2-08-52887/4 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt sõlmisid SMS L OÜ ja kostja 22.12.2006 teenuse kasutamise lepingu nr 24168, mis võimaldas kostjal võtta kiirlaenu. SMS L OÜ loovutas kostja vastu oleva nõude hagejale 06.12.2006. Kostja võlgnevus hageja ees on 27 790,56 krooni, millest tagastamata laenusumma on 3000,00 krooni, intress 13 630,56 krooni, viivis 8310,00 krooni, leppetrahv 1500,00 krooni ning nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud 1350,00 krooni. Hagiavalduses palub hagejal kohtul välja mõista nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kuludena 1500,00 krooni. Hagiavalduses on toodud nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kulude arvestus vastavalt lepingu punktidele 12.2.1, 12.2.2 ja 12.2.3. Hageja on arvutanud sissenõudmisega seotud kulude hüvitamiseks 150,00+350,00+1000,00= =1500,00 krooni. Lepingu punktis 12.2.1 on sätestatud, et nõudekirja väljastamisel Laenusaajale on leppetrahv 150,00 krooni. Lepingu punktis 12.2.2 on sätestatud, et korduva nõudekirja väljastamise puhul Laenusaajale on leppetrahv 200,00 krooni lisaks Lepingu punktis 12.2.1 sätestatule. Seega on leppetrahv esmase ja korduva nõudekirja väljastamise eest 150+200=350 krooni. Hageja on aga esitanud arvestuse 150+350 krooni ehk esmase nõudekirja väljastamise eest nõutakse 150 krooni ning korduva nõudekirja väljastamise eest teistkordselt 150 krooni lisaks lepingu punktis 12.2.2 sätestatud leppetrahvile. Kohtu hinnangul nõuab hageja seega esmase nõudekirja väljastamise eest leppetrahvi kaks korda. Kohus palus hagejal oma nõuet sissenõudmisega seotud kulude

2-08-52887 hüvitamise arvutamise osas täpsustada 15 päeva jooksul asja menetlusse võtmise määruse kättesaamisest arvates. Hageja kohtule täpsustatud nõuet ei esitanud. Seega lähtub kohus oma varasemast hinnangust ning mõistab nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kuludena kostjalt välja mitte 1500,00 krooni vaid 1350,00 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt VÕS §-st 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tulenevalt VÕS §-st 159 lg 1 ja §-st 161 lg 1 võib kahjustatud lepingupool lepingu rikkumise korral nõuda lisaks kohustuse täitmisele leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 alusel määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku 7650 krooni järgmiselt: õigusabikuludena 5900 krooni koos käibemaksuga ning hagi esitamisel tasutud riigilõivuna 1750 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohus leiab, et hageja taotlus kostjalt riigilõivu väljamõistmiseks on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt välja hageja kohtukulu 1750 krooni. Vastavalt TsMS §-le 144 p 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Menetluskulude kostja kanda jätmine ei tähenda automaatselt seda, et kõik taotletavad menetluskulud kostjalt ka välja mõistetakse. Hageja õigusabi kulude hüvitamise nõuet ei pea kohus põhjendatuks. Hageja taotleb õigusabikuluna välja mõista 5900 krooni. Taotluse ja lisatud arve kohaselt on hageja kohustatud selle summa tasuma OÜ-le Tallinna Õigusbüroo hageja lepingulise esindaja poolt hagiavalduse koostamise ja esitamise eest. Hagejat ei ole menetluses