Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-07-51461
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.11.2008.a., Tallinn
Kohtunik
Maie Seppo
Kohtuasi
AS S avaldus OL`i pankroti väljakuulutamise nõudes Võlausaldaja: AS S Reg.kood xxx xxx võlausaldaja esindaja: M Siil Võlgnik: OL Isikukood xxx xxx võlgniku esindaja: vandeadvokaat T Tuulas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise kuupäev
23.10.2008.a.
Asja arutamise juures viibinud ja kohtuistungil osalenud isikud
istungisekretär Kadri Lember võlausaldaja esindaja M Siil võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat T Tuulas ajutine pankrotihaldur P Allikvere
Resolutsioon Kuulutada välja füüsilise isiku OL`i (isikukood xxx, elukoht: xxx) pankrot 11.11.2008.a. kell
Määrata ajutise halduri P Allikvere töötasuks 13 300 krooni (koos maksudega) ja hüvitada kantud kulutused summas 750,- krooni. Edasikaebamine Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse teatavakstegemisest Pankrotiavalduse aluseks olevad asjaolud AS Üja OL vahel sõlmiti 24.04.2006.a. järelmaksuga müügileping nr. L06104312, mille objektiks oli sõiduauto xxx. Vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule kohustus OL iga kuu 10.päevaks tasuma graafikus ettenähtud summad. Võlgnik nimetatud kohustust nõuetekohaselt ei täitnud . Tulenevalt Lepingu p.-st 12.1.1 saatis AS Ü võlgnikule 25.07.2007.a. teatise lepingu ülesütlemise kohta. Teatise kohaselt oli O.L jätnud AS-ile Ütasumata kolm järjestikust igakuist makset. AS Ü kohustas võlgnikku tasuma võlgnetavad summad hiljemalt 2 nädala jooksul või sama aja jooksul tulema AS-i Ü läbirääkimistele. O.L seda ei teinud. 17.septembril 2007.a. saatis võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, millega kohustas võlgnikku hiljemalt 05.oktoobriks 2007.a. tasuma võlausaldajale 535 125,38 krooni, sh võlgnevus tasumata rendimaksete osas 56 061,09 krooni ja lepingu eseme xxx jääkväärtus 468 810,13 krooni., tasumata kindlustusmaksed 9522,05 krooni, hoiatuskirja maksumus 118 krooni, lepingu ülesütlemise teatise tasu 118 krooni ning viivis 496,11 krooni. Võlgnik võlgnevust tasunud ei ole. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgniku vastuväited Võlgnik vaidleb pankrotiavaldusele vastu. Võlgnik teavitas võlausaldajat kirjaga 07.05.2007.a. asjaoludest, et järelmaksuga müügilepingu alusel tema kasutuses olnud sõiduauto xxx reg.märk xxx on varastatud. Võlausaldaja väljastatud volikirja alusel oli nimetatud sõiduauto antud Itaalia kodaniku FBS kasutusse, kes oli sõitnud sellega Euroopasse, võlgnikule teadaolevalt Itaaliasse. 17.05.2007.a. esitas võlgnik ERGO Kindlustuse AS-ile avalduse, millega teatas sõidukiga toimunud vargusest .Põhja Politseiprefektuur saatis võlgnikule teate kriminaalmenetluse mittealustamise kohta 02.07.2007.a. Kindlustusandja saatis 19.10.2007.a. võlgnikule teate kindlustushüvitise taotluse rahuldamata jätmise kohta. Võlgniku võimalused lihtkodanikuna Eestis elades antud varguse juhtumit Itaalia politseis ajada on piiratud. Võlausaldaja sõiduki omanikuna ei ole aidanud vähimalgi määral kaasa sõiduki vargusjuhtumi menetlemisel politseis ega kindlustusjuhtumi menetlemisel kindlustusandja juures. Võlgnik leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlgnik on esitanud võlausaldajale teate, et auto on varastatud. Lepingu p.9.12 kohaselt juhul, kui auto varastatakse, kohustub ostja tasuma Ühisliisingule 20 päeva jooksul vastava sündmuse asetleidmisest vastava hetke Eseme hinna, kuid mitte vähem, kui Eseme raamatupidamuslik jääkväärtus. Lepingu Lisa 1 kohaselt oli 10.05.2007.a. auto väljaostuhind 499 013,98 krooni. Lepingu p.9.12 mõtte kohaselt pidid tuginedes varguse faktile alates võlgnikult vastava teate saamisest peatuma kõik graafikujärgsed väljaostumaksed, mistõttu on võlausaldaja nõue graafikujärgsete maksete osas alates vargusest teatamisest tühine, samuti on tühised nõuded muude lepingu ülesütlemise avalduses toodud maksete osas. Tulenevalt varguse faktist ei saa võlgnik olla rikkunud samaaegselt lepingu punkti 13.1.1. sätteid juhul, kui ta oli vargusest
teatamiseni täitnud lepingut kohaselt. Võlgnikul on õigus nõuda jääkväärtuse tasumiseks võlalepingu sõlmimist. Eeltoodud põhjustel on võlausaldaja teatis lepingu ülesütlemise kohta 25.07.2007.a tühine. Võlausaldaja saab oma nõude rahuldatud kindlustushüvitise arvelt. Pooltel on vaidlus võlalepingu sõlmimise üle. Seda vaidlust ei saa lahendada pankrotimenetluses. Võlgniku puhul on tegemist väikeettevõtjaga, kes suudab täita oma kohustusi kui need on kehtivad, vastavad seadustele ja on mõistlikud. Võlgnikule kuulub pool OÜ A .S osadest ja ta on selle juhatuse liige. Äriühingul on piisav müügitulu ja kasum. Ajutise halduri arvamus Ajutine pankrotihaldur selgitas välja , et võlgnikul on varasid summas 875 000,- krooni, võlgasid on summas 1 565 125,38 krooni. Võlgnik on OÜA ainuosanik, juhatuse liige ja ainuke töötaja. Pidevaks sissetulekuks on juhatuse liikme tasu, mis on alates aprillist 2008.a. brutotasuna 4400,- krooni. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, tema vara arvelt pole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja selline seisund pole ajutine. Pankrotiseaduse § 22 lg.5 kohaseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on ajutise halduri käsutuses olevate andmete alusel muu asjaolu – valesti hinnatud äririsk, piisava hoolsuse puudumine renditud vara kasutamisel. Kohtuotsuse põhjendus PankrS § 31 lg.1 sätete kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb PankS § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. PankS § 15 lõikes 2 pankrotimenetluse algatamata jätmise põhjuseks on asjaolu, et võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud ja võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Pankrotiavalduse aluseks on poolte vahel 24.04.2006.a. sõlmitud järelmaksuga müügileping nr. l06104312,mille objektiks oli sõiduk xxx. 25.07.2007.a. saatis võlausaldaja võlgnikule teatis Lepingu ülesütlemise kohta, kuivõrd O.L oli jätnud tasumata kolm järjestikust igakuist makset. Võlgniku vastuväidete kohaselt tekkis võlgnevus seetõttu, et sõiduauto varastati ja võlausaldaja on lepingu üles öelnud valel alusel. Poolte vahel sõlmitud lepingu p. 5.11 kohaselt takistused eseme valdamisel või kasutamisel, sealhulgas Eseme osaline või täielik valdamise või kasutamise piiratus või võimatus, olenemata põhjusest, ei vabasta Ostjat lepingujärgsete kohustuste täitmisest. Kohus leiab, et tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust, oli AS Üõigus tulenevalt Lepingu p. –st 12.1.1 saata teate lepingu ülesütlemise kohta. Võlausaldaja on 25.07.2007.a. saatnud võlgnikule teatise lepingu ülesütlemise kohta, paludes võlgnikku tasuda võlgnetavad summad hiljemalt 2 nädala jooksul või tulema sama aja jooksul läbirääkimistele. Võlgnik läbirääkimistele ei ilmunud. Ka kohus on kohtuistungit korduvalt edasi lükanud poolte vahel toimuvateks läbirääkimisteks, kuid läbirääkimised ei ole andnud tulemusi. Võlgniku väide, et sõiduauto on varastatud, on paljasõnaline. Isegi kui auto varastati, on võlgnikul kohustus igakuiseid makseid jätkata. Võlausaldaja jättis tasumata võlausaldajale kolm järjestikust makset, mistõttu tekkis võlausaldajal õigus saata võlgnikule lepingu ülesütlemise teatis. Kohus leiab, et nõue on selge ja vaidlust nõude üle ei ole vaja lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Seega ei esine PankS § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus.
Ajutine pankrotihaldur on selgitanud, et võlgnikul on vara väärtuses 875 000,00 krooni, sissenõutavaid võlgasid on summas 1 565 125,38 krooni. Võlgniku igakuised sissetulekud on 4000,00 krooni. Kohus hindab füüsilise isiku OLi , mitte juriidilise isiku A OÜ maksevõimet, mistõttu võlgniku poolt esitatud A OÜ 2007a. majandusaasta aruanne ei ole asjassepuutuv. Kohus leiab, et OL on maksejõuetu, kuna tema kohustused ületavad varasid ja maksejõuetus on püsiv, kuna puuduvad kohustuste täitmiseks piisavad sissetulekud Kohus asub eeltoodust tulenevalt seisukohale, et tuleb välja kuulutada OLi pankrot. PankS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri määruse 18.12.2003.a. nr. 712 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ sätete kohaselt on tasu arvestuse aluseks ajaline ühik ja määruse § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1500 krooni. Ajutise pankrotihalduri P Allikvere töötasuks tuleb Pankrotiseaduse § 23 lg1 alusel ja vastavalt halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule määrata 13 300 krooni , tehtud kulutused tuleb hüvitada summas 750,- krooni .
Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.