Määruse tegemise aeg ja koht 09.01.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-20-18469
Kohtuasi
Laguna Madre OÜ (end KIMBUTAJA OÜ) hagi G, Y, D ja Q vastu kaasomandi lõpetamiseks, valduse vabastamiseks ja kasutuseeliste hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.09.2022 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja liik
Laguna Madre OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Laguna Madre OÜ (registrikood 14497429), seaduslik esindaja PJ Kostja I G (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja W Kostja II Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate I ja II lepinguline esindaja Signe Paap Kostja III D (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja IV Q (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 26.09.2022 määrus jätta muutmata.
2.Laguna Madre OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
2-20-18469 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli Laguna Madre OÜ (hageja, endine KIMBUTAJA OÜ) hagi G, Y, D ja Q (kostjad) vastu kaasomandi lõpetamiseks, valduse vabastamiseks ja kasutuseeliste hüvitamiseks. Harju Maakohus tegi asjas otsuse 12.04.2022, millega lõpetas loobumise tõttu tsiviilasja menetluse otsust tegemata kostjate II ja IV suhtes, lõpetas loobumise tõttu menetluse otsust tegemata kostjate I ja II suhtes valduse vabastamise ja kasutuseeliste hüvitamise nõudes ning jättis kostjate I ja II vastu esitatud hagi kaasomandi lõpetamiseks rahuldamata. Maakohus jättis tsiviilasja menetluskulud tervikuna hageja kanda. Otsus jõustus 25.08.2022.
2.Kostjate I ja II lepinguline esindaja esitas 07.02.2022 maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kokku 660 eurot. Nimekirja järgi tegi lepinguline esindaja tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta) kostjat I ja II esindades 6h 36min ulatuses toiminguid. Toimingud ja neile konkreetse lepingulise esindaja poolt kulutatud aeg on järgmised: hagimaterjalidega tutvumine, nõupidamine kliendiga – 1h; 05.04.2021 vastuse koostamine – 2,5h; 09.04.2021 täiendava vastuse koostamine – 1,2h; 14.09.2021 seisukoha koostamine – 0,9h; 08.12.2021 seisukoha koostamine – 0,5h; menetluskulude nimekirja koostamine – 0,5h.
3.Kostja I osas on lepinguline esindaja esitanud 21.03.2022 täiendava avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 540 eurot. Kostjale I osutati täiendavalt õigusabi 5h 24min ulatuses, tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Täiendavad õigusabikulud hõlmavad järgmisi toiminguid: 09.02.2022 menetluse peatamise määruse vastuvõtmine ja analüüs, tähtaegade ja tegevuste arutamine kliendiga – 0,3h; hindamisaktiga tutvumine, kliendiga nõupidamine seisukoha kujundamiseks – 1h; läbirääkimised kompromissikokkuleppe sõlmimiseks, sh e-kirjavahetus hageja ja kostjaga IV, sh 21.02.2022, 28.02.2022, 02.03.2022 e-kirjad – 1,5h; 11.03.2022 seletuse koostamine ja esitamine vastavalt maakohtu 09.02.2022 määrusele – 0,75h ; kostja IV 10.03.2022 seisukohaga tutvumine – 0,3h; hageja 11.03.2022 seisukohaga tutvumine – 0,3h; maakohtu 16.03.2022 menetluse uuendamise määruse vastuvõtmine ja analüüs, kliendiga nõupidamine seisukoha kujundamiseks – 0,5h; täiendava menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine – 0,75h.
4.Kostja IV lepinguline esindaja esitas 16.03.2022 maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 3414 eurot (käibemaksuta). Nimekirja järgi tegi lepinguline esindaja tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta) kostjat IV esindades 28h 57min ulatuses toiminguid. Toimingud ja neile konkreetse lepingulise esindaja poolt kulunud aeg on järgmised: hagiavaldusega tutvumine ja konsultatsioon – 1,5h; hagiavalduses toodud nõuete õiguslik analüüs, hagivastuse koostamine, kliendiga arutamine ja kohtule esitamine – 3,5h; tutvumine erinevate menetlusdokumentidega 17.03.2021 – 16.09.2021 – 2,45h; telefonivestlused kliendiga, asja arutamine – 0,10h; tutvumine maakohtu 13.10.2021 määrusega ja kohtunõuete fikseerimine – 0,25h; tutvumine hageja 08.11.2021 seisukohaga – 0,5h; konsultatiivsed telefonivestlused kliendiga, nõupidamine, asja arutamine kliendiga – 0,45h; maakohtu 13.10.2021 määruse täitmine, kirjaliku seisukoha koostamine ja kohtule esitamine, aruandlus kliendile – 3,5h; telefonivestlused kliendiga, asja arutamine – 0,25h; tutvumine hageja 08.12.2021 taotlusega ja aruandlus kliendile – 0,25h; tutvumine kostjate I ja II 06.11.2021
2-20-18469 seisukohaga 0,25h; kohtu 10.12.2021 selgitustega tutvumine ja aruandlus kliendile – 0,5h; hageja 10.12.2021 taotlusega tutvumine ja aruandlus kliendile – 0,25h; kohtukutse kättesaamine, istungi fikseerimine, aruandlus kliendile – 0,25h; maakohtu 17.01.2022 määrusega tutvumine ja aruandlus kliendile – 0,5h; menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine – 1h; 03.02.2022 kohtuistungiks ettevalmistus – 2h; 03.02.2022 kohtuistungil osavõtt ja aruandlus kliendile – 1,75h; 03.02.2022 istungi protokolliga tutvumine ja parandamise eelduste kontrollimine – 0,75h; hageja 02.02.2022 seletusega tutvumine – 0,25h; menetluskulude nimekirja täienduse koostamine ja kohtule edastamine – 1h; maakohtu 09.02.2022 menetluse peatamise määruse kättesaamine, määrusega tutvumine, tähtaegade fikseerimine – 0,25h; kompromissläbirääkimised vastaspoolega: hindamisakti tellimisega seotud kirjavahetus, 17.02.2022 aktiga tutvumine, seisukoha kujundamine, menetlusosalistele seisukohtade avaldamine 17.02.2022 / 28.02.2022 / 01.03.2022 ja ettepanekute tegemine, asja kliendiga kooskõlastamine ja arutamine – 2,5h; maakohtu 09.02.2022 määruses toodud kohustuse (aruande/seletuse esitamise) täitmine ja kohtule kirjaliku seisukoha esitamine, aruandlus kliendile – 2,5h; hageja 11.03.2022 menetlusdokumendi e-toimikus kättesaamine ja sellega tutvumine – 0,3h; kostja 11.03.2022 menetlusdokumendi kättesaamine ja sellega tutvumine – 0,15h; maakohtu 16.03.2022 menetluse uuendamise määruse kättesaamine, sellega tutvumine, tähtaegade fikseerimine, aruandlus kliendile – 0,5h; menetluskulude täienduse (seisuga 16.03.22) koostamine ja kohtule esitamine – 1,5h.
5.Kostja IV on taotlenud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõike 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas kostjate I ja II ühiselt esitatud avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Samuti rahuldas kostja I täiendavalt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning määras kindlaks, et kostjale I hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 738 eurot ning mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 738 euro ulatuses. Kostjale II hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks määras maakohus 330 eurot ning mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulud 330 euro ulatuses. Maakohus rahuldas kostja IV menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning määras kindlaks, et kostja IV hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks on 1680 eurot ning mõistis hagejalt kostja IV kasuks välja 1680 eurot. Maakohus märkis, et kostjale IV hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni seaduses sätestatud määras viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
7.Maakohus leidis, et kostja I ja kostja II lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud ja vajalik 6h 36min ulatuses töötunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta).
8.Kostja I osas on lepinguline esindaja esitanud eraldi täiendava menetluskulude nimekirja. Maakohus leidis, et kostja I menetluskulud esindajakulule on osaliselt ülemäärased. Maakohus vähendas kostja I esindaja ajakulu vastavalt toimingutele 36min ja 40min võrra ning luges lepingulise esindaja põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks 4h 8min ulatuses tehtud toiminguid töötunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta).
9.Kostja III ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ning ka toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal III oleks kulusid tekkinud, mistõttu jättis maakohus kostja III menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
2-20-18469
10.Kostja IV osas leidis maakohus, et arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu on kostja esindajakulud osaliselt ülemäärased. Kostja IV on menetluses esitanud 6 menetlusdokumenti, millest 3 on kulude nimekirjad ning osalenud kohtuistungil. Eeltoodust ei nähtu 28h 57min tööaega. Maakohus vähendas kostja IV esindaja ajakulu 14h 57min võrra ning luges lepingulise esindaja põhjendatuks ajakuluks 14h. Maakohus rahuldas kostja IV taotluse TsMS § 177 lõike 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
11.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
12.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on käesolevas tsiviilasjas menetluse läbi viinud kohtunik Kairi Piirisild. Menetluskulud on kindlaks määranud kohtunik Tiia Bergson. Seega on kohtumenetluse ajal kohtukoosseis vahetunud. TsMS § 20 lõike 1 kohaselt, kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Hageja hinnangul puudub vaidlus, et seisukohad, tõendid, taotlused ja seisukohad on menetlusosalised esitanud kohtunik K. Piirisillale, kuid taotlused on lahendanud kohtunik T. Bergson.
13.Hageja hinnangul oleks kohtukooseisu vahetumisel pidanud kohus sellest menetlusosalisi teavitama, küsides menetlusosalistelt seisukohta kulude taotluste osas. Asjaolu, et eelmine kohtukoosseis eelviidatud seisukohta küsis ja tõendeid esitada võimaldas, ei piira menetlusosaliste õigust varasemaid seisukohti ja tõendeid täiendada. Hageja hinnangul on maakohtu määrusega rikutud menetlusosaliste õigusi, üllatades pooli kohtukoosseisu vahetumisega. Hageja hinnangul tohivad kohtulahendi teha üksnes need kohtunikud, kes olid asja arutamise juures. Asja algusest peale arutamise nõue on imperatiivne ja kohtul puudub kaalumisvõimalus, kas asja menetluse jätkamine vahetunud koosseisuga on võimalik või mitte.
14.Kui istungil arutab asja üks koosseis, aga otsusele kirjutab alla teine kohtunik tähendab see asja lahendamisel kohtukoosseisu vahetumist. Igaühel on õigus teada tema tsiviilasja lahendavat kohtukoosseisu nimeliselt, et põhjendatud vajadusel esitada koosseisu liikmete vastu taandusi. Kohtuniku asendamise põhjus ja alus peab olema nähtav toimikust või kohtulahendist. Maakohtu 26.09.2022 lahendist ei selgu, et mis põhjusel ja alusel kohtukooseis vahetunud on.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 ja § 659 alusel jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele selgitab kolleegium järgmist.
16.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on küsimus selles, kas praegusel juhul pidanuks menetluskulud kindlaks määrama asja põhimenetluses lahendanud kohtunik.
17.Ringkonnakohus selgitab, et kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks lõpplahendis (põhimenetluses) või mõistliku aja jooksul pärast lõpplahendi jõustumist (järelmenetluses). Kui kohus menetluskulude rahalist suurust lõpplahendis kindlaks ei määra, tuleb TsMS § 442 lõike 62 järgi resolutsiooni juures selgitada, et asja lahendanud esimese astme kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks järelmenetluses. Käesoleval juhul on maakohus 12.04.2022 otsuses märkinud, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast otsuse
2-20-18469 jõustumist (TsMS § 177 lõike 1 punkt 2, lõige 2). See, kas määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks põhimenetluses või eraldi menetluses (järelmenetluses), on TsMS § 174 lõike 2 järgi tsiviilasja lahendava kohtu kaalutlusotsus, mille kohus langetab menetlusökonoomiat silmas pidades (K. Kukkes, Menetluskulude kindlaksmääramine ja väljamõistmine tsiviilkohtumenetluses, Juridica VII/2016, 474).
18.Ringkonnakohus selgitab, et põhimenetluses on asja arutamine lõppenud ning otsus on jõustunud 25.08.2022. Maakohus on menetluskulud kindlaks määranud 26.09.2022 määrusega eraldi menetluse raames. Sellisel juhul toimub menetluskulude kindlaksmääramine hagita menetluse sätete kohaselt (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-161-11, punkt 7) ning ei ole nõutav, et menetlust viiks läbi asja põhimenetluses lahendanud kohtunik, sest tegemist on sisuliselt uue / eraldiseisva menetlusega. Asja lahendav kohtukoosseis moodustub kohtute seaduse (KS) § 37 lõike 1 punkti 2 kohaselt, mis sätestab, et kohtunikele jagatakse kohtute infosüsteemis asju tööjaotusplaanis määratud alustel, lähtudes juhuslikkuse põhimõttest. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlust läbi viinud kohtunik on 26.09.2022 määruses käsitlenud nii kostjate esitatud menetluskulude nimekirju, samuti nende kohta hageja esitatud vastuväiteid.
19.Arvestades, et menetluskulude kindlaksmääramine on toimunud eraldi menetluses, ei saa olla tegemist määruskaebuses viidatud TsMS § 20 lõikes 1 kirjeldatud olukorraga kohtukoosseisu vahetumisest. Sellest tulenevalt ei ole kaebuses toodud põhjendused kohtukoosseisu vahetumisest asjakohased, mistõttu ringkonnakohus teisi sellekohaseid määruskaebuse väiteid ei käsitle.
20.Lisaks märgib kolleegium, et kuivõrd hageja ei ole maakohtu 26.09.2022 määrust menetluskulude rahalise suuruses osas vaidlustatud, siis ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustamata osas (TsMS § 651 lõige 1, § 659). Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa muuta menetluskulude jaotust. Maakohus ei ole põhimenetluses leidnud, et osad menetluskulud peaksid jääma kostjate kanda, vaid kõik kulud kohtumenetluse on jäetud hageja kanda. Hageja saab praegusel juhul vaidlustada vaid hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist suurust, kuid seda hageja teinud ei ole.
21.TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
22.Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lõike 1 teise lause ja lõike 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.