Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 17.11.2008, Rapla Tsiviilasja number 2-08-59098 Tsiviilasi OÜ Investhaus Plussi hagi Marko Sallo ja Urmas Raadiku vastu 43 700.väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ Investhaus Pluss (reg.nr 10900035, Tallinn, Kirde 14), hageja esindaja juhatuse liige Ivar Roosme, kostja Marko Sallo ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxx, xxx x-x), kostja Urmas Raadik (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx) Resolutsioon Välja mõista Marko Sallolt ja Urmas Raadikult solidaarselt 43 700.- krooni OÜ Investhaus Plussi kasuks. Edasikaebamise kord Marko Sallo ja Urmas Raadik võivad esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Hageja ja kostja M.Sallo sõlmisid 15.08.2007 laenulepingu nr 189. mille kohaselt andis hageja kostjale 10 000.- kr laenu. Samal kuupäeval sõlmiti käendusleping nr 189 U.Raadikuga, kes kohustus vastutama hageja ees koos laenusaajaga kui solidaarvõlgnikud. Laenuleping lõppes 15.08.2008. Hageja on üritanud pidevalt leida kontakti laenuvõtja ja käendajaga, kuid tulutult. Antud aadressidel kostja 1 ja kostja 2 pretensioonidele ja telefonile ei vasta. 26.08.2008 saatis hageja kostjatele kirjalikult pretensiooni , kus hageja oli nõus loobuma viiviste nõudest, kui tasutakse võlgnevus 10.09.2008. Vastavalt laenulepingu p 1.2 oli laenusumma ja intresside lõpliku tasumise tähtaeg 15.08.2008. Vastavalt lepingu p 1.5.1 tasub laenusaaja hagejale viivist 1% iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Seega moodustab viivis mitteõigeaegselt tasutud päevade seisuga 10.09.2008 360x100=36 000.- kr.

Vastavalt kujunenud kohtupraktikale ning lähtudes heast tavast nõuab hageja kostjatelt solidaarselt viivise tasumist poole summa ulatuses. Seega on kostjate võlgnevus hageja ees põhisumma 10 000.- kr, intress 7200.- kr, viivis 18 000.- kr, leppetrahv 6000.- kr, nõudekulu 2500.- kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja I.Roosme palub VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1; 108 lg 1 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista: 1) 43 700.- kr, millest 10 000.- kr on tagastamata krediidisumma, 7200.- kr intress, 18 000.- kr viivis, 6000.- kr leppetrahv ning 2500.- kr võla sissenõudmisega seotud kulud. Kostja vastuväited Kostjad M.Sallo ja U.Raadik kohustusid kohtule kirjalikult vastama 12.11.2008. Kostjad kohtule nimetatud kuupäevaks kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leiab, et hageja nõue on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele osaliselt tagaseljaotsusega.