I R hagi J V vastu varalise kahju summas 35 000 krooni hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I R (isikukood xxx; elukoht xxx), lepinguline esindaja Janika Drobot (SA SAK Fond, xxx) Kostja J V (isikukood xxx; elukoht xxx), lepinguline esindaja Alvar Kaljurand (OÜ Õigusbüroo Alvar Kaljurand; xxx)
Kohtustungi toimumise aeg Kohtuistungil osalesid
Kolmas isik kostja poolel KÜ (registrikood xxx, asukoht xxx), lepinguline esindaja Vassili D 12.06.2008.a Hageja Hageja esindaja Janika Drobot Kostja esindaja Alvar Kaljurand Kolmanda isiku esindaja V D
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi. Välja mõista J V ́ilt I R kasuks 30 294 (kolmkümmend tuhat kakssada üheksakümmend neli) krooni ja 20 senti.
2.Menetluskulude jaotus Välja mõista menetluskulud 85% ulatuses J V ́ilt I R kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult
2-06-23799/34 teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 35 000 krooni ja menetluskulud kokku 9 415.40 krooni. Hageja tugineb oma nõudes PS § 25 ja VÕS §-dele 3 p 2; 101 lg 1 p 3; 127 lg 1, 4; 128 lg 1, 2, 3, 132 lg 1,3, 136 lg 1, 1043, 1045 lg 1 p 5.
2.08.03.2006.a avastas hageja sõbranna hagejale kuuluvas korteris (tl 17) uputuse st korteri seintel jooksis vesi ja põrandal olid suured valged loigud. Hageja oli uputuse toimumise ajal välismaal. Sellest teavitati korteriühistu juhatust ning kohale tulid santehnik ja insener. Selgus, et kostja, kelle korter (tl 18) asub hageja korteri peal, jooksis korteri köögi püstiku kanalisatsiooni torust vett, kuna sellega oli ühendatud WC pott. Kostja oli teostanud korteris ümberehitustöid ilma loata ning muutnud WC asukohta ja ühendanud WC poti toru köögi püstiku kanalisatsiooni toruga. 14.03.2006 koostati kirjalik akt eeltoodu kohta (tl 4).
3.Hageja lasi koostada remondi hindamisprojekti, millele tuginedes palub ta kahju hüvitada (tl 6-8). Hageja soovib lisaks remonttööde maksumusele saada selle koostamise tasu summas 1500 krooni (tl 9, 10). Tulenevalt kostja vastuväidetest hageja selgitab, et EOÜ hindamisprojekti koostamise ajal oli juba avaldus registreerimiseks Harju Maakohtu registriosakonda esitatud. Vastavalt ÄS § 174 lg 1 kehtis üldkoosoleku otsus. Käibemaks oli arvestatud seoses sellega, et kõikidelt ostetavatelt kaupadelt tuli maksta käibemaksu. Hageja leiab, et kostja esitatud eelarvet ei saa tõendina kasutada, kuna koostati kostja sõnade järgi ja kostja tuttava poolt. Hageja on kahju hulka arvanud ka Eestisse tagasisõidu pileti. Hagejal on tunduvalt suuremad kahjud kui ta küsib. Kahju on umbes 45 000 krooni, kuid hageja soovib 35 000 krooni hüvitamist. 12.06.2008 kohtuistungil selgitas hageja, et ta kasutas ehitusmaterjali ostmisel tuttavate sooduskaarte, et saaks materjali odavamalt osta. Töömehele, kes tegi remondi maksis hageja sularahas, mistõttu ei ole selle kohta tõendit esitada.
4.Hageja pöördus kohtueelselt kostja poole kahju hüvitamise pretensiooniga, kuid kostja keeldus selle hüvitamisest põhjusel, et ta ei ole süüdi ja, et kahjustusi on võimalik likvideerida 10 740,60 krooniga (tl 19, 20, 21, 22). Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata, menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja leiab, et hagi on esitatud vale kostja vastu, kostjaks peaks olema KÜ , kuna avarii toimus kanalisatsiooni püstikutorus. Kostjale kuuluva korteri torud on korras. Veeleke ei toimunud mitte seetõttu, et torustikku oli ühendatud WC-pott, vaid viga oli katkises püstikutorus, milline parandati 11.03.2006. Kostja leiab, et seda kinnitab 06.11.2006 KÜ koosoleku protokollis peainseneri ütlus, et see püstak on mäda.
7.Kostja leiab, et hageja kahju suurus on ebareaalne, kahjustused on vähesel määral - ainult hageja korteri köögi ja elutoa lagi ja seinad, kostja hindab remondi väärtuseks ca kuni 12 000 krooni.
2-06-23799/34 Kostja leiab, et EOÜ ei ole firma, kes võinuks eelarvet teha. Allakirjutanul S ei olnud sel ajal allkirjaõigust. S sai juhatuse liikmeks alles 29.03.2006 (tl 89), eelarve ja tšeki on koostanud 17.03.2006. EOÜ sai ehitustegevuseks registreeringu alles 06.07.2006 (tl 90). Käibemaksukohuslaseks on saanud alles 08.08.2007 (tl 91), kuid eelarvele on käibemaks lisatud summas 4621,20 krooni. Eelarve sisus on materjalide ja töötundide arvestuse osas vastuolu. Kostja palub mitte arvestada toimikus lk 3-5 tõendeid kuna puuduvad TsMS § 229 lg 2 kohaseid dokumendi tunnuseid. D puuduvad volitused KÜ nimel dokumente vormistada (tl 92).
8.20.03.2008 kohtuistungil kostja nõustus hüvitama kahju 11 000 krooni heanaaberlike suhete säilitamiseks.
9.12.06.2008 kohtuistungil kostja esindaja leidis, et hageja esitatud tšekkide ja kviitungitega ei tõenda, et hageja tegi kulutusi, kuna osadel tšekkidel on märge, et kaupa ostis teine isik (G.V ) ja osade arvetel olev kuupäev on pärast remondi tegemise lõppu. Hageja ise ütles, et remont tehti aprillist detsembrini 2006, kulud 2007 aastast. Parketti ostetud rohkem kui on parketi panemiseks põranda pinda. Tšekkidel puuduvad templid, allkirjad. Hollandikeelne pilet on arusaamatu. Tõendamata on kahju suurus. Kostja leiab, et tõendamata on põhjuslik seos kahju ja kostja tegevuse vahel. Uputuse ajal ei olnud kostjat koduski, mistõttu ei saanud ta alumisele korrusele vette lasta. Tuvastamata, et leke tekkis kostja süül. Töid teostati ühistu teadmisel, ühistu santehniku poolt. Kui kohus peaks määrama kahju hüvitise, siis see ei tohiks olla nõutud suuruses, vaid 11 000 krooni. Kolmanda isiku KÜ seisukoht
10.Esindaja selgitab, et kostja korteriühistuga ei kooskõlastanud ja luba ümberehitusteks ei ole saanud. Kostjal projekti ümberehitamiseks ei olnud. Kes kostjal töid teostas korteriühistule ei ole teada, kuna kolmas isik ei andnud selliseks tööks ühelegi santehnikule korraldust. 2007. 01. jaanuariks taastas kostja endise tualeti asukoha vastavalt korteriühistu nõudele. Maja on ehitatud 1990.a ja külma- ning soojavee püstik vahetatud u 7-8 aastat tagasi. Kohtuotsuse põhjendus
11.Kohus, kuulanud ära hageja ja poolte esindajad ja tunnistaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub osalisele rahuldamisele alljärgneval põhistusel.
12.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
13.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanu isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutav kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega sätestab eelnimetatud paragrahv vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt teise isiku kaitstud õigushüvedele tekitatud kahju eest, st tegemist on klassikalise deliktiõigusliku süülise vastutusega. Isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest üksnes, siis kui ta tekitas kahju süüliselt, st tahtlikult või hooletuse tulemusena, kui seaduses ei sätesta teisiti. Hooletuseks loetakse siinjuures isiku
2-06-23799/34 käitumist, kes ei järgi temalt vastavalt asjaoludele ja tema isiklikele omadustele oodatavat hoolsust, mille määramisel arvestatakse kahju tekitanud isiku omadusi. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib, siis kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi. Tehakse midagi, mis ei ole lubatud või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktivastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu:
1.seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju;
2.kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3. kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4. kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Seadus seob vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahjuga. Samas aga kahju tekitamisest tulenev kohustus tekib ainult siis, kui kahju tekitanu õigusvastase ja süülise käitumise ja kannatanul saabunud varalise kahju vahel on põhjuslik seos. Põhimõte seisneb selles, et tegevus on kahju tekitamise seisukohalt siis kausaalne, kui selle tegevuse mittetoimumisel langeks ära negatiivne tagajärg (kahju). VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
14.Korteriomandiseaduse (KOS) § 10 sätestab korteriomandi eseme kasutamise piirangud ja lõike 1 kohaselt võib korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud;
15.Ehitusseaduse § 2 lg 6 p 3, 5 kohaselt on ehitamine ehitise rekonstrueerimine ja ehitise lammutamine. Vaidlus puudub selles, et kostja oli teostanud temale omandiõiguse alusel kuuluvas korteris ümberehitustöid st kostja oli muutnud WC asukohta, milleks kostja demonteeris WC poti projektijärgsest kanalisatsioonipüstikust, mis oli kasutuses koos vannitoaga ja ühendas selle köögi püstiku kanalisatsioonitorusse kolmikplastmasstoruga (tl 4). Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et ta oleks omanud ümberehituse töödeks projekti ja luba korteriühistult. Kolmas isik eitas ümberehituseks loa andmist. Seega kostja käitumine on olnud õigusvastane ning ta on rikkunud hoolsuskohustust teostada töid vastavalt ehitusseaduse § 29 sätestatud nõuetele st oli teostanud ümberplaneerimistöid enne projektisaamist ja korteriühistu juhatusega kooskõlastamata.
16.Vaidlus on kas kostja tegevuse tagajärjel on hagejale põhjustatud kahju. Kohtuistungil on leidnud tõendamist 14.03.2006 koostatud kirjaliku aktiga (tl 4), et kostja korteri köögi püstiku kanalisatsiooni toru ja plastmasskolmiku ühenduskohast, mis oli ühendatud WC potiga sai alguse vee leke, mille tagajärjel sai kahjustatud hageja korteri elutoa seinad ja lagi, koridori seinad ja lagi, köögi seinad ja lagi. Hageja korteris kahjustuse olemasolu on tõendatud lisaks eeltoodule ka tunnistaja L. L ütluste ja kohtule esitatud fotodega (tl 11-16). Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et kohtuistungil on leidnud tõendamist, et kostja tegevuse tulemusel on põhjustatud kahju hagejale. Kohus on seda meelt, et kui kostja ei oleks WC asukohta muutnud, siis ei oleks toimunud leket asukohaga köögi püstiku kanalisatsiooni toru ja plastmasskolmiku ühenduskohas, mis oli ühendatud WC potiga. Seega kostja tegevus on kahju tekitamise seisukohalt kausaalne, kuna selle tegevuse mittetoimumisel langeks ära negatiivne tagajärg – kahju. Asjaolu kas kostja viibis kodus või ei viibinud ei oma tähtsust. Toru lekkimiseks ei ole kostja kohalolek oluline.
2-06-23799/34
17.Kostja tegevus on olnud vastuolus KOS § 10 sättega st, et korteriomandi eseme kasutamine ei tohi minna vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. Püstiku toru lekkimine ühenduskohast, mis hageja korteris põhjustas veeuputuse on ilmselget vastuolus seaduse ja kolmanda isiku õigustatud huvidega. Kostja on teostanud korteris ümberehitustöid ilma loata ning muutnud WC asukohta ja ühendanud WC poti toru köögi püstiku kanalisatsiooni toruga, mille kohta 14.03.2006 koostati kirjaliku akt (tl 4). Kohus leiab, et esitatud tõend ei ole vastuolus TsMS § 229 lg 2 sätestatuga. Kostja väide, et püstik oli katkine on jäänud paljasõnaliseks. KÜ peainseneri poolt allkirjastatud tõendist nähtub, et seisuga 20.06.2006 puudub hageja korteris vajadus köögi kanalisatsiooni püstiku vahetuseks, kuna visuaalsel vaatluses kahjustusi ei tuvastatud (tl 3). Enne 20.06.2006 kanalisatsiooni püstikut ei ole vahetatud, seega vaidlusalune kanalisatsiooni püstik on olnud avarii ajal terve. Kohus leiab, et esitatud tõendil puudub vastuolu TsMS § 229 lg 2 sätestatuga. Eeltoodu annab alust väita, et kostja tegevus oli vastuolus seadusega, seega tegemist on õigusvastase käitumisega, seega on kahju tekitatud õigusvastaselt. Eeltoodut kinnitab ka kostja edasine tegevus. WC pott koridorist oli kostja korteris 01.01.2007 seisuga demonteeritud (tl 48). Kostja paigalda WC poti tagasi esialgsele kohale pärast ettekirjutusi: 1) KÜ 09.10.2006 kirjaga kohustas korteriühistu peainsener kostjat likvideerima sansõlme, mille kostja omavoliliselt oli kooskõlastuseta paigaldanud korteri esikusse (tl 33); 2) 06.11.2006 KÜ juhatuse koosoleku otsusega tehti kostjale kirjalik ettekirjutus (tl 34-36).
18.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hagejale tekitatud kahju suurus on võrreldav kulutustega, mida ta tegi rikutud asja endisesse olukorda viimiseks. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on korteris aprillist detsembrini 2006 teostanud remonti. Seega hageja on pidanud tegema kulutusi endise olukorra taastamiseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kostja oleks remondi teinud või kandnud remondikulud. Pooled vaidlevad kahju suuruse üle. Hageja esitatud tšekid on väljastatud osaliselt teise isiku nimele ja osaliselt pärast remondi valmimist (tl 98-117). Seega kohus ei saa hageja esitatud tšekke võtta kahju suuruse määramisel aluseks. Kohus peab mõistlikuks kahju suuruse määramisel võtta aluseks remonditööde eelarve, mis on koostatud 16.03.2006 S i poolt (tl 7-8). Esitatud kalkulatsioon on kooskõlas piltidel (tl 11-16) nähtud kahjustuste ulatuse, teadaolevalt remondimaterjalide hindade ja orienteeruva töömahuga. Kostja vastuväited eeltoodu tõendi osas ei ole kaalukad, mis välistaks eelmärgitud dokumendi kasutamise kahju suuruse hindamisel. Kohus soovib rõhutada, et äriregistrisse eelarve koostaja kanti juhatuse liikmena vähem kui 2 nädala pärast. Kohus leiab, et kaks nädalat ei ole aeg, mis muudaks eelarve koostamiseks vajalikku oskust. Kuna kostja esitatud eelarve kahju suuruse kohta on koostatud isiku poolt, kes ei ole hageja korteris kahjustusi näinud, siis on eelarves märgitud taastamiseks minev kulu oletuslik. Kohtule ei ole sellekohaseid tõendeid esitatud, et eelmärgitud eelarve oleks koostatud pärast hageja korteri ülevaatust. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et kahju summas 30 294,20 krooni kuulub kostjalt väljamõistmisele.
19.Kohus leiab, et sõidukulu ei ole kulutus rikutud asja endisesse olukorda viimiseks, mistõttu kohus ei pea põhjendatuks selle väljamõistmist kostjalt. Eelarve koostamise kulu on käsitletav kohtuvälised kuluna, mille väljamõistmist kohus ei pea põhjendatuks kahju hüvitisena.
2-06-23799/34 Menetluskulud
19.Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu, 85% ulatuses kostja kanda. Kohtuvälised kulud (sh eelarve koostamise kulu) jätta poolte endi kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.