Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

L Z ja AZ on esitanud hagi AS Estel Pluss (likvideerimisel) vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks L Z summas 5000 krooni ning mittevaralise kahju hüvitamiseks AZ summas 5000 krooni.

Hagiavalduse kohaselt sai L Z 29.10.1997.a kostjalt tõendi selle kohta, et aktsiaraamatusse on tema nimele kantud neli B-tüüpi aktsiat numbritega 2259, 2260, 2261 ja 2262. Aktsiad eraldati L Z töötamise eest kostja juures. Hageja nõudis korduvalt kostjalt aktsiate väljastamist ja dividendide tasumist, kuid ei saanud mingit vastust. Aktsiate mittesaamisel esitas hageja Tallinna Linnakohtusse hagiavalduse aktsiate sertifikaatite väljastamiseks ja dividendide väljamõistmiseks. Kohus rahuldas tsiviilasjas nr 2/3-33-5270/02 hagi 11.06.2004.a tagaseljaotsusega, kuid taastas kaja alusel menetluse. Tagaseljaotsuse kohaselt leidis kohus, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on AS Estel Pluss (likvideerimisel) aktsionär. Seega on tõendatud, et hageja on kostja aktsiate omanik. AZ esitas kohtuotsuse AS-ile Eesti Väärtpaberikeskus. Viimase vastusest selgub, et kostja registreeris A ja B aktsiad Eesti väärtpaberite keskregistris 27.12.2002.a ning hagejat aktsionäride nimekirjas ei ole. Seega on hagejale tekitatud varaline kahju. Hageja leiab, et tal ei ole võimalik nimetada varalise kahju suurust, kuna ta ei tea, kui palju aktsiad praegu maksavad ning kui palju on nad toonud dividende. Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise osas palub hageja lähtuda kohtul VÕS §-st 127 lg 7. AZ palub välja mõista mittevaraline kahju, mis on talle tekkinud seoses sellega, et hageja esindas L Zt lepingulise esindajana tsiviilasjas nr 2/3-33-5270/02 ja külastas finantsasutusi vajalike tõendite saamiseks. Hageja on L Z poeg ning tundis hingevalu ja kannatas kostja tegevuse tõttu. Hageja palub mittevaraline kahju välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel. Hagejad leidsid hagi aegumise kohta, et varalise kahju hüvitamise nõude aegumine algas momendist, kui kostja hakkas saama kasu L Zle kuuluvast omandist. Hagejate arvates tuleks lähtuda sellest, et kohtuotsus tsiviilasjas nr 2/3-33-5270/02 jõustus 11.06.2004.a. Varalise kahju hüvitamise nõue hakkas aeguma 20.12.2007.a, kui hagejad said kostja arvamuse selle kohta, et L Z ei ole kostja aktsionär. Mittevaralise kahju nõue ei ole samuti aegunud, kuna L Z tunneb käesoleva ajani hingevalu ja kannatusi, mida kostja on oma tegevusega talle põhjustanud.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei selgu hagiavaldusest, millal, mille alusel ja kellelt L Z aktsiad omandas, millal ta omandi kaotas ja milles seisneb kostja süü. L Z ei ole kunagi töötanud kostja juures, vaid Kalinini nimelises tehases ja hiljem Teadus-Tootmiskoondise rendiettevõttes Elektrotehnika. Kostja ei ole kunagi väljastanud L Zle tõendit aktsiate omandamise kohta. Omandiõigus aktsiale ei teki aktsiaraamatusse kandmisega, vaid vastava tehingu alusel. Kostja aktsiaraamatu väljavõttest nähtuvalt kuulusid hageja poolt nimetatud B-aktsiad nr 2259-2262 Elektrotehnikale ja seda ka 10.03.1998.a, s.t pärast hagejale tõendi väljastamist. Seega on kostjal põhjust uskuda, et hageja poolt esitatud tõendi väljastas Elektrotehnika. GK ei ole kunagi olnud kostja esindaja. 08.10.1999.a Elektrotehnika sundlõpetati ja kustutati ettevõtteregistrist, kostja ei vastuta Elektrotehnika võimalike kohustuste täitmise eest. Hageja ei ole esitanud nõuet kostja aktsionäri vastu väitega, et temale kuuluvad hageja aktsiad. Hageja viited Tallinna Linnakohtu 11.06.2004.a otsusele on asjakohatud, kohus ei tuvastanud hageja omandiõigust aktsiatele. L Z ei ole põhjendanud ega tõendanud, milles seisneb tema varaline ja mittevaraline kahju ning millise tegevusega on kostja rikkunud hageja õiguseid. Kostja leiab lisaks, et hagi on aegunud. Hageja sai oma väidetavate õiguste rikkumisest teada hiljemalt 1999.a, kui ta esitas avalduse Tallinna Politseiprefektuurile ja Väärtpaberiinspektsioonile. Hagejat teavitati juba 1999.a, et tulenevalt äriregistri andmetest ei kajasta 29.10.1997.a välja antud tõend aktsiate tegelikku omanikku. VÕRS § 9 lg 2 kohaselt aegus hageja nõue 01.07.2005.a. AZ nõuet ei eksisteeri ilma L Z nõudeta ning viimse nõude rahuldamata jätmisel tuleb jätta rahuldamata ka esimese nõue. Kuna AZ tugineb oma nõudes samadele argumentidele kui L Z, pidi

ka tema saama oma õiguste rikkumisest teada hiljemalt 1999.a. Arusaamatud on hagejate seisukohad aegumise kulgemise algusest 20.12.2007.a.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. L Z on esitanud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning AZ mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kohus analüüsib esmalt kostja väidet, et kõik nõuded on aegunud. L Z nõue varalise kahju hüvitamiseks Hageja L Z ütlustest nähtuvalt on tal tekkinud kostja vastu kahju hüvitamise nõue, kuna kostja ei ole hagejale üle andnud nelja B-tüüpi aktsia omandiõigust. Hageja ei ole osundanud, et poolte vahel oleks sõlmitud leping, mille alusel kostja kohustus nimetatud aktsiate omandiõiguse hagejale üle andma. Seega on hageja esitanud oma nõude alusetut rikastumist käsitlevate sätete alusel. Hageja ütluste kohaselt sai ta kostjalt tõendi aktsiate omandamise kohta 29.10.1997.a, kuid tema ei ole kunagi aktsionärina aktsiaraamatusse kantud. Tõendi väljaandmise ajal kehtinud äriseadustiku § 228 lg 1 sätestas, et aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kuuluvad nimelisest aktsiast tulenevad õigused isikule, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse. Lõige 3 kohaselt loetakse esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvaks isikule, kelle valduses on aktsiatäht, kui vastupidine ei ole tõendatud või seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd hageja ütlustest nähtuvalt ei ole tema nimele aktsiaraamatusse olnud registreeritud nimelisi aktsiaid ja hagejal ei ole olnud ka esitajaaktsiaid, võis hagejal 29.10.1997.a tekkida nõue temale kuulunud aktsiate omandaja vastu tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 alusel. Tsiviilkoodeksi § 477 lg 1 kohaselt on isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. TsK § 477 lg 3 kohaselt, kui ei ole võimalik alusetult omandatud vara natuuras tagastada, tuleb hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas. 01.09.1994 kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat. TsÜS § 116 kohaselt algas aegumistähtaja kulg päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Tulenevalt eeltoodust algavad aegumistähtajad hetkest, kui isik pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kohus leiab, et hageja pidi hiljemalt 16.09.1999.a politseile avaldust (tl 8) kirjutades aru saama, et kostja ei väljasta talle esitajaaktsiat ega kanna teda aktsionärina aktsiaraamatusse. Sellest hetkest algas ka aegumistähtaja kulg. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕRS) § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. VÕRS § 9 lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002. VÕRS § 9 lg 3 kohaselt kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust. 01.09.1994 kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli hagi aegumistähtajaks 10 aastat. Kehtiva TsÜS kohaselt on hagi aegumistähtaeg 3 aastat olenemata sellest, et hageja esitaks kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude (TsÜS § 150), alusetust rikastumisest tuleneva nõude (TsÜS § 151) või tehingust tuleneva nõude (TsÜS § 146). Kohus on juba eelpool leidnud, et L Z nõue hakkas aeguma hiljemalt 16.09.1999.a. Tulenevalt VÕRS § 9 lg 2 tuleb nõude aegumisele kohaldada kehtivast tsiviilseadustiku üldosa seadusest tulenevat aegumise regulatsiooni ning L Z nõue varalise kahju hüvitamiseks aegus 01.07.2005.a. Hagiavaldus on esitatud 20.03.2007.a.

Kohus peab ebaõigeks hageja seisukohti, et varalise kahju nõue hakkas aeguma kas tsiviilasjas nr 2/3-33-5270/02 tehtud kohtuotsuse jõustumisest 11.06.2004.a või 20.12.2007.a, kui hagejad said kostja arvamuse selle kohta, et L Z ei ole kostja aktsionär. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et hageja pidi juba hiljemalt 1999.a aru saama, et teda ei ole aktsiate omanikuna aktsiaraamatusse kantud ning talle ei ole esitajaaktsiaid väljastatud. Kohtuotsus tsiviilasjas nr 2/3-33-5270/02 ei loonud hagejale aktsiate omandiõigust. Samuti on põhjendamatu hageja viide kostja poolt hagiavaldusele esitatud vastusele. Hageja pidi oma politseile esitatud avaldusest nähtuvalt juba enne kostja vastust aru saama, et kostja keeldub talle aktsiaid väljastamast või teda aktsiaraamatusse kandmast. L Z nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks Kohus leiab analoogselt varalise kahjuga, et hageja nõue on aegunud ka mittevaralise kahju osas. L Z väidete kohaselt tekkis talle mittevaraline kahju seoses kostja tegevusega. Kohus leiab, et L Zle sai võimalik hüvitatav mittevaraline kahju tekkida sellega, et kostja ei väljastanud talle aktsiate omandõigust tõendavaid dokumente. Seega hakkas ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue aeguma koos varalise kahju nõudega ning on hagi esitamise ajaks aegunud. Kehtiv tsiviilseadustiku üldosa seadus ei sätesta mittevaralise kahju aegumise suhtes erisusi võrreldes varalise kahjuga. Asjakohatu on hageja väide, et ta tunneb käesoleva ajani hingevalu ja kannatusi, mida kostja on oma tegevusega talle põhjustanud. Aegumise arvestamiseks on oluline hetk, mil hageja poolt nimetatud kahju tekkis, mitte see, kui kaua tekitatud kahju kestab. Kohus leiab eeltoodu alusel, et L Z nõuded on aegunud. Tulenevalt Riigikohtu 22.02.2007.a otsuse nr 3-2-1-8-07 p 12 ja 11.12.2002.a otsuse nr 3-2-1-92-02 p 19 ei analüüsi kohus aegumise kohaldamise tõttu, kas L Zl on ka tegelikult nõue kostja vastu või mitte. Kohus jätab kõik sellega seoses esitatud tõendid tähelepanuta. AZnõue mittevaralise kahju hüvitamiseks AZ palub välja mõista mittevaraline kahju, mis on talle tekkinud:

VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Mittevaralise kahju hüvitamise erisusi käsitleb VÕS § 134, mille lõike 2 järgi vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Seega saab hageja nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist, kui kostja on tekitanud oma õigusvastse tegevusega hagejale kahju ning kostjapoolse rikkumise raskus seda õigustab. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hageja AZsuhtes toime pannud mingi õigusvastase teo. Asjaolu, et AZ esindas L Zt varasemas kohtumenetluses, ei saa tekitada AZ sellist mittevaralist kahju, mille hüvitamist tal oleks õigus kostjalt nõuda. Hageja asus eelduslikult oma ema esindama vabatahtlikult, tal ei olnud kohustust kohtumenetluses osaleda - tegemist ei ole olnud kostjapoolse õigusvastase teoga. Kohus leiab eeltoodu alusel, et AZhagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või –kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kohus leiab eeltoodu alusel, et menetluskulud tuleb jätta 50% ulatuses L Z ja 50% ulatuses AZkanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.