Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue N. T. pankrotihaldur Martin Pärn (hageja) esitas 22.03.2022 kohtule hagi E. M. (kostja) vastu vara tagasivõitmiseks pankrotivarasse. Hagiavalduse kohaselt nimetati Martin Pärn 20.02.2020 N. T. (võlgnik) ajutiseks pankrotihalduriks Martin Pärn. Võlgnikule kuulus kinnistu aadressiga xxx (registriosa nr xxx) mis oli võlgniku ja tema poja N. T. ühisomandis pärandvara ühisusena. Kinnistu oli võlgniku nimele omandatud 20.03.2002, võlgniku ja tema abikaasa abielu oli sõlmitud 02.12.1981 ning abikaasade varalistele suhetele kehtis ühisvararežiim. Kinnistu omandas 05.03.2020 toimunud kordusenampakkumisel kostja hinnaga 280 000 eurot. 27.03.2020 kuulutati välja N. T. pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Martin Pärn. Kinnistu võõrandamistehing on tehtud ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni ja see kahjustab N. T. võlausaldajate huve, sest selle võõrandamistehingu tõttu jääb võlgniku pankrotivarasse eelduslikult laekumata 72 000 eurot (3/4 96 000 eurost) mille arvelt saaks rahuldada võlgniku võlausaldajate nõudeid, mida on tunnustatud summas 135 052,92 eurot. Ühisomandis olnud vara jagamise tulemusel saaks võlgnikule kuuluda 3⁄4 kinnistu kaasomandist, sest õigus saada 2/4 kinnistu kaasomandist kuulus talle abikaasade ühisvarana ja õiguse saada 1/4 kinnistu kaasomandist võlgnik päris oma abikaasalt. Võlgniku abikaasa suri 04.06.2016 ja pärandvaraks oli 1/2 kinnistust mis päriti võrdses ulatuses teiseks pärijaks olnud poja N. T.ga. T. V. 27.02.2018 eksperthinnangu kohaselt oli kinnistu väärtus 23.02.2018 seisuga 372 000 eurot. Riiklikult tunnustatud eksperdi V. L. 30.05.2021 eksperthinnangu kohaselt oli kinnistu väärtus 28.05.2021 seisuga 376 000 eurot. On üldteada, et Tallinnas asuva kinnisvara hinnad on reeglina võrreldes aastataguse ajaga tõusnud mitte langenud. X OÜ on võtnud endale kohustuse osta kinnistu hinnaga 376 000 eurot (ca 35% kostja ostuhinnast kõrgem hind) ehk 96 000 eurot kallimalt kui kostja kinnistu eest maksis. X OÜ-l on hageja hinnangul ka reaalselt võimalik kinnistu tema poolt pakutud hinnaga 376 000 eurot osta ja seda kinnitab muuhulgas asjaolu, et sellele ettevõttele kuulub käesoleval ajal kokku 38 erinevat kinnisasja. Hageja soovib, et kohus tunnistaks tagasivõitmise korras kinnistu võõrandamise kostjale ehk selle käsutamise täitemenetluses, mida seadus loeb samuti tehinguks, mida saab tagasivõita. Hagi rahuldamise tulemusel peaks kostja poolt omandatud kinnistu kuuluma tagastamisele võlgniku ja N. T. ühisomandisse misjärel saavad omanikud selle müüa. Kuigi kinnistu oli enne selle võõrandamist ühisomandis ja hageja on ainult ühe ühisomaniku pankrotihaldur, siis hagi rahuldamise korral taastub selle omanike osas enampakkumise lõppemisele eelnenud olukord. Nimelt tunnistatakse hageja esitatud nõude rahuldamise korral kehtetuks eseme käsutamine täitemenetluses tervikuna mitte ositi. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagiavaldusele kogu ulatuses vastu ning palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Tehingu kehtetuks tunnistamiseks puuduvad igasugused alused. Kostja omandas kinnistu 05.03.2020.a. kohtutäituri poolt läbi viidud kordusenampakkumiselt ning plaanis kinnistul elama asuda. Selleks müüs kostja oma senise elupaiga ja võttis ka pangalt laenu. Tänase päevani ei ole aga

kostja saanud endale vaidlusaluse kinnistu valdust, kuna kinnistu endised omanikud N. T. ja N. T. ning nüüd ka pankrotihaldur Martin Pärn on erinevate kohtuvaidlustega vältinud kinnistu üleandmist kostjale. N. T. ja N. T. esitasid 15.03.2020.a. hagi enampakkumise tühiseks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 220-4122), sest leidsid, et enampakkumise akt on tühine, sest see koostati käsutuskeeldu rikkudes ning et ostja tasus ostuhinna viisil, mis ei sisaldunud enampakkumisteates. Hagi jäi kohtu 5.01.2022.a. kohtuotsusega rahuldamata ning ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel, kuna kohus pidas apellatsioonkaebust perspektiivituks. Maakohus on oma 5.01.2022.a. lahendi nr 2-20-4122 punktis 38 märkinud selgelt, et „kohus leiab, et enampakkumise õiguspärasust ei mõjutanud kohtu 20.02.2020.a. määrusest tsiviilasjas nr 2-202773 tulenev. Asjaolu, et hagejal on olemas ostupakkumine varale kõrgema hinnaga, ei anna alust tehingu tühistamiseks tagasivõitmise korras. Kinnistu arestimise ja esimese enampakkumise hinna määramise aluseks oli T. V. eksperthinnang ning esimesel enampakkumisel oli kinnistu alghinnaks 372 000 eurot. Enampakkumine toimus 21.01.2020.a. ning nurjus, kuna enampakkumisel ei olnud osalejaid. Kordusenampakkumisel osales üks osaleja, kostja, kes kinnistu omandas. Võlgnikud ei esitanud vara müügi alghindade osas vastuväiteid ei enampakkumistel ega ka kohtuasjades. Asjaolu, et ca 21 kuud peale kinnistu müüki on avaldatud soovi osta kinnistu kallima hinnaga, ei saa olla ühelgi juhul tagasivõitmise aluseks. X OÜ on seotud kinnistu endiste omanike N. T. ja N. T.ga ning nii X OÜ kui ka N. T. ja N. T. esindajaks on sama advokaadibüroo töötaja J. R.. X OÜ kinnistu ostu kavatsus on küsitav, sest kinnistu ostu kavatsuse dokument ei pruugi olla siduv kohustus notariaalse vorminõude puudumise tõttu. Advokaadibüroo Remo’s ja advokaat J. R. on X OÜ- ga seotud. J. R. on esindanud varasemalt ka N. T.t ja N. T.. Hageja nõude rahuldamine on õiguslikult täiesti võimatu. 5.03.2020.a. kordusenampakkumisel võõrandati ära terve ühisomanikele kuulunud kinnistu, millest N. T.le kuulus ühisomanikuna 3⁄4. Hagiavaldus on esitatud N. T. pankrotihalduri poolt N. T. pankrotimenetluse käigus ning N. T. suhtes ei ole pankrotti välja kuulutatud. Ei ole mõeldav, et käesoleva kohtuvaidluse käigus tunnistab kohus kehtetuks üksnes 3⁄4 suuruse ühisomandi osas käsutustehingu. Samuti puudub igasugune õiguslik alus tühistada käesoleva kohtuvaidluse käigus käsutustehing teisele ühisomanikule N. T.le kuulunud ühisomandi osa osas, kuna halduril puudub õigus esitada hagiavaldusi N. T.le kuulunud ühisomandi osaga seonduvalt. Seega ka nimetatud asjaolust tulenevalt on hagiavalduse rahuldamine võimatu ja alusetu. Hageja ei ole selgitanud, kuidas tehingu tühistamise korral saaks kostja enda poolt makstud raha tagasi. pankrotimenetluses vara puudub ja puuduvad ka vahendid kostjale tema poolt tasutud ostuhinna tagastamiseks. Kostja võttis vaidlusaluse kinnistu ostuks laenu AS-ist LHV Pank, kostja on tasunud igakuiselt laenumakseid ning panga kasuks on seatud Lauripere 8 kinnistule ka hüpoteek. Pole selge, millisel alusel tasutakse laenuvõlgnevus pangale ning mis saab AS LHV pank kasuks seatud hüpoteegist. Menetluse käik Hageja esitas oma täiendava seisukoha ja selgitas, et vaidlus ei ole selles, kas täituril oli õigus kinnistu müüa. Asjaolu, et võlgnikud ei esitanud vara müügi alghindade osas ei esimesel ega ka teisel enampakkumisel mingeid vastuväiteid ei oma käesolevas asjas esitatud hagi lahendamise seisukohast mingisugust tähtsust. X OÜ kinnituse näol on tegelikult tegemist nn broneerimislepinguga mis ei pea olema notariaalselt tõestatud vormis. Vaatamata eeltoodule esitab hageja täiendava tõendina samade lepingupoolte vahel sõlmitud ja notariaalselt tõestatud kinnistu müügilepingu eellepingu, mille 2.2.1. kohaselt X OÜ soovib osta kinnistu hinnaga 376 000 eurot juhul, kui N. T. pankrotihalduril õnnestub see omandada pankrotivara hulka. Lepingu punkt 3.1. sätestab, et pankrotihaldur, N. T. ja ostja lepivad

kokku, et nad sõlmivad kinnistu võlaõigusliku müügilepingu, kui tagasivõitmise hagi rahuldatakse. Advokaadibüroo Remo ́s kontole on tehtud 17.12.2021 sissemakse 5000 eurot, mis on käsitletav X OÜ ettemaksuna. Hagi esitamise põhjuseks on halduri arvamus, et hagi võib olla põhjendatud ja selle rahuldamise korral saaksid võlgniku võlausaldajad tekkinud vara müügi arvelt väljamakseid. Hagi rahuldamise korral taastub selle omanike osas enampakkumise lõppemisele eelnenud olukord. Nimelt tunnistatakse hageja esitatud nõude rahuldamise korral kehtetuks eseme käsutamine täitemenetluses tervikuna mitte ositi. Kinnistu käsutamine täitemenetluses kahjustab N. T. võlausaldajate huve, sest selle võõrandamistehingu tõttu jääb võlgniku pankrotivarasse eelduslikult laekumata 72 000 eurot (3/4 96 000 eurost) mille arvelt saaks rahuldada võlgniku võlausaldajate nõudeid mida on tunnustatud summas 135 052,92 eurot. Kostja täiendava seisukoha kohaselt tuleb hagi jätta läbi vaatamata või rahuldamata, kuivõrd hagejal puudub õigus nõuda N. T. nimel kinnistu käsutustehingu kehtetuks tunnistamist ning kinnistu ei ole võlgniku pankrotivara. Kinnistu omandi ühisust ei ole lõpetatud. Ja kinnistu mõttelist osa arvatud võlgniku pankrotivara hulka. Hageja nõue on esitatud viisil, mida ei ole võimalik rahuldada. Hageja ainus võimalik õiguskaitsevahend sellises olukorras on kahju hüvitamise nõue, millise eeldused ei ole aga antud juhul täidetud, kuna kostja ei ole võlgnikule kahju tekitanud. Tehinguga ei kahjustatud võlausaldajate huve, kuna tehing on tehtud turutingimustel. Hageja ei ole väitnud, et enampakkumise tingimusi oleks rikutud ega ka seda, et enampakkumisel ei kujunenud kinnistu hind vabalt. Üksnes asjaolu, et pankrotimenetluses on väidetavalt tekkinud uus võimalik ostja, kes oleks nõus maksma nüüd rohkem, kui tasus kostja avalikul enampakkumisel, ei ole aluseks tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja võlausaldajate huvide kahjustamise jaatamiseks. Täiendavalt ei ole hageja tõendanud võlausaldajate huvide kahjustamist ka seetõttu, et hageja ei ole tõendanud pankrotivõlgniku osa suurust ühisomandist, sest tegemist on ühisomandis oleva kinnisasjaga ja enne vara jagamist pole teada pankrotivõlgniku osa suurus ühisomandist. Võlgnik ning N. T. olid teadlikud kordusenampakkumisest ja alghinnast kordusenampakkumisel, kuid ei esitanud TMS § 217 lg 1 kohast kaebust kordusenampakkumise hinna vaidlustamiseks. Hageja, N. T. ja võlgnik on nõustunud müügihinnaga summas 280 000 eurot ning leppinud 17.06.2020 kolmepoolse kokkuleppega kokku ka müügitulu jaotuses. TMS § 223 ehk tagasivõitmise hagi rahuldamise vältimatu eeldusena tuleb lisaks võlausaldajate huvide kahjustamisele tõendada ning tuvastada ka enampakkumise kehtetuks tunnistamise eeldused. See riimub senises kohtupraktikas avaldatud seisukohtadega sellest, et kui enampakkumise tingimusi ei ole rikutud ning hind sai enampakkumisel vabalt kujuneda, on enampakkumise tulemusel selgunud müüdava vara turuhind ning võlausaldajate huvide kahjustamist ei esine. Täitemenetluse seadustiku vara müügi ja müügi vaidlustamise sätted on pankrotiseaduse suhtes erinormideks (vt nt PankrS § 3 lg 4, § 135 lg 1, § 136 lg 1) ning täitemenetluse seadustik kuulub kohaldamisele täitemenetluses toimunud müügi vaidlustamise korral pankrotimenetluses. Täitemenetluse algatamise aluseks olnud Estateguru nõude suurus oli täitmisavalduse esitamise seisuga 270 032,41 eurot ja 04.03.2020 seisuga 294 886,86 eurot. Hageja on teadlik Estateguru nõude suurusest 04.03.2020 seisuga ega ole seda vaidlustanud. Estategurule tehti täitemenetluses väljamakse summas 273 732 eurot. Seega ei saanud Estateguru enda nõuet täies ulatuses pandi arvelt rahuldatud, vaid juba 04.03.2020 seisuga jäi täitmata Estateguru nõue enam kui 20 000 euro ulatuses. Estateguru nõue oleks hagi rahuldamise korral otsuse jõustumise ajaks palju suurem kui 04.03.2020 seisuga. Estateguru nõudelt intressi ja viivise arvestamine lõppeb võlgniku ühisomandis olnud vara jagamise seisuga. Hageja ei ole tõendanud, et sellisel juhul jääks võlausaldajate nõuete rahuldamiseks vara, kui kinnistu müüa kallimalt. Arvestada tuleb ka menetluskulusid. Kohus kaasas 14.11.2022 menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kohtutäitur Elin Vilippuse

ja Estateguru tagatisagent OÜ. Kohtutäitur Elin Vilippus hagiga ei nõustu. Tema seisukoha kohaselt võõrandati tagasivõidetav vara täitemenetluse läbiviimisel korraldatud avalikul enampakkumisel. Täitemenetlused 022/2019/7183 ja 7184 olid algatatud N. T. (XXX) ja N. T. (XXX) suhtes - hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks. Täitemenetluste objektiks oli võlgnike ühisomandisse kuulunud ja sissenõudja Estateguru tagatisagent OÜ kasuks hüpoteegiga koormatud kinnisasi registriosa nr xxx, asukohaga xxx. Kinnisasja näol ei olnud tegemist N. T. varaga, mida saanuks automaatselt lugeda lahusvaraks ja selle kaudu pankrotivaraks, vaid omanike ühisvaraga, mille suhtes täitemenetluse läbiviimiseks piirangud puudusid. Täitemenetluses vara arestimisel on kohtutäituril kohustus vara hinnata, lähtudes selle harilikust väärtusest. Kohtutäitur määras vara hinnaks 372 000 eurot, millega korraldati esimene enampakkumine, mis nurjus osalejate puudusel. Varaga käis tutvumas üks huviline, kuid alghind tundus talle liiga kõrge. Võlgnik üritas tulutult nii enne täitemenetlust, kui ka selle käigus, vara iseseisvalt realiseerida. 21.01.2020 alanud ja hiljem nurjunud elektroonilisele enampakkumisele ei esitatud ühtegi enampakkumisele registreerimise taotlust. Sissenõudja avalduse alusel korraldas kohtutäitur avaliku kordusenampakkumise alghinnaga 280 000 eurot. Täitemenetluse seadustik § 100 lg 5 kohaselt võib kohtutäitur asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25% eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Kohtutäitur leidis, et mõistlik ja põhjendatud oli vara alla hinnata. Nii võlgniku, kui sissenõudja huvides on, et võlgniku vara saaks täitemenetluses müüdud mõistliku aja jooksul. Iga uue enampakkumise korraldamine võtab aega ja toob kaasa täiendavaid kulusid. Enampakkumise alghind ei tähenda automaatselt enampakkumise lõpphinda, kuna see kujuneb enampakkumisel osalejate pakkumiste tulemusel. Kordusenampakkumise läbiviimise ajal käis kinnisasjaga kohapeal tutvumas küll kaks huvilist (sh kostja) ning veel mõned huvilised esitasid küsimusi telefoni teel, kuid enampakkumisele registreerus vaid üks osaleja (kostja), kes alghinna ulatuses pakkumise ka tegi. Seega kujunes kinnisasja lõplik müügihind avaliku enampakkumise läbiviimise käigus, tulemist rahuldati hüpoteegipidaja nõue ühisomanike vastu ning sundenampakkumise läbiviimisega ei kahjustanud kohtutäitur mingil endale teadaoleval viisil võlausaldajate huve. 31.10.2022.a. jõustusid ka maakohtu 05.01.2022 ja ringkonnakohtu 04.03.2022 lahendid kohtumenetluses nr. 2-20-4122, milles leiti, et N. ja N. T.le kuulunud kinnisasja asukohaga xxx enampakkumine on kehtiv ning selle tühistamiseks puuduvad igasugused alused. Seega puudub igasugune vaidlus selle üle, et 03.03.2020 alghinnaga 280 000 eurot lõppenud enampakkumine oli õiguspärane ning kinnisasja hind kujunes täitemenetluses läbiviidava avaliku enampakkumise tulemusel, s.t sel ajal kehtinud turutingimustel.

Estateguru tagatisagent OÜ esitas kohtule 8.11.2022 e-kirjas seisukoha, milles ta kinnitas, et on nõus enda menetlusse kaasamisega iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel. Samuti seda, et kostja poolt 27.09.2022 (tegelikult 27.10.2022) menetlusdokumendi punktides 28 ja 53 esitatud väited Estateguru tagatisagent OÜ poolt kostjale esitatud kinnituste kohta vastavad tõele. Nimetatud kostja 27.10.2022 vastuse p 28 järgi on Estateguru tagatisagent OÜ kostjale kinnitanud, et ei vaidlusta enampakkumise hinna vastavust turutingimustele ega poolda käesolevas asjas esitatud hageja tagasivõitmise hagi. Estategurul on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendataks kostja kasuks, kuivõrd tehingute kehtetuks tunnistamisel muutuks kehtetuks ka Estategurule müügisumma tasumine, Estateguru oleks kohustatud esitama enda nõude pankrotimenetluses ning pankrotihaldur kutsuma kokku uue nõuete kaitsmise koosoleku. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul ei ole hagi põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Pooled ei vaidle võlgniku pankroti väljakuulutamise ja enampakkumise läbiviimise faktiliste asjaolude üle. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kordusenampakkumise kui tehingu tulemus on tagasivõidetav nii sisuliselt kui ka vormiliselt. Esmalt võtab kohus seisukoha selles, kas tagasivõitmise hagi esitamine olukorras, kus enampakkumisel on müüdud võlgniku ja kolmanda isiku ühisomandisse kuulunud vara, on õiguslikult lubatud. Seejärel võtab kohus seisukoha

tagasivõitmise eelduste olemasolu osas. Kohtule esitatud maakohtu 20.02.2020 määrusest tsiviilasjas nr 2-20-773 nähtub, et Martin Pärn nimetati võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks ning 27.03.2020 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot ja määrati halduriks Martin Pärn. Tallinna notar R. E. 22.08.2016 koostatud pärimistunnistuse kohaselt kuulus võlgnikule ja tema poja N. T. ́i pärandvara ühisusena kinnistu aadressiga xxx (registriosa nr xxx). Kohtud on tsiviilasjas 2-20-4817 asunud seisukohale, et tegemist ei ole võlgniku lahusvaraks oleva varaga, mis muutub automaatselt pankrotivaraks PanrS § 108 lg 2 mõttes. Võlgniku ja N. T. suhtes algatas kohtutäitur Elin Vilippus täitemenetlused 022/2019/7183 ja 022/2019/7184, milles oli sissenõudjaks Estateguru tagatisagent OÜ. Pole vaidlust, et 21.01.2020 alanud ja hiljem nurjunud elektroonilisele enampakkumisele ei esitatud ühtegi enampakkumisele registreerimise taotlust. Kohtule

esitatud kohtutäitur Elin Vilippuse 05.03.2020 koostatud kordusenampakkumise akti järgi omandas kinnistu kostja hinnaga 280 000 eurot. Kostja oli ainus kordusenampakkumisel osalenud isik. Hagi lubatavus PankrS § 109 lg 1 kohaselt tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 109 lg 3 sätestab, et tehinguks käesoleva peatüki tähenduses loetakse ka eseme käsutamist täitemenetluses. PankrS § 118 sätestab, et tagasivõitmine toimub hagi esitamisega kohtule, tagasivõitmise nõude esitab haldur ja tagasivõitmise nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat pankroti väljakuulutamisest arvates. Pankrotiseadus loetleb tagasivõitmise üldalustele (PankrS § 110) lisaks ka kinkelepingu tagasivõitmise (PankrS § 111), ühisvara jagamise tagasivõitmise (PankrS § 112), rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise (PankrS § 113) ja tagatise andmise tagasivõitmise (PankrS § 114). Samas on kohtupraktikas jaatatud ka näiteks hagile vastamata jätmise tagasivõitmist. Kohtu hinnangul tuleb tagasivõitmise võimalust tõlgendada laiendavalt. Sellel viitab esmalt seaduse enda struktuur, milles esmalt antakse tagasivõitmise üldised alused, nimetades, et tagasi saab võita nii tehingut kui muud toimingut (PankrS § 119 lg 1), kui ka see, et nimetatakse nii täitemenetluses toimunud eseme käsutamist. PankrS § 109 lg 2 nimetab tagasivõitmise välistused. Seadust ei saa tõlgendada kitsendavalt nii, et väita, et ühisomandis olevat vara ei saa üldse tagasi võita. Parktoiseadus näeb ette võimaluse ühisvara jagada või kaasomandit lõpetada (PankrS § 121), järelikult peab olema võimalik seda teha ka siis, kui esmalt on vajalik kaasomandis või ühisomandis olnud vara tagasivõita, et see seejärel jagada või kaasomand lõpetada. Kohtupraktikas on jaatatud olukorda, kus ühisomandit saab täitemenetluses müüa ka juhul, kui üks ühisomandikest on pankrotist, järelikult saab sellist tehingut tagasivõitmise korras ka tagasi pöörata juhul, kui on kahjustatud võlausaldajate huve. Kostja heidab hageja nõude sõnastusele ette hüpoteetilisi olukordi, mis võiks juhtuda, kui hagi rahuldatakse nagu näiteks, kas teine ühisomandi omanik annaks nõusoleku vara müügiks, kas ja kuidas oleks võimalik kostjal või pangal oma raha tagasi saada, hüpoteegid kustutada, laenuintressid tagasi nõuda. Kostja kohustuse kolmandate isikute ees või kolmanda isiku (näiteks panga) õigused kostja suhtes, ei ole tagasivõitmise hagi elementideks ega rahuldamise või rahuldamata jätmise eeldused. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja poolt on küüniline haldurile ette heita hagi esitamist ja seeläbi halduri hoolsuskohustuse täitmist. Halduril on kohustus läbi viia pankrotimenetlus ja kaitsta eelkõige võlausaldajate huve. Halduril on hoolsuskohustus teha kõik võimalik, et suurendada vara ja kõrvaldada nõuded, mis ei ole põhjendatud. See tähendab ka õiguslikult keerukate ja problemaatiliste õiguslikes olukordade hagi esitamist. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hagi esitamine olukorras, kus enampakkumisel on müüdud ühisomandis, mitte võlgniku ainuomandis olev kinnistu, on võimalik ja käesolev hagi on lubatav.

Tagasivõitmise lubatavus PankrS 110 lg 1 p 1 alusel kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni. PankrS § 109 lg 2 kohaselt kui tagasivõidetav tehing või muu toiming on tehtud ajavahemikul ajutise halduri nimetamisest pankroti väljakuulutamiseni, siis eeldatakse, et tehingu või muu toiminguga kahjustati võlausaldajate huve. Pole vaidlust, et vaidlusealune kordusenampakkumine toimus pärast ajutise halduri määramise ja vahetult enne pankroti väljakuulutamist Järelikult on hagi esitamine ka ajaliselt lubatav ning kostjal lasub tõendamiskoormus, mis seadusega sätestatud eelduse ümber lükkaks. Kohtud on leidnud, et täituril oli õigus sundtäitmisele allumise kokkulepet sisalduva täitedokumendi alusel koormatud kinnistu ka arestida ning sundtäitmine lõpuni viia ka juhul kui üks ühisomanikest on pankrotis, sest tegemist ei ole varaga, mida saks pidada täies ulatuses ja automaatselt pankrotivaraks. Pole vaidlust selles, et täitemenetluses enampakkumis läbiviimine oli seaduslik, järelikult ei saa võlausaldajate huvide rikkumine seisneda täitemenetluses enampakkumise läbiviimise minetustes. Hageja hinnangul müüdi kinnistu enampakkumisel liiga madala hinnaga, mis kahjustab võlausaldajate huve. Kostja on esitanud vastuväited, et huvide kahjustamine peab olema reaalne, mitte abstraktne. Järelikult tuleb välja selgitada, kas tehing toimus turutingimustel. T. V. 27.02.2018 eksperthinnangu kohaselt oli kinnistu väärtus 23.02.2018 seisuga 372 000 eurot. Riiklikult tunnustatud eksperdi V. L. 30.05.2021 eksperthinnangu kohaselt oli kinnistu väärtus 28.05.2021 seisuga 376 000 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus, et esimene enampakkumine toimus 21.01.2020 alghinnaga 372 000 eurot. Enampakkumine nurjus huviliste puudumise tõttu. Kuna enampakkumise läbiviimisel ei ole minetusi toimunud, oli järelikult kohtutäituril õigus vara alla hinnata. Kordusenampakkumisel ei ole samuti menetlusreegleid rikutud. Kohus järeldab sellest, et kinnistu müügihind kujunes turutingimustes, sest enamapakkumise alghind vastas eksperdi määratud hinnale, täituri poolt vara alla hindamine toimus reeglitepäraselt ja kordusenampakkumisel osales vaid üks isik- kostja. Vastuseks kostja väitele, et hageja pole tõendanud, et tagasivõitmise korral oleks võlausaldajate nõuete rahuldamine võimalik suuremas määras, märgib kohus, et hagejal ei ole vajalik vaidluse lahendamiseks tõendada, et võlausaldajate nõuete rahuldamine pärast tagasivõitmist toimuks kindlasti suuremas määras. Tagasivõitmise nõude rahuldamisel peab täitemenetluse sissenõudja esitama oma nõude ning selle kaitsmisel on võimalik kontrollida nõude suurust ja põhjendatust, seega ei ole kindel, et Estategrur nõude suurus muutuks kindlasti suuremaks. Kohtu hinnangul ei ole iseenesest vajalik analüüsida X OÜ poolt antud kinnitus vorminõude lubatavust, ostuvõimaluse tegelikkust ning pärast tagasivõitmist toimuvat võimalikku vara võõrandamist, sest võlausaldajate huvide rikkumist ei ole toimunud. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et vara võõrandamine on igal juhul võimalik ka olukorras, kus teine ühisomanik ei ole andnud nõusolekut vara müügiks, sest vara jagamine on võimalik ka parktorimenetluses. Halduri esitatud notariaalses vormis kinnitus selle kohta, et X OÜ soovib osta kinnistu hinnaga 376 000 eurot juhul, kui N. T. pankrotihalduril õnnestub see omandada pankrotivara hulka ja N. T. nõustub sellega, ei ole hüpoteetiline võimalus kinnistu võõrandamiseks. Kohtu hinnangul on tegemist tingimusliku eellepinguga. Tsiviilasja hinna määramine TsMS § 126 lg 1 järgi on hagi hind 376 000 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulu pool, kelle kahjuks tehti kohtulahend. TsMs § 173 lg 1 ja § 174 lg järgi määrab menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaks asja menetlev kohus

kohtulahendis. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, kuid tasus hagi tagamise avaldustelt riigilõivu kokku 140 eurot (70 + 70). Hageja palub PankrS § 65 lg 14 kohaselt välja mõista hageja õigusabikulud. Hageja on vandeadvokaadist pankrotihaldur ja tema tunnitasu suuruseks on 130 eurot (ilma käibemaksuta summa). Haldur kinnitab, et kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ja need sisaldavad käibemaksu ning haldur osutab teenuse Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ kaudu. Haldur füüsilise isikuna ega ka võlgnik ei ole käibemaksukohustuslane. Hagejal on õigusteenuse osutamiseks kulunud kokku 16,75 tundi, mis teeb teenuse hinnaks 16,75h x 130 eurot= 2177,50 eurot millele lisandub käibemaks 435,50 eurot (kokku koos käibemaksuga 2613 eurot). Kostja esitatud menetluskulud nimekirja kohaselt osutasid kostjale õigusabi Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat Magnus Braun tunnihinnaga 250 eurot (+KM) ja vandeadvokaat Kadi Saluste tunnihinnaa 220 eurot (+KM) kokku 30,65 tunni eest. Lisaks osutas kostjale õigusabi Kerli Leetsaar (Cavere Õigusbüroo OÜ) tunnihinnaga 140 eurot (+KM) kokku 21,04 tunni eest. Lepingulised esindajad pakkusid kostjale õigusabi kokku summas 9793,321 eurot, millele lisandub käibemaks summas 1958,66 eurot, s.t kokku summas 11 751,98 eurot. Hageja esitas oma arvamuse kostja menetluskulude kohta ja leiab, et kostja menetluskulude (lepinguliste esindajate kulu) suurus on ilmselgelt ülepaisutatud. Kostja 18.04.2022 taotluses menetluskulude deposiidi nõudmiseks oli märgitud kulude suuruseks 6384 eurot (38 tundi x 168 eurot (sisaldab käibemaksu)). Hageja sai sellises suurusjärgus kostja menetluskuludega arvestada ehk see oli talle ettenähtav. Kostja menetluskulude suurus summas 11 751,98 eurot ei ole põhjendatud ja samuti ei olnud see hagejale ettenähtav. Teise menetlusosalise kulude kandmise koormus ei peaks olema oluliselt suurem tänu sellele, et pool mingil põhjusel vahetab vaidluse käigus esindajat. Kostja esindajate tunnihind 250 eurot (+KM) ja 220 eurot (+KM) on põhjendamatult suur ning tööde maht ülepaisutatud. Asjakohane on siinjuures viidata ka sellele, et hageja on maakohtu menetluses tehtud toimingutele kulutanud üksnes 16,75h mille hinnanguliseks maksumuseks on 2613 eurot (16,75h x 156 eurot (sisaldab käibemaksu)) aga kostja esindajad kokku 51h ehk nende ajakulu on rohkem kui 3x suurem. Hageja hinnangul on kindlasti põhjendamatud tagatise nõudmise taotluste ajakuluga 3 tundi ja 8 tundi, sest taotluseid ei rahuldatud. Kostja 27.10.2022 seisukoha koostamisega seotud ajakulu kokku kuni 7 tundi, sest seisukoht esitati kohtule hilinenult, tähtaeg oli 04.10.2022. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei tule kohtul hinnata iga üksiku menetlustoimingu ajakulu põhjendatust. Kostja hinnangul on põhjendatud ja vajalike kulude suurus vaidluse asjaolusid arvesse võttes 40% kostja kuludest. Kohtu hinnangul tuleb jätta menetluskulud hageja kanda ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 5875,99 eurot. Kohtu hinnangul ei ole põhjenetud välja mõista kulud menetluskulu 18.04.2022 ja 29.09.2022 tagatise taotluste koostamise eest, mis jäid rahuldamata. Kohus jättis kostja menetluskulude tagatise taotlused rahuldamata. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja menetlusdokumendid on ohtrasõnalised, neis on pidevaid korduseid ja asjasse puutumatuid spekulatsioone, käesoleva menetlusega seostamatuid etteheiteid halduri tegevusele. Kostja esimene Caver õigusbüroo poolt koostatud vastus 16.05.2022 ja Lextali poolt koostatud vastused on samasisulised, märkimisväärses osas korduvad. Kostja 29.09.2022 esialgsed seisukohad ja hilinenult esitatud 27.10.2022 seisukohad ei sisalda samuti sisuliselt uusi väiteid. Tegemist ei ole niivõrd keeruka kohtuasjaga, mis nõuaks kahe esindaja kaasamist vaidlusesse. Seega on põhjendatud huvitada kostjale kulud 50 % ulatuses.

Põhjendatud on kostja esialgse vastuse esitamine ning vastuse täiendamine osaliselt. Põhjendatud ei ole ajakulu, mis kulus rahuldamata taotluste koostamisele ning korduvate, samasisuliste vastuste esitamisele. Samuti ei ole põhjendatud kahe esindaja kasutamine menetluses. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejalt tuleb välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.