Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Txxx Kxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotivõlausaldajate nõuded Txxx Kxxxxx vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Txxx Kxxxxx kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 23.09.2016 määrusega välja Txxx Kxxxxxxpankroti ja nimetas pankrotihalduriks Sirje Taela. 07.07.2017 määrusega (jõustus 26.07.2017) lõpetas kohus Txxx Kxxxxx pankrotimenetluse ning algatas Txxx Kxxxxx suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kohus jättis usaldusisiku määramata ning kohustas Txxx Kxxxxxx täitma usaldusisiku ülesandeid. Pankrotimenetluse lõpetamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel oli Txxx Kxxxxx tunnustatud nõuete summa, mille ulatuses võlausaldajad ei olnud raha saanud, 1110 eurot. 07.07.2017 määruse kohaselt pidi usaldusisik esitama teavet võlgniku tegevuse kohta üks kord aastas (1. juulil) ning tegema väljamakseid üks kord aastas (20. juunil), esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.07.2018.
2.Kohtule nähtub esitatud aruannetest, et alates menetluse algusest kuni aastani 2020 oli võlgnikule määratud töövõimekaotus 80 %. Võlgniku tervislikust seisundist tulenevalt oli raskendatud tervislikule seisundile vastava töö leidmine. Võlgnik on pensionär. Võlgniku tervis on ajas halvenenud ning võlgnik on korduvalt viibinud haiglaravil. Alates märtsist 2022 elab võlgnik xxxxxx Sotsiaalkeskuses (sotsiaalkorter), kuna võlgnik ei ole oma sissetulekute juures võimeline eraisikult korterit üürima. Vara võlgnikul ei ole. Võlgniku sissetulekuks on olnud Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav pension ja sotsiaaltoetus. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele.
3.Võlgnik esitas kohtule 14.12.2022 taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku kohustustest vabastamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
4.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
5.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
6.PankrS § 2 teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
7.Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Seega puudub PankrS § 175 lg 2 p 1 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks.
8.PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Alates menetluse algusest kuni aastani 2020 oli võlgnikule määratud töövõimekaotus 80 %. Võlgniku tervislikust seisundist tulenevalt oli raskendatud tervislikule seisundile vastava töö leidmine. Võlgnik on pensionär. Võlgniku tervis on ajas halvenenud ning võlgnik on korduvalt viibinud haiglaravil. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust.
9.PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on esitanud kõik aruanded õigeaegselt ning alati olnud kohtule kättesaadav. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara.
10.PankrS § 173 lg 3, 4, 5 ja 6 sätestavad võlgniku loovutuskohustuse. Võlgniku sissetulekuks on olnud Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav pension ja sotsiaaltoetus. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Lisaks, alates märtsist 2022 elab võlgnik xxxxxx Sotsiaalkeskuses (sotsiaalkorter), kuna võlgnik ei ole oma sissetulekute juures võimeline eraisikult korterit üürima. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule. Kohus on seisukohal, et võlgnik on täitnud loovutuskohustust. Võlgniku väidete kohaselt on ta teinud menetluse algusperioodil makseid võlausaldajatele ja sama nähtub ka kohtule esitatud võlgniku pangakonto väljavõtetest. Menetluse lõpuperioodil maksete tegemist ei nähtu.
11.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
12.Seega on võlgnik kohtu hinnangul täitnud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ning puudub ka PankrS § 175 lg 2 p 2 nimetatud alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Neil asjaoludel leiab kohus, et TixxxKxxxxx tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
13.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Txxx Kxxxxx tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
14.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused;
3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
15.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Txxx Kxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Txxx Kxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
16.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Txxx Kxxxxx saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.