Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
13.11.2008 Tallinn, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei
Otsuse liik, menetluse liik
Vaheotsus lõppotsusena, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-05-24157
Tsiviilasi
AS S hagi AS EM vastu kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS S (reg.kood XXX, XXX) , esindaja K Põld Kostja: AS EM(reg.kood XXX, XXX) esindajad A Viisma ja vandeadvokaat M Tiiman. Kolmas isik kostja poolel EKAS, esindaja I Viires
Teha vaheotsus lõppotsusena. Jätta rahuldamata AS hüvitamiseks.
S hagi AS
EM vastu kahju
Välja mõista AS S 14752,23krooni AS EMkasuks õigusabikulude katteks. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
AS S müüs 24.10.02 lepinguga F193/P SPLtd.–le täispuidust kokkupandavaid mööbliosi, tarnetingimuseks oli CIF U. K Port(s). Kaupade kohaletoimetamise tingimusena lepiti kokku müügilepingu eseme paigutamine konteinerisse 1x40 ́. Hageja tellis veo korraldamise AS EM ja viimane korraldas kauba veo hageja asukohast SPLtd. asukohta, eraldi ekspedeerimislepingu dokumenti ei ole poolte vahel koostatud. 19.10.2002 väljastati konossement THO7 1x40` nr 8060398 (sisu: wooden furniture). Kaup saabus konteineriga Inglismaale 31.10.02 ja anti sihtkohas üle SPLtd. esindajale aktiga. Konteineri avaldamisel leiti, et peaaegu kogu mööbel konteineris oli veega läbi ligunenud ning muutunud kasutamiskõlbmatuks, lisaks avastati konteineri laes augud, millest vesi oli ilmselt konteinerisse voolanud, need asjaolud on märgitud ka aktis. 03.10.02 ja 15.10.02 koostatud konteineri 40`nr RBLU 8060398 ülevaatuse akti kohaselt ei nähtunud konteineril parandamisele kuuluvaid defekte ja seega pidi defekt konteinerile tekkima vedamise käigus. Kauba defektide tõttu ei saanud kauba saaja seda turustada ja paigutas selle hoidlasse. AS BIASLtd. tegi hageja
tellimusel 03.12.2002 kauba inspekteerimise, millega tuvastati vee sissetungimise konteinerisse selle laes paikneva augu kaudu. Hageja esitas kostjale pretensiooni 16.12.2002 tekitatud kahju hüvitamiseks, millega kostja ei nõustunud (kiri ME 5043 10.02.03). Kaup õnnestus ostjal müüa 5334,02 GBP väärtuses. Kauba vedajaks oli RSCLtd. kaubamärgiga RBL(konossement TH07 19.10.02). Kostja kui ekspedeerija peab hüvitama veose kahjustamises tekkinud kahju, milleks on kahjustamata ja kahjustunud veose väärtuste vahe. Kahjustamata veose väärtus on selle vedamiseks võtmise ajas ja kohas olnud väärtuses, mis oli 10.10.02 arve 349 järgi 15701,52 GBP ja kuna kaup õnnestus realiseerida 5334.02 GBP eest, siis on vahe 10366,60 GBP ning 10.10.02 kehtinud Eesti Panga valuutakursile oli see vastavalt 256469,68 krooni (1 GBP = 24,737 EEK). Hageja tasus inspekteerimise eest AS-le BASLtd. 06.12.2002 arve 233 järgi 580 USD vastavalt 8979 krooni. Lisaks on hageja kandnud AS EM 23.10.20002 arve nr 31783 alusel transpordikulusid 456 krooni. Nimetatud inspekteerimise kulud ja transpordikulud tuleb kostjal hagejale hüvitada. Hageja palub kostjalt välja mõista 294904,68 krooni ja jätta kohtukulud kostja kanda. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Hageja arvates ei oma tähtsust, kas kaup oli kindlustatud meritsi veo riskide vastu. Kahju suurust tõendab T SPC Ltd. 20.50.03 fax, mille järgi on kahjustatud kauba väärtus 10366,60GBP, hageja ei ole aidanud kaasa kahju tekkimisele, sobiva konteineri tõi hagejale kostja, kes pidi tagama kui professionaal sobivuse meritsi veoks. Kostja ei ole esitanud nõudeid kauba pakkimise kohta esitanud, kaup oli pakitud tavaliselt esitatavatele nõuetele, kauba juhusliku hävimise riisiko läks üle alates kauba laadimisest laevale. Lastikiri on koostatud 19.10.02 Tallinnas, seega ei laaditud kaupa enne laevale kui 19.10.02. Pakendi kartongi kohta tehti kontrolli ja selle kloriidide kontrolli tulemus oli negatiivne ja hageja leiab, et kahjustuse põhjuseks oli magevesi mitte merevesi. Sademete hulk oli 1519.10.02 Tallinnas kokku 11,6 mm. Kauba kahjustumine toimus seega Tallinnas enne kauba laadimist laevale ja kuna see ei toimunud mereveol ei oma tähtust, kas kindlustus oli või mitte. Tõendid: konossement TH07, müügileping (contract F1937/P), konteineri ülevaatuse akt, üleandmis-vastuvõtu akt, laaditud konteineri ülevaatuse akt, inspektsiooni raport, pretensioon, kostja kiri, kahjustatud kauba realiseerimise tabel, hageja arve, AS BIASLtd. arve, hageja konto väljavõte, kostja arved 31783, 31737, hageja ja SPLtd. esindaja kirjavahetus e-posti teel, SPLtd. kiri hagejale 20.05.03, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kiri 24.10.03.
AS EM hagi ei tunnista. 14.10.02 laaditi vaidlusalune kaup konteinerisse XXX vallas Keenis. 19.10.02 konossemendi kohaselt tunnistas vedaja RBL konteineri vedamiseks vastuvõtmist ja konossemendi p 9(b) kohaselt on hageja aktsepteerinud seda, et konteiner on heas seisukorras. 31.10.02 koostati kauba sihtkohas akt, mille kohaselt oli konteiner plommitud, kaup kahjustatud vee poolt ja konteineri keskel ülaosas asetatud lapil oli roosteauk, kust oli eeldatavasti vesi tunginud konteinerisse; seda akti ei ole vedaja esindaja allkirjastanud. 16.12.2002 esitas hageja kostjale pretensiooni, palus selgitada, kelle süül riknes kaup konteineris ja palus heastada kahju 426849 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et müüja oleks tasunud hagejale kauba eest, hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist ja kahju suurust ja hagiavalduse lisa 9 - tabel seda ei tõenda. Hageja enda käitumine on seoses tal tekkinud kahjuga, sest hageja aktsepteeris konteinerit. Konossemendi p 9 (a) järgi vabaneb vedaja vastutusest, kui konteinerit ei laadinud vedaja ja kui kauba kahjustuse põhjustas konteineri defekt, mida oleks märganud saatja mõistlikul vaatlusel konteineri laadimisel või enne kui see täideti, pakiti, laaditi. Hageja tellis ise konteineri ja teostas laadimise (p 9 b). 03.10.02 ja 15.10.02 koostatud aktist nähtub, et konteineril oli rida puudusi ja hageja pidanuks hoolikamalt tegema konteineri ülevaatust, hoolikal vaatlusel oleks saanud märgata konteineri puudusi, seega on hageja aktsepteerinud konteineri seisundit ja vastutab kahju eest. Hageja ei pakkinud kaupa nõuetekohaselt. Ekspertarvamuse kohaselt oli kaup vettinud ja see oleks vettinud konteineris oleva niiskuse tõttu isegi kui eeldada, et mööblidetailid
ei puutunud otseselt kokku veega. Ekspert tuvastas ühe konteineri vaatlusel, et kondentsvesi oli pakendi sees. Kaup oli pakitud kartongümbrisesse, puudus kile vm niiskuskindel materjal. Kokkulepe oli meritsi veoks ja hageja pidanuks ette nägema, et sellisel veol võib tekkida kondentsvesi ja arvestama seda konteineri valikul, sellele on juhtinud tähelepanu ka ekspert oma arvamuses. Hageja ei kindlustanud kaupa. Tarnetingimus CIF (Incoterms 2000) näeb ette, et müüja on kohustatud kindlustama omal kulul kauba saadetise meritsi veo riskide vastu ja kostja ei vastuta väidetava kahju eest. Konossemendi p 2 (a) kohaselt kohaldatakse vaidluses Haagi reeglid või Haagi Reeglid koos protokolliga, mis allkirjastati 23.02.1968 (Haagi-Visby Reeglid). Nende reeglite kohaselt (art 6 lg 3) ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, kas mahalaadimisel või sellele järgnevalt oleks hageja või kauba saaja esitanud vedajale pretensiooni. Teadaolevalt esitas hageja pretensiooni 16.12.2002 so 46 päeva peale ostja poolt kauba mahavõtmist ja seega on art 6 lg 3 alusel kaup toimetatud kohale konossemendis märgitud kvaliteediga ehk puudusteta. Seda on kinnitanud ka RBLe-kirjaga. Ekspertarvamus on koostatud 33 päeva peale saadetise vastuvõtmist. Incoterms 2000 tarnetingimuse CIF korral jääb kaup ostja riisikole ja müüja ei vastuta tekkinud kahju, viivituse või kahjustuse eest, seega on hageja andnud kauba kostjale üle, kostja on kauba omanik, sest vaidlus puudub selles, et kaup on Tallinnas vedajale üle antud. Lisaks nõustus kostja ka kolmanda isiku arvamusega, et hagejal puudub nõudeõigus kostja vastu, st et nõuet saaks vedaja ja kostja vastu CIF tingimuste ning konossemendig alusel esitada üksnes saaja ja asi tuleks arutada mitte Eesti kohtus. Tõendid: tugines hageja esitatud tõenditele, AS S fax 16.12.02, ekspertarvamus 27.05.03, RBLekiri kostjale.
EKAS hagi ei toetanud ja nõustus kostja vastuväidetega hagile. Lisaks märkis kolmas isik, et hagejal puudub nõudeõigus konossemendis nimetatud merevedaja RSCLtd. vastu ja ka kostja vastu ja seda seetõttu, et müügileping on sõlmitud tarneklausli CIF tingimusega. Hagejal on sõlmimata kindlustusleping ostja kasuks CIF tarnetingimuste järgi. Märgitud tarnetingimuste järgi kannab kauba kahjustamise riisikot ostja SPLtd., kellel on merekonossemendi alusel õigus esitada merevedaja vastu kahjunõudeid. Hageja palus kostjal korraldada kõikide originaaldokumentide saatmise kulleriga Gill ja Robinson Ltd., kes oli ostumüügilepingu järgi kauba ostja agent ja kes on ostja nimel (leping p 7-15) järgi õigustatud vastu võtma kaubadokumente ja tasuma hagejale. Hageja korraldaski kõikide dokumentide originaaleksemplaride üleandmise ja sellega on loobunud õigusest kauba suhtes, hageja vajas vaid konossemendi koopiat faksiga, mille kosta esitas 19.10.02. Pärast konossemendi saatmist kauba saajale (ostjale), ei ole enam hagejal kahjunõudeid vedaja vastu võimalik esitada. Nimetatud asjaolud kehtivad ka kostja kui mereekspedeerija ja konossemendis märgitud merevedaja suhtes.
Kuivõrd pooled vaidlesid selle üle, kas hagejal saab olla vedamisest tekkinud kauba kahjustamisest tulenevat nõuet kostja kui ekspedeerija vastu ja kostja ning 3. isik palusid teha vaidluses nõude põhjendatuse kohta vaheotsuse, mistõttu teeb kohus asjas vaheotsuses kooskõlas TsMS § 449 lg 1. AS S müüs 24.10.02 lepinguga F193/P SPLtd.-le täispuidust kokkupandavaid mööbliosi, tarnetingimuseks oli CIF U.K Port(s). Kaupade kohaletoimetamise tingimusena lepiti kokku müügilepingu eseme paigutamine konteinerisse 1x40 ́. Hageja tellis veo korraldamise AS EMja viimane korraldas kauba veo hageja asukohast SPLtd. asukohta, eraldi ekspedeerimislepingu dokumenti ei ole poolte vahel koostatud. 19.10.2002 väljastati konossement THO7 1x40` nr 8060398. Kaup saabus konteineriga Inglismaale 31.10.02 ja anti sihtkohas üle SPLtd. Vedu teostas RBL, laadimissadam oli Tallinn ja mahalaadimissadam Hull. Hageja käes ei ole konossemendi orginaali. Nende asjaolude üle vaidlus puudus, seega on need asjaolud tõendatud.
Eeltoodu alusel leiab kohus, et oli tegemist rahvusvahelise kaubaveoga meritsi. Vaidlus puudub selles, et hageja on esitanud kostja vastu nõude tulenevalt väidetavalt veol tekkinud kauba kahju hüvitamiseks. Järgnevalt vaatleb kohus küsimust, kas hagejal kui kauba saatjal ja müüjal on vedamise käigus tekkinud kauba kahjustumisest tulenevat nõudeõigust kostja vastu. Vaidlus puudus selle üle, et hageja ja kostja vahel on ekspedeerimisleping. Reeglina kohaldatakse ekspedeerijale VÕS § 793,794,795 lg 1, 2 ning § 796-799 järgi vedaja kohta sätestatut, kuid kuna VÕS § 744 lg 3 kohaselt ei kohaldata eelmainitud sätteid aga kaubaveolepingu veose vedamisele merel, ei kohaldu need sätted ka kauba mereveol ekspederija vastusele. Seega tuleb kohaldada kaubandusliku meresõidu seaduse sätteid, mis reguleerivad vedaja vastutust. KMSS § 38 lg 1 kohaselt on konossement kaubaväärtpaber, milles vedaja tunnistab kauba vedamiseks vastuvõtmist, kohustub vedama vastuvõetud kauba konossemendis kirjeldatud viisil sihtsadamasse ja andma selle üle isikule, kes esitab konossemedi ja on vastavalt konossemedile õigustatud kauba vastu võtma. KMSS § 38 lg 2 kohaselt määratakse saaja ja vedaja suhted – õigused, kohustused konossemendiga ja viimane tõestab lastiveo lepingu sõlmimist ja lg 3 kohaselt kehtib saatja ja vedaja vahelisele õigussuhetele konossement lastiveolepingu kõrval vaid siis, kui saatja on ka kaupade saaja. Käesoleval juhul ei ole hageja kui saatja samal ajal kauba saaja, kauba saajaks oli SPLtd, milles vaidlus puudus. Vastavalt KMSS § 22 lg 1 ja 2 on kauba ostja kas iseseisvalt või agendi kaudu õigustatud esitama konossemendis märgitud vedaja vastu kahjunõudeid, seega saab kahjunõude KMSS § 22 lg 1, 2 alusel esitada ka eskpedeerija vastu kauba saaja. Nimelt KMSS § 38 lg 1-3 alusel saab sellise nõude esitada seega isik, kelle käes on konossement. Seda, et konossement on väljastatud kauba saajale, puudus vaidlus ja selle kinnituseks on kostja esitanud ka vastavalt hageja enda tellimuskirja kostjale, milles ta palub väljastada orginaaldokument kullerpostiga agendile ja koopia faksiga hagejale (tlk 40). Ehkki KMSS § 22 lg 2 teise lause kohaselt ei välistata saaja poolt vedaja vastu kahjunõude esitamise korral saatja poolt nõude esitamist, leiab kohus, et nimetatu on võimalik siiski KMSS § 38 lg 1-3 mõtte kohaselt kui saajal oleks oringiaalkonossement, mida antud juhul hagejal ei ole või kui saatja ise oleks saaja, mida ta ka ei ole. Seega leiab kohus, et juba ainuüksi seetõttu puudub hagejal vedaja vastu nõudeõigus, st et tal puudub ka nõue ekspedeerija vastu. Siinjuures nõustub kohus kolmanda isiku ja kostja arvamusega, et vastavalt saatja ja saaja vahelisele müügilepingu tarnetingimusele CIF (Incoterms 2000), milles vaidlus puudus ja mis on tunnustatud tava rahvusvahelistes kaubandussuhtes, siis märgitud tarneklausli järgi kannab kauba kahjustamise riisikot ostja ehk kauba saaja e. SPLtd., kellel on saadud originaalkonossemendi alusel õigus esitada merevedaja vastu kahjunõudeid. Kohus peab vajalikuks märkida, et KMSS § 28 lg 2 alusel määratakse vedaja ja saaja vahelised õigused, kohustused konossemendiga ja kohtule esitatud konossemendi TH07 p 2a järgi kohalduvad märgitu suhtes Haagi reeglid (Haagi-Visby reeglid) ja p 3 alusel kohaldatakse Inglismaa seadust ja vaidlus lahendatakse Inglismaa ja Walesi kohtus (tlk 90-93 tõlge, inglisekeelne lk 9). Seega juhul kui hagejal oleski nõue kostja vastu nagu vedaja vastu, kuuluks vaidlus lahendamisele Inglismaa, Walesi kohtus, mitte Eesti kohtus. Eeltoodu tõttu jääb hagi vaheotsuse kui lõppotsusena rahuldamata ja kohus ei anna hinnangut kahju suurusele, sellele, kas ja millal on vedaja suhtes esitatud Haagi-Visby reeglite kohaselt vastav kauba kahjustuse teade, milline võiks olla vastutuse piirimäär, kas kahju on tekkinud ja nende asjaoludega seonduvatele tõenditele. TsMS RaKS § 3 alusel tuleb hagejalt kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1p 1 alusel välja mõista hagi rahuldamata jäetud osast kostja õigusabikulud kuni 5 % ning hagejalt kohtukulude katteks apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõvi. Kostja on tasunud õigusabikulude katteks 29904,71 krooni ja 10850,01 krooni, kokku 30989,72 krooni. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 14752,23 krooni, mis vastab 5%-le hagi rahuldamata jäetud osast. Kuna toimikus ei ole andmeid selle kohta, kui palju on kostja tasunud
apellatsioonkaebuselt lõivu ja kohtukulude nimekirjast ka seda ei nähtu, jäävad muud kohtukulud, sj riigilõiv, mille kostja on menetluses tasunud, tema enda kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.