Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

kuupäevad on pärast remondi tegemise lõppu. Hageja kinnitas, et remont tehti aprillist detsembrini 2006, kulud on 2007 aastast. Parketti osteti rohkem, kui on põranda pinda. Tšekkidel puuduvad templid, allkirjad. Hollandikeelne pilet on arusaamatu. Kahju suurus on tõendamata. Tõendamata on põhjuslik seos kahju ja kostja tegevuse vahel. Uputuse ajal ei olnud kostja kodus, mistõttu ei saanud ta alumisele korrusele vett lasta. Tuvastamata on, et leke tekkis kostja süül. Töid teostati ühistu teadmisel ühistu santehniku poolt. Kui kohus määrab kahju hüvitise, ei tohiks see olla nõutud suuruses, vaid 11 000 krooni. Kolmanda isiku KÜ Kalda-Kose seisukoht KÜ Kalda-Kose esindaja selgitas, et kostja korteriühistuga ümberehitust ei kooskõlastanud ja luba ümberehitusteks ei saanud. Kostjal projekti ümberehitamiseks ei olnud ja kes kostjal töid teostas, ei ole korteriühistule teada, kolmas isik ei andnud selliseks tööks santehnikule korraldust. 1. jaanuariks 2007 taastas kostja endise tualeti asukoha vastavalt korteriühistu nõudele. Maja on ehitatud 1990.a ja külma- ning soojavee püstik vahetatud umbes 7-8 aastat tagasi. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis Juri Viršitšilt Inga Rõžkova kasuks välja 30 294,20 krooni. Kohus mõistis välja menetluskulud 85% ulatuses Juri Viršitšilt Inga Rõžkova kasuks. Kohtuvälised kulud (sh eelarve koostamise kulu) jättis kohus poolte endi kanda. VÕS § 1043 sätestab vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt teise isiku kaitstud õigushüvedele tekitatud kahju eest. Isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest, kui ta tekitas kahju süüliselt, st tahtlikult või hooletuse tulemusena, kui seaduses ei sätesta teisiti. Hooletuseks loetakse isiku käitumist, kes ei järgi temalt vastavalt asjaoludele ja tema isiklikele omadustele oodatavat hoolsust, mille määramisel arvestatakse kahju tekitanud isiku omadusi. Kahju hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib siis, kui rikutakse üldist kehtivat hoolsusnormi. Tehakse midagi, mis ei ole lubatud või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktivastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu:

3(9)

asukohta, milleks demonteeris WC poti projektijärgsest kanalisatsioonipüstikust ja ühendas selle köögi püstiku kanalisatsioonitorusse kolmikplastmasstoruga (tl 4). Kostja ei tõendanud, et ta omas ümberehitustöödeks projekti ja luba korteriühistult. Kolmas isik eitas ümberehituseks loa andmist. Seega oli kostja käitumine õigusvastane ning ta rikkus hoolsuskohustust teostada töid vastavalt ehitusseaduse § 29 nõuetele, st teostas ümberplaneerimistöid enne projekti saamist ja korteriühistu juhatusega kooskõlastamata. Kohtuistungil leidis tõendamist 14.03.2006 kirjaliku aktiga (tl 4), et kostja korteri köögi püstiku kanalisatsioonitoru ja plastmasskolmiku ühenduskohast, mis oli ühendatud WC potiga, sai alguse vee leke, mille tagajärjel said kahjustada hageja korteri elutoa seinad ja lagi, koridori seinad ja lagi, köögi seinad ja lagi. Hageja korteris kahjustuse olemasolu on tõendatud ka tunnistaja L. L. ütluste ja kohtule esitatud fotodega (tl 11-16). Eeltooduga leidis tõendamist, et kostja tegevuse tulemusel põhjustati hagejale kahju. Kui kostja ei oleks WC asukohta muutnud, poleks toimunud leket köögi püstiku kanalisatsioonitoru ja plastmasskolmiku ühenduskohas, mis oli ühendatud WC potiga. Seega oli kostja tegevus kahju tekitamise seisukohalt kausaalne, kuna selle tegevuse mittetoimumisel langeks ära negatiivne tagajärg – kahju. Toru lekkimiseks ei oma tähtsust, kas kostja viibis kodus või ei viibinud. Kostja tegevus on vastuolus KOS §-ga 10 - korteriomandi eseme kasutamine ei tohi minna vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. Püstiku toru lekkimine ühenduskohast, mis põhjustas hageja korteris veeuputuse, on vastuolus seaduse ja kolmanda isiku õigustatud huvidega. Kostja teostas korteris ümberehitustöid ilma loata ning muutis WC asukohta ja ühendas WC poti toru köögi püstiku kanalisatsioonitoruga, mille kohta 14.03.2006 koostati kirjalik akt (tl 4). Tõend ei ole vastuolus TsMS § 229 lg-ga 2. Kostja väide, et püstik oli katki, on paljasõnaline. KÜ Kalda-Kose peainseneri allkirjastatud tõendist nähtub, et seisuga 20.06.2006 puudus vajadus hageja korteri köögi kanalisatsioonipüstiku vahetuseks, kuna kahjustusi ei tuvastatud. Enne 20.06.2006 kanalisatsioonipüstikut ei ole vahetatud, seega oli vaidlusalune kanalisatsioonipüstik avarii ajal terve. Tõend ei ole vastuolus TsMS § 229 lgga 2. Eeltoodust tulenevalt oli kostja tegevus vastuolus seadusega, seega on tegemist õigusvastase käitumisega ja kahju tekitati õigusvastaselt. Eeltoodut kinnitab ka kostja edasine tegevus. WC pott oli kostja korteri koridorist 01.01.2007 seisuga demonteeritud. Kostja paigaldas WC poti tagasi esialgsele kohale pärast ettekirjutusi: KÜ Kalda-Kose 09.10.2006 kirjaga kohustas korteriühistu peainsener kostjat likvideerima sansõlme, mille kostja paigaldas omavoliliselt kooskõlastuseta korteri esikusse; 06.11.2006 KÜ Kalda-Kose juhatuse koosoleku otsusega tehti kostjale kirjalik ettekirjutus. Hagejale tekitatud kahju suurus on võrreldav kulutustega, mida ta tegi rikutud asja endisesse olukorda viimiseks. Vaidlust ei ole, et hageja teostas korteris aprillist detsembrini 2006 remondi. Seega pidi hageja tegema kulutusi endise olukorra taastamiseks. Kohtule ei esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kostja oleks remondi teinud või kandnud remondikulud. Pooled vaidlevad kahju suuruse üle. Hageja esitatud tšekid on väljastatud osaliselt teise isiku nimele ja osaliselt pärast remondi valmimist. Seega ei saa neid võtta kahju suuruse määramisel aluseks. Mõistlik on kahju suuruse määramisel võtta aluseks remonditööde eelarve, mis koostati 16.03.2006 Slepuhhini poolt (tl 7-8). Esitatud kalkulatsioon on kooskõlas piltidel (tl 11-16) nähtud kahjustuste ulatuse, teadaolevalt remondimaterjalide hindade ja orienteeruva töömahuga. Kostja vastuväited

4(9)

eeltoodud tõendi osas ei ole kaalukad, mis välistaks märgitud dokumendi kasutamise kahju suuruse hindamisel. Eelarve koostaja kanti äriregistrisse juhatuse liikmena vähem kui 2 nädala pärast. Kaks nädalat ei muuda eelarve koostamiseks vajalikku oskust. Kostja esitatud eelarve kahju suuruse kohta koostas isik, kes ei ole kahjustusi näinud, seega on eelarves märgitud taastamiseks minev kulu oletuslik. Kohtule ei esitatud tõendeid, et eelmärgitud eelarve koostati pärast hageja korteri ülevaatust. Tuginedes eeltoodule kuulub kahju summas 30 294,20 krooni kostjalt väljamõistmisele. Sõidukulu ja eelarve koostamise kulu väljamõistmine kahju hüvitisena ei ole põhjendatud. Apellatsioonkaebuse põhjendused Juri Viršitš palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus rikkus oluliselt protsessiõigusnorme. Otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud. Kohus ei rajanud otsuse asjas esitatud ja uuritud tõenditele, samas jättis välistamata materjalid, mis ei ole vaadeldavad tõenditena ja rajas otsuse neile. Otsusega ei ole selgelt lahendatud poolte nõudeid ega märgitud, millistele tõenditele tuginedes kohus oma järeldused tegi, milliseid tõendeid arvestas, milliseid mitte ja miks. Kohus tuvastas asjaolud ebaõigesti ja jättis põhjendamatult tähelepanuta kostja olulised vastuväited. Kahju väljamõistmiseks peavad olema tuvastatud õigusvastase teo toimepanemine, kahju tekkimine kannatanul, sh kahju suurus, põhjuslik seos teo ja kahju vahel ning kahju tekitaja süü. Hageja ei tõendanud ühtegi tema tõendamiskoormise asjaolu. Kostja palus 20.03.2008 taotluses kohtul mitte vastu võtta hagile lisatud materjalid tlk 3-5, kuna neil ei ole TsMS § 229 lg 2 kohaseid dokumendi tunnuseid. V. Djominil puuduvad volitused KÜ nimel dokumente vormistada, seega õiguslikke asjaolusid esitada. On arusaamatu tlk 11-16 fotode seos hagiga ja see, kus on fotod tehtud. Vaatamata kostja taotlusele rajas kohus otsuse nimetatud dokumentidele. Kostja palus mitte vastu võtta remonditööde eelarvet (t lk 6-10). Ehituskonsult Grupp OÜ koostas eelarve 16.03.2006, sellele kirjutas alla juhatuse liige Anton Slepuhhin. 16.03.2006 oli äriühingu nimi Four Group OÜ ja selle juhatuse liige oli Ott Lammertson. Sama puudutab eelarve koostamise arvet ja tšekki. Kohus jättis äriühingu pädevusele hinnangu andmata. Ehitustegevuse registreeringu sai Ehituskonsult Grupp OÜ alles 06.07.2006, varem ta ehitusega seonduvate tegevustega tegeleda ei saanud. Eelarve on fiktiivne, volituseta isiku poolt allkirjastatud, ehitusalase pädevuseta äriühingu koostatud ega saa olla asjas tõendiks. Põhjendamatu on kohtu järeldus, et eelarves sisalduvad hinnad ja töömahud on reaalse iseloomuga. Lae- ja seinavärvid ning laminaatparkett on eelarves kajastatud kahe- kuni kolmekordse hinna ja mahuga. On arusaamatu, kuhu peaks minema 33 m puitprussi, 840 krooni eest kinnitusdetaile ja milliseid heakorrastustöid tehakse 950 krooni eest. Näidatud värvikogusega saaks katta 175 m2 seinu ja 80 m2 lagesid, kuid kahjustatud oli 19 m2. Eesti suurim jaemüüja K-Rautakesko müüb laminaatparketti hinnaga 79-89 krooni m2. On arusaamatu põrandate lammutamise tööajaks kahe nädala näitamine, lisaks 2 päeva ettevalmistusi. Hageja korteris on keskküte, puudub vajadus rentida 650 krooni eest soojapuhureid. Põhjendamatu on käibemaksu lisamine töödele, kuna äriühing ei olnud käibemaksukohuslane. Hageja arvamusest ja kohtuistungil antud seletusest nähtub, et töid teostas „mustalt“ Andrei Andrejev. Hageja selgitas kohtuistungil, et tema korteris tehti remont täies ulatuses. Eelarves võib kajastuda kogu korteri remontimise väärtus. Nimetatu ei ole vastavuses VÕS § 127 põhimõtetega. Hageja püüab kostja arvel rikastuda, nõudes kostjalt kogu remondi maksumuse hüvitamist.

5(9)

28.03.2008 esitas hageja uued kahju arvestused ja lisas tšekid, 41 662,05 krooni ei sobi kokku esitatud eelarvega summas 30 294,20 krooni. Ka see tõendab, et A. Slepuhhini koostatud eelarve oli asjatundmatu ja kohus võttis selle põhjendamatult aluseks otsuse tegemisel. Kui asjas esitatud fotod on tehtud hageja korteris, on nendelt näha, et kahjustused on väikesed, kergesti kõrvaldatavad ega saa tingida suure eelarvega remonti koos põrandate ja prusside vahetusega. On arusaamatu, milles seisneb kostja süü kahju tekkimises. Kostja korteris olevad santehnilised seadmed olid korras ja hooldatud. Kostja korteris oli köögipüstikusse ühendatud täiendav toru, kuid leke ei toimunud püstiku sellest kohast, kuhu oli ühendatud täiendav toru. On tõendatud, et maja kanalisatsioonipüstikud ei olnud korras. Hageja tõendas, et ka pärast märtsi 2006 tilkus iga päev, sest toru oli niiske (tlk 129). Vastavalt kolmanda isiku ütlustele (tlk 129), aktile (tlk 4) ja hagi vastusele (tlk 129), remonditi püstikutoru kostja juures juba 11.03.2006. Seega ei saanud leke tulla kostja juurest. Kolmas isik kinnitas, et majas on selliseid veeavariid iga nädal kaks korda. KÜ juhatuse koosoleku protokollist nr 19/06 06.11.2006 (tlk 34) nähtub, et veelekkeid püstikutest esines mitmes korteris mitmel korrusel ülevalt alla, arutati püstikute vahetamist. Hagi esitati vale kostja vastu. Kostja peaks olema KÜ Kose-Kalda, sest korteriühistu kohustuseks on tagada püstikute korrasolek. Vastus apellatsioonkaebusele Inga Rõžkova ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt väljamõistetud kahju hüvitise suuruse ja menetluskulude jaotuse osas. Samuti tuleb täpsustada maakohtu otsuse põhjendusi. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib kolleegium maakohtu otsust osas, milles on kostja otsuse edasi kaevanud, see tähendab osas, millega maakohus hagi rahuldas. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustusi rikkudes teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. Hagejale kuulub korteriomand Tallinnas Xxxxxxx x-xx ja kostjale samas majas hageja korteriomandi kohal paiknev korteriomand nr XX. Hageja väidete kohaselt tekitas kostja korterist lekkiv reovesi tema korteriomandile kahjustusi. Kahju avastati 08.03.2006. Hageja on tõendanud kahju tekkimist hageja korteriomandi reaalosast tehtud fotodega (t lk 11-16), mis on tehtud kahjustuste avastamisele järgneval päeval. Kostja nõustus ringkonnakohtu istungil, et fotod on tehtud hageja korterist. Hageja on esitanud KÜ Kalda-Kose 14.03.2006 akti, mille kohaselt on hageja korteris märgunud suure toa lagi, köögis ja esikus on tapeet seinast lahti tulnud ja põrand märgunud. Tunnistaja L. L. (t lk 131) on kirjeldanud, et hageja korteris oli köögi, esiku ja suure toa

6(9)

laest läbijooks, seinad olid märgunud, vesi oli valgunud põrandale, köögis olid lahti kahhelkivid ja niiskunud oli köögimööbel. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et hagejale oli kahju tekkinud. Maakohus on hagejale seoses korteriomandi reaalosa kahjustamisega kahju tekkimise õigesti tuvastanud. Ebaõige on apellandi väide, et maakohus ei oleks saanud arvestada KÜ Kalda-Kose peainseneri V. Djomini poolt allakirjutatud akti (t lk 4). Vaidlust ei ole, et V. Djomin oli kolmanda isiku töötaja – peainsener – ja oma tööülesannete täitmisel on just tema välja selgitanud kahju tekkimise põhjused ning koostanud hageja palvel selle kohta akti. Kolmanda isiku blanketil olevale aktile võib alla kirjutada töötaja, kes vahetult nägi kahjustusi. Asjaolu, et alla ei ole kirjutanud kolmanda isiku juhatuse liige, ei muuda akti vähem usaldusväärseks. Vaidlus on poolte vahel kahju suuruse osas. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 kohaselt asja kahjustamisel hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Seega on hageja kahju suuruseks need kulutused, mis tal tuleb teha reovee läbijooksu tõttu tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks. Hageja väidete kohaselt on ta kahjustuse remontinud 2006. aasta vältel. Hageja on kahju suuruse tõendamiseks esitanud remonditööde eelarve. Eelarve on koostatud Ehituskonsult Grupp OÜ poolt ja sellele on alla kirjutanud A. Slepuhhin. Ebaõige on apellandi väide, et esitatud eelarve ei ole tõendina arvestatav, kuna A. Slepuhhini kui Ehituskonsult Grupp OÜ juhatuse liikme kohta tehti äriregistris kanne 29.03.2006 ja litsents ehitustegevuseks on antud äriühingule 2007 suvel. Kolleegiumi arvates ei tähenda eeltoodu, et tegemist oleks kõlbmatu tõendiga. Tulenevalt Ehituskonsult Grupp OÜ andmetest äriregistris on kanne A. Slepuhhini juhatuse liikmeks oleku kohta tehtud 29.03.2006, millest võib järeldada, et otsus tema valimise kohta juhatuse liikmeks oli tehtud enne 16.03.2006. Apellant ei ole väitnud, et dokumendile alla kirjutanud isikul oleksid puudunud ehitusalased teadmised. Ehitustegevuse litsentsi andmine hiljem ei tähenda, et Ehituskonsult Grupp OÜ poolt koostatud eelarvet ei saaks arvestada dokumentaalse tõendina. Hageja on esitanud ka tšekid materjalide ostuks tehtud kulutuste kohta. Hageja poolt esitatud tšekkide alusel ehitusmaterjalidele tehtud kulutused on vastavuses kalkulatsiooniga, olles isegi suuremad kui eelarves. Tšekkidele on kliendina märgitud Gennadi Višnevski, kes on hageja selgituste kohaselt tema tuttav ja kellele kuuluvat kliendikaarti on hageja kasutanud, ja Andrei Aleksejev, kes tegi hageja korteris remonti. See, et materjalid on ostetud töö teostaja poolt või on kasutatud nende ostmisel tuttava kliendikaarti, ei tähenda, et kulutusi materjalidele ei saaks seostada hageja korteri remontimisega, kuna ostetud materjalid on olnud vajalikud kahju kõrvaldamiseks. Apellant on kaebuses väitnud, et eelarves kajastatud tööde ja materjali mahud ei ole õiged. Kolleegium leiab, et apellandi väited ei anna alust kahelda remonditööde eelarves toodud tööde mahtude ja hindade õigsuses. Kuna hageja korteri kolmes ruumis olid rikutud laed, seinad ja põrandad, siis tuli need remontida. Eeltoodud tööde tegemiseks on kulunud värvi, pahtlit, kinnitusdetaile, parketti ja muid materjale. Apellandi paljasõnalised väited, et materjalide mahud ja hinnad ei ole õiged, ei muuda esitatud kalkulatsiooni mitteusaldusväärseks. Apellant ei ole oma väiteid põhistanud ega tõendanud. Apellant on küll väitnud, et kalkulatsioonis toodud materjalide hulk on üle paisutatud, kuid millistest algandmetest lähtudes ta selle järelduse tegi, ei ole ta kaebuses selgitanud. Samuti ei ole ta esitanud tõendeid tema poolt väidetavalt odavamate materjalide hindade kohta. Ebaõige on väide, et lammutustöödele on ettenähtud kaks nädalat. Tulenevalt kalkulatsioonist oli lammutustöödele ette nähtud 50 tundi. Samas on õige kaebaja väide, et eelarvest ei selgu ja kohtule ei ole veenvalt põhistatud, miks oli töö tegemisel keskküttega korteris vaja kasutada 650 krooni eest soojapuhurit ja milliseid töid tehti heakorratöödena, mille maksumus oli 950 krooni. Kolleegium leiab, et eeltoodud tööde maksumus koos käibemaksuga 288 krooni

7(9)

tuleb hüvitatavast kahjust maha arvata. Ebaõige on apellandi väide, et käibemaksu ei oleks tohtinud kalkulatsioonile lisada, kuna kalkulatsiooni teinud äriühing ei olnud selle tegemise ajal käibemaksukohuslane. Kalkulatsioon on tehtud kahjude suuruse kohta ja sellest ei tulene, et Ehituskonsult Grupp OÜ pidi ise teostama remondi. Ehitusmaterjale ja tarvikuid ei ole võimalik ilma käibemaksuta osta, seega on materjalide hindadele põhjendatult lisatud käibemaks. Küll aga on hageja ise selgitanud, et töö tegemise eest ei ole ta käibemaksu maksnud, kuna maksis töö teostajale Andrei Aleksejevile otse, mistõttu ei ole töö maksumusele käibemaksu lisamine põhjendatud. Tööde maksumusele lisanduv käibemaks oli 2 277,90 krooni, mille võrra tuleb kahju suurust vähendada. Seega on hagejale tekkinud kahju suuruseks 26 128,30 krooni. Ebaõige on apellandi väide, et kalkulatsioon on vastuolus toimikus olevate fotodega. Fotodelt on näha, et kahjustatud on hageja korteris nii laed, seinad kui ka põrandad. Seega tuleb kolmes kahjustatud ruumis taastada kogu siseviimistlus ja vahetada niiskuse tõttu kahjustada saanud põrandad ja seinakatteplaadid. Kostja poolt esitatud hinnapakkumist (t lk 22) on maakohus hinnanud õigesti ja jätnud selle kahju suuruse kindlakstegemisel arvestamata, kuna vaidlust ei ole selles, et isik, kes pakkumise tegi ei ole tegelikult hageja korteris käinud ega kahjustusi näinud. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hagejale on kahju tekkinud kostja tegevuse tulemusel. Kostja on ühendanud ilma vastavate kooskõlastusteta omavoliliselt köögi kanalisatsioonipüstikusse WC. Vastavalt KÜ Kalda-Kose 09.10.2006 kirjale kostjale ei ole köögi kanalisatsioonipüstik ette nähtud tualeti- ja vannivee äravooluks ja 06.11.2006 juhatuse otsusega kohustati kostjat taastama endine olukord. KÜ Kalda-Kose 14.03.2006 aktiga on tõendatud, et läbijooks toimus just kostja korteris olevast ilma kooskõlastuseta tehtud ühendusest kanalisatsioonipüstikusse. Seega on tõendatud põhjuslik seos hagejale tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja väide, mille kohaselt oli kanalisatsioonipüstik katki, on tõendamata. Õige on see, et hageja on väitnud, et ka pärast lekke parandamist on olnud veeleke, kuid vastavalt KÜ Kalda-Kose juhatuse 06.11.2006 protokollile toimus hilisem leke pooltest kõrgemal asuvast korterist nr 89, kus lekkis pesumasina ühendus. Eeltoodu ei tõenda kolleegiumi arvates, et kanalisatsioonipüstik oli katki. Õige on apellandi väide, et 06.11.2006 arutati juhatuse koosolekul püstikute vahetamist. Koosoleku protokolli kohaselt oleks vahetus olnud vajalik selleks, et likvideerida kostja poolt püstikusse tehtud ebaseaduslikust ühendusest tekkinud kõrvalmõjud. Eeltoodust järeldub, et püstiku vahetuse küsimus ei tõusetunud mitte remondivajadusest, vaid arutati võimalust, kuidas vähendada kostja poolt ühendatud WC reoveest tulenevaid ebameeldivad kõrvalmõjusid (hais). 06.11.2006 juhatuse koosolekul selgitas peainsener V. Djomin, et köögipüstik on töökorras. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kuna kahju on tekkinud hagejale kuuluvale korteriomandile, siis on kostja poolt kahju tekitamine õigusvastane. Kuigi kanalisatsioonipüstik ei kuulu kostja korteri reaalosa hulka, peab kostja tulenevalt KOS § 11 lg 1 p-st 1 hoiduma kaasomandi osa kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Omavoliliselt kanalisatsioonipüstikusse, mis kuulub kaasomandi osa hulka, selleks mittelubatud ühenduste tegemine on tegevus, mis võib tekitada teistele korteriomanikele kahjulikke mõjusid, mis ületavad tavakasutusest tekkivad mõjud. Kostja ei ole tõendanud, et tal olid ühenduse tegemiseks olemas vastavad load ja tegevus oli kooskõlastatud korteriühistuga. Ühendades omavoliliselt WC köögi kanalisatsioonipüstikusse, mis ei ole selleks otstarbeks ette nähtud, pidi kostja ette nägema, et sellest võivad tekkida teistele korteriomanikele kahjulikud mõjud. Seega on kostja käitunud hooletult. Kahju tekkimises süü puudumist kostja

8(9)

tõendanud ei ole. Kostja ei ole esile toonud, et ta rikkus kohustusi asjaolude tõttu, mida tema ei saanud mõjutada ja mis KOS § 11 lg 3 järgi vabastaks ta vastutusest rikkumise eest. Ebaõige on apellandi väide, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Elamu kanalisatsioonipüstik ei kuulu küll korteriomandi reaalosa hulka, kuid omavolilise ümberehituse on kanalisatsioonipüstikule teinud kostja, kes polnud ühistut tööde tegemisest teavitanud ja luba ümberehituseks taotlenud. Eelnevalt on kolleegium tuvastanud, et just sellisel moel kaasomandi osa kasutades, mis on KOS § 11 lg 1 p 1 sätestatud kohustuse rikkumine, on kostja põhjustanud kahjuliku tagajärje. Kahjulik tagajärg ei tulenenud korteriühistu tegevusest. Korteriühistul ei olnud võimalik sekkuda kostja omavolilisse tegevusse. Seoses väljamõistetava summa muutmisega, tuleb muuta menetluskulude jaotust. Hagi kuulub rahuldamisele 75 % ulatuses. Seega tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jätta 75% hageja menetluskuludest kostja kanda.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Margo Klaar

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.