Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Paide kohtumaja · 14.11.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Kohtuasja number: 2-08-3539/9
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 14.11.2008
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1110

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

ohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heino-Vello Pihlak

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. november 2008.a Paide kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-3539

Tsiviilasi

OÜ Paunvere PT hagi OÜ Clickset vastu 8761.40 krooni viivise ja 7880.60 krooni õigusabikulude nõudes

Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Paunvere PT, registrikood 11016872, asukoht Uus 3-1 Palamuse Jõgeva maakond esindajad Esindaja: vandeadvokaat Dirc Hundertmark, Rechtsanwaltskanzlei Hundertmark Advokaadibüroo OÜ, asukoht Küütri 14 Tartu 510007 Kostja: Clickset OÜ, registrikood 11026238, asukoht Piibe mnt 12 Aravete alevik Ambla vald Järvamaa Esindaja: Rait Sarjas, Advokaadibüroo Küllike Namm, asukoht Laada 27 Rakvere 44310 Asja läbivaatamise aeg

14.novembril 2008.a kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Hagiavaldus rahuldada osaliselt. Välja mõista OÜ-lt Clickset OÜ Paunvere PT kasuks viivis summas 4771.20 (neli tuhat seitsesada seitsekümmend üks krooni ja 20 senti) krooni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused 15.08.2008 saabus Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale OÜ Paunvere PT hagi OÜ Clickset vastu 16642 krooni nõudes. 1.02.2008 oli OÜ Paunvere PT esitanud Oü Clickset vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse põhinõude summaga 70 000 krooni ja viivisenõude

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.8.02.2008 arve nr 2408 maksetähtajaga 15.02.2008 5140 krooni. Kostja viivitas arvete tasumisega ning tasus esitatud arved 23.02.2008. Poolte vahel ei olnud viivise määras kokku lepitud ja hageja on arvestanud viivist seadusega kehtestatud määras, s.o 11% aastas ehk 0,03% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on kostja vastu esitanud viivisenõude summas 8761.40krooni. Lisaks viivisele nõuab hageja kostjalt hageja poolt tehtud kulutusi õigusabile summas 7880.60 krooni. Kostja vastuväited Oma vastuses hagiavaldusele kostja tunnistab tema vastu esitatud nõudeid osaliselt. Kostja võtab omaks, et ta on arvete tasumisega viivitanud ja hagejal on õigus nõuda viivise tasumist, kuid ei nõustu hageja poolt esitatud viivise summaga. Arved nr 13407, 17204 ja 2408 on tasutud ositi vastavalt 11.10.2007 summas 32446 krooni; 15.10.2007 summas 40000 krooni; 6.11.2007 tasaarveldati kokkuleppel summa 10195.20 krooni; 29.11.2007 tasaarveldati kokkuleppel summa 11847.20 krooni; 31.12.2007 tasus kostja 27957.60 krooni; 19.02.2008 35000 krooni ja 23.02.2008 42305 krooni. Ülejäänud summa 13734 krooni tasaarveldas kostja hageja poolt 8.02.2008 väljastatud krediitarvetega nr 2208 ja 2308. Kostja on esitanud omapoolse viiviste arvutuse ja on saanud summaks 4771.20 krooni. Kostja ei nõustu ka õigusabikulude hüvitamisega. Kostja arvates hagiavaldusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel põhineb hageja nõue ning märgib, et hageja poolt esitatud arvel loetletud ja hageja poolt koostatud dokumendid sisaldasid alusetuid nõudeid kostja vastu, millest hageja on käesolevaks ajaks loobunud. Hageja poolt kohtumenetluses esitatud nõuet ei ole hageja sellisel kujul kostjale esitanud, mistõttu ei ole võimalik käsitleda eelnevalt koostatud dokumente käesoleva vaidlusega seotuteks. Kostja palub jätta hageja nõude õigusabikulude väljamõistmise osas täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluse käik Hageja oma vastuses kostja vastuväidetele tunnistab kostja poolt esitatud viivise arvestust ning nõustub viiviste rahuldamisega summas 4771.20 krooni, kuid on arvamusel, et kostja peab hüvitama kulutused õigusabile ja menetluskulud proportsionaalselt aktsepteeritud viivise summale. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 4771.20 krooni, kulu õigusabile summas 4255.52 krooni (54 % esialgselt nõutud summast). Muud menetluskulud jätta hagi rahuldamise ulatuses kostja kanda ja ülejäänud osas võrdsetes osades mõlema poole kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 403 lg 1 kohaselt poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Kohus, olles tutvunud toimiku materjalidega, leidis, et hagiavaldus on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata ja pooli kohtusse kutsumata kirjalikus. Kohus küsis veelkord poolte nõusolekut lahendada hagi kirjalikus menetluses ja määras tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada veel avaldusi ja dokumente. Pooled nõustusid kirjaliku menetlusega. Hageja täiendavaid avaldusi ega dokumente ei esitanud, kostja esitas omapoolse menetluskulu nimekirja.

TsÜS § 5 kohaselt tsiviilõigused ja- kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja - kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. On tuvastamist leidnud, et poolte vahel olid lepingulised suhted, mille tulemusena tekkisid kostjal kohustused tasuda hageja poolt esitatud arved. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostja on nõustunud, et ta endale võetud kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, kuid hageja ei ole temale seadusega antud õigust viiviste arvutamisel õigesti rakendanud. Seetõttu kohus rahuldab hageja nõude osaliselt kostja poolt esitatud ja menetluse käigus hageja poolt aktsepteeritud summas 4771.20 krooni. Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuni 17.07.2008 kehtinud TsMS § 486 lg 3 kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS §172 lg 7 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu sissenõudmise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut ning lõike 8 kohaselt käesoleva seadustiku §-s 4881 nimetatud juhul kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud võlgnik. TsMS § 4881 lg 1 kohaselt, kui avaldaja kinnitab kohtule esitatud kirjalikus avalduses, et võlgnik on võla tasunud, lõpetab kohus määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning lõige 2 sätestab, et kohus määrab lahendis kindlaks maksekäsu kiirmenetluse kulud ja nende jaotuse. Toimiku materjalides on näha, et võlgnik on vastuväites teatanud põhivõla täielist tasumisest, mida on kinnitanud ka avaldaja. Kohus oma 24.03.2008 lahendis menetluskulusid võlgnikult välja ei mõistnud, vaid jättis need lahendamiseks hagimenetluses, kuigi oleks pidanud seda tegema koosmõjus nende sätetega, mida kohaldatakse hagimenetluse kulude jaotuse ja kindlaksmääramise kohta. Seoses eeltooduga ja seoses sellega, et kehtivuse on kaotanud TsMS säte, mille alusel arvati maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, kohus käsitleb hageja menetluskuluna ainult neid kulusid, mida hageja kandis hagimenetluses. Menetluskulude jaotuse otsustamisel lähtub kohus asjaolust, et poolte esitatud kulud õigusabile on võrdsed, siis jätab kohus õigusabi kulud poolte endi kanda, ülejäänud menetluskulude osas kannavad pooled menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.