OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa hagi OÜ Mantika vastu leppetrahvi 100 000 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 25.01.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Kinnisvarabüroo apellatsioonkaebused
Kohtuistungi toimumise aeg
28.10.2008
Menetlusosalised ja nende esindajad
Uus
Maa
Tiit Kollom ja Mare
ja
OÜ
Mantika
Hageja OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa (registrikood 10307231, Rävala pst. 6, 10143, Tallinn), esindaja Marlen Šarton; kostja OÜ Mantika (registrikood 11103074, Pärna 15, Orisssaare alevik, Orissaare vald 94601), esindajad Mario Talvist ja adv Sven Sillar
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 25.01.2008 otsus hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas.
2.Jätta hagi 100 000 krooni väljamõistmiseks täielikult rahuldamata.
4.OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5.Kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Hageja ja kostja sõlmisid 05.04.2005 agendilepingu nr 09/05. Agendilepingu kohaselt kohustus
kostja kui agent vahendama hageja kui käsundiandja jaoks ja tema huvides ning hageja nimel ja arvel lepingu lisas nr 1 nimetatud kinnisvara vahendusteenust ja tegutsema piirkonnas, mis oli ära näidatud lepingu lisas nr 2. Agendilepingu lisa nr 2 kohaselt olid agendi tegutsemispiirkondadeks Tallinna linn ja lähiümbrus ning tegutsemisvaldkonnaks äripindade vahendus. 06.07.2005 sõlmiti agendilepingu lisa nr 4 „Kokkulepe konkurentsipiirangu osas", mille p 1 kohaselt oli agendil keelatud ilma käsundiandja kirjaliku loata töötada teises kinnisvarabüroos, mis on käsundiandja konkurent ega luua iseseisvalt teist samas valdkonnas ja tööpiirkonnas tegutsevat ettevõtet. Nimetatud agendilepingu lisa nr 4 p 4 kohaselt kohustus agent lisas märgitud piirangute rikkumisel tasuma käsundiandjale leppetrahvi 100 000 krooni ja lisaks hüvitama kogu tekitatud kahju. Agendileping lõpetati 13.03.2007.
2.Agendilepingu kehtivuse ajal 27.02.2007 registreeriti Harju Maakohtu registriosakonnas European Property Management Group OÜ, mille põhitegevusaladeks on äriregistris märgitud kinnisvara ostu, müügi, rendileandmise ja hindamise vahendamine ning mille üheks asutajaks ja osanikuks on kostja. Tegemist on hagejaga samas valdkonnas ja tööpiirkonnas tegutseva äriühinguga. Seega rikkus kostja agendilepingut, asutades agendilepingu kehtivuse ajal European Property Management Group OÜ.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Esitatud nõue on otsitud ja kostja ei ole konkurentsipiirangut rikkunud. Hageja nõudel puudub juriidiline alus, kuna võlaõigusseaduse (VÕS) § 689 lg 3 sätestab, et konkurentsipiirangu kehtivuse ajal peab käsundiandja maksma agendile mõistliku hüvitise, isegi, kui selles ei olnud kokku lepitud ning kuna hageja ei maksnud kostjale konkurentsipiirangu eest mitte mingit hüvitist, vabastab see asjaolu kostja automaatselt omapoolse kohustuse täitmisest. Kostja õigus keelduda endale võetud kohustuse täitmisest tuleneb ka VÕS § 101 lg 1 p-st 2 ja § 110 lg-st 1. On ebaõige ja isegi ebaõiglane, kui hageja kui agendilepingu käsundiandja kehtestab agendile konkurentsipiirangu ning ei tasu selle piirangu eest agendile sentigi, samas kui väidetava konkurentsipiirangu rikkumise korral nõutakse agendilt 100 000 krooni suuruse leppetrahvi tasumist. Käsundiandja selline käitumine on vastuolus VÕS §-st 6 tuleneva hea usu põhimõttega. Esimese astme kohtu otsus
4.Pärnu Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 15 000 krooni.
5.Kostja, osaledes agendilepingu kehtivuse ajal teise samas valdkonnas ja tööpiirkonnas tegutseva ettevõtte asutamises, rikkus konkurentsipiirangu tingimusi, mis annab hagejale käsundiandjana aluse lepingujärgse leppetrahvi nõudmiseks.
6.Antud juhul on aga ka hageja lepingupoolena jätnud oma kohustuse täitmata. VÕS § 689 lg 3 alusel oleks hageja pidanud konkurentsipiirangu kehtivuse ajal maksma kostjale tasu suuruses, mis kompenseeriks tema tegevuspiirangu. Seda aga ei tehtud. Nõudes samas kostjalt konkurentsipiirangu kokkuleppest tuleneva kohustuse täitmist, on hageja toiminud vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega.
7.Samuti ei ole esitatud nõue proportsioonis kostja poolt toime pandud kohustuse rikkumisega. Täitnud peaaegu kahe aasta jooksul konkurentsipiirangu kokkulepet, on kostja 14 päeva enne agendilepingu lõppu registreerinud ettevõtte, mille tegevusvaldkond kattub hageja omaga.
8.Tõendamata on, et uus asutatud ettevõte alustas reaalset majandustegevust enne 13.03.2007, sest hageja poolt esitatud City24 portaali väljavõtted 28.06.2007 seda ei tõenda. Samas on kostja esitanud kohtule 15.03.2007 sõlmitud partnerlepingu Kinnisvaraportaal AS ja European Property Management Group OÜ vahel kinnisvarapakkumiste ja reklaamide avaldamiseks ning muude teenuste kasutamiseks City24-s.
9.Kuna konkurentsikeelu kokkuleppes on juttu tegutsevast ettevõttest ja asutatud ettevõtte tegeliku majandustegevuse kohta enne 13.03.2007 andmed puuduvad, on esitatud nõuet võimalik rahuldada osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 15 000 krooni, mis vastab kostja poolt toime pandud rikkumise raskusele ja on proportsionaalselt sellele vastav. Hageja ei ole tõendanud, et tema huvisid oleks kostja poolt toime pandud 2(5)
rikkumisega kuidagi kahjustatud ja seetõttu ei ole põhjendatud leppetrahvi väljamõistmine kostjalt kokkulepitud suuruses. OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
10.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada hagi täielikult rahuldada ning kõik menetluskulud jätta kostja kanda.
11.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 689. Hageja ja kostja vahelises lepingus sätestatud konkurentsipiirang ei ole konkurentsipiirang VÕS § 689 mõttes, vaid poolte kokkulepe konkurentsipiirangu kohta VÕS § 675 lg 1 mõttes ning hagejal ei olnud kohustust tasuda kostjale mõistlikku hüvitist konkurentsipiirangu eest VÕS § 689 lg 3 alusel.
12.Maakohus on valesti kohaldanud VÕS § 110. Nimetatud paragrahvi eesmärk on võlgniku positsiooni parandamine vastastikuste suhete puhul, kus võlgniku suhtes on täitmata või jääb kardetavasti täitmata teise poole (võlausaldaja) kohustus. Hagejal puudus kohustus tasuda kostjale konkurentsipiirangu eest mistahes hüvitist ja seetõttu on asjakohatu ka kohtu viide VÕS §-le 110.
13.Kohus on ühekülgselt käsitlenud leppetrahvi funktsiooni märkides ära üksnes funktsiooni kompenseerida kohustuse rikkumisega tekitatud kahju kokkulepitud summas, sõltumata kahju suurusest. Kohus on jätnud tähelepanuta leppetrahvi preventiivfunktsiooni ehk survefunktsiooni, mille eesmärk on tagada lepinguliste kohustuste täitmine ja võimalike lepingurikkumiste vältimine tulevikus. Kohus ei ole arvestanud, et leppetrahv kui kokkulepitud rahasumma tagab hüvitise saamise ka niisuguste lepingute rikkumisel, kus kahju tõendamine võib osutuda võimatuks või ebamõistlikult kulukaks (näiteks konkurentsikeeldu sisaldavad lepingud).
14.Kohus on tähelepanuta jätnud VÕS § 161 lg 1, mille kohaselt võib lepingu rikkumise korral kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Kostja ei taotlenud esimese astme kohtu menetluse kestel leppetrahvi vähendamist ega tõendanud leppetrahvi ebaproportsionaalset suurust.
15.Kohus on ebaõigesti kohaldanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatud hea usu põhimõtet. Käesoleval juhul ei ole tegemist hagejapoolse õiguse kuritarvitamisega, vaid selge situatsiooniga, kus kostja on agendilepingus kokku lepitud konkurentsipiirangut rikkunud ning on sellest tulenevalt kohustatud tasuma kokkulepitud leppetrahvi. Pooltevaheline konkurentsipiirangu ja leppetrahvi kokkulepe oli seaduslik ning asjakohatu on kohtu viide sellele, et hageja ei ole mingil viisil tõendanud tekkinud kahju, kuna hagejal ei lasu vastavasisulist kohustust kooskõlas VÕS § 161 lg-ga 1. Lisaks asjaolule, et leppetrahvi vähendamisele peab a priori eelnema kohustatud lepingupoole nõudmine leppetrahvi vähendamiseks, ei olnud kohtul ka sisuliselt õigust tugineda leppetrahvi vähendamisel selle väljamõistmise vastuolule hea usu põhimõttega.
16.Maakohus on meelevaldselt ja ebaõigesti tõlgendanud agendilepingu sätteid ning sellest tulenevalt rikkunud VÕS § 29. Kohtu tõlgendus, mille kohaselt European Property Management Group OÜ ei olnud samas valdkonnas ja tööpiirkonnas tegutsev ettevõte, on meelevaldne. Sisuliselt tuleneb konkurentsipiirangu sättest otsesõnu, et sõna „tegutsev ettevõte“ on suunatud tähendusele „käsundiandjaga samas valdkonnas ja tööpiirkonnas tegutseva ettevõtte loomine“ ja nii pidid pooled ka sellest lepingu sõlmimisel aru saama. Kui otsesõnu on keelatud ettevõtte loomine ei ole asjakohane tõlgendada seda sätet nii, et mittetegutsevat ettevõtet on lepingu kehtivuse ajal lubatud luua.
17.Maakohus on asunud valesti seisukohale, et tõendamata on, et European Property Management Group OÜ alustas reaalset majandustegevust enne 13.03.2007. Kohus jättis hindamata hageja poolt 10.12.2007 toimunud kohutistungil esitatud OÜ-ga HT Grupp 20.11.2007 sõlmitud kokkuleppe, mis tõendab, et European Property Management Group OÜ oli agendilepingu kehtivusajal samas valdkonnas ja tööpiirkonnas tegutsev ettevõte.
3(5)
Vastustaja seisukoht
18.Kostja ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta kaebuse rahuldamata. OÜ Mantika apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
19.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kohtukulud mõista välja hagejalt.
20.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme.
21.Maakohus tuvastas õigesti, et konkurentsipiirangu kehtivuse ajal pidanuks kostja saama hagejalt mõistlikku tasu. Kuigi maakohus faktiliselt tuvastas VÕS §-s 110 lg 1 esitatud situatsiooni, jättis ta oma otsuses osundatud sättele tuginemata. Seega kohus ei kohaldanud kohaldamisele kuulunud õigusnormi.
22.Maakohus tuvastas õigesti, et hageja tehingust tulenev formaalne leppetrahvi nõue on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega. Kuid arusaamatul põhjusel jättis kohus kohaldamata sellise asjaolu tuvastamise õigusliku tagajärje ehk VÕS § 6 lg-s 2 sätestatu. Osundatud sätte kohaselt on hea usu põhimõte oma õiguslikult jõult kõrgem seadusest, tavast ja lepingust. Hea usu põhimõtte kohaldamine konkreetse võlasuhte poolte käitumisele ei too kaasa vastava lepingulise kokkuleppe sisu hindamist, vaid tähendab kohtu jaoks kaalumisõiguse kasutamist konkreetseid asjaolusid arvesse võttes. Kohus kaalub võlasuhtega seotud asjaolusid ja hindab, millised on lepingus sätestatu võlasuhtele kohaldamise tagajärjed. Kuid olukorras, kus kohus tuvastab kaalumise tulemusel VÕS §-s 6 sätestatud situatsiooni, ei ole kohtul enam uut kaalutlusõigust selles osas, kas ta võib jätta tehingus sätestatu kohaldamata. Vastava asjaolu on kohtu eest lahendanud juba seadusandja VÕS § 6 lg- 2. Vastustaja seisukoht
23.Hageja ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
24.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et kohtuotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada hagi rahuldamise ja menetluskulu jaotuse osas. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega jätab hagi täielikult rahuldamata.
25.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega selles, et kostja, osaledes agendilepingu kehtivuse ajal teise samas valdkonnas ja tööpiirkonnas tegutseva ettevõtte asutamises, rikkus formaalselt agendilepingu lisas nr 4 sätestatud piirangut, mille kohaselt ei olnud agendil õigust luua teist samas valdkonnas ja tööpiirkonna tegutsevat ettevõtet. Kolleegium ei nõustu kostja käsitlusega nn mittetegutseva ettevõtte loomisest. Äriseadustik ei näe ette mittetegutseva ettevõtte asutamist. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on kostja osalusel asutatud European Property Management Group OÜ põhitegevusalaks kinnisvara ostu, müügi, rendileandmise ja hindamise vahendamine. See tähendab, et ettevõte on loodud tegutsemiseks samas valdkonnas hagejaga.
26.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldustega, et hageja ja kostja vahelises lepingus sätestatut piirangut tuleb pidada konkurentsipiiranguks VÕS § 689 mõttes, mille lg-st 3 tulenevalt oli hagejal seadusest tulenev kohustus tasuda kostjale mõistlikku hüvitist ka siis, kui pooled ei olnud selles kokku ei leppinud. VÕS § 689 lg-st 1 tuleneb üheselt, et konkurentsipiiranguna selle sätte mõttes käsitletakse kokkulepet, millega piiratakse agendi majandustegevust pärast agendilepingu lõppemist. Poolte vahel sõlmitud kokkulepe ei piira agendi tegevust pärast agendilepingu lõppemist. Keeld töötada käsundiandja konkurendi juures või luua iseseisvalt konkureerivat ettevõtet kehtis üksnes agendilepingu kehtivuse asjal. Seetõttu on alusetu kohtu järeldus, et ka hageja on oma kohustust kostja ees rikkunud ja ebaõige on kohtu viide VÕS §-le 110. 4(5)
27.Kolleegium on seisukohal, et leppetrahvi väljamõistmine, vaatamata formaalse aluse olemasolule, oleks käesoleval juhul vastuolus hea usu põhimõttega ja seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttele tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. Võlaõigusseaduse § 6 lg-st 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
28.Kostja on oma vastuväidetes tuginenud asjaolule, et European Property Management Group OÜ agendilepingu kehtivuse ajal veel ei tegutsenud. Ettevõte registreeriti 14 päeva enne agendilepingu lõppemist ning puuduvad tõendid, et selle 14 päeva jooksul oleks ettevõte alustanud konkureerivat tegevust. Partnerlepingu kinnisvarapakkumiste ja reklaamide avaldamiseks ning muude teenuste kasutamiseks City24-s sõlmis kostja alles peale agendilepingu lõppemist. Hageja poolt esitatud City24 portaali väljavõtted ei tõenda samuti kostja tegutsemist enne agendilepingu lõppemist. Hageja ja OÜ HT Grupp vahel teises tsiviilasjas 20.11.2007 sõlmitud kokkulepe ei ole kirjaliku seletusena tõendiks käesolevas tsiviilasjas, mis tõendaks, et European Property Management Group OÜ alustas konkureerival tegevusalal tegutsemisega juba 27.02.2007. Kokkuleppe sisu puudutab ainult kokkuleppe pooli ja ei tõenda faktilisi asjaolusid käesolevas tsiviilasjas.
29.Eeltoodu alusel ei saa lugeda tõendatuks kostja poolt sisulise konkurentsi osutamist lepingu kehtivuse ajal. Ainuüksi konkureeriva ettevõtte registreerimise fakti agendilepingu kehtivuse ajal ei saa pidada hageja huve kahjustavaks, kuivõrd reaalset tegutsemist alustas kostja peale agendilepingu lõppemist, mil ta võis juba niikuinii piiranguteta tegutseda samal kinnisvaraturul ja kasutada ka temale teada olevat turuinformatsiooni. Seetõttu ei ole hageja tuginemine leppetrahvi tagatisfunktsioonile ja võimalikule kahjule, mida on raske tuvastada, käesoleval juhul asjakohane.
30.Tsiviilõiguse ühe üldise põhimõtte - hea usu põhimõtte - funktsiooniks on ka lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat. Seega on küll poolte kokkulepe kehtiv, kuid leppetrahvi sissenõudmine oleks selgelt kostja suhtes pahatahtlik.
31.TsMS § 162 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus kõik menetluskulud hageja kanda.
G. Kivinurm
T. Kollom
M. Merimaa
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.