Hageja: OÜ Ühiskodu (registrikood 10516489, asukoht Kajaka tn 15, Sillamäe linn, Ida-Viru maakond), seaduslik esindaja: I S (isikukood XXX, e-post XXX) Kostja: M L (sündinud XXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Toimetada kohtuotsus M L (L , sündinud XXX) kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, selleks avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded otsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Teates märkida, et kohtuotsus loetakse kostjale M L avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. 1(4)
1.Hagiavalduse kohaselt kuulub OÜ-le Ühiskodu (hageja) korteriomand aadressil XXX. 1. novembril 2019 sõlmis M L (kostja) hagejaga üürilepingu, mille esemeks oli XXX asuv korteriomand üldpinnaga 52,5 m2. Üürilepingu p 1.1 kohaselt sõlmiti üürileping tähtajaga üks aasta automaatse pikendamise võimalusega. Üürilepingu kohaselt kohustus üürnik tasuma talle osutatud teenuste eest (kommunaalkulud). Ajavahemikul 1. november 2019 kuni 1. september 2022 esitati kostjale arveid 4202,96 euro suuruses summas. Kostja oma kohustusi täitnud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 4202,96 eurot ja menetluskuludena riigilõivu 490 eurot.
2.Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
3.Kostja tegelik elukoht on kohtule teadmata. Seetõttu toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 7. novembril 2022. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 järgi juhul, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
6.Kohus leiab, et hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, mistõttu teeb kohus põhjendatud otsuse.
7.Hageja on korteriomandi, asukohaga XXX, omanik (dtl 23-24). Hageja ja kostja vahel on 1. novembril 2019 sõlmitud üürileping (dtl 24). Üürilepingu p 1.1 kohaselt on lepingu sõlmitud perioodiks 01.11.2019 kuni 01.11.2020. Lepingu punkti 14.2 kohaselt leping on sõlmitud p 1.1 toodud tähtajaks ning lõppeb tähtaja möödumisel. Pooled on leppinud kokku, et leping loetakse tähtaja möödumisel lõppenuks ka olukorras, kus lepinguobjekti faktiline kasutus jätkub. Lepingu punkt 15.1 sätestab samuti, et leping lõpeb punktis 1.1 sätestatud tähtaja möödumisel. Lepingu punkti 6 kohaselt maksab üürnik üüri 0 eurot kuus, üürileandjal on õigus üürisummat korrigeerida ning nõuda üüri ettemaksu kuni ühe kuu üüri ulatuses. Lepingu punkti 7 kohaselt kohustub üürnik tasuma kõrvalkulusid ning teenuste eest tuleb tasuda üürileandja kontole hiljemalt 20ndaks kuupäevaks (lepingu p 8.1).
8.Kohus annab esmalt hinnangu üürilepingu kehtivusele ning seejärel käsitleb kõrvalkulude võlgnevuse nõuet.
9.Hageja märgib, et pooltevaheline üürileping oli sõlmitud üheaastase tähtajaga, automaatse pikenemise võimalusega. Kohtule esitatud üürilepingu kohaselt on üürilepingu tähtaeg üks aasta ning pooled on leppinud kokku, et leping loetakse tähtaja möödumisel lõppenuks ka olukorras, kus lepinguobjekti faktiline kasutus jätkub.
10.VÕS § 309 lg 1 sätestab, et tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. VÕS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud 2(4)
tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet.
11.Kohtule esitatud tõendite kohaselt on pooled sõlminud tähtajalise lepingu kindla lõpptähtajaga. Kohtu hinnangul saab punktist 14.2 järeldada, et lepingupooled soovisid selle punktiga välistada lepingu muutumist tähtajatuks juhul, kui üürnik jätkab ruumi kasutamist pärast lepingu lõppemist. Kohus tõlgendab kokkulepet selliselt, et lepingutähtaja pikendamine eeldanuks lisaks ruumi kasutamise jätkamisele ka kas uut kokkulepet, üürileandja nõusolekut või mingisugust taolist lisatoimingut, mis kinnitaks poolte soovi ja tahet lepingutähtaega pikendada (või muuta leping tähtajatuks). Asjaolu, et kostjale ei õnnestunud üüritud korteri aadressil kohtudokumente kätte toimetada, ei kinnita lepinguobjekti jätkuvat kasutamist. Seega leiab kohus, et pooltevaheline üürileping lõppes 1. novembril 2020.
12.Hageja palub kostjalt välja nõuda kõrvalkulud summas 4202,96 eurot, mille tõendamiseks on kohtule esitatud võlgnevuse arvestus seisuga 31. august 2022.
13.VÕS § 292 lg 1 järgi peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 294 sätestab, et kui üür on arvestatud ajavahemike järgi, tuleb üüri, kõrvalkulusid ning hoone korrashoiu- ja parenduskulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üüri ei arvestata ajavahemike järgi, peab üürnik maksma üüri, kõrvalkulud ning hoone korrashoiu- ja parenduskulud lepingu lõppemisel. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist.
14.Lepingulise kohustuse täitmisel tuleb lähtuda kõigepealt lepingust. Selles osas, mida lepingus ei ole sätestatud, tuleb lähtuda seadusest. Üürilepingu kohaselt tuli tasuda kõrvalkulud hiljemalt 20ndaks kuupäevaks hageja näidatud kontole.
15.Kohus on eelnevalt tuvastatud, et lepingulised suhted kestsid kuni 1. novembrini 2020 ning hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks pärast nimetatud kuupäeva asja kasutanud. Seega leiab kohus, et üürnikul tuli tasuda kõrvalkulude eest kuni lepingu lõppemiseni ehk kuni
1.novembrini 2020.
16.Kohtule esitatud arve nr 348 (dtl 33) kohaselt on võlg 31.08.2022 seisuga 4202,96 eurot ning augustis 2022 on kõrvalkulude nõude suurus 136,80 eurot, kokku on võlgnevus 4202,96 eurot.
17.Kõrvalkulu on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Kohutule esitatud arvest nähtub, et kõrvalkulud on maksed teenuste eest, mida üürnik kasutab ja mida majale osutatakse. Kõrvalkulu näol on tegemist perioodiliste maksetega, kuna kohustuse suurus arvestatakse igakuiselt vastavalt tarbitud teenusele. Kohtule esitatud arvest igakuiste maksete suurus ei kajastu, vaid on toodud võlgnevuse suurus seisuga 31. august 2022. Kuna lepingust tulenevalt oli kostjal kohustus tasuda kõrvalkulude eest kuni 1. novembrini 2020, siis kohtule esitatud tõendite pinnalt ei saa kohus haginõuet rahuldada, sest puudub võlgnevuse arvestus lepingu kehtivuse ajal.
18.Eeltoodu alusel jätab kohus hageja nõude rahuldamata.
19.Kohus jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. 3(4)
(digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.