LAGUNA MADRE OÜ (likvideerimisel, endise ärinimega KIMBUTAJA OÜ) hagi G, Y, C ja Q vastu kaasomandi lõpetamiseks, valduse vabastamiseks ja kasutuseeliste hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. aprilli 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
LAGUNA MADRE
apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant)
LAGUNA
MADRE
OÜ (likvideerimisel, endise ärinimega KIMBUTAJA OÜ) (registrikood 14497429), esindaja likvideerija PJ
OÜ
juuni
2022.
a
Kostja (vastustaja) G (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Signe Paap Kostja (vastustaja) Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Signe Paap Kostja (vastustaja) C (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja (vastustaja) Q (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetlustoiming
1.Keelduda LAGUNA MADRE OÜ (likvideerimisel) 1. juuni 2022. a apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 12. aprilli 2022. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-20-18469 menetlusse võtmisest.
2.Jätta LAGUNA MADRE OÜ (likvideerimisel) apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud LAGUNA MADRE OÜ (likvideerimisel) kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
2-20-18469 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule praeguse määruse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.LAGUNA MADRE OÜ (likvideerimisel, endise ärinimega KIMBUTAJA OÜ) esitas 15. detsembril 2020 Harju Maakohtule hagiavalduse (täiendatud 2. veebruaril 2021) G (kostja I), Y (kostja II), C (kostja III) ja Q (kostja IV) vastu, milles palus lõpetada hageja ja kostjate kaasomandi XXX asuva korteriomandi (korteriomand) suhtes.
1.1.Hageja palus kohustada kostjaid andma tahteavalduse kaasomanike kokkuleppe sõlmimiseks kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et korteriomandi omanikuks saab hageja ja hageja maksab teistele kaasomanikele kaasomandiosa kaotuse eest hüvitist järgmiselt: kostjale I 625 eurot, kostjale II 625 eurot, kostjale III 1250 eurot ja kostjale IV 1250 eurot. Samuti palus hageja kohustada kostjaid andma nõusoleku teha kinnistusraamatus vastavad omanikukanded. Alternatiivselt palus hageja lõpetada korteriomandi kaasomandi selle müümisega kaasomanike vahelisel enampakkumisel ja lugeda kostjate tahtehavaldused kinnistusraamatu kannete tegemiseks kohtulahendiga asendatuks. Lisaks palus hageja kohustada kostjaid lõpetama korteriomandi valdamine ja kasutamine ühe kuu jooksul pärast kaasomandi lõppemist ning kohustuse mittetäitmise korral tõsta nad välja. Hageja palus mõista kostjatelt I ja II hageja kasuks välja igakuise kasutuseeliste hüvitise 26,04 eurot ning kostjatelt III ja IV 52,08 eurot alates 19. novembrist 2020 kuni korteriomandi valduse üleandmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
1.2.Hageja loobus 3. septembri 2021. a avaldusega kostja III vastu esitatud hagist ja 3. veebruari 2022. a kohtuistungil kostja II vastu esitatud hagist. 3. veebruari 2022. a kohtuistungil loobus hageja ka kostjate I ja IV vastu esitatud valduse vabastamise ja kasutuseeliste hüvitamise nõuetest.
2.Harju Maakohus tegi 12. aprillil 2022 otsuse, millega võttis vastu hageja loobumise kostjate II ja III vastu esitatud hagidest ja lõpetas selles osas tsiviilasja menetluse otsust tegemata. Samuti võttis maakohus vastu hageja loobumise kostjate I ja IV vastu esitatud korteriomandi valduse vabastamise nõuetest ja kasutuseeliste hüvitamise nõuetest ajavahemiku 19. november 2020 kuni valduse vabastamiseni eest ning lõpetas selles osas menetluse otsust tegemata. 2 (5)
2-20-18469 Maakohus jättis hageja hagi kostjate I ja IV vastu korteriomandi suhtes kaasomandi lõpetamiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
3.Hageja esitas 1. juunil 2022 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtul maakohtu otsus tühistada.
4.Ringkonnakohus jättis 9. juuni 2022. a määrusega apellatsioonkaebuse käiguta. Ringkonnakohus andis hagejale tähtaja viis päeva alates määruse kättetoimetamisest apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus palus hagejal: -
-
esitada apellatsioonkaebuse selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses apellant maakohtu otsuse resolutsiooni vaidlustab. Apellandil tuleb esitada apellatsioonkaebuse taotlus sellisena nagu ta soovib seda hiljem näha kohtuotsuse resolutsioonina; esitada apellatsioonkaebuse põhjendused; nimetada apellatsioonkaebuse hind ning tasuda apellatsioonkaebuse esitamiselt riigilõiv. Esitada ringkonnakohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument.
Ringkonnakohus hoiatas hagejat, et puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral võib ringkonnakohus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
5.Hageja seaduslik esindaja sai ringkonnakohtu 9. juuni 2022. a määruse e-toimiku vahendusel kätte 26. juunil 2022. Ringkonnakohtu antud tähtaja jooksul ega ka praeguse määruse tegemise ajaks hageja apellatsioonkaebuse puudusi ei kõrvaldanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 3401 lg 2 esimese lause ja § 637 lg 2 alusel ning alternatiivselt TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda.
7.Hageja esitas ringkonnakohtule 1. juunil 2022 apellatsioonkaebuse, mille sisuks oli vaid üks lause: „Hageja esitab käesolevaga kaebuse tsiviilasja 2-20-18469, 12.04.2022 otsusele ja palub ringkonnakohtul maakohtu eelviidatud otsus tühistada“. Sellisel kujul ei vastanud apellatsioonkaebus TsMS § 633 lg 2 p 2 nõuetele. Ehkki kolleegiumi hinnangul saab apellandi kaebust mõista selliselt, et ta vaidlustab esimese astme kohtu otsuse tervikuna osas, milles see on seadusest tulenevalt vaidlustatav, ei ole kaebuses märgitud apellandi selgelt väljendatud taotlust mh selle osas, missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb. Lisaks ei vastanud 1. juuni 2022. a kaebus ka TsMS § 633 lg 2 p 3 ja lg 3 nõuetele, kuna selles polnud esitatud apellatsioonkaebuse põhjendusi, sh välja toodud, milles seisneb maakohtu õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine.
8.Vastavalt TsMS § 3401 lg-le 1 andis ringkonnakohus hagejale tähtaja apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks ja jättis apellatsioonkaebuse seniks käiguta. Hageja puuduseid ei kõrvaldanud. TsMS § 3401 lg 2 esimese lause kohaselt jäetakse kaebus juhul, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, menetlusse võtmata ja tagastatakse. Riigikohus on hagiavalduse menetlusse võtmise kontekstis selgitanud, et puudus, mille tähtajaks kõrvaldamata jätmise tõttu saab kohus jätta avalduse menetlusse võtmata, peab olema selline, mis takistab hagiavalduse menetlemist. Tegemist peab olema puudusega, mis annaks TsMS § 371 lg 1 (p-de 9–12) või lg 2 järgi aluse hagi menetlusse võtmisest keelduda, kuid mida on võimalik kõrvaldada (Riigikohtu 21. detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 11). Kolleegiumi hinnangul on see seisukoht asjakohane ka apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel. 3 (5)
2-20-18469
9.TsMS § 637 lg 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse mh siis, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. Kolleegium leiab, et praegusel juhul takistavad apellatsioonkaebuse puudused, s.o eelkõige apellatsioonkaebuse põhjenduste puudumine, apellatsioonkaebuse menetlemist, kuna ringkonnakohtule ei ole teada, milliseid rikkumisi apellant maakohtule ette heidab ja mille esinemist ringkonnakohtul tuleks apellatsioonkaebuse lahendamisel kontrollida. TsMS § 651 lg 1 järgi on ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel seotud apellatsioonkaebuse piiridega. Hagimenetluse võistlevuse põhimõttest tulenevalt tuleb apellatsioonkaebuse esitanud poolel endal tuua esile asjaolud ja põhjendused, millele tuginevalt ta esimese astme kohtu otsuse vaidlustab. Ringkonnakohus ei saa seda teha poole eest. Ehkki TsMS § 656 lg-s 1 loetletud ja lg 2 teises lauses viidatud erandlikel juhtudel võimaldab seadus ringkonnakohtul tühistada esimese astme kohtu otsuse ka apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata, ei nähtu praegusel juhul asja materjalidest ega vaidlustatud otsusest, et esineda võiks mõni nimetatud sätetes viidatud menetlusõiguse normi rikkumine. Seega tuleb apellatsioonkaebus jätta TsMS § 3401 lg 2 esimese lause ja § 637 lg 2 alusel menetlusse võtmata.
10.Lisaks eelnevale esineb alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks ka TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi. Selle sätte kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Praegusel juhul ei ole hageja esitanud apellatsioonkaebuses ühtegi väidet, mille õigsuse korral võiks olla võimalik apellatsioonkaebus rahuldada ja maakohtu otsus tühistada. Asjaolusid, mis võimaldaksid ringkonnakohtul seadusest tulenevalt tühistada maakohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata, kolleegium ei täheldanud. Järelikult ei saaks ringkonnakohus hageja esitatud kaebuse põhjal apellatsioonkaebust rahuldada.
11.Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu. Samuti ei täitnud hageja ringkonnakohtu nõuet täpsustada esimese astme kohtu otsuse vaidlustamise ulatust, mis võimaldanuks ringkonnakohtul arvutada välja hageja kaebuselt tasutava riigilõivu suuruse. Kuna apellatsioonkaebus jääb menetlusse võtmata selle sisuliste puuduste tõttu ning kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral oleks apellandil õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi, ei ole praegusel juhul menetlusökonoomia kaalutlustel oluline arvutada välja riigilõivu täpset suurust, mida hageja oleks pidanud kaebuselt tasuma, ega nõuda hagejalt selle summa tasumist.
12.Kuna ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast, siis ei toimeta kohus TsMS § 638 lg 4 kohaselt kaebust kostjatele kätte ja kaebus tuleb hagejale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab TsMS § 638 lg 8 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse apellandile kätte ning TsMS § 638 lg 10 kohaselt loetakse, et kaebust ei ole esitatud.
13.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuna praegusel juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud seda kostjatele vastamiseks, siis ei saanud kostjatel apellatsioonimenetluses tekkida hagejalt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Kindlaksmääratavad menetluskulud seega puuduvad.
14.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 638 lg 9 ja § 3401 lg 2 teise lause kohaselt on praegune määrus edasikaevatav. 4 (5)