KIMBUTAJA OÜ hagi R Za, J Zi, E S ja N Zi vastu kaasomandi lõpetamiseks, valduse vabastamiseks ja kasutuseeliste hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
26 624,64 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: KIMBUTAJA OÜ (registrikood 14497429), esindajad seaduslik esindaja P J Kostja I: R Za (isikukood xxx), lepinguline esindaja S P Kostja II: J Z (isikukood xxx) Kostja III: E S (isikukood xxx) Kostja IV: N Z (isikukood xxx), lepinguline esindaja D Š Kohtuistungi toimumise aeg 03. veebruar 2022
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu KIMBUTAJA OÜ loobumine J Zi ja E S vastu esitatud hagidest ja lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus otsust tegemata.
2.Võtta vastu KIMBUTAJA OÜ loobumine R Za ja N Zi vastu esitatud xxx valduse vabastamise nõuetest ja perioodi eest 19.11.2020 kuni valduse vabastamiseni esitatud kasutuseeliste hüvitamise nõuetest ning lõpetada selles osas menetlus otsust tegemata.
3.Määrata tsiviilasja hinnaks 26 624,64 eurot.
4.Jätta KIMBUTAJA OÜ hagi R Za ja N Zi vastu xxx asuva korteriomandi suhtes kaasomandi lõpetamiseks rahuldamata.
Jätta rahuldamata KIMBUTAJA OÜ 25.03.2022 vastuväide kohtu tegevusele.
6.Jätta tsiviilasja menetluskulud KIMBUTAJA OÜ kanda. Edasikaebamise ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.KIMBUTAJA OÜ esitas 15.12.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse (täiendatud 02.02.2021) R Za, J Zi, E S ja N Zi vastu, milles palub - lõpetada hageja ja kostjate kaasomandi xxx asuva kinnisasja suhtes, milleks kohustada kostjaid andma tahteavalduse kaasomanike kokkuleppe sõlmimiseks kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et kinnisasja omanikuks saab hageja ja hageja maksab teistele kaasomanikele kaasomandiosa kaotuse eest hüvitist järgmiselt: kostjale I 625 eurot, kostjale II 625 eurot, kostjale III 1250 eurot ja kostjale IV 1250 eurot; - kohustada kostjaid andma nõusoleku kinnistusraamatus vastavate omanikukannete tegemiseks. - Alternatiivselt palub hageja lõpetada kaasomandi selle müümisega kaasomanike vahelisel enampakkumisel ja lugeda kohtulahendiga asendatuks kostjate tahtehavaldused kinnistusraamatu kannete tegemiseks. - Lisaks palub hageja kohustada kostjaid lõpetama korteriomandi valdamine ja kasutamine ühe kuu jooksul pärast kaasomandi lõppemist ja kohustuse mittetäitmise korral allutada nad väljatõstmisele. - Mõista kostjatelt I ja II hageja kasuks välja igakuine kasutuseeliste hüvitis 26,04 eurot ning kostjatelt III ja IV 52,08 eurot alates 19.11.020 kuni korteriomandi valduse üleandmiseni. - Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
2.Hageja loobus 03.09.2021 avaldusega kostja III vastu esitatud hagist ja 03.02.2022 kohtuistungil kostja II vastu esitatud hagist. 03.02.2022 kohtuistungil loobus hageja ka kostjate I ja IV vastu esiatud valduse vabastamise ja kasutuseeliste hüvitamise nõuetest. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
3.Hagiavalduse kohaselt kuulub pooltele korteriomand aadressil xxx. Korteriomandi üldpind on 46,50m2 ja see koosneb 2 toast, köögist, esikust, WC ja vannitoast ning see on kostjate valduses ja kasutuses. Hageja on korduvalt pöördunud kostjate poole kaasomandi lõpetamise sooviga, kuid kostjad keelduvad koostööst hagejaga. Hageja hinnangul on korteri väärtus kokku 10 000 eurot.
4.Kaasomand on mõistlik lõpetada selliselt, et korteriomand jääb hagejale ja hageja tasub kaasomandi kaotuse eest igale kostjale hüvitise vastavalt tema kaasomandi osa suurusele. Korteri jagamine sellisel viisil on põhjendatud, kuna hagejale kuulub suurem osa korterist. Alternatiivselt palub hageja lõpetada kaasomandi asja müümisega kaasomanike vahelisel enampakkumisel.
5.Pooled ei ole asja kasutamise kokkulepet sõlminud. Kuna kostjate kasutuses on kogu korteriomand, st suurem osa, kui kostjatele kuulub, on hagejal õigus nõuda kostjatelt kasutuseelise rahalist hüvitamist. Sellise eluruumi keskmine üürihind samas piirkonnas on 250 eurot kuus. Kostjatel tuleb tasuda kasutuseeliseid alates 19.11.2020. Kuna kostjad kasutavad kaasomandis olevat asja ainuisikuliselt, siis kaasomandi lõpetamise korral müügiga kaasomanike vahelisel enampakkumisel võib saabuda olukord, kus kostjad, kes on korteriomandi valdajad, ei pruugi asja valdust hagejale üle anda. Seetõttu nõuab hageja pärast kaasomandi lõppemist asja valdamise ja kasutamise lõpetamist. Kostja I vastuväited
6.Kostja I palub jätta hagi esitatud tingimustel rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kaasomandi lõpetamine selle hagejale jätmisega on mõistlik, kuid tõendamata on väide, et korteriomandi väärtus on 10 000 eurot. Sarnase müügis oleva korteri ruutmeetri hinda arvestades oleks vaidlusaluse korteri hind 42 405 eurot.
8.Kostja I ei ole korterit mitte kunagi kasutanud ja tal ei ole kunagi olnud korterile juurdepääsu. Kostja ei ole hageja valdust rikkunud ega mingit kasu või eeliseid saanud. Samas on väited kohaliku keskmise üürihinna suuruse kohta tõendamata. Kostja IV vastuväited
9.Kostja IV vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Õige ei ole väide, et korteriomand on kostjate kasutuses ja valduses. Kostja IV ei kasuta korteriomandit. Hageja on vahetanud ukse luku, millega takistab teistel kostjatel korteri kasutamist. Kuna kostjad korterit ei kasuta on sisutühi nõue kohustada kostjaid lõpetama asja valdamine ja kasutamine.
11.Hageja ei ole olnud valmis mõistlikeks läbirääkimisteks. Kaasomandi lõpetamise viis peab olema mõistlik, õiglane ja hea usu põhimõttega kooskõlas. Vastasel korral ei pea kohus kaasomandit lõpetama. Kaasomandi lõpetamise eesmärk ei ole kasumi teenimise soodustamine.
12.Hageja väidetud korteriomandi väärtus ei vasta turuolukorrale. Arvestades Maa-ameti tehingute andmebaasist nähtuvat xxx alevikus müüdud korterite keskmist ruutmeetri hinda perioodil 05.2021 – 10.2021, on xxx turuväärtus 64 829,37 – 89 465,07 eurot. Kinnisvaraportaali kv.ee müügikuulutuste ruutmeetri hinda arvestades oleks ainuüksi kostjale IV kuuluva osa väärtus 8103,67 – 12 427,13 eurot. Majas on toimiv korteriühistu, see asub maateest 270m kaugusel, mis tagab privaatsuse ja vähendab maantee müra ning tolmu.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jäävad hageja kanda. I
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
15.Hageja loobus kostja III vastu esitatud hagist 03.09.2021 menetlusdokumendis ja kostja II vastu esitatud hagist 03.02.2022 kohtuistungil. 03.02.2022 kohtuistungil loobus hageja ka kostja I ja IV vastu esitatud valduse vabastamise ja kasutuseeliste väljamõistmise nõuetest. Kostjad nõuetest loobumistele vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus nimetatud osas menetluse otsust tegemata.
16.Kohtu menetluses on seega hageja nõue kostja I ja kostja IV vastu kaasomandi lõpetamiseks. II
17.TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 ja § 438 lg 1).
18.Poolte menetlusdokumentide ja asjas esitatud tõendite kohaselt ei vaidle menetlusosalised selle üle, et neile kuulub kaasomandina xxx asuv korteriomand. 23.11.2020 kinnistusraamatu väljavõtte andmetel kuulus N Zale 1/8, kostjale III 1/8, kostjale IV 1/8 ja hagejale 5/8 korteriomandist (tl 5). Kostja III võõrandas enda osa hagejale (tl 66 – 72). N Za osa on pärimise teel üle läinud kostjale I ja II, kellest viimane loobus pärandist (tl 25), seoses millega on vara ainupärija kostja I. Hageja palub lõpetada kaasomandi selle jätmisega hagejale kostjatele hüvitise väljamaksmise vastu, s.o arvestades kinnisasja väärtust 1250 eurot kummalegi kostjale. Alternatiivselt palub hageja lõpetada kaasomandi korteri müümisega kaasomanike vahelisel enampakkumisel.
19.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, kui seda ei ole kaasomanikevahelise kokkuleppega välistatud (AÕS § 76 lg 2). Käesolevas asjas ei ole esile toodud, et kaasomanikud oleksid kaasomandi lõpetamise välistanud. AÕS § 77 lg 1 ja 2 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
20.Hageja soovib saada korteriomandi ainuomanikuks kostjatele hüvitise maksmise vastu. Hagiavalduses märkis hageja, et tema hinnangul on korteriomandi väärtus 10 000 eurot. Hageja ei esitanud korteri väärtuse tõendamiseks ühtegi tõendit ega selgitanud, millisel alusel ta sellise väärtuse määras. Kostja I vaidleb sellele vastu viidates, et kinnisvaraportaali müügikulutustes on sarnase, kuid väiksema korteri hind 29 000 eurot (tl 40). Ruutmeetri hinda arvestades oleks jagatava korteri hind 42 405 eurot. Samuti tõi kostja I esile, et vaidlusalune korterelamu ei ole sellises seisukorras, nagu hageja väidab seda olevat (tl 42 – 44 hageja poolt kostjale edastatud fotod ja tl 45 – 47 kostja I tehtud fotod). Kostja I esitas ka pärandvara inventuuri akti, millest kohaselt oli korteri väärtus kohtutäituri hinnangul 32 000 – 40 000 eurot (tl 81). Kostja IV vaidles samuti hageja esile toodud korteriomandi väärtusele vastu selgitades, et Maa-ameti tehingute andmebaasi 05.2021 – 10.2021 andmete alusel kujuneks vaidlusaluse korteri turuväärtuseks 64 829,37 – 89 465,07 eurot (tl 96). Samuti esitas kostja IV väljavõtte kinnisvaraportaali müügikuulutusest, millest võib järeldada, et vaidlusaluse korteri turuväärtus võib olla ka 75 004,50 – 99 417 eurot (tl 97).
21.Kohus selgitas hagejale 13.10.2021 kirjas, et olukorras, kus hageja palub kaasomandi lõpetada ja jätta korteriomandi endale ning mõista temalt välja teiste kaasomanike osa rahas, peab hageja tõendama, kui suur summa tuleks temalt välja mõista ehk mis on korteri väärtus ja milline osa sellest vastab iga kostja kaasomandiosale. Kohus pööras hageja tähelepanu sellele, et ta ei ole esitanud ühtegi tõendit korteri väärtuse kohta ning selgitas TsMS § 230 lg 1 tulenevat menetlusosalise kohustust tõendada asjaolusid, millele ta soovib tugineda. Kohus selgitas ka seda, et omandi kaotavale kaasomanikule tema osa rahas väljamaksmine kujutab endast hüvitist kaotatud omandi eest ning õiglase ja kohese hüvitise maksmiseks tuleb võimalikult täpselt määrata omandi väärtus selle kaotamise aja seisuga. Kohus märkis, et kui hageja tõendab korteriomandi väärtuse, tuleb tal ka kinnitada, et ta on valmis ja võimeline kostjatele vastava osa hüvitisest välja maksma. Samuti pööras kohus tähelepanu sellele, et korteri väärtust ei saa määrata kindlaks asja juurde esitatud fotode alusel.
22.Samas kirjas määras kohus hagejale tõendite esitamiseks, oma nõuete aluseks olevate asjaolude selgitamiseks ja kostjate vastuväidetele vastamiseks tähtaja 08.11.2021. Kohus määras, et eelmenetlus lõppeb 03.12.2021 ja selgitas, et pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada.
23.Hageja ei esitanud kohtu määratud tähtajaks ega ka eelmenetluse lõpuks korteriomandi väärtuse kohta mitte ühtegi tõendit ega selgitust. Hageja üksnes kordas enda poolt juba jaanuaris 2021 tehtud kompromissettepanekut ja selgitas vastuseks kohtu nõudele, et on küll pöördunud korteri hindamiseks erinevate kinnisvarahindajate poole, kuid korteri hindamine on osutunud võimatuks, kuna puuduvad võrreldavad tehingud samas piirkonnas. Hageja selgitas, et korter on elamiskõlbmatu ja esitas selle kohta fotod.
24.Hageja ei esitanud seega kohtu määratud tähtajaks mitte ühtegi tõendit, mille alusel saaks kohus leida, et vaidlusaluse korteri turuväärtus on 10 000 eurot, nagu väidab hageja. Kostjate esitatud tõendid kinnitavad, et hageja määratud asja väärtus ei ole õige. Hageja väide, et korteri hindamine on võimatu, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav. Ka elamiskõlbmatul korteriomandil on väärtus ja isegi kui see on madal, on võimalik selle kohta esitada tõend. Samuti on tõendamata hageja väide, nagu oleks korteri väärtuse tõendamine võimatu. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks kinnisvara hindajate poole pöördunud, kuid viimased oleksid keeldunud hinnangu andmisest. Samas ei saa kohus korteriomandi väärtust kindlaks määrata ka kostjate esitatud tõendite alusel. Kostjate tõendid kinnitavad üksnes nende väidet selle kohta, et korteriomandi väärtus on ilmselt suurem kui hageja väidetud 10 000 eurot,
kuid ei tõenda asja tegelikku väärtust. Kostjate nimetatud hinnad kõiguvad 32 000 ja 99 000 euro vahel. Asjas esitatud tõendite alusel ei ole seega võimalik kindlaks määrata kostjate osa õiglast väärtust.
25.Kohus hoiatas hagejat 13.10.2021 kirjas, et kui pool ei tõenda asjaolu, millele ta soovib tugineda, tuleb asi lahendada tema kahjuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaasomandi lõpetamine võimalik hageja taotletud viisil, s.o selliselt, et korter jäetakse hagejale kohustuse vastu hüvitada kostjatele nende osa rahas. Hageja ei ole hoolimata kohtu selgitustest tõendanud oma väidet korteriomandi turuväärtuse kohta ja kohtul ei ole seetõttu võimalik tagada omandit kaotavatele kaasomanikele õiglase hüvitise saamine. Seega ei ole tegemist sobiva kaasomandi lõpetamise viisiga.
26.Alternatiivselt palub hageja jagada kaasomandi selliselt, et see müüakse kaasomanike vahelisel enampakkumisel. Kohus pööras 13.10.2021 kirjas hageja tähelepanu sellele, et ta ei ole oma avalduses alternatiivset nõuet millegagi põhjendanud. Hageja kohtu nõudele sisulist vastust ei esitanud ja kaasomandi lõpetamise viisi valikut ei selgitanud, vaid märkis 18.11.2021 menetlusdokumendis hoopis, et kaasomandi lõpetamine alternatiivselt taotletud viisil oleks menetlust ja kaasomandi lõpetamist ebamõistlikult venitav ja põhjustaks täiendavaid kulutusi. Seega leiab hageja ka ise, et tema taotletud kaasomandi jagamise viis ei ole tegelikult mõistlik.
27.Kohus leiab, et kaasomandit ei ole võimalik lõpetada taotletud alternatiivsel viisil. Olukorras, kus teised kaasomanikud jagatavat asja endale ei soovi, ei ole üldjuhul mõistlik panna asi kaasomanike vahelisele enampakkumisele. Kaasomanike vaheline enampakkumine on mõistlik siis, kui mitu kaasomanikku soovivad asja endale ja enampakkumine võimaldab eseme omandamisest huvitatud kaasomanikel endil otsustada, kes neist on valmis eseme omandamisse enam rahaliselt panustama ja toob paremini välja ka eseme väärtuse. Kuna käesoleval juhul on asja omandamise soovi avaldanud ainult hageja ja kostjad on sellega nõustunud ega ole taotlenud asja jätmist endale, ei taga kaasomandi lõpetamine omanikevahelisel enampakkumisel kostjatele õiglast hüvitist.
28.Kohus selgitas 13.10.2021 kirjas, et lõpetab kaasomandi hageja nõude alusel. See tähendab ühtlasi seda, et kohus saab valida üksnes sellise jagunemise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud. Käesolevas asjas ei ole vastuhagi esitatud ja erinevalt hageja arvamusest ei saa seda kostjatele ette heita. Kostjad nõustusid hageja pakutud esmase kaasomandi lõpetamise viisiga. Kostjad ei nõustunud vaid hageja märgitud ja tõendamata hüvitise suurusega. Seega sai kohus valida kaasomandi lõpetamise viisi selliselt, et asi jäetakse hagejale või pannakse kaasomanike vahelise enampakkumisele.
29.Kohus selgitas 13.10.2021 kirjas, et kui hageja oma nõude aluseks olevaid asjaolusid esile ei too ja ei tõenda, sh ei tõenda kaasomandi väärtust, võib hagi jääda rahuldamata. Hageja otsustas tähtaegselt täiendavaid tõendeid mitte esitada, samuti ei taotlenud hageja muude alternatiivsete kaasomandi lõpetamise viiside kohaldamist. Kohus on ülal leidnud, et kumbki nõutud kaasomandi lõpetamise viis ei taga aga kostjatele õiglast hüvitist. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kaasomandi lõpetamiseks jätta sobiva jagamise viisi puudumise tõttu rahuldamata ja kaasomand lõpetamata. Kohus selgitab, et hagi rahuldamata jätmine ei välista siiski kaasomaniku õigust esitada uus hagi ja taotleda kaasomandi lõpetamist ja asja jagamist mõnel muul, käesolevas tsiviilasjas taotlemata viisil. Olukorras, kus kostjad korteriomandit omandada ei soovi ja hageja ei ole võimeline tõendama asja väärtust või tasuma kostjatele nende osa rahas, on alternatiivselt võimalik müüa korteriomand avalikul enampakkumisel (vt ka Riigikohtu 26.04.2017 otsus 3-2-1-14-17 p 25.3 ja 10.04.2019 otsus 2-17-9749 p 11).
IV
30.Eeltoodust tulenevalt ei taga kohtu ette toodud kaasomandi lõpetamise viisid kaasomandi lõpetamist kõikide kaasomanike suhtes õiglasel viisil ja hagi jääb rahuldamata.
31.Kohus jätab TsMS § 238 lg 5 ja 1 alusel arvestamata käesolevas otsuses nimetamata tõendid, millest ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Samuti jätab kohus TsMS § 238 lg 3 p 3 alusel arvestamata tõendid, mis on esitatud hilinenult. Kohus hoiatas 13.10.2021 kirjas, et pärast eelmenetluse lõppu saab uusi tõendeid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Eelmenetlus lõppes 03.12.2021. Ühtegi mõjuvat põhjust tõendite hilinenult esitamiseks ei ole esile toodud. Hagi hinna muutmine
32.TsMS § 135 kohaselt nimetab tsiviilasja hinna hageja. TsMS § 136 lg 1 kohaselt määrab tsiviilasja hinna kohus mh siis, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest või siis, kui hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt võib kohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus leiab, et on 05.02.2021 määruses määranud tsiviilasja hinna ebaõigesti. Kohus muudab seetõttu käesolevaga asja hinda.
33.Hageja esita kostjate vastu kolm nõuet – kaasomandi lõpetamise nõue koos tahteavalduste asendamiseks kohtumise nõudega, valduse vabastamise nõue nelja kostja vastu ja kasutuseeliste väljamõistmise nõue nelja kostja vastu.
34.Kaasomandi lõpetamise ja vajalike tahteavalduste kohtulahendiga asendamise nõuete puhul on tegemist mitme mittevaralise nõudega. Kui ühes hagis on esitatud kaasomandi lõpetamise nõue ja kostjat tahteavaldusi andma kohustamise nõue, siis tuleb need hagihinda arvutades TsMS § 134 lg 1 alusel liita. Seejuures tuleneb kaasomandi lõpetamise hagi hind TsMS § 132 lg 4 p 3 ja § 132 lg 11 ning tahteavaldusi andma kohustamise nõude hind TsMS § 132 lg-st 1 (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-74-16 p 24). Kaasomandi lõpetamise hagi hind on seega 7000 eurot (3500 + 3500). Alternatiivset kaasomandi lõpetamise viisi hagi hinna määramisel ei arvestata. Nimetatud nõude eest määratakse hagihind kostjate suhtes ühiselt.
35.Korteriomandi valduse vabastamise nõude hind tuleb määrata TsMS § 132 lg 4 p 3 alusel, arvestades, et hageja esitas nõude juhuks, kui ta saab kinnisasja ainuomanikuks ja selle kohta tehakse kanne kinnistusraamatusse. Kuna hageja nõuab valduse vabastamist ja kohustuse mittetäitmisel väljatõstmist neljalt kostjalt, tuleb hagi hind määrata iga kostja suhtes eraldi. Kohus selgitab, et kostjad osalevad tsiviilasja menetluses iseseisvalt (TsMS § 207 lg 2). Valduse vabastamise nõude hind on seega 3500 eurot × 4.
36.Kasutuseeliste väljamõistmise hagi hind määratakse TsMS § 129 lg 1 alusel, mille kohaselt korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude üle toimuvas vaidluses on hagihind kohustuste koguväärtus, kuid mitte suurem kui kohustuste aastase koguväärtuse kolmekordne summa. Hageja leidis, et kõik kostjad rikuvad tema õigusi ja nõudis kostjalt I ja II kasutuseeliste väljamõistmist summas 26,04 eurot kuus ning kostjalt III ja IV 52,08 eurot kuus. Kostjate I ja II vastu esitatud kasutuseeliste väljamõistmise nõude hind on seega 937,44 eurot ning kostjate III ja IV vastu 1874,88 eurot kuus.
37.Kokku on käesoleva tsiviilasja õige hind seega 26 624,64 eurot (7000 + 4 × 3500 + 2 × 937,44 + 2 × 1874,88). Vastuväite lahendamine
38.Kuna pooled kinnitasid 03.02.2022 kohtuistungil uuesti, et kaasomandi võiks lõpetada hageja taotletud viisil, s.o asja jätmisega hagejale hüvitise maksmise vastu, kuid pooled vaidlesid selle üle, kui suur peaks hüvitis olema, andis kohus pooltele võimaluse jõuda selles osas kohtuvälisele kokkuleppele, s.h tellida ühiselt kinnisvara hindamise akt ja lähtuda kaasomandi lõpetamise kokkuleppe sõlmimisel sellest. Kohus peatas asja menetluse poolte taotlusel kokkuleppele jõudmise soodustamiseks ja selgitas, et kui kokkulepet ei saavutata, määrab kohus lahendi avalikult teatavaks tegemise aja. Hoolimata kokku lepitud hindamisakti saamisest, ei soovinud hageja enam kaasomandiosa kostjatelt välja osta ja kokkuleppele ei jõutud.
39.Hageja esitas 11.03.2022 taotluse asja arutamise uuendamiseks ja palus määrata uueks eelmenetluse lõpptähtajaks 18.03.2022. Hageja põhjendas oma taotlust sellega, et ta soovib oma nõuet täiendada uue kaasomandi lõpetamise viisiga. Kohus uuendas asja menetluse 16.03.2022 määrusega, jättis rahuldamata taotluse asja arutamise uuendamiseks, võimaldas pooltel esitada lõpliku menetluskulude nimekirja ja vastuväited neile ning määras otsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Kohus selgitas määruses, et asja arutamise uuendamise eeldused (TsMS § 437) ei ole täidetud, kuna kohus ei ole tuvastanud menetluses viga, mis takistaks asjas otsuse tegemist ja sellisele veale ei osundanud ka hageja ise.
40.Hageja esitas 25.03.2022 vastuväite kohtu tegevusele. TsMS § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta.
41.Kohus jätab vastuväite rahuldamata. Kohus jääb 16.03.2022 määruses esitatud selgituste juurde. Hageja taotlus ei ole ajendatud kohtu veast menetluse juhtimisel, vaid tema enda menetluslikest minetustest. Nimetatu ei ole aga alus asja arutamise uuendamiseks. Kohus on selgitanud hagejale kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist, määranud hagejale menetlustähtajad ja selgitanud nende järgimata jätmise õiguslikke tagajärgi. Asjaolu, et hageja otsustas kohtu selgitusi mitte järgida, ei ole viga menetluses. Kohus ei nõustu hagejaga ka selles, et asja arutamise uuendamine ja uue eelmenetluse tähtaja määramine on menetlusökonoomia seisukohast mõistlik. Esmalt pöörab kohus tähelepanu sellele, et eelmenetlus lõppes 03.12.2021 ja hageja soovis, et kohus määraks uueks tähtajaks 18.03.2022. Vastuväites esile toodu, nagu oleks hageja palunud pikendada eelmenetluse lõpptähtaega 5 päeva võrra, on arusaamatu ja teadlikult eksitav. Hageja soovis eelmenetluse pikendamist 3 kuu ja 15 päeva võrra. Uue nõude esitamine oleks tinginud asja arutamise algusest peale. See nähtub ka hageja vastuväitest, milles ta soovib tugineda pärast eelmenetluse lõppu ja pärast kohtuistungit esitatud materjalidele ja tõenditele. Kohus leiab, et see ei ole menetluslikult ökonoomne ega taga võrdselt kostjate õigust sellele, et kohus lahendaks asja seaduses sätestatud korda järgides, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (TsMS § 2).
42.TsMS § 200 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei või kohus lubada menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kohtu hinnangul on hageja püüdnud käesolevas menetluses oma menetlusõigusi
kuritarvitada ja survestada kostjaid ja kohut lõpetama kaasomandi viisil, mis ei taga kostjate suhtes õiglast tulemust, püüdes seejuures saavutada hagi materjali ennatliku avaliku kättetoimetamise ning esitades sisustamata ja tõendamata nõudeid, samuti valeväiteid selle kohta, nagu ei oleks olnud korteriomandi väärtuse tõendamine üldse võimalik (vt selle kohta ka maakohtu 17.03.2021 kiri, tl 21, 16.09.2021 hoiatuskiri, tl 84 ja 03.02.2022 kohtuistungi protokoll, tl 135 – 138 koos kohtuväliselt tellitud hindamisaktiga). Hageja otsustas hoolimata kohtu hoiatustest ja selgitustest, sh menetlustähtaegade mittejärgimise tagajärgede kohta, mitte järgida kohtu juhiseid ja asus esitama uusi tõendeid ja taotlusi alles siis, kui sai selgeks, et kostjad I ja IV hageja nõudmistele ei allu. Kohus leiab, et hageja ei ole käitunud heas usus ja eesmärgiga lõpetada kaasomand kõiki kaasomanikke arvestaval viisil.
43.Kohus jääb varem väljendatud seisukoha juurde, et ei ole tuvastanud menetluses vigu TsMS § 437 p 1 tähenduses, mis tingiksid vajaduse uuendada asja arutamist. Hageja ei ole ka esile toonud ühtegi sellist asjaolu, millest saaks järeldada, et tal oli mõjuv põhjus taotluste ja tõendite hilinenult esitamiseks. Poolte seisukohad ei ole olnud kohtu jaoks arusaamatud või vastuolulised, nagu viitab hageja. Käesoleva tsiviilasja asjaolud on olnud selged, kuid hageja jättis oma nõude rahuldamise aluseks olevad asjaolud tõendamata.
44.Ka asjaolu, et hageja väitel soovivad kõik kaasomanikud kaasomandi lõpetamist, ei anna alust asja arutamise uuendamiseks. Kostjad on kaasomandi lõpetamisega iseenesest algusest peale nõustunud. Kohus selgitas ülal, et kaasomanikul on võimalik uuesti pöörduda kohtusse kaasomandi lõpetamiseks uue hagiga. Samuti on kaasomanikel võimalik lõpetada kaasomand kokkuleppel, mis on asjas esitatud kompromissläbirääkimiste materjali arvestades tõenäoliselt ka võimalik, s.t uue hagi esitamine ei pruugi olla vajalik. Seega ei piira hagi rahuldamata jätmine hageja ega kostjate õigusi. Nagu nähtub vastuväitest, on hageja sellest ka teadlik. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, nagu tuleks menetlus uuendada selleks, et hageja ei peaks uue nõudega kohtusse pöörduma. Hageja seisukoht ei ole kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustikuga. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
45.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei toonud esile, et ta loobus nõuetest seoses nende rahuldamisega. Käesoleva tsiviilasja menetluskulud jäävad tervikuna hageja kanda.
46.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p 3).
47.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.