Tsiviilasja number
2-07-50753
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.11.2008, Tallinn
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Iko Nõmm, Ande Tänav
Tsiviilasi
OÜ Ajataip hagi Konstantin Mišini (Mišin) vastu hüvitise 15 928,39 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.06.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Ajataip apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja – OÜ Ajataip (reg kood 10420401), seaduslik esindaja Valentin Danilov Kostja – Konstantin Mišin (IK xxxxxxxxxxx), elukoht xxxxxxx xx-xx xxxxx xxxxxxx
üldkohustused firma juhtimisel, pankrotiavalduse esitamisel kooskõlas TsÜS §-ga 36, ning võttis osaühingule täiendavaid kohustusi, mida ei saanud täita (ÄS § 180 p 51). Kostja kui raamatupidamise eest vastutav isik pidi tehingu teostamisel teatama hagejale firma majanduslikust olukorrast ja maksevõimest ning ennetama täiendavate kohustuste võtmist, kuna nende täitmiseks puudus firmal maksevõime. Hageja leiab, et kooskõlas TsÜS § 41 lg 2 ja 3 ja ÄS § 214, on likvideerijatel juhatuse kohustused ja võlausaldajate nõuded peavad saama rahuldatud. Kostja ei täitnud endale võetud kohustusi ning jättis maksmata võla, täitmata kohtuotsuse ja esitamata pankrotiavalduse. ÄS § 187 lg 2 ja 220 on sätestanud osaühingu juhatuse liikmete (likvideerija) vastutuse seoses oma kohustuste rikkumisega võlausaldajatele tekitatud kahju eest. Kuna OÜ Weisinger Logistics likvideerijana ei täitnud kostja kohtuotsust ega rahuldanud hageja nõudeid täitemenetluse käigus, ning et likvideerijana rikkus ta oma hoolsuskohustust OÜ Weisinger Logistics (likvideerimisel) ees, tõendab see likvideerijal süü olemasolu. Hageja palub mõista kostjalt kahju hüvitamiseks 15 928,39 krooni. Kostja vastuväited
tõendab, et tal on täitmata jäänud nõue osaühingu vastu (kahju). Võlausaldaja peab tõendama ka, et juhatuse liige on rikkunud mõnda oma kohustust osaühingu ees, näiteks hoolsuskohustust, ning võlausaldaja kahju on tekkinud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tõttu (põhjuslik seos). Juhatuse liige peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole kohustuse rikkumises süüdi. Käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud, et nõuet ei oleks saanud esitada pankrotimenetluses ning et nõuet ei oleks saanud rahuldada kas või osaliselt osaühingu vara arvel. Vastavalt ÄS § 218 lõikele 2 kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. TsÜS § 44 näeb ette nõude, et kui likvideeritava juriidilise isiku varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad viivitamata esitama pankrotiavalduse. Hagi asjaoludest ei nähtu, et hageja oleks esitanud võlgniku OÜ Weisinger Logistics suhtes pankrotiavalduse ja et pankrotimenetluse käigus oleks tuvastatud eelmärgitud isiku pankrotisituatsioon ja selle kujunemise aeg ja järeldada, kas märgitud ajal jätsid likvideerijad täitmata oma TsÜS § 44 tuleneva kohustuse – esitada pankrotiavaldus selleks ettenähtud ajal, et vältida võlausaldajale kahju tekitamist. Seega leiab kohus, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus esitada kohtule avaldus osaühingu täiendavaks likvideerimiseks ning uute likvideerijate määramiseks. Uutel likvideerijatel on sel juhul kohustus esitada pankrotiavaldus, juhul kui likvideeritava juriidilise isiku varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused
olulist sisu esile tuues esitatud nõue ja selle kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid. Otsuse põhjendav osa ei ole kooskõlas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetega. Kohtuotsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohtuotsus on õiguslikult põhistamata ja ei ole jälgitav, millistele õigusaktidele tuginedes on otsus tehtud ja millest juhindutud hagi rahuldamata jätmisel. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja väidetega ja puudub tõendite analüüs. Käesolevas asjas pidi maakohus tuvastama kostja vastutuse eeldused, s.t tuvastama, kas kostja on rikkunud mingit kannatanut kaitsvat õigusnormi. Selliseks normiks on võlgnevuse tekkimise perioodil kehtinud ÄS § 180 lg-s 51, mille kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Tegemist on võlausaldajat, kelleks antud juhul on hageja, kaitsva normiga (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja § 127 lg 2). Hageja on osaühingu maksejõuetust tõendanud Krediidiinfo andmete väljatrükiga, millest nähtuvalt olid osaühingul võlgnevused alates 2005. aastast. Seega on leidnud tõendamist OÜ Weisinger Logistics maksejõuetus võlgnevuse tekkimise ajal 15.03.2005. Asjaolu, et 28.07.2005 võeti vastu osaühingu likvideerimisotsus, ei tõenda iseenesest maksejõuetust, kuid sellest saab teha järelduse, et kostja tegevus pankrotiavalduse mitteesitamisel oli tahtlik ja ta soovis võlgnevusest vabaneda. Kostja kui osaühingu juhatuse liikme ja hageja kui osaühingu võlausaldaja vahel tekkis võlasuhe seadusest tuleneva kohustuse - esitada pankrotiavaldus - mittetäitmisest (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Nimetatu on kostja õigusvastane tegu. Sellise seadusest tuleneva kohustuse rikkumisel vastutab kostja otse äriühingu võlausaldaja, s.t hageja ees. 28.07.2005 osanike otsusega otsustati OÜ Weisinger Logistics likvideerida ja likvideerijaks nimetati kostja Konstantin Mišin. Likvideerimise alustamisega lõppesid juhatuse või seda asendava organi volitused. TsÜS § 41 lg 3 kohaselt on likvideerijal juhatuse liikme õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerija vastutab oma kohustuste rikkumise eest nagu juhatuse liige. Likvideerija kohustuseks on TsÜS § 41 lg 4 kohaselt juriidilise isiku tegevuse lõpetamine, võlgade sissenõudmine, vara müük, võlausaldajate nõuete rahuldamine. Likvideerija võib teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks. Kuna kostja oli osaühingu ainuomanik ja juhatuse liige, ei teki küsimust sellest, kas teda kui likvideerijat teavitati hageja nõudest. Kostja oli hageja võlgnevusest teadlik, mida tõendab hageja poolt esitatud kohtutäituri õiend täiteasjas 007/2006/49370. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendanud ja tõendanud. Hageja on tõendanud, et tal on täitmata jäänud nõue äriühingu vastu (kahju), et juhatuse liige ja hiljem likvideerija Konstantin Mišin on rikkunud oma kohustust äriühingu ees ja hageja kahju on just tekkinud juhatuse liikme (likvideerija) kohustuse rikkumise tõttu (põhjuslik seos). Jättes likvideerijana täitmata seadusest tuleneva kohustuse esitada pankrotiavaldus (ÄS § 210), pani kostja toime õigusvastase teo. Rikkuja süüd eeldatakse ja süü puudumist kostja tõendanud ei ole. Ringkonnakohus peab võimalikuks otsuse tühistamisel teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad esimese astme ja apellatsiooniastme kulud kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest – TsMS § 174 lg.1.
U.Loonurm
A.Tänav
I.Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.