X (pankrotis) pankrotihalduri Martin Pärna hagi Y vastu tehingu tagasivõitmiseks ning saadu tagastamiseks pankrotivarasse
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.01.2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X pankrotihalduri Martin Pärna apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
376 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (pankrotis) pankrotihaldur Martin Pärn Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kadi Saluste ja Magnus Braun Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel Estateguru tagatisagent OÜ (registrikood 12766368), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Kalaus Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel kohtutäitur Elin Vilippus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X (pankrotis) pankrotihalduri Martin Pärna taotlused korraldada kinnisvara hindamiseks ekspertiis ja võtta asja juurde täiendavad tõendid (25.02.2020 eksperthinnang, 01.03.2023 ja 29.06.2023 kinnistu müügi eellepingud).
2.Jätta Harju Maakohtu 09.01.2023. a otsus muutmata ja X pankrotihalduri Martin Pärna apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Mõista Xlt (pankrotis) Y kasuks välja menetluskulud 3250 eurot (ilma käibemaksuta).
5.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Xl (pankrotis) tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3250 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X pankrotihaldur Martin Pärn (hageja) esitas 22.03.2022 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu vara tagasivõitmiseks pankrotivarasse.
1.1.Hagiavalduse kohaselt nimetati Martin Pärn 20.02.2020 X (võlgnik) ajutiseks pankrotihalduriks. 27.03.2020 kuulutati välja võlgniku pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Martin Pärn.
1.2.Võlgniku ja tema poja Q ühisomandis oli pärandvara ühisusena kinnisasi XXX (registriosa nr XXXXXX). Ühisomandis olnud vara jagamise tulemusel saaks võlgnikule kuuluda 3⁄4 osa kaasomandist, sest õigus saada 1⁄2 osa kaasomandist kuulus talle abikaasade ühisvarana ja õiguse saada 1⁄4 osa kinnisasjast päris võlgnik abikaasalt. 05.03.2020 võõrandas kohtutäitur täitemenetluses kinnisasja kordusenampakkumisel 280 000 euro eest kostjale. Kinnisasja tegelik väärtus oli enampakkumise ajal 376 000 eurot.
1.3.Kinnisasja võõrandamistehing tehti ajutise halduri nimetamise ja pankroti väljakuulutamise ajal ning see kahjustab võlgniku võlausaldajate huve. Hageja palub tunnistada kinnisasja võõrandamise täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväited on järgmised: 1) Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning palus jätta hagi rahuldamata. Tehingu kehtetuks tunnistamiseks puuduvad igasugused alused. Kostja omandas kinnisasja 05.03.2020.a. kohtutäituri läbiviidud kordusenampakkumiselt ning plaanis kinnistul elama asuda. Kostja müüs oma senise elupaiga ja võttis pangalt laenu. Tänase päevani ei ole aga kostja saanud endale vaidlusaluse kinnistu valdust, kuna kinnistu endised
2-22-4218 omanikud X ja Q ning pankrotihaldur Martin Pärn on erinevate kohtuvaidlustega vältinud kinnisasja kostjale üleandmist. 2) Kinnisasja müügihind kujunes vabalt ning vastas turuhinnale. Esimene enampakkumine toimus alghinnaga 372 000 eurot, kuid see nurjus. Kordusenampakkumisel alghinnaga 280 000 eurot oli kostja ainus osaleja. Hageja, Q ja võlgnik nõustusid müügihinnaga 280 000 eurot ning leppisid 17.06.2020 kolmepoolse kokkuleppega kokku ka müügitulu jaotuse. Võlgnik ja tema poeg Q esitasid 15.03.2020.a. hagi enampakkumise tühiseks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-20-4122). Hagi jäi 05.01.2022.a. kohtuotsusega rahuldamata ning ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata. 3) Hageja nõude rahuldamine on õiguslikult võimatu. 05.03.2020.a. kordusenampakkumisel võõrandati ühisomanikele kuulunud kinnisasi. Tagasivõitmise hagi on esitatud üksnes ühe ühisomaniku vastu, kuid tehingut ei saa osaliselt kehtetuks tunnistada. Kostja võttis kinnisasja ostuks AS-ist LHV Pank laenu ning on tasunud igakuiselt laenumakseid. Panga kasuks on seatud XXX kinnistule hüpoteek. Pole selge, millisel alusel tasutakse laenuvõlg pangale ning mis saab AS LHV pank kasuks seatud hüpoteegist. 4) Isegi, kui kinnisasja saaks praegu müüa 376 000 euro eest, ei laekuks võlgniku võlausaldajatele vahendeid. Täitemenetluse algatamise aluseks olnud Estateguru tagatisagent OÜ nõue oli 04.03.2020 seisuga 294 886,86 eurot ning oleks praeguseks suurem kui müügihind.
3.Kolmas isik kohtutäitur Elin Vilippus vaidles hagile vastu. Võõrandatud kinnisasi ei olnud võlgniku lahusvara ega muutunud tema pankrotivaraks. Kohtutäitur hindas enampakkumise korraldamisel vara lähtudes selle harilikust väärtusest. Võlgnik üritas tulutult nii enne täitemenetlust, kui ka selle käigus vara iseseisvalt realiseerida. Kinnisasja müügihind kujunes vabalt ja vastas turuhinnale. 31.10.2022 jõustusid maakohtu ja ringkonnakohtu lahendid tsiviilasjas nr 2-20-4122, milles leiti, et kinnisasja enampakkumine on kehtiv. Puudub vaidlus, et enampakkumine oli õiguspärane ning kinnisasja hind kujunes täitemenetluses läbiviidava avaliku enampakkumise tulemusel.
4.Kolmas isik kostja poolel Estateguru tagatisagent OÜ vaidles hagile vastu. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 09.01.2023. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
5.1.Maakohus tuvastas, et Martin Pärn nimetati 20.02.2020 võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks. 27.03.2020 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot ja määrati halduriks Martin Pärn. 22.08.2016 väljastati pärimistunnistus, mille järgi võlgniku ja tema poja Q pärandvara ühisusse kuulub kinnisasi XXX (registriosa nr XXXXXXX). Kohtud leidsid tsiviilasjas nr 2-20-4817, et tegemist ei ole võlgniku lahusvaraks oleva varaga, mis muutub automaatselt pankrotivaraks pankrotiseaduse (PankrS) § 108 lg 2 mõttes. Võlgniku ja Q suhtes algatas kohtutäitur Elin Vilippus täitemenetlused 022/2019/7183 ja 022/2019/7184, milles oli sissenõudjaks Estateguru tagatisagent OÜ. 05.03.2020 võõrandas kohtutäitur täitemenetluses kinnisasja kordusenampakkumisel kostjale 280 000 euro eest.
5.2.PankrS 110 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni. Seadust ei saa tõlgendada nii, et ühisomandis olevat vara ei saa üldse tagasi võita. Pankrotiseadus näeb ette võimaluse ühisvara jagada või kaasomandit lõpetada (PankrS § 121), seega peab saama seda ka tagasi võita.
2-22-4218 Kohtupraktikas on jaatatud olukorda, kus ühisomandit saab täitemenetluses müüa ka juhul, kui üks ühisomandikest on pankrotis, järelikult saab sellist tehingut tagasivõitmise korras ka tagasi pöörata.
5.3.Kostja õiguslikud vastuväited on põhjendamatud. Kostja kohustuse kolmandate isikute ees või kolmanda isiku (näiteks panga) õigused kostja suhtes ei ole tagasivõitmise hagi elementideks ega rahuldamise või rahuldamata jätmise eelduseks.
5.4.PankrS § 109 lg 2 järgi pidi kostja tõendama, et tehinguga ei kahjustatud võlausaldajate huve. Vaidlust ei ole selles, et enampakkumisel ja kordusenampakkumisel ei rikutud menetlusreegleid. Kinnisasja müügihind kujunes turutingimustes, sest enamapakkumise alghind vastas eksperdi määratud hinnale, täituri poolt vara alla hindamine toimus reeglite päraselt ja kordusenampakkumisel osales vaid üks isik - kostja. Et kinnisasi müüdi turuhinnaga, ei kahjustanud tehing võlausaldajate huve. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Asjakohane ei ole, et Plazma Welding OÜ on andnud kinnituse, et ta on valmis omandama kinnisasja 376 000 euro eest. Plazma Welding OÜ kinnitus on tingimuslik eelleping. Apellatsioonkaebus
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kohtutäitur müüs kinnisasja turuhinnaga. Maakohus ei ole otsuses kuidagi selgitanud millistel õigusnormidel ja/või kohtupraktikal vastav järeldus põhineb. On üldteada, et kohtutäiturid reeglina avaldavad vara müügikuulutused üksnes portaalides oksjonikeskus.ee ja ametlikudteadaanded.ee. Seetõttu on ka vara potentsiaalsete ostjate hulk reeglina oluliselt piiratum. See võib omakorda tingida ka vara müümise alla selle tegeliku turuväärtuse. On üldteada, et reeglina otsitakse kinnisvara müügikuulutusi portaalidest city24.ee ja kv.ee. Maakohus ei ole selgitanud, kuidas mõjutab asja lahendamist seisukoht, et Plazma Welding OÜ kinnitus on tingimuslik eelleping. Vastustaja seisukoht
7.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
9.Kolleegium lahendab esmalt hageja menetluslikud taotlused. Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega taotlused võtta uue tõendina asja materjalide juurde vastu 31.01.2023 eksperthinnang ja määrata kinnisvara hindamise ekspertiis kinnisasja turuväärtuse tuvastamiseks seisuga 25.02.2020 ja käesoleval ajal. Hageja esitas pärast apellatsioonkaebuse esitamist taotlused võtta asja juurde 01.03.2023 ja 29.06.2023 kinnistu müügi eellepingud.
9.1.Kolleegium leiab, et hageja taotlus korraldada uus kinnisvara hindamise ekspertiis enampakkumise aja seisuga tuleb jätta rahuldamata TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi. Hagejal oli võimalik tellida eksperthinnang turuväärtuse hindamiseks maakohtumenetluses. Põhjendamatu on hageja väide, et kohustus tõendada kinnisasja turuväärtust tuli talle maakohtu menetluses menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu üllatusena. Kostja seisukohast oli hagejale ilmne, et kostja väitel müüdi kinnisasi turuhinnaga ja seda tõendab asjaolu, et hind kujunes enampakkumisel. Seega pidi hagejale olema selge, et TsMS § 230 lg 1 järgi tuli tal oma vastuväidet tõendada. Samal põhjusel jätab kolleegium korraldamata ekspertiisi kinnisasja väärtuse määramiseks 25.02.2020 seisuga. Ka selle taotluse oleks hageja saanud esitada maakohtu menetluses.
2-22-4218
9.2.Kolleegiumi hinnangul ei ole asjakohane TsMS § 238 lg 1 p 1 järgi korraldada ekspertiis kinnisasja väärtuse hindamiseks praeguse aja seisuga. Kinnisasja väärtus praegusel ajal ei seondu ühegi hagi rahuldamise eeldusega, vaid on hagejale vajalik, et hinnata, kas hagimenetlusel on tema jaoks mõtet. Kuigi see on oluline küsimus, ei saa selle kohta koguda tõendeid TsMS § 236 järgi, vaid see tuleb poolel selgeks teha iseseisvalt.
9.3.TsMS § 238 lg 1 p 1 mõttes ei ole asjakohased hageja täiendavate tõenditena esitatud 01.03.2023 ja 29.06.2023 kinnistu müügi eellepingud. Nendega soovib hageja tõendada asjaolu, et Plazma Welding OÜ on võtnud endale siduva kohustuse osta kinnisasi 376 000 euro eest. See asjaolu ei kuulu tõendamisesemesse ja sellest ei saa järeldada kinnisasja turuväärtust enampakkumise aja seisuga. Sama seisukohal oli põhjendatult ka maakohus.
10.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kohtutäitur müüs kinnisasja turuhinnaga ja tagasivõidetav tehing ei kahjustanud seetõttu võlausaldajate huve PankrS § 109 lg 1 mõttes. Maakohus on oma järeldust piisavalt üksikasjalikult ja jälgitavalt põhjendanud, kolleegium nõustub selle järelduse osas maakohtuga ega korda maakohtu põhjendusi (TsMS § 654 lg 6).
11.Nõustuda ei saa hageja väitega, et täitemenetluses üldjuhul müüaksegi vara alla turuhinna ning et vara müügikuulutused avaldatakse üksnes portaalides oksjonikeskus.ee ja ametlikudteadaanded.ee. Tegemist ei ole üldtuntud asjaoludega TsMS § 231 lg 1 mõttes, mida tõendada ei ole vaja. Hageja oma väiteid maakohtumenetluses ei tõendanud. Seejuures on hageja väide vastuolus poolte esile toodud asjaoluga, et täitemenetluse kõrval proovis võlgnik kinnisasja omal käel aktiivselt müüa.
12.Maakohus leidis õigesti et Plazma Welding OÜ kinnitus, et ta on valmis ostma vaidlusaluse kinnisasja 376 000 euro eest, ei näita kinnisasja turuhinda enampakkumise ajal. Kuigi maakohtul ei olnud põhjust seejärel hinnata, kas see võimaliku ostja antud kinnitus on käsitatav tingimusliku eellepinguna, ei muuda see hinnang maakohtu otsust vastuoluliseks ega ebaõigeks.
13.Et täidetud ei ole PankrS § 109 lg 1 järgi tagasivõitmise eeldus, et tehing kahjustab võlausaldajate huve, jättis maakohus hagi õigesti rahuldamata.
14.Kolleegium märgib täiendavalt, et tagasivõitmise nõude rahuldamise oleks küsitav ka materiaalõiguslikult. Maakohus jättis eelmenetluses tähelepanuta, et esiteks ei esitanud hageja hagi tehingu kõigi poolte vastu ning teiseks jättis hageja esitamata pärandvara jagamise nõude.
14.1.Kohtupraktikas (RKTKo 28.01.2019, 2-16-18537, p 12) on selgitatud, et kui haldur esitab abieluvaralepingu või ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmise nõude PankrS § 112 mõttes ja soovib tagasivõitmise tagajärjel ühisvarasse tagasi võidetud varast võlgnikule kuuluvat osa pankrotivara hulka arvata, peab ta esitama lisaks tagasivõitmise nõudele ka ühisvara jagamise nõude. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamise korral langeb ära üksnes ühisvara ühe abikaasa lahusvara hulka arvamise alus, kuid sellega ei teki alust arvata kogu abikaasade ühisvara võlgniku pankrotivarasse. Pankrotivara hulka saab haldur tagasivõitmise tagajärjel arvata vaid võlgnikule kuuluva osa ning abikaasade ühisvara tuleb jagada (vt RKTKo 17.02.2016, 3-2-1-172-15, p 14). Õigustatud huvi vara ühisvarasse tagasivõitmise nõude esitamiseks saab jaatada üldjuhul vaid siis, kui sellega koos on esitatud ka ühisvara jagamise nõue (vt ka RKTKo 13.12.2018, 2-15-16664, p 20). Seega peab haldur abieluvaralepingu või ühisvara jagamise lepingu alusel võlgniku vara hulgast välja läinud esemete pankrotivara hulka saamiseks esitama nii tehingu tagasivõitmise kui ka ühisvara jagamise nõude (RKTKo 28.01.2019, 2-16-18537, p 12).
2-22-4218
14.2.Pärandvara jagamise tagasivõitmisel peab koos tagasivõitmise hagiga esitama pärandvara jagamise nõude siis, kui lisaks tagasivõitmise nõudele esitatakse nõue konkreetse esemega seoses, mitte seoses võlgniku osaga pärandvaras (RKTKo 07.06.2023, 2-20-18256, p 15).
14.3.Praegusel juhul palus hageja tunnistada kehtetuks kinnisasja käsutamine täitemenetluses, s.o esitas nõude konkreetse pärandvarasse kuuluva esemega seoses. Seega oleks hageja pidanud koos sellise hagiga esitama ka pärandvara jagamise hagi. Üksnes olukorras, kus tehing oleks puudutanud pärandvara osa tervikuna, näiteks oleks võõrandatud pärandvara mõtteline osa, oleks saanud jätta pärandvara jagamise hagi esitamata.
14.4.Lisaks sellele oleks hageja pidanud esitama hagi teise pärija Q vastu. Kohtupraktikas on selgitatud, et kostjad on tehingute tagasivõitmise nõude osas vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes, kui lepingupoolte suhtes saab lepingu kehtetuks tunnistada ainult ühiselt (vt RKTKo 18.12.2019, 2-17-14925, p 9; RKTKm 20.10.2021, 2-17-8832, p 9 ja RKTKm 07.06.2023, 2-20-18256, p 12). See järeldub mh TMS § 187 lg 1 esimesest lausest, mille järgi tuleb tagasivõitmise hagi esitada võlgniku ja tehingu teise poole vastu. Kohus saab menetleda ja rahuldada üksnes sellise tagasivõitmise hagi, mis on esitatud kõikide tagasivõidetava lepingu poolte vastu (RKTKm 05.02.2024, 2-18-187).
14.5.Kuigi maakohus neid küsimusi eelmenetluses pooltega ei arutanud, ei ole siiski tegemist rikkumisega, mis tooks kaasa kohtuotsuse ebaõigsuse. Lõppastmes jõudis maakohus õigele järeldusele, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu otsus ei eksi ka põhjendamisnõuete vastu, sest kuna maakohus jõudis järeldusele, et üks hagi rahuldamise eeldus (võlausaldajate huvide kahjustamine) on täitmata, ei pidanud ta menetlusökonoomia põhimõtte kohaselt hindama teisi eeldusi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.
15.1.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata kostja kulunimekirja alusel.
16.Kostja lepingulise esindaja Magnus Brauni tunnihind on 250 eurot (lisandub käibemaks) ja Kadi Saluste tunnihind on 220 eurot (lisandub käibemaks). Kostja taotluse kohaselt kulus esindajatel apellatsioonimenetluses õigusteenuse osutamiseks 11,9 tundi. Kostja on ringkonnakohtu menetluses kandnud õigusabikulusid kokku 3250 eurot. Kuigi praegune vaidlus ei ole asjaolude mõttes väga mahukas, on tegemist õiguslikult keerulise vaidlusega. Kolleegium leiab, et lepinguliste esindajate tunnihind vastab vaidluse keerukusele ja keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasule. Lepinguliste esindajate ajakulu on mõistlik ja põhjendatud.
16.1.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma seadusjärgses määras viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.