Mairi Klausi hagi AS Eesti Energia vastu arve tasumise kohustuse puudumise tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.06.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mairi Klausi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
28.10.2008
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Mairi Klaus (ik xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx xx-x xxxxx xxxxxxx)
Tiit Kollom ja
elukoht
Kostja AS Eesti Energia (registrikood 10421629, asukoht Laki 24, 12915 Tallinn), esindaja Andres Härma Resolutsioon
1.Harju Maakohtu 13.06.2008 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Kõik menetluskulud jätta Mairi Klausi kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Hageja nõue ja põhjendused
1.06.02.2008 esitas Mairi Klaus hagi AS Eesti Energia vastu arve tasumise kohustuse puudumise tuvastamiseks.
2.Hageja on kinnistu, asukohaga Xxx xx/xxxxxxxx xx xxxxxxxxx, kaasomanik. Hageja sõlmis 30.11.2001 AS-ga Eesti Energia elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu tarbimiskohale Xxx xx/xxxxxxxx xx korter x. Hageja lõpetas kostjaga lepingu 2007 maikuus seoses kaasomanike vahelise kasutuskorra kindlaksmääramisega elamus. Hageja tasus kõik tarbimiskohaga seotud arved. Harju Maakohtu 12.06.2007 kohtumääruse kohaselt jäi korter x kaasomanik Senta-Ellen Variku ainukasutusse.
3.Hagejale saabus 04.12.2007 arve summas 4103,20 krooni seoses Xxx xx-x elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega arvestusperioodil ajavahemikus 28.05.2007 – 28.11.2007. Arvele oli lisatud 28.11.2007 koostatud akt, mille koostamisel ei järgitud seaduse nõudeid. Tegemist on sisuliselt kostja töötajate ühepoolse dokumendiga, millel ei sa olla õiguslikku jõudu. Akti on märgitud, et koostamise juures viibis korteriomaniku abikaasa Rehepapp, kes ei saanud kuidagi olla, vastavalt seaduse nõuetele, erapooletuks tunnistajaks. Hageja palus tema suhtes koostatud arve annulleerida, kuivõrd hageja eitas mistahes ebaseaduslikku tegevust seoses korteriga Xxx xx-x. Kostja vastava komisjoni otsuse kohaselt kuulub arve summas 4103,20 krooni tasumisele. Kirjale oli lisatud ka 08.01.2008 kuupäeva kandev elektri väljalülitamishoiatus.
4.Hageja ei nõustunud sellega, et temale on kostja poolt inkrimineeritud elektrienergia ja võrguteenuse ebaseaduslik kasutamine. Alates 2007 maikuust puudus hagejal korterisse mistahes juurdepääs, mistõttu ei saanud hageja seal kasutada võrguteenust ja elektrienergiat seaduslikult ega ebaseaduslikult. Teadaolevalt tegutses korteris 3 alates 2007 maikuust Toomas Rehepapp. Seega saanuks omavolilises tarbimises süüdistada kas Senta-Ellen Varikut või Toomas Rehepappi.
5.Hageja palus tuvastada, et temal puudub 04.12.2007 arve summas 4103,20 krooni tasumise kohustus. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud. Poolte vahel sõlmiti 30.11.2001 elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise leping, mille lahutamatuks osaks on Energiaturu Inspektsiooni otsusega nr 9-003/05 TT kooskõlastatud tüüptingimused.
7.28.11.2007 tuvastasid kostja töötajad hageja lepingulises tarbimiskohas, et elektriarvestil on puudu plommid ning puudub klemmiliistu kaas, mis võimaldavad tarbida elektrienergiat ja võrguteenust mõõtmata ahelast. Hagejale kuulub 1⁄4 kinnistust. Seega on hageja tarbimiskoha omanik ning kohustus lepinguga tagama mõõtesüsteemi vastavuse nõuetele. Kinnistu kaasomanike vahelised suhted ei ole hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu objektiks.
8.Hageja esitas kostjale avalduse lepingu lõpetamiseks 12.11.2007. EITS § 91 lg 6 ja § 92 lg 6 kohaselt teatab tarbija lepingu lõpetamisest ette vähemalt 30 päeva. Seega lõppesid hageja lepingust tulenevad kohustused 12.12.2008. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
9.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.28.11.2007 koostati AS Eesti Energia töötaja poolt olukorra fikseerimise akt, milles fikseeriti elektrienergia ja võrguteenuse ebaseaduslik kasutamine, mis seisnes mõõteseadme rikkumises, arvesti klemmliistu kaane ja plommi puudumises ning mis võimaldas tarbida elektrienergiat ja võrguteenust mõõtmata ahelast. Hageja väide, et akti koostamisel ei ole täpselt järgitud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määruses nr 34 „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse
2(4)
määramise kord“ sätestatut, ei anna see alust järeldada, et mõõteseadme rikkumist pole toimunud.
11.Tähtsust ei oma see, et 2007 juunis oli määratud kindlaks kinnisomandi kasutamise kord, sest hageja nõue tugineb pooltevahelisele lepingule ning kohustuse tekkimise ajal oli leping kehtiv. Tüüptingimuste punkt 10.3 järgi on ostjal õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest müüjale kirjalikult vähemalt 30 päeva ette. Hageja pöördus kostja poole lepingu ülesütlemise avaldusega 12.11.2007. Seega oli leping poolte vahel kehtiv kuni 12.12.2007 ja AS Eesti Energia oli õigustatud esitama hagejale vaidlusaluse arve. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
12.Hageja esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu otsuse täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda.
13.Hageja teavitanud kostjat lepingu lõpetamisest juba mais 2007, kuid ei saanud lepingut lõpetada, kuivõrd kostja suusõnaliselt antud selgituste kohaselt tuli lepingu lõpetamine ning uue lepingu sõlmimine vormistada üheaegselt. Hagejal ei olnud võimalik uue valdajaga kostja juurde ilmuda, kuna viimane viibis pika aja jooksul erinevates haiglates. Kostja ei ole nimetatud väiteid vaidlustanud. Kohus ei juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hageja peaks kuidagi eriliselt tõendama lepingu varasemat lõpetamist kostjaga. Samuti ei ole kohus põhjendanud miks hageja esitatud faktilised väited lepingu varasema lõpetamise kohta ei ole tõesed.
14.Hageja ei ole elektrienergiat ebaseaduslikult tarbinud. Sellekohased väited on aga kohus jätnud tähelepanuta ja nõustunud kostjaga, et viimane on fikseerinud õigesti elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise. Kohus küll nõustus, et akt omavolilise tarbimise kohta ei ole vormistatud seaduse kohaselt, kuid samas leidis, et kostja poolsed rikkumised ei ole nii olulised, et tooksid kaasa hagi rahuldamise.
15.Käesoleval juhul ei vasta akt majandus-ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määruses nr 34 sätestatud nõuetele. Hagejal ei ole võimalik kontrollida tunnistaja isikut ega tema juuresolekut akti koostamisel. Kuivõrd aktis märgitud isikut ei ole võimalik identifitseerida, tähendab see seda, et akti koostamise ja olukorra fikseerimise juures ei viibinud tunnistajat. Rikkumine on oluline ja selline akt ei saa tuua kaasa kohustusi adressaadile.
16.Tunnistajaks saab olla üksnes erapooletu isik, kellel ei ole vähimatki puutumust ebaseadusliku elektrienergia tarbimiskohaga. Kuivõrd tunnistaja Rehepapp on tituleerinud end korteriomaniku abikaasaks ning võimaldanud korterisse sissepääsu, ei saa teda pidada erapooletuks isikuks.
17.Käesoleval juhul on akt koostatud korteriomaniku abikaasa juuresolekul, milles saab järeldada, et isikuks kes elektrienergiat tarbis on Rehepapp, so. korteri nr x omaniku S.-E.Variku abikaasa. Seega saanuks arve esitada S.-E.Varikule.
18.Hagejat ei ole kutsutud akti koostamise juurde, ehkki kostjale olid teada hageja kontaktandmed, kuigi määruse nr 34 kohaselt tuleb akt koostada elektrienergiat ebaseaduslikult kasutanud isiku juuresolekul ning alles selle isiku tuvastamise võimatusel või tema kättesaamatuse korral tunnistaja juuresolekul.
19.Kostja oleks pidanud välja selgitama tegeliku tarbija elektrituruseaduse § 12 lg 1 mõttes ning seejärel koostama akti omavolilise tarbimise kohta tegelikule tarbijale ja esitama sellekohase arve ka tegelikule tarbijale. Vastustaja seisukoht
20.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
3(4)
Ringkonnakohtu põhjendused
21.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära istungile ilmunud vastustaja seisukoha ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohtukolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
22.Hageja ei väida, et ta oleks lepingu lõpetamise avalduse esitanud varem kui 12.11.2007. Võimalikke varasemaid läbirääkimisi lepingu lõpetamise üle ei saa pidada konkreetseks tahteavalduseks lepingu lõpetamiseks. Ebaõige on hageja seisukoht, et kostja ei ole vaidlustanud tema väidet, et ta teavitas kostjat lepingu lõpetamisest juba mais 2007. Vastuses hagile (tl 25) märgib kostja üheselt, et pärast 12.06.2007 kohtumäärust, millega määrati kindlaks vaidlusaluse kinnistu kasutuskord, ei pöördunud hageja koheselt Eesti Energia AS poole lepingu lõpetamiseks ning et hageja esitas avalduse lepingu lõpetamiseks 12.11.2007. Toimikusse on lisatud avalduse koopia (tl 26), mille on allkirjastanud Mairi Klaus 12.11.2007. Avalduse nurgal on resolutsioon, et leping lõpetati 04.12.2007. Seega 22.11.2007, kui koostati akt korteris nr 3 elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise kohta, oli poolte vahel kehtiv leping, mistõttu on tegemist lepingulise vastutusega.
23.Hageja väide, et tema ise ei ole elektrienergiat ebaseaduslikult tarbinud, ei ole asjakohane, kuna sellist süüdistust pole hagejale esitatud. Hageja lepinguliseks kohustuseks oli tagada tema omandis olevas ehitises paiknevate elektrienergia mõõtesüsteemide puutumatus.
24.Alusetu on hageja etteheide, et akt on koostatud ebaseaduslikult ja ei ole kehtiv. Akti koostamise juures viibis korteri valdaja, kes tunnistas rikkumist ja kes on ka nimeliselt fikseeritud. Hageja ei väida, et ta ei tea, kes on Rehepapp, vastupidi, hagiavalduses märgib hageja, et teadaolevalt tegutses korteris x alates 2007 maikuust Toomas Rehepapp. Kuna korteri valdaja oli kohal ja tunnistas rikkumist, puudus vajadus erapooletu tunnistaja kutsumiseks. Kuna just hageja sõlmis omanikuna lepingu korteri nr 3 osas, siis vastutab ta ka nende isikute käitumise eest, kellel omanikud lubasid korterit kasutada. Kaasomanike vahel sõlmitud kasutuskord puudutab eelkõige kaasomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning ei vabasta kaasomanikku lepingulise kohustuse täitmisest kolmanda isiku ees.
25.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb ka apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda.
Gaida Kivinurm
Tiit Kollom
Mare Merimaa
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.