Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
09. jaanuar 2023.a, Pärnu
Tsiviilasi
Renovum OÜ hagi D.P. vastu laenuvõla 1840 eurot, intressi 419,90 eurot, sissenõudmiskulude 30 eurot ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3489,84 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Renovum OÜ (rk 14042462 asukoht Tartu mnt 50, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10115), hageja lepinguline esindaja: Irina Vassiljeva (e-post: [email protected] )
2-22-14137
Kostja: D.P. (ik xxxxxxxxxxx, avalduses ja registris elukoht Xxxxxxxxxxx) Menetlemise viis
Kirjalik menetlus, kostjale hagimaterjalid kättetoimetatud 17.12.2022 kohtukordnikuga edastamiseks pereliikme kaudu.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt, so õiguslikult põhjendatud ulatuses TsMS § 407 lg 1 alusel, kuna kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. TsMS § 444 lg 3 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
2.Välja mõista kostja D.P. ’ilt hageja Renovum OÜ kasuks kostja ja Monefit Estonia OÜ vahel 14.06.2021 sõlmitud laenulepingust nr 2564288815 ning nõude 12.04.2022 hagejale loovutamisest tulenev põhivõlg 1840,00 eurot, intress 419,90 eurot, kuni hagi esitamiseni 11.10.2022 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis summas 205,34 eurot, hagi esitamisest 12.10.2022 kuni otsuse tegemiseni 08.01.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 98.26 eurot ja sissenõudekulu 30,00 eurot, kokku võlgnevus summas 2593,50 eurot (kaks tuhat viissada üheksakümmend kolm eurot ja 50 senti).
3.Välja mõista D.P. ’ilt Renovum OÜ kasuks alates otsuse tegemisest 09.01.2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis tasumata põhinõude jäägilt (otsuse tegemise seisuga põhivõlg 1840,00 €) laenulepingu punktis 11 kokkulepitud määras 0,06% (null koma null kuus protsenti) päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
4.Jätta menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, so 92,60 % ulatuses kostja D.P.’i kanda ja 7,40 % ulatuses hageja Renovum OÜ kanda (alus: TsMS § 163 lg 1).
1 (4)
Tsiviilasi nr: 2-22-14137
5.Määrata Renovum OÜ poolt käesolevas tsiviilasjas kantud vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 660,00 eurot (so riigilõiv hagi esitamiselt 420 eurot ja lepingulise esindaja kulud 240 eurot).
6.Välja mõista kostja D.P. ’ilt hageja Renovum OÜ kasuks riigilõivu ja lepingulise esindaja kulude katteks menetluskulud vastavalt menetluskulude jaotusele summas 611,16 eurot (kuussada üksteist eurot ja 16 senti).
7.Väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb D.P.’il tasuda Renovum OÜ kasuks alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt (611,16 eurot) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Eeltoodule vastav, otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 10,50% aastas).
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Kostja võib asjas menetluse taastamiseks esitada kohtule kaja avalduse tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. (TsMS § 415-416). Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank või a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) LHV Pank, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, ts.asja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (TsMS § 178 lg 1-2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu seisukoht, kohtuotsuse õiguslik põhjendus
1.Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1 õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud 17.12.2022 kostja elukohas kohtukordniku vahendusel allkirja vastu kättetoimetamisteatisel, edastamiseks pereliikme kaudu TsMS § 315 lg 1 ja 7, § 322 alusel. Kohtule vastamiseks 14-päevane tähtaeg saabus 02.01.2023.a. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt 2 (4)
Tsiviilasi nr: 2-22-14137
nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Tagaseljaotsus ei või olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKL nr 3-2-1-21-17 p 17). TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas pool ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.
2.Hageja põhinõue on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel järgmiselt: kostja ei ole täitnud Monefit Estonia OÜ ja kostja vahel 14.06.2021 sõlmitud laenulepingust nr 2564288815 tulenevaid kohustusi, leping on rikkumise tõttu ennetähtaegselt 08.04.2022 ülesöeldud VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel ja nõue on 12.04.2022 seisuga loovutatud hageja Renovum OÜ-le. VÕS § 164 tulenevalt võib võlausaldaja nõude loovutada ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist, sh laenu tagastamist VÕS § 396 lg 1 alusel ning kokkulepitud määras intressi, viivist ja muid kõrvalkulusid. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Monefit Estonia OÜ ja kostja on lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise määras 43,20% aastas. Samuti võib võlausaldajana hageja nõuda võla sissenõudmisega seotud meeldetuletuskirjadega seotud kulutusi, kuna vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi võib majandusv. kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
3.VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 kohaselt võib hageja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist seadusjärgses või lepingulises määras. Kohus leiab, et õiguslikult ei ole põhjendatud täielikult rahuldada hagiavalduses esitatud viivisenõuet, mis on arvutatud intressimääraga võrdses määras, so määraga 43,20 % aastas, kuna 14.06.2021 sõlmitud laenulepingus nr.2564288815 on kokku lepitud teistsugune viivisemäär. Hageja viitab hagiavalduse põhjendustes punktis 2.3. viivise nõude alusena poolte vahel 14.06.2021 sõlmitud laenulepingu üldtingimuste punktis 11 kokkulepitud viivise määrale, mis on aga 0,06 % päevas, mitte 43,20 % aastas, nagu hageja on hagiavalduses ekslikult märkinud. Samuti Euroopa Tarbijakrediidi standardiinfo teabelehel on märgitud viivisemääraks 0,06% päevas , aastamääraks 21,60%. Viivis on intressi alaliik. VÕS I kommenteeritud väljavõte § 113 p.6.2.1 selgitab, et regulatsioon viivisemäära kohta ei ole üldjuhul imperatiivne s.t. pooled võivad kokku leppida ka teistsuguses viivisemääras.
4.Kohtu hinnangul tuleb antud asjas viivise arvutamisel rakendada hageja poolt hagiavalduses viidatud ja laenulepingu punktis 11 sisalduvat viivise kokkulepet, mille kohaselt juhul, kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu ja/või muude maksete makset tähtaegselt, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,06 % tähtaegselt tasumata makse summast päevas. Kuna hagiavalduses on rakendatud viivise arvestamisel ekslikult sellist viivisemäära, mida pooled kokku ei leppinud, siis rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks viivise välja lepingujärgses määras 0,06% päevas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd kohus arvutab viivise summa uuesti, on põhjendatud viivis välja arvestada kohtuotsuse tegemiseni.
5.Põhivõlalt summas 1840,00 eurolt alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni, so perioodi 09.04.2022 – 11.10.2022 eest lepingujärgse määraga 0,06% päevas arvutatud sissenõutavaks muutunud viivise summa on 205,34 eurot, alates hagi esitamisest 12.10.2022 kuni 3 (4)
Tsiviilasi nr: 2-22-14137
kohtuotsuse tegemiseni seisuga 08.01.2023 sissenõutavaks muutunud viivise summa on 98.26 eurot, kokku moodustab lepingujärgses määras sissenõutavaks muutunud viivis otsuse tegemise ajal 303.60 eurot.
6.Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1840 € + intress 419,90 € + sissenõudmiskulud 30,00 € + 08.01.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 303,60 = 2593,50 eurot ja alates 09.01.2023 lisanduv viivis kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis tasumata põhinõude jäägilt 14.06.2021 laenulepingu punktis 11 kokkulepitud määras 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud
7.TsMS § 163 lg 1 kohaselt peab kohus hagi osalise rahuldamise korral otsustama, kas pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades või jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätab menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul rahuldab kohus hagi osaliselt, so võrreldes hagis nõutuga 92,60 % ulatuses (hagi esitamisel nõue 2694,96 €, rahuldatud hagi esitamise 12.10.2022 seisuga summas 2495,24 eurot). Kohus leiab, et mõistlik on jaotada menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk kostja kanda jätta 92,60 % menetluskuludest ja hageja enda kanda jätta 7,40 % menetluskuludest.
8.Hageja taotleb hagiavalduses hüvitada menetluskuludena hagiavalduse eest tasutud riigilõivu 420,00 € ja lepingulise esindaja kulud 600,00 €. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Hagiavalduse esitamiselt vastavalt hagihinnale seadusega ettenähtud suuruses tasutud riigilõiv 420 eurot on menetluskuluna vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Arvestades asjaolusid, et õigusabi oli vajalik üksnes hagiavalduse koostamiseks, tegemist ei ole keeruka asjaga, vaid blanketset tüüpi hagiga ning asi lahenes ilma vaidluseta tagaseljaotsusega, siis antud asjas mõistlik ja põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale on 2 tundi mitte advokaadist esindaja puhul töötasuga 120 eurot/tund (käibemaksuga), kokku 240 eurot (käibemaksuga).
8.1.Kokku moodustavad hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 660 eurot (riigilõiv 420 € + lepingulise esindaja kulud 240 €). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele vajalikest menetluskuludest, 660 eurost 92,60 % ehk 611,16 eurot.
9.TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.