tagasinõude osas (t I kd lk 28-29), mille kohaselt kostja teatab, et Tallinna linna omandis olnud korteri tulekahju põhjustas üürilepingu objektil viibinud isik. Tulekahju ei põhjustanud korteri omanik ning mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt ei saanud Tallinna linn korteriomanikuna arvestada tulekahju tekkimise võimalusega ja seda ette näha. Seega ei vastuta Tallinna linn korteriomanikuna KOS § 11 lg 3 alusel. Kostja 22.11.2012.a vastus hagejale (t I kd lk 30-31), milles kostja on esitanud täiendavad selgitused enda 24.09.2012.a seisukohtadele ja jääb enda 24.09.2012.a seisukoha juurde. OÜ Ehitusekspertiisibüroo 06.06.2011.a eksperthinnang XXXXXXXX XXXXXXXX XXX asuva korteri nr XX kulumi ja taastamismaksumuse kohta (t I kd lk 32-55). OÜ Ehitusekspertiisibüroo teostatud eksperthinnangu 13.11.2011.a täiendav selgitus XXXXXXXX XXXXXXXX XXX asuva korteri nr XX kulumi ja taastamismaksumuse kohta (t I kd lk 56-64). Hageja 07.12.2011.a maksmisotsus nr 2 kahju nr 2011005373 asjas ja maksekorraldus nr 14301 (t I kd lk 65-67), millest nähtub, et hageja on 12.12.2011.a tasunud T.V. kontole summa 54 117,90 eurot, selgitusega kahju WIN 2011005373. Hageja 29.10.2013.a maksmisotsus nr 3 kahju nr 2011005373 asjas ja maksekorraldus nr 9182 (t I kd lk 68-70), millest nähtub, et hageja on 31.10.2013.a tasunud T.V. kontole summa 19 291,65 eurot, selgitusega kahju 2011005373. OÜ Ehitusekspertiisibüroo 13.06.2011.a arve nr 211216 (t I kd lk 71), millest nähtub, et Tallinnas, XXXXXXXX XXX ekspertiisi teostamise maksumus on 958,67 eurot. Hageja 14.06.2011.a maksmisotsus nr 1 kahju nr 2011005373 asjas ja maksekorraldus nr 7709 (t I kd lk 72-73), millest nähtub, et hageja on 17.06.2011.a tasunud Ehitusekspertiisibüroo OÜ kontole summa 958,67 eurot, selgitusega kahju 2011005373, arve 211216. Tulekahju tagajärjel hävinenud koduse vara nimekiri (t I kd lk 74-79), millest nähtub vara hind uuena 34 796,52 eurot ning kulumiga arvestatult 31 745,22 eurot. Hageja 11.07.2011.a maksmisotsus nr 1 kahju nr 2011005403 asjas ja maksekorraldus nr 8819 (t I kd lk 80-81), millest nähtub, et hageja on 14.07.2011.a tasunud T.V. kontole summa 31 553,49 eurot, selgitusega kahju 2011005403. Hageja 21.07.2011.a maksmisotsus nr 2 kahju nr 2011005403 asjas ja maksekorraldus nr X141 (t I kd lk 82-83) millest nähtub, et hageja on 25.07.2011.a tasunud T.V. kontole summa 1169,28 eurot, selgitusega kahju 2011005403. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 15.02.2012.a kriminaalmenetluse nr XXXXXXXXXXXX lõpetamise määrus (t I kd lk 106-109), millest nähtub, et kriminaalmentelus alustati

5(14)

Tsiviilasi nr: 2-14-2417



  

30.04.2011.a karistusseadustiku § 205 (asja rikkumine või hävitamine ettevaatamatusest) alusel seoses sellega, et 30.04.2011.a kella 05.19 paiku toimus Tallinnas, XXXXXXXX XXX majas tulekahju, mis sai alguse korterist nr X, mille omanikuks on Tallinna linn. Tulekahju tulemusena muutus elamiskõlbmatuks korter nr XX, mille omanikuks on T. V.. Tulekahjuekspertiisiaktis nr 11E-PT0027 sisalduvast eksperdiarvamusest nähtub, et 30.04.2011.a Tallinnas, XXXXXXXX XXX asuvas hoones toimunud tulekahju kolle asus esimese korruse korteri nr X tagumises magamistoas voodil, tõenäoliselt selle keskosa piirkonnas. Tule põhjustas lahtise tule allika termiline toime. Süüteallikas võis olla väikese võimsusega (nt hõõguv sigaretiots, tuletiku leek jms). Kostja 10.01.2014.a kiri hagejale (t I kd lk 119), milles kostja kordab enda 24.09.2012.a ja 22.11.2012.a kirjades väljendatud seisukohti, et hageja kahju hüvitamise tagasinõue summas 107 000,99 eurot ei ole põhjendatud, sest kostja mõjusfääris ei saanud olla tulekahjuga põhjustatud kahju ulatuse vähendamine. T.V.26.01.2011.a kaebus Tallinna Linnavalitsusele Tallinnas, XXXXXXXX XXX-XX korteri elanike kohta ja kostja 03.03.2011.a vastus T.V. seoses Tallinn, XXXXXXXX XXX-XX asuva korteri üürilepinguga (t I kd lk 124-125). T.V.13.08.2012.a avaldus Tallinna Linnavalitsusele (t I kd lk 178), milles T.V. palub kostjal tasuda temale Tallinnas, XXXXXXXX XXX asuva hoone taastamiseks vajalike tööde Tallinna linnale kuuluv osa kokku 1223,10 eurot. Maksekorraldus nr 16ST3357 (t I kd lk 179), millest nähtub, et Tallinna Linnakantselei on 17.09.2012.a tasunud T.V. kontole summa 1223,10 eurot, märkides selgitusse: „Maksja: Kesklinna Valitsus. Alus: avaldus, XXXXXXXX XXX, riigilõiv, projekti tasu 55,8%.“

Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes:  30.04.2011.a kella 05.19 paiku toimus aadressil XXXXXXXX XXX, XXXXXXX hoones tulekahju. Vastavalt kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXX kohtueelsel uurimisel teostatud tulekahju-ekspertiisiaktis nr 11E-PT0027 sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt asus tulekahju kolle esimese korruse korteri nr X tagumises magamistoas voodil. Tule põhjustas lahtise tule allika termiline toime. Süüteallikas võis olla väikese võimsusega (nt hõõguv sigaretiots, tuletiku leek jms).  30.04.2011.a seisuga oli Tallinnas, XXXXXXXX XXX asuva korteri nr X omanikuks Tallinna linn ning 30.04.2011.a kasutas kostjale kuuluvat korteriomandit üürilepingu alusel üürnik.  30.04.2011.a Tallinnas, XXXXXXXX XXX hoone tulekahju tulemusena muutus elamiskõlbmatuks XXXXXXXX XXX hoone korter nr XX, mille omanik on T. V..  Kindlustusvõtja T.V. ja hageja vahel oli sõlmitud kodukindlustuse leping korteri kindlustamiseks kindlustusperioodil 10.12.2010–09.12.2011.a, kindlustuskoha aadressiga XXXXXXXX XXX-XX, XXXXXXX. 22.06.2011.a esitas kindlustusvõtja T.V. hagejale koduvarakindlustuse kahjuavalduse, mille kohaselt on 30.04.2011.a kella 05.00 ajal aadressil XXXXXXXX XXX, XXXXXXX tulekahju tõttu kahjustunud kindlustusvõtja vara.  Hageja on kindlustusvõtjale, T.V. hüvitanud Tallinnas, XXXXXXXX XXX korteri nr XX taastamiskulud kokku summas 73 319,55 eurot (12.12.2011.a 54 117,90 eurot – t I kd lk 67; 31.10.2013.a 19 201,65 eurot – t I kd lk 70) ja tulekahju tagajärjel hävinenud koduse vara turuhinnahüvitise kokku summas 32 722,77 eurot (14.07.2011.a 31 553,49 eurot – t I kd lk 81; 25.07.2011.a 1169,28 eurot – t I kd lk 84), arvestades seejuures lepingujärgset omavastutussummat 191,73 eurot. Samuti on hageja hüvitanud Ehitusekspertiisibüroo OÜ-le arve alusel kahju suuruse kindlakstegemise kulud summas 958,67 eurot (t I kd lk 71-73).

6(14)

Tsiviilasi nr: 2-14-2417 Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on kohustatud hagejale kahju hüvitama ning juhul, kui kostja on kohustatud hagejale kahju hüvitama, siis kas hageja kahjuhüvitist tuleks vähendada mõistlikus ulatuses või mitte. Kohus käsitles esmalt, kas hageja saab kostja vastu esitada kahju hüvitamise nõude, seejärel, kas kostja on KOS § 11 lg-st 3 tulenevalt kohustatud oma kohustuste rikkumise eest vastutama ning viimaks, kas kahju suurus on hageja poolt tõendatud ja põhjendatud. Antud asjas on leidnud tõendamist, et 30.04.2011.a kella 05.19 paiku toimus aadressil XXXXXXXX XXX hoones tulekahju, mis sai alguse hoone esimeselt korruselt korteri nr X magamistoast (t I kd lk 20-22, 106-109). Tulekahju tulemusena muutus elamiskõlbmatuks korter nr XX, mille omanik on T. V.. Kuna kindlustusvõtja T.V. ja hageja vahel oli sõlmitud kodukindlustuse leping korteri kindlustamiseks (t I kd lk 7-21), siis hüvitas hageja kindlustusvõtjale T.V. Tallinnas, XXXXXXXX XXX korteri nr XX taastamiskulud kokku summas 73 319,55 eurot (12.12.2011.a 54117,90 eurot – t I kd lk 67; 31.10.2013.a 19201,65 eurot – t I kd lk 70) ja tulekahju tagajärjel hävinenud koduse vara turuhinnahüvitise kokku summas 32 722,77 eurot (14.07.2011.a 31553,49 eurot – t I kd lk 81; 25.07.2011.a 1169,28 eurot – t I kd lk 84), arvestades seejuures lepingujärgset omavastutussummat 191,73 eurot. Samuti on hageja hüvitanud Ehitusekspertiisibüroo OÜ-le arve alusel kahju suuruse kindlakstegemise kulud summas 958,67 eurot (t I kd lk 71-73). Kuna on leidnud tõendamist, et hageja kindlustusjuhtumi põhjustanud sündmus (tulekahju) sai alguse Tallinnas, XXXXXXXX XXX hoone korterist nr X, siis VÕS § 492 lg 1 alusel läheb hagejale üle T.V. ja Ehitusekspertiisibüroo OÜ-le hüvitatud kahju ulatuses (so 107000,99 eurot) nõue XXXXXXXX XXX hoone korteri nr X omaniku vastu. Kinnisturaamatu väljavõttest (t I kd lk 23-25) nähtub, et kostja oli Tallinnas, XXXXXXXX XXX korteri nr X omanik ajavahemikul 29.11.2005–22.05.2012.a ja 22.11.2012– 06.03.2013.a. Alates 06.03.2013.a on nimetatud korteri omanik Consensio Ehitus OÜ ﴾registrikood 12133692﴿. Seega oli kindlustusjuhtumi põhjustanud sündmuse ajal, so 30.04.2011.a, Tallinnas, XXXXXXXX XXX-X asuva korteri omanik Tallinna linn. Kohus ei nõustunud kostja käsitlusega, et kostja ei ole kohustatud hagejale kahju hüvitama, kuna kostja hinnangul vastutab kahju hüvitamise eest uus korteri omanik. Kohtu hinnangul ei saa antud juhul lähtuda KÜS-ist, mis vastavalt § 1 lg-le 1 sätestab korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused. Antud vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda KOS-i regulatsioonist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis nr 3-2-1-129-13 (p 18) märkinud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka VÕS-s võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. KOS § 10 lg-st 1 ja § 11 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2 tulenevalt oli kostja korteri omanikuna kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ning samuti oli kostja kohustatud tagama, et tema ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad eeltoodud kohustusi. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et kostja ei ole kohustatud hagejale kahju hüvitama, kuna rikkumine on vabandatav KOS § 11 lg 3 alusel. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-129-13 p-s 22 märgitu kohaselt on sisuliselt tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes, st korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest,

7(14)

Tsiviilasi nr: 2-14-2417 kui ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-111-03 leidnud (sama seisukohta on korratud tsiviilasjas nr 3-2-1-64-06), et kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud. Samuti märkis kolleegium nimetatud lahendis, et mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada, st võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida. Kohus leidis, et kostja ei vabane korteriomanikuna oma kohustuste rikkumise eest vastutusest KOS § 11 lg 3 alusel, kuna rikkumine ei ole vabandatav. Kostjale kuuluvas korteris elava üürniku poolt tulekahju põhjustamine ei ole selline erakordne ja objektiivselt vääramatu sündmus, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda ja mida võiks nimetada vääramatuks jõuks VÕS § 103 ja KOS § 11 lg 3 tähenduses. Tegemist oli üürniku poolt põhjustatud sündmusega (tulekahjuga), mis oli hilisema sündmuse – kahjujuhtumi – põhjuseks, sest esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kostjal oli korteriomanikuna võimalik mitmel moel üürniku käitumist kontrollida ja mõjutada (esmalt näiteks tehes ennetustööd tulekahju ärahoidmiseks, sh nt paigaldades üürikorterisse suitsuandureid või korteri omanikuna kontrollides nende korrasolekut; kokku leppida juba üürilepingus teatud piirangud üürikorteris tulekoldega ümberkäimisel; kontrollida üürnike harjumusi korteriomandi kasutamisel; otsustada üürilepingu sõlmimine ja/või lõpetamine üürnikuga vastavalt tema harjumustele, mis võivad mõjutada ülemääraselt teisi korteriomanikke jne). Seega oleks olnud kohtu hinnangul võimalusi, kuidas kostja oleks saanud kahju tekkimist ära hoida. Antud juhul leidis kohus, et kostja ei ole tõendanud oma rikkumise vabandatavust KOS § 11 lg 3 järgi, mistõttu tulenevalt KOS § 11 lg-test 1 ja 2 vastutab kostja korteriomanikuna oma kohustuste rikkumise eest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-91-06 (p 10) leidnud, et kahjuhüvitise ulatust reguleerivad KOS § 11 alusel nõude esitamise korral (nagu kõikide kahju hüvitamise juhtudel) VÕS 7. peatüki sätted. VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kahjuhüvitist vähendatakse, kui kahju tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel (VÕS § 139). Kostja leidis et kahju tekkis osaliselt kindlustusvõtja (T. V.- i) tegevusest ning kahjuhüvitist tuleb vähendada VÕS § 139 lg 1 alusel. Kohus ei nõustunud kostja käsitlusega ning kohtu hinnangul ei ole kostja kahjuhüvitise vähendamise nõue VÕS § 139 lg 1 alusel põhjendatud. Kostja ei ole tõendanud, et kahju oleks tekkinud kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik (kindlustusvõtja T. V.) vastutab. Samuti ei ole kostja tõendanud, et kindlustusvõtja oleks üldse teadnud, et XXXXXXXX XXX korteris nr X elav üürnik suitsetab üürikorteris. Vastupidiselt kostjale ehk korteri omanikule puudusid kindlustusvõtjal nimetatud asjaolu kontrollimiseks ka igasugused võimalused ning kohustused. Kostja seadis kahtluse alla, kas hageja esitatud kahju suurus on tõendatud ja põhjendatud, samuti leidis, et hageja ei ole kindlustusandjale kahju hüvitamisel arvestanud asja väärtuse vähenemist ehk on hüvitanud kasutatud asjad uue hinnaga. Samuti oli kostja seisukohal, et kuna kahjustatud korteri (Tallinnas XXXXXXXX XXX-XX) väljaehitamisel ei ole järgitud 1997.a projekti täies mahus ning sellest on kõrvale kaldutud, siis võib väita, et tulekahju

8(14)

Tsiviilasi nr: 2-14-2417 tagajärgi on XXXXXXXX XXX-XX korteri osas hüvitatud suuremas mahus, kui kahju ulatus ja mõju ning projektist kõrvalekaldumisega on soodustatud tulekahjuga tekkinud kahju suurust. Kohtu hinnangul ei ole kostja eeltoodud seisukohad mingil viisil kostja poolt tõendatud. Hageja on tõendanud, et ta tellis 2011.a mais Ehitusekspertiisibüroo OÜ-lt Tallinnas XXXXXXXX XXX asuva korteri kulumi ja taastamismaksumuse eksperthinnangu. Vastava eksperdi hinnangu kohaselt hüvitas hageja kindlustusvõtjale, T.V. korteriomandi taastamiskulud kokku summas 73 319,55 eurot (t I kd lk 32-70). Samuti hüvitas hageja kindlustusvõtjale koduse vara turuhinna, arvestades kindlustuslepingujärgset omavastutussummat, kokku summas 32 722,77 eurot (t I kd lk 74-84). Samuti on hageja hüvitanud Ehitusekspertiisibüroo OÜ-le arve alusel kahju suuruse kindlakstegemise kulud summas 958,67 eurot (t I kd lk 71-73). Kindlustusvõtjale kahju hüvitamisel on hageja lähtunud VÕS § 127 lg-st 1 ja §-st 132. Hageja on kindlustusvõtjale koduse vara hüvitamisel lähtunud kahjustatud esemete nimekirjast (t I kd lk 74-79), kus esemetelt, mis tavapärases kasutuses kuluvad, on juba enne hüvitise maksmist hageja poolt arvestatud kulumit vastavalt eseme soetamisaastale. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud kahju olemasolu ning kahju suurus on igati põhjendatud VÕS §-de 127, 128 ja 132 kohaselt. Kohus leidis, et kostja kahju hüvitamise piiramine ei ole VÕS § 140 lg 1 alusel põhjendatud, kuna kostja pole tõendanud VÕS § 140 lg-s 1 sätestatud aluseid, mis võimaldaks kohtul viidatud sätet kohaldada. Apellatsioonkaebus

4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja 27.05.2014.a apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigust ja hinnanud vääralt tõendeid. Hageja on hüvitanud kindlustusvõtjale kahju suuremas ulatuses, kui seda katab kindlustusvõtjaga sõlmitud kindlustuspoliis. Poliisist nr 2 / 243503 / 13.12.2010 nähtub, et kindlustatud esemeks on korter koos suletud netopinnaga 103,00 m2 (vt lisa nr 7 kostja vastusest hagiavaldusele). Poliisi juurde kuuluvad Seesami kodukindlustuse tingimused 1/2010, mille p 2 loetleb, et kindlustatud esemeks saavad olla kindlustusvõtja omandis või tema kasutuses olev hoone, korter või kodune vara. Kuivõrd kindlustusvõtjal puudub hoone kindlustus, siis korteri kindlustamise korral tingimuste p 2.2.3 piiritleb, et korteri osaks ei ole konstruktsioonid hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks (nt kandvad konstruktsioonid, vundament, katus, trepid), samuti korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud hoone osad, süsteemid või seadmed (nt soojussõlm, tehnosüsteem, liftid, trepikoja siseviimistlus, välisviimistlus). Teisisõnu nähtub hageja kehtestatud tingimustest, et korteri kindlustamise korral kuulub hüvitamisele üksnes korteriomandi reaalosale põhjustatud kahju KOS § 2 lg 1 mõttes ja mitte korteriomandi kaasomandi esemele põhjustatud kahju KOS § 2 lg 2 mõttes. Seega hageja maksmisotsusest nr 2 / 2011005373 / 7.12.2011 ja maksmisotsusest nr 3 / 2011005373 / 29.10.2013 tuleneb, et kindlustusvõtjale on hüvitatud ebaõigesti hoone üldkonstruktsioonide kui kaasomandi eseme taastamise maksumus kogusummas 26 087,95 eurot (vt kostja vastuses hagiavaldusele lisa nr 8 maksmine 4, milles on toodud 13 357,03 eurot ja lisa nr 8 maksmine 5, milles on toodud 12 730,92 eurot). Hageja ei saa kostjalt nõuda ebaõigesti hüvitatud kahju. Maakohus on vääralt leidnud, et antud vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda KOS-i regulatsioonist. XXXXXXXX XXX elamus on asutatud Korteriühistu XXXXXXXX XXX (registrikood XXXXXXXX), mille juhatuse liikmeks on käesoleva vaidluse kindlustusvõtja. Olukorras, kus korteriomandi korrashoiuks toimivad erinevad regulatsioonid, peab lähtuma

9(14)

Tsiviilasi nr: 2-14-2417 sellest, kuidas asetsevad erinevad regulatsioonid üksteise suhtes hierarhiliselt. KÜS-i regulatsioonid on KOS-i regulatsioonide suhtes erinormid, tulenevalt KOS §-st 8 lg 1. Korteriühistu olemasolu korral kohaldatakse seega KÜS-i õigusnorme. Seega vastutab KÜS § 7 lg 3 alusel korteri uus omanik eelmise omaniku sissenõutavaks muutunud nõuete eest, sest need on seoses korteriomandi võõrandamisega uuele omanikule üle läinud. Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, et korteris elava üürniku poolt tulekahju põhjustamine ei ole selline erakordne ja objektiivselt vääramatu sündmus, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda ja mida võiks nimetada vääramatuks jõuks VÕS § 103 ja KOS § 11 lg 3 tähenduses. Kostja hinnangul esineb antud juhul vabandatavas ehk vääramatu jõud viidatud sätete tähenduses, kuna kostja ei saanud mõjutada tulekahju tekkimist üürniku hooletust suitsetamisest. Tulekahju tekkepõhjus oli objektiivne ja ootamatu, st kostja ei ole seda ise põhjustanud ega temalt ei saanud mõistlikult eeldada, et ta sellega arvestaks. Mh ei saanud pärast tulekahju tekkimist kostjalt mõistlikult oodata, et ta suudaks takistada tulekahju edasilevikut ja ära hoida tulekahjuga põhjustatud kahju ulatust. Kostja ei nõustu kohtu seisukohtadega, et hageja on kindlustusvõtjale koduse vara hüvitamisel arvestanud kulumit vastavalt eseme seotusaastale, et hageja on tõendanud kahju olemasolu ning et kahju suurus on igati põhjendatud VÕS §-de 127, 128 ja 132 kohaselt. Hageja ei ole asja väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestanud VÕS § 132 lg 1 tähenduses. VÕS kommenteeritud väljaande järgi mõiste „uus samaväärne asi“ ei tähenda, et asi peaks olema mittekasutatud, pigem peab see olema uus hävinud asi omaniku jaoks. Seadus tagab omanikule nõude saada hüvitise eest võimalikult sarnane, st funktsionaalselt lähedane asi. Kahju tekitaja ei pea hüvitama mitte uhiuue asja hinna, vaid võimalikult sarnase asja väärtuse (P.Varul, I.Kull, V.Kõve, M.Käerdi, VÕS I komm vlj, 2006, komm 4.2, lk 467). Meelevaldne on eeldada, et kindlustusvõtja kodune vara (v.a riideesemed, mille osas on hageja kulumit arvestanud) oli kahjujuhtumi hetkel terves ulatuses uhiuus, mis kuulus hüvitamisele uhiuute asjade hinnaga. Sh ainult kahjustatud koduse vara nimekiri, millest ei nähtu ka vara soetamise aasta, on ebapiisav tõend. Selle alusel pole kohtul ega kostjal võimalik hinnata, kas nimekirjas loetletud kodune vara on hävinenud ja kas see oli kahjujuhtumi hetkel uhiuus. Sh põhjustab vara nimekirjas lahter „aasta“ mitmeti tõlgendatavuse võimalust. Ebaselgeks jääb, kas aasta tähendab vara tootmise/valmistamise aastat või aastat, millal kindlustusvõtja soetas endale nimekirjas loetletud vara. Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kahju hüvitamise piiramine ei ole VÕS § 140 lg 1 alusel põhjendatud, kuna kostja pole tõendanud VÕS § 140 lg 1 sätestatud aluseid. VÕS § 140 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. KOS kasutab mõistlikkuse põhimõtte definitsiooni mitmes sättes, sh KOS § 11 lg-s 3. Harju Maakohus on lahendis nr 2-08-8332 rakendanud mõistlikkuse põhimõtet ja vähendanud kahjunõude summat VÕS § 140 lg 1 alusel olukorras, kus korteriomaniku mõjusfääris ei saanud olla kahju ulatuse vähendamine. Vaidluses nõudis kindlustusandja kahju hüvitamist, sest korteris toimunud veeavarii tulemusena sai kahjustada kindlustusobjektiks olev korter. Veeavarii toimus tööpäeval. Kuna veejooksu ei suudetud võimalikult kiiresti sulgeda, mida ei saanud korteriomanik mõjutada, sest ta oli tööl, vähendas kohus nõutavat kahjuhüvitist 50% ulatuses. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega jäeti otsus muutmata ning Riigikohus asja ei menetlenud. Kuna kõrgemalseisvad kohtud jätsid maakohtu otsuse muutmata, siis nad nõustusid viimase seisukoha põhjendustega. Sellest järeldub, et asjaolude loetelu ei ole piiratud ja tegemist on avatud loeteluga, mida peab tulenevalt mõistlikkuse põhimõttest arvestama kahjuhüvitise vähendamisel VÕS § 140 alusel. Käesoleval juhul ei saanud kostja

10(14)

Tsiviilasi nr: 2-14-2417 pärast tulekahju tekkimist 30.04.2011.a kella 05.19 paiku kuidagi takistada tulekahju edasileviku ulatust ja sellega vähendada põhjustatava kahju ulatust. Riigikohtu lahendi nr 3-21-38-05 p-s 16 on kolleegium selgitanud, et VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel ei hinnata seda, kas kannatanu oli hooletu või mitte, st et kahjuhüvitist saab nimetatud sätte alusel vähendada ka siis, kui kannatanu (antud juhul kindlustusvõtja) polnud süüdi kahju tekkimises. Arvestades Riigikohtu seisukohta ja eelnevaid kostja argumente, siis ei esine takistusi VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 kohaldamiseks. Kindlustusvõtja oli kahju põhjustanud isiku naaber ja tulenevalt kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest kahju põhjustanud isik suitsetas aeg-ajalt ka magamistoas akna all. Seetõttu kindlustusvõtja majas elava hoolika isikuna pidi olema teadlik või oli teadlik kõrgeealise meesterahva suitsetamisest eluruumis, mis võib põhjustada ohtu ka tema varale. Kuivõrd kindlustusvõtja ei pööranud võimalikule ohule tähelepanu ja jättis sellele reageerimata, siis tema tegevusetus ning kostjale tähelepanu juhtimata jätmine soodustas kahju tekkimist. Vastustaja seisukoht

5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kuigi apellant tugineb suuresti samadele väidetele, mille osas on maakohus juba seisukoha kujundanud ja millega ringkonnakohus nõustub, märgib ringkonnakohus apellatsioonkaebusele vastuseks siiski järgmist.
7.Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles, et hageja hüvitas kindlustusvõtjale kahju suuremas ulatuses, kui kindlustusvõtjal selleks lepingujärgselt õigus oli. Hageja kindlustas kostja korteri, kindlustusriskiks oli korteriomand, kindlustuskaitsena anti koguriskikindlustus ja täisväärtuskindlustus. Ringkonnakohus selgitab et selle küsimuse hindamisel tuleb lähtuda sellest, et juhul, kui kindlustusandja oleks kindlustuslepingule tuginedes keeldunud kogu hüvitise väljamaksmisest, kas siis kindlustusvõtja oleks saanud kindlustuslepingule tuginedes edukalt hageda selles ulatuses kahju hüvitamist nagu seda kindlustusandja käesoleval juhul vabatahtlikult tegi. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas hageja poolt esitatud tõendite alusel tuleb sellele küsimusele vastata jaatavalt. Kindlustatud oli korteriomand ja sõlmitud oli koguriskikindlustus täisväärtuse osas. Juhul, kui kindlustusandja oleks sellist kokkulepet tõlgendanud viisil, et olgugi, et korter hävines valdavas osas, tuleb hüvitada üksnes näiteks tapeedid ja siseuksed ning põrandaliistud, ei oleks kohus sellega nõustunud ning oleks mõistnud kindlustusvõtja kasuks välja hüvitise, mille arvelt on võimalik taastada kogu korter sellisel kujul nagu see oli, olgugi, et taastamist vajasid ka korteriomandi koosseisu kuuluva kaasomandi hulka kuuluvad hooneosad. Ringkonnakohus leiab, et korteriomanik saab kindlustada oma korteri kindlustamise korral ka neid oma korteriga seotud kaasomandi mõttelisi osasid, mille hävimise korral ei ole võimalik korterit ilma vastavate osade taastamiseta, korda teha. Ringkonnakohus rõhutab seejuures, et see, milline kindlustuskaitse kindlustusvõtjale laienes, tuleneb kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud lepingust ning vastava lepingu sisu kindlakstegemisel on määrav selle lepingu poolte tegelik tahe lepingu sõlmimisel. Käesoleva tsiviilasja materjalide alusel saab järeldada, et vaidlusaluse kindlustuslepingu pooled mõistsid kindlustuslepingust tuleneva kindlustuskaitse

11(14)

Tsiviilasi nr: 2-14-2417 ulatust juba enne käesoleva hagi kohtusse esitamist samamoodi, st viisil nagu seda käsitles ka hageja käesoleva kohtumenetluse raames.

8.Maakohus leidis õigesti, et kostja vastutus võiks tuleneda korteriomandiseadusest ning korteriühistuseadus kostja vastutust käesoleval juhul ei muuda. Juhul, kui kindlustusandja hüvitab kindlustusvõtjale kahju, läheb kindlustusandjale seaduse alusel üle see nõue, mis kindlustusvõtjal kahju tekitanud isiku suhtes kahju tekitamisest tulenevalt tekkis. Maakohus leidis õigesti, et kindlustusvõtjal võis olla kostja suhtes KOS § 11 lg-test 1 ja 2 tulenev nõue. Korteriomanikul lasub KOS § 11 lg 1 p-st 1 tulenevalt kohustus hoiduda nii korteriomandi reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivaid mõjusid. Seejuures on korteriomanik kohustatud lõikest 2 tulenevalt tagama, et korteriomandit kasutavad isikud järgivad eelmises lauses sätestatut. Eespool toodust tulenevalt ei tohtinud kostja ise talle kuuluvas korteris tulekahju põhjustada aga KOS § 11 lg-st 2 tulenevalt pidi kostja tagama, et ka kõik need isikud, kellel ta korteriomandi kasutamist võimaldab, järgiksid vastavat kohustust. Seega võib kostja vastutada VÕS § 115 lg-st 1 tulenevalt kahju kannatanud korteriomaniku ees nii siis, kui kostja ise tulekahju põhjustab aga KOS § 11 lg 2 alusel ka siis, kui KOS § 11 lg 1 p-i 1 järgi paneb lubamatu teo toime isik, kellel kostja võimaldab korterit kasutada. KOS § 11 lg-t 2 on Riigikohtu poolt sisustatud viisil (vt RKTKo 3-2-1-129-13), et korteriomanik vastutab nende isikute, kellel omanik võimaldab korterit kasutada tegevuse eest juhul, kui vastav isik paneb toime KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud lubamatu teo, ning et korteriomanik ei saa § 11 lg-st 2 tulenevalt vabaneda vastutusest põhjusel, et kahju ei tekitanud korteriomanik vaid isik, kellel korteriomanik korteri kasutust võimaldas. Seda Riigikohtu seisukohta saab käesolevas asjas kohaldada. Seega ei ole määrav mitte see, kas kostja oleks saanud tulekahju tekkimise ajal tulekahju ära hoida või mitte, vaid see, kas tulekahju oleks saanud ära hoida isik, kellel kostja korteri kasutamist võimaldas. Sellele küsimusele tuleb vastata jaatavalt. Tulekahju ei oleks tekkinud, kui kostjale kuuluva korteri magamistoas ei oleks lahtise tulega hooletult ümber käidud, tuli ei oleks sellest toast kaugemale levinud, kui koheselt oleks rakendatud adekvaatseid tule kustutamise meetmeid, tule kustutamine oleks olnud lihtne, kui tuleohtlikus magamistoas tule tegemisel oleks juurde võetud tulekustuti või tuletekk jne. Seega ei puutu asjasse need kostja väited, et Tallinna linn ei saanud tulekahju toimumise ajal tulekahju mõjutada.
9.Juhul, kui korteriomanik ei taga, et isikud, kellele ta oma korteri kasutamist võimaldab, hoiduksid korteri kasutamisel tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab tavakasutusest tekkivad mõjud, vastutab korteriomanik teise korteriomaniku ees, korteriomanikule tekkinud kogu kahju ulatuses. Käesoleval juhul tekkis kahju kindlustusvõtjale põhjusel, et tema korter hävines. Kindlustusvõtja soovis oma korteri taastada. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt asus kindlustusvõtja ka korterit taastama ning esitas korteri taastamise kohta kindlustusandjale ka aruandeid. Ka korteri taastamisel kehtib VÕS § 132 lg 1. Käesoleval juhul ei olnud võimalik taastada korterit ilma, et ei oleks tegeletud ka kaasomandisse kuulunud hooneosade taastamisega. Maakohus leidis õigesti, et kõik kulutused, mida kindlustusandja kindlustusvõtjale hüvitas, olid vajalikud kindlustusvõtja korteriomandi taastamiseks, st ilma vastavate kulutusteta ei olnud võimalik kindlustusvõtja korterit viia sellesse seisu, milles see oli. Juhul, kui korteriomanik võiks nõuda üksnes reaalosa hulka kuuluvate hooneosade taastamiseks kahjuhüvitist, siis ei oleks tagatud korteriomanikule korteri taastamine ning korteriomanikule ei oleks tagatud talle tekkinud kogu kahju hüvitamine.

12(14)

Tsiviilasi nr: 2-14-2417

10.Kostja märkis õigesti, et korteriomandiseadus, asjaolude asetleidmise ajal ei näinud ette mitte ühtegi korteriomaniku kohustuste korteriomandi omandajale ülemineku alust. Kehtivas korteriomandiseaduses on kohustuste üleminekut reguleeriv säte KOS § 13 lg 4, mille kohaselt vastutab korteriomandi omandaja käendajana korteriomandi võõrandaja kohustuste eest, mis puudutavad kaasomandi eseme korrashoidu ja valitsemist. Ka korteriühistuseadus ei näe ette seda, et korteriomandi omandaja vastutaks korteriomandi võõrandaja igasuguste kohustuste eest, vaid üksnes majandamiskulude eest. Käesoleva tsiviilasja raames ei käsitleta korteriomandi majandamiskuludega seonduvat. Oluline on ka see, et ei korteriühistuseadus ega ka korteriomandiseaduse kehtiva redaktsiooni § 13 lg 4 ei näe ette seda, et korteri senise omaniku vastutus korteriomandi võõrandamise korral lõpeks. Korteriomandi omandaja vastutust ettenägevad normid kehtestavad korteriomandi omandaja suhtes subsidiaarse vastutuse ning ei lõpeta senise omaniku vastutust.
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohus määratles õigesti hüvitamisele kuuluva kahju suuruse ning ka selles osas ei ole alust maakohtu otsust muuta. Kahjuna, mille hüvitamist kindlustusvõtja hagejalt kui kindlustusandjalt nõudis ja mille hüvitamist hageja kostjalt omakorda tagasinõude korras hageb, on välja toodud korteri taastamiseks vajalikud kulud, kahju kindlakstegemise kulud ja koduse vara hävimisest tulenev hüvitis. Seoses tulekahjuga hävines kindlustusvõtjal märkimisväärsel hulgal kodust vara. VÕS § 132 lg 1 kohaselt tuleb asja hävimisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Seega tuleb primaarselt maksta selline hüvitis, mille eest saab osta uued samaväärsed asjad. Asjade väärtuse vähenemist tuleb arvestada VÕS § 132 lg 1 lause 2 kohaselt üksnes juhul, kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud. Seega, juhul, kui asja väärtus oli üksnes mõnevõrra vähenenud, ei ole alust seda hüvitise määramisel arvestada ning lähtuda tuleb uue samaväärse asja soetamiseks tehtavate kulutuste suurusest. Käesoleval juhul on kehtivas õiguses selge norm, mille tõttu ei ole võimalik kehtivat õigust tõlgendada viisil nagu seda soovib kostja. Hageja esitas tekkinud kahju (koduse vara hävinemine) suuruse tõendamiseks mitu tõendit. Hageja tõendas, et kindlustusvõtja esitas kindlustuskahju tõendamise ja selgitamise menetluse raames hävinenud vara nimekirja. Samuti tõendas hageja, et hageja on kindlustusvõtjale selle nimekirja alusel koduse vara hävimise eest hüvitise välja maksnud. Käesolevas tsiviilasjas kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et kindlustusandja kontrollis kindlustusvõtja poolt esitatud andmeid ning kaalus enne kindlustushüvitise väljamaksmist kindlustusvõtja nõude põhjendatust ning et hageja nõuab kostjalt üksnes selle kahju hüvitamist, mida kindlustusandja põhjendatuks pidas. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et vastavad tõendid tuleks kõrvale jätta. Samuti ei ole kostja kohtule esitanud tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et hüvitamisele peaks kuuluma kahju väiksemas ulatuses. Asja kahjustamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude korral tuleb hagejal kohtu ette tuua ja tõendada need asjaolud, mille alusel saab kohus tuvastada, kui suur on uute, samaväärsete asjade soetamise mõistlikud kulud. Hagejal ei tule tõendada, et asjad ei olnud sedavõrd kulunud, et kulumist ei tule arvesse võtta. Juhul, kui kostja soovib tugineda VÕS § 132 lg 1 lauses 2 sätestatud asjaoludele, tuleb kostjal vastavad asjaolud, st see et asjade väärtus oli oluliselt vähenenud, kohtu ette tuua ja neid tõendada. Kostja selliseid asjaolusid kohtu ette toonud ei ole.
12.Maakohus leidis õigesti, et kostja ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kõne alla tulla kahju piiramine. Maakohus leidis õigesti, et käesoleval juhul ei ole rikkumine vabandatav. Vastavat küsimust käsitles eespool ka ringkonnakohus. KOS §-s 11 sätestatud kohustuste rikkumisest tulenev vastutus ei sõltu süüst, seega ei saa kahju hüvitist vähendada ka juhul, kui kahju tekitanud isik ei olnud kahju tekitamises süüdi.

13(14)

Tsiviilasi nr: 2-14-2417 Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga selles, et kindlustusvõtja oleks pidanud rakendama kahju ärahoidmiseks meetmeid. Esiteks ei ole tõendatud, et kindlustusvõtja teadis või et kindlustusvõtja oleks pidanud teadma, et kostja korteris elanud isik magamistoas suitsetas. Varasemalt ei olnud kostjale kuulunud korteris tulekahjusid esinenud ning kostja ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, millest võiks järeldada, et kindlustusvõtja oleks pidanud tõsiselt kartma majas puhkeda võiva tulekahju pärast. Kolmandaks, ei korteriomanikevahelisest õigussuhtest ega ka üldisest käibekohustusest ei tulene korteriomanikule kohustust valvata naaberkorterites toimuva üle ega kohustust õpetada naabreid, kuidas korterit kasutada. Küll aga tuleneb oma korteri osas selline kohustus korteriomanikule KOS § 11 lg-st 2. Menetluskulude jaotus

13.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel